Marju Kõivupuu Toila Raamatukogus

22. septembril 14.00

on Toila raamatukogus suurepärane võimalus kohtuda pärandiaasta saadiku, folkloristi

MARJU KÕIVUPUUGA

Marju räägib oma raamatust

„Igal hädal oma arst,

igal tõvel ise tohter“

ja on lubanud ka mõned raamatud kaasa võtta.

Kellel raamatu ostu soov, neil tasub 10 eurot sularaha kaasa võtta!
 

Kindlasti tulevad jutuks ka muud kultuuripärandiga seotud teemad,

nii et kui olete huvitatud rahvapärasest ravist ja kultuuripärandist,

siis olete oodatud!

Kohtumiseni raamatukogus!

September

Olen vihm, ma lähen

läbi tuulise metsa.

Lehed kahisevad.

Mu jalad vajuvad sügavale samblasse.

Kord hakkasin minema siitsamast.

Siin nüüd lähen.

Tean, et elu on minek

läbi tuulise metsa.

Olen vihm. Mu kodu on mus eneses.

/Vihma laul. 

Aleksander Suuman/

ON SEPTEMBER

Ehkki kalender veel sügist ei kuuluta, on ta oma toimetamiste ja tegemistega igaühes meist juba kanda kinnitanud.

Sel aastal on seesugune tunne, et seal üleval on midagi sassis.

Talv oli tavatult pikk ja lumine ega aru saanudki, kas kevadet vahepeal oli või mitte, sest peale lume minekut ilma öökülmadeta saabuski ju suvi.

Teadjamehed kinnitasid, et loodusevõnked on olnud lühemad kusagil kahenädalase erinevusega võrreldes möödunud lähiaastatega.

Toila valla lehes soovisin kevadel, kui vald tähistas oma 20. iseseisvuspäeva, et suvi tooks kõigile kaasa palju päikest ja soojust.

Hea suvi oli – päikest jagus kõigile, merevesi oli pikka aega üllatavalt soe ja päikest jätkub tänaseni.

Põldudel on valminud viljad ja vilgas töö käib talumajapidamistes, metsaannid ootavad korjamist, lapsed on läinud kooli.

See on märk, et aeg liigub kiirete sammudega sügise poole ja kaugel see talv ja jõuludki on.

Tõsi, üks oluline etapp valla elukorralduses tuleb vahepeal ära teha.

20. oktoobril toimuvad Eestimaal kohalike omavalitsuste valimised. Veel on aega mõelda, teha valikuid.

Öelda välja mõtteid, mida sooviks näha, kuulda, mida peaks ja võiks teha.

Kui mõelda, et minust paljugi siin ei olene, siis on ikkanii, et kui mina ei tee, siis teeb keegi teine ja kokkusattumusi ei pruugi alati olla.

Soovin kõigile valla elanikele kaunist sügist, soojust ja päikest teie südamesse ja hinge. Armastust.

Austusega,

Tiit Kuusmik

vallavanem

Muudatused korraldatud jäätmeveos

Alates 15. oktoobrist 2013.a. alustab Toila vallas segaolmejäätmete vedu omavalitsusega sõlmitud hankelepingu alusel Ekovir OÜ. Lepingu kohaselt omab ettevõte ainuõigust segaolmejäätmete veoks Toila vallas kuni 15. oktoober 2017.a.

Seoses jäätmevedaja vahetusega on aga üles kerkinud probleemiks AS Ragn Sells´ile kuuluvad rendikonteinerid. Teadaolevalt pakub AS Ragn Sells välja kahte varianti:

1. kasutatud konteineri väljaostmine.
2. konteinerist loobumine – sellisel juhul lisandub konteineri transpordi ja pesemise tasu.

Kolmanda variandina pakuvad RagnSells AS klienditeenindajad võimalust kliendil ise viia oma puhas ja tühi konteiner Ragn Sells´i Jõhvi Jäätmejaama (asukoht Kaasiku 34, Jõhvi küla, avatud E- R: 9.00- 16.00) - sellisel juhul ei tule tasuda konteineri transpordi ja pesemise tasu.

Eramajade omanikel, kes ei soovi konteinerit välja osta ning kel puuduvad võimalused konteineri äraviimiseks, palun ühendust võtta heakorraspetsialistiga tel 518 2845 või 3 369 620 või e-post: piret.aller@toila.ee.

Lepingute sõlmimine uue vedajaga

Lepingu sõlmimiseks on mitu varianti:

1. täita ankeet elektrooniliselt: http://ekovir.ee/et/leping;
2. täita ankeet paberkandjal Toila Vallavalitsuses;
3. täita ankeet Ekovir OÜ kontoris asukohaga Kaasiku 28. Jõhvi

Täidetud ankeetide alusel koostatakse eeltäidetud lepingud ning saadetakse igale kliendile tutvumiseks kas elektrooniliselt digitaalseks allkirjastamiseks või paberkandjal tavalise postiga kahes eksemplaris.

Kui olete lepingu kätte saanud, tutvuge edasiste arusaamatuste vältimiseks lepingu sisuga, kontrollige andmed: jäätmeveo täpne aadress, kontaktisik, kontaktandmed (telefon, e-post), jäätmemahuti suurus, jäätmemahuti tühjendamissagedus.

NB! Kui märgite lepingu sõlmimisel, et soovite konteineri tühjendamist üks kord kuus, siis juhul, kui soovite mõnel kuul konteineri tihedamat tühjendamist, loetakse lisatellimused graafikuvälisteks tühjendusteks ning nende eest tuleb tasuda 30 % kõrgemat hinda.

Tingimuste sobivuse korral tuleb üks lepingu eksemplar allkirjastada ja jäätmevedajale tagasi saata aadressil: Kaasiku 28, 41541, Jõhvi linn, Jõhvi vald.

Jäätmevaldajad, kes soovivad lepinguga pakutust erinevaid tingimusi (erinev konteineri maht, veosagedus, konteinerite laenutuse või ostusoov), peavad sellest jäätmevedajale teada andma.

Tuletame veel kord meelde, et kirjaliku jäätmeveolepingu sõlmimine vedaja ja kliendi vahel on kohustuslik. Lepingu mitte omamine või sõlmimata jätmine ei vabasta kedagi jäätmete üleandmise kohustusest riigihanke korras valitud vedajale.

Jäätmeveo sagedus

Tiheasustusalal (alevikes) on segaolmejäätmete minimaalne konteinerite tühjendamissagedus korterelamute juurest vähemalt 1 kord nädalas ja üksikelamute juurest üks kord kuus.

Hajaasustusalal (külades) on segaolmejäätmete konteinerite minimaalne tühjendamissagedus üks kord kolme kuu jooksul.

Ühismahutite kasutamine

Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid jäätmemahuteid, mis teenindavad küla või mitut kinnistut. Ühise jäätmemahuti kasutajad peavad vallavalitsusele esitama ühise kirjaliku sooviavalduse, milles näidatakse ühismahutit kasutada soovivate jäätmevaldajate nimed, aadressid, ühiselt kasutatava jäätmemahuti asukoht ja arveldamise tingimused. Vallavalitsus edastab andmed jäätmevedajale, kes esitab nende andmete alusel igale jäätmevaldajale eraldi arve vastavalt jäätmevaldaja osa suurusele jäätmemahutist.

Jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine ehk vabastus jäätmeveost

Jäätmevaldajal on õigus esitada põhjendatud taotlus vallavalitsusele korraldatud jäätmeveoga liitumisest tema erandkorras ja tähtajaliseks jäätmeveost vabastamiseks:

1) juhul, kui jäätmevaldaja ei ela või ei tegutse korraldatud jäätmeveopiirkonnas asuval kinnistul.

2) jäätmevaldaja viibib oma kinnistul vaid suveperioodil (suvila omanik).

Taotluse esitamisel vallavalitsusele palume sellest koheselt informeerida ka vedajat, et vältida võimaliku tühisõiduga kaasnevaid kulutusi.

Jäätmevaldajal, kes kasutab kinnistut suvemajana, on võimalus esitada põhjendatud taotlus tema mitteliitunuks lugemiseks talveperioodil.

Mitteliitunuks lugemise otsustab vallavalitsus oma korraldusega, mille väljavõte saadetakse taotlejale tema taotluses märgitud kontaktaadressile.

Mitteliitunuks lugemine lõpeb vallavalitsuse korralduses märgitud tähtaja möödumisel.

Ka mitteliitunuks lugemise või esitatud taotluse tagasi lükkamise otsustab vallavalitsus.

Otsus jõustub korralduse väljastamisel, millest teavitatakse üheaegselt nii jäätmevaldajat kui ka vedajat. Vedajal on õigus jäätmevedu peatada ainult Toila Vallavalitsuse korralduse alusel.

Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab iga järgmise aasta 20. jaanuariks (kaasa arvatud) vallavalitsusele kirjaliku kinnituse (võib esitada ka digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel), et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei ole esitanud 20. jaanuariks kirjalikku kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

Tühisõidud ja arved

Kui jäätmete väljaveopäeval jäätmeid vedajale üle ei anta (konteinerit/ jäätmekotti pole välja pandud) on vedajal õigus jäätmevaldajale esitada tühisõidu arve, mille suurus vastab teenustasule jäätmemahuti tegelikul tühjendamisel.

Samuti on vedajal õigus jätta jäätmemahuti tühjendamata ja rakendada tasu tühisõidu eest, kui sinna on pandud sobimatuid jäätmeid (ohtlikud jäätmed, vedelad jäätmed, plahvatus- ja tuleohtlikud jäätmed) või kui jäätmevaldaja ei ole võimaldanud juurdepääsu konteinerile (lahtiselt jooksvad koerad, konteiner on lukus, väravad on kinni jmt). Sel juhul võib tühisõidutasu suurus olla maksimaalselt kõige väiksema jäätmemahuti ühekordse tühjendamise teenustasu.

Kui on teada, et graafikujärgsel päeval jäätmevedu ei soovita, tuleb sellest vedajat eelnevalt kindlasti teavitada. Nii väldite tühisõiduarve esitamist.

Arve tasumata jätmisel arves märgitud kuupäevaks on Vedajal õigus nõuda jäätmevaldajalt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses.

Vedaja võib peatada jäätmevaldajale teenuse osutamise juhul, kui tema poolt jäätmevaldajale osutatud teenuste eest esitatud arved on vähemalt kolme (3) teeninduskorra eest tasumata ning vedaja poolt on jäätmevaldajale esitatud vähemalt üks (1) kordusteade ja hoiatus vedamise peatamise kohta ning peatamisega on nõustunud omavalitsus. Kordusteate ja hoiatuse eest jäätmevaldajale vedamise peatamise kohta lisatasu küsida ei ole lubatud.

Jäätmeveo hinnad alates 15.10.2013.a

Jäätmeliik	Mahuti tüüp	Regulaarne graafikujärgne tühjendus	Graafikuväline tellimusel tühjendus	Konteineri rent	Konteineri müük
		EUR/kord	EUR/kord	EUR/kuu	EUR/tk
Kilekott kuni	100 l	0,55	0,72	-	-
Segaolme-jäätmed	140 l	0,77	1,00	2,00	58,80
	240 l	1,33	1,73	2,00	70,00
	600 l	3,31	4,30	4,00	198,13
	800 l	4,42	5,75	4,00	210,91
	1500 l	8,28	10,76	10,00	415,43
	2500 l	13,80	17,94	13,00	511,29
	4500 l	24,84	32,29	15,00	639,12

Infopäev korraldatud jäätmeveo teemal ja asjast huvitatuile toimub

24. septembril kell 16.00 Toila rahvamajas

Vedaja kontaktandmed:

Ekovir OÜ

Kaasiku 28, Jõhvi vald, 41541

tel 3 366 726; e-post: ekovir@gmail.com

veebileht: www.ekovir.ee

Lisainformatsioon vallavalitsusest:

Piret Aller

tel 518 2845; 3 369 620;

e-post: piret.aller@toila.ee

Uus kooliaasta

Esimesse klassi asus sellel aastal õppima 17 õpilast, neist ainult 5 tüdrukut. Meie aabitsaks on läbi aegade üks parim ja lapsesõbralikum aabits, mille autoriteks on Leelo Tungal, Ene Hiiepuu ja Edgar Valter. Loodame, et kooliellu sisseelamine sujub valutult. Aabitsaperioodi lõpetame küll detsembris, kuid aabitsapeo peame jaanuaris. Eks paista, kuidas meie suured sõbrad, 12. klass, meid terve aasta nn. “üllatavad”, sest 3 aastat tagasi 1. klassi astunud lastele oli tolleaegsetel kaheteistkümnendikel mitu üllatust varuks.

Klassijuhataja Anneli Koppel

12. klass on väike, aga tubli!

Abiturientidel on ees tegus õppeaasta, mis saab otsa alles jaanipäeva eel koolilõpupeoga.

Noortele on kooliaasta algus kiire, sest traditsiooniliselt korraldavad 12. klassi õpilased kümnendike “rebasteks” ristimist. Oktoobri alguses saavad nad ennast proovile panna õpetaja rollis.

Tähtsaim abituriendi jaoks on siiski õppimine, sellele keskendutakse aasta läbi. Koos küpsustunnistusega saavad noored kaasa väärtuse, mida ei saa neilt keegi kunagi ära võtta – hariduse.

Edu neile viimaseks aastaks!

Maire Aul

Kooliaastale on start antud

Eestimaa suvi soosis sel aastal kodukandis puhkamist – oli piisavalt päikest ja sooja, et laadida meie “akud” kevadpäikese tulekuni ääreni täis.

Mida uut tõi lõppenud suvepuhkus alanud kooliaastasse?

• Liitusime Sillamäe Lastekaitse Ühingu poolt juhitud projektiga “Säästlikkus kui eluviis”. Projekt on loodud Inglismaa organisatsiooni Peace Child Internationali “Be the change” programmi põhjal ja on suunatud õpilaste käitumiskarjumuste muutmisele ning seeläbi säästliku elustiili omaksvõtmisele. Meie koolist osalevad selles projektis 13-aastased õpilased. Saabuval õppeaastal loodame, et just nemad on need aktiivsed noored, kes propageerivad säästlikku elustiili järgmistele 13-aastastele.
• Ehituse ABC Jõhvi kaupluse eestvedamisel sai koolilaste bussiootepaviljon rõõmsamatesse toonidesse värvitud – tööd aitasid teostada meie tublid tugipersonali liikmed.
• Kooli staadion läbis põhjaliku uuenduskuuri – freesiti ja külvati muru...
• Arvutiklass sai uue mööbli, tänu millele on klassis rohkem avarust ja õpetajal parem ülevaade tunnis toimuvast ehk siis sellest, kas arvutis on lahti ikka tunnimaterjale käsitlevad leheküljed.
• 1. klassi klassiruumi seinad läbisid vahetult enne kooliaasta algust värskenduskuuri tänu meie tublidele koristajatädidele ja töömehele.

2. septembri hommik tõigi koolimajja 227 õpihimulist ja naerusuist koolilast, kellest seitsmeteiskümnele on see 1. kooliaasta ja üheksale jääb see aga viimaseks. Kõigil on alanud õppeaastaks omad plaanid – kes soovib matemaatikahinnet parandada, kes soovib maksimaalselt kursusi võtta, kes otsustab rohkem tervisesporti teha, kes üritab keeleoskust lihvida jne.

Õppeaasta on alanud tegusalt – õpilased on asunud õhinaga õppima ja õpetajad neid juhendama. Tugipersonal hoiab ruumid puhtad, koolitoidu maitsva ja sooja.

Jätkuvalt on kahjuks probleemiks hommikune õpilaste turvaline koolimajja jõudmine. Õpilasliini korraldaja Ekspress Auto L juht on laste turvalisuse pärast palunud bussijuhil buss peatada risti mäest allasõidu tee ees, et autod õpilaste vahele ei sõidaks. Bussijuhte pahandab, et vaatamata sellele leiavad autojuhid võimaluse “kiiluda” end bussist mööda. Kallid autojuhid – austagem kõigi laste turvalisust ja olgem heaks eeskujuks oma lapsele kultuurse liiklejana!

Merike Lepsalu

Toila Gümnaasiumi

õppealajuhataja

Külas Meri-Pori koolil

Kooliaasta lõpus tekkis meie koolil võimalus sõita Soome Meri-Pori kooli poolt korraldatavasse rahvusvahelisse keskkonnalaagrisse, mis toimus seekord 20. korda.

Laagris osalejateks olid peale meie Taani, Läti ning Venemaa ning võõrustajate, soomlaste õpilased ja õpetajad, kokku 50 inimest.

Laagrit korraldab iga-aastaselt Baltic Sea Projekt (BSP) e. Läänemere projekt, mille tegevust koordineerib sel aastal Eesti ning meiega oligi kaasas Kersti Sõgel Tartu Keskkonnahariduskeskusest, kes on sel aastal projekti eestvedaja.

Läänemere projekt e. BSP on kokku kutsutud eesmärgiga uurida Läänemere äärsete riikide keskkonna seisundit. Eelkõige on see suunatud noortele. Selles koostöövõrgustikus osaleb mitmeid Euroopa riike, lisaks eelnimetatud riikidele. Ainuüksi Eestist on liitunud ca 30 kooli. Kuna osalejaid on palju, kutsutakse erinevad koole sinna iga 5 aasta tagant.

Meie kool osaleb selles projektis alates 1993. aastast, olles üks vanemaid osalejaid. Alustajaks oli õp. Helgi Leili Ebrok, keda ka seekord Soomes heade sõnadega meenutati. Algselt saadeti meie koolist Meri-Porisse iga-aastaselt männiokkaid õhupuhtuse määramiseks. Viimastel aastatel oleme lisaks saatnud merevee proove.

Seekord olid meie koolist osalejateks Inge Jegorenkov, Külli Kimsto, Kaimar Kiisel, Rudolf Aleksander Rooden ning õpetajatest Anne Aia ja Anneli Koppel. Meie esimeseks ülesandeks seal oli teha presentatsioon oma kodukohast ning koolist.

Laager toimus Repossaarel ( 30 km Porist eemal). Korraldajad olid kõik kenasti ära planeerinud, laevale tuldi vastu ning lahkumispäeval viidi taas laevale, bussireis kestis 4 tundi.

Programm oli väga sisutihe ja huvitav. Suhtluskeeleks nii omavahel kui ka mitmel pool toimunud loengutes oli inglise keel. Külastasime Meri-Pori linna, selles asuvat Arkki loodusmaja, keemiatööstusettevõtet Sachtleben (endine Kemira), Olkiluoto tuumajaama, Kirrinsanta tuuleenergia keskust ning soojuselektrijaama.

Toimusid mitmesugused vaatlused ja mõõtmised looduses (veelindude vaatlus, putukate ja teiste veeloomade püük, määramine, veeanalüüsid). Tegime ka rohimistööd Soome Sälkylänharju sõjaväeosa territooriumil ning antud protseduur oli meie jaoks üsna kummaline. Nimelt toitub Soomes haruldane liblikaliik sinitiib rööviku ehk vastsestaadiumis vaid nõmmeliivateest. Seega pidime selleks, et kasvama saaks hakata nõmme-liivatee, välja tõmbama maikellukesed, kadakad, männid, jne.

Seltskond oli kokkuhoidev ning õhtuti veetsime lõbusalt aega, kus saime rohkem üksteisega tuttavaks. Käisime jalutamas Repossaare võimsate graniidipankadega ääristatud mererannikul, julgemad (loe:karastatud) ujusid ka.

Selles projektis osalemine oli üks väärt kogemus meie elus, kuna sai palju teadmisi juurde, silmaringi avardada, suurel hulgal keelepraktikat ning uusi sõpru välismaalt.

Läti kooli õpetajad ja õpilased on lubanud meie kooli juba sel sügisel tutvumisvisiidile sõita.

Suur tänu võlgneme muidugi Toila Gümnaasiumi direktorile Külli Guljavinile, ilma kelleta poleks see reis võimalikuks saanud. Samuti meenutame siinkohal külalislahket Meri-Pori koolirahvast, nende kokatädisid, õpetajaid, õpilasi.

Inge Jegorenkov ja Anne Aia

Toila Muusika- ja Kunstikooli pillipark sai täiendust

Eesti Noorsootöö Keskus kuulutab juba mitmendat aastat järjest kevadel välja projektikonkursi “Varaait”, mille eesmärk on õppevahendite soetamise toetamise kaudu kaasajastada huviharidust.

Ka meie huvikool on igal aastal esitanud taotluse ning siiani oleme igal aastal ka toetust saanud. Projektidest saadud lisarahaga oleme soetanud Toila Muusika- ja Kunstikooli jaoks keraamika põletusahju, akordioni, kitarri, väikekandle, tegime kapitaalremondi kabinetklaverile. 

”Varaait 2013“ projekti raames ostsime kromaatilise ksülofoni.

Konkurssi toetab Haridus- ja Teadusministeerium Hasartmängumaksu Nõukogu vahenditest. Kuni 90% õppevahendite maksumusest kaetakse projekti vahenditest ning ülejäänud osa tuleb Toila valla eelarvest.

Projekti abil laieneb Toila valla lastele pakutavate tegevuste hulk ja kvaliteet, mis omakorda soodustab noorte mitmekülgset arengut.

Irena Svetlanova

Toila Muusika- ja Kunstikooli õpetaja

Noor pildis

Möödunud aastal Toila vallast hoo sisse saanud "Maanoortepäev" toimus sel suvel 22. augustil Illuka ja Vaivara valla koostööprojektina Vanatares Laagnal Vaivara vallas. Seiklusi täis päeva jooksul tutvuti, tehti veidi sporti, mängiti, meisterdati, esineti. Ühe esinejana astus üles Voka Avatud Noortekeskuses tegutsev ansambel Spetcher. Vaatamata vähendatud koosseisule anti tubli ülevaade enda muusikalistest võimetest ning fännid said üle mitme kuu taaskord tuttavaid lugusid kaasa laulda.

Sama sündmuse raames andis maakondlik noortekogu üle tunnustusauhinnad 2012/2013 õppeaasta tublidele Ida-Virumaa noortele ja noorsootöösse panustajatele. Tunnustamise eesmärk on märgata ja motiveerida noori, noortega tegelevaid inimesi ning noorte tegemistega seotud ettevõtteid, asutusi, ütles Ida-Virumaa noortekogu liige, Jõhvi Gümnaasiumi õpilane Keitlyn Tommula.

Tegusaid organisatsioone, inimesi ja ettevõtmisi tunnustati ka sel aastal kuues kategoorias, milleks olid “Aasta noor”, “Aasta noorteorganisatsioon”, “Aasta noortetegu”, “Aasta noorte sõber”, “Aasta noortesõbralik omavalitsus” ja “Aasta noortesõbralik ettevõte”.

Just nagu kingitusena Toila valla juubeliaastaks pälvis Toila vald tunnustuse kahes kategoorias.
Ida-Virumaa aasta noorteorganisatsioonina nähti Voka Avatud Noortekeskust ning Ida-Virumaa aasta kõige noortesõbralikum omavalitsus on Toila vald!
Aasta noorteorganisatsiooni auhinnaga tunnustatakse noorteorganisatsiooni, mis on panustanud kohalikku noorsootöösse suurel määral ja aasta noortesõbralikuma omavalitsuse auhinnaga tunnustatakse Ida-Virumaa omavalitsust, kes kaasab noori kohalikesse otsustusprotsessidesse ning on soosiv ja toetav noortealgatuste suhtes.

Toilas alustab taas tööd juuksur!

7. oktoobril kell 12.00 alustab Toila Seltsimajas tööd juuksur.

Olete oodatud juukseid lõikama (töid teostan nii meestele kui naistele) ja kulme korrigeerima!

Aja kokkuleppimiseks palun helistage 56944902, Liis.

Tervist omastehooldajatele ja kõigile, kes on huvitatud meiega kaasa mõtlema!

Eesti omastehooldust lahtirääkivatel teemadel toimus augustikuus esinduslik foorum Viljandis, kust ka meie osa võtsime. Osalesid riigikogu liikmed ja sotsiaalminister, huvitavate ettekannetega astusid üles külalised Euroopa Liidust. Eesti Omastehooldus on nüüdsest ka Eurocarersi liige.

Sügisel jätkame vajalike tegevuste ja väljasõitudega. Rõõmustada võib selle üle, et meestele-hooldajatele, pereliikmetele on tähelepanu pööratud ja 22. septembril toimus I kohtumine Elvas, järgmine oktoobris Harjumaal. Julgustagem mehi kaasa lööma, ühtlasi on need kohtumised emotsionaalselt ja hingeliselt toitvad, uusi teadmisi saab kasutada oma pere jaoks. Palun teatage mulle, kes soovib selles projektis kaasa lüüa.

Sügisel on plaanis väljasõit Kukrusele Meditsiinikooli, kus tutvume ergonoomikakabineti sisustusega. Kuuldavasti on hoolduse tarbeks uusi vahendeid ja inventari, see teave kulub ka meile marjaks ära.

2. oktoobril kell 14 Voka eakate ruumides ja 4. oktoobril kell 14 Toila seltsimajas saab toimuma loeng-vestlusring aktuaalsel teemal „Elu lõpupoole, kõik lõpeb kord“.

Külaline on Endla Lipp. Osalustasu 1 euro.

Vastatakse küsimustele. Kuulama on oodatud meie valla inimesed.

Rõõmustagem sügisvärvide üle!

Kaja Rebane

55547129

Puhas korsten annab turvatunde

Sügis tuleb iga päevaga lähemale ja ees on kütmisperiood. Selleks, et talv mööduks muredeta ja kütmisel õnnetust ei juhtuks, tuleb varakult korstnad ja ahjud üle vaadata.

Küttesüsteemi kasutamisel tuleb puhastada korsten, suitsulõõrid, soojamüürid ja ahjud vähemalt üks kord aastas. Puhastamise eesmärk on välistada tahmapõlemise oht. Näiteks eelmisel aastal oli Virumaal kokku 15 tahma süttimisest põhjustatud tulekahju.

Üksikelamus võib küttesüsteemi puhastada ka ise, kuid vähemalt ühe korra viie aasta jooksul peab puhastama küttesüsteeme kutsetunnistusega korstnapühkija. Vastav seadusnorm hakkas kehtima 2010. aastal. Seega peab küttesüsteemid vähemalt ühel korral 2015. aasta septembri kuuks üle vaatama ja puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija. Selline nõue kehtib ka suvilatele, väikeehitistele ja aiamajadele.

Korterelamutes, ühiskondlikes hoonetes, ettevõtete hoonetes jms, peab küttesüsteemi puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija vähemalt üks kord aastas.

Miks on erisused eramajal ja korterelamutel? Ühepereelamu omanik on vastutav enda hoone ohutuse eest ning tal on õigus korraldada kütteseadmete puhastamist oma äranägemisel seadmata seejuures ohtu teisi. Korterelamutes läbib tavaliselt üks ja sama küttesüsteem mitme isiku valduses olevaid ruume, st küttesüsteemidel on ühisosa ning enamasti ei ole võimalik küttesüsteemi ühe korteri ja/või ühisomandis olevate pindade kaudu täielikult puhastada. Soovitame korteriomanikel (ühistul) küttesüsteemide puhastamise leppida kokku ühele ajale, et korstnapühkijal oleks võimalik puhastada kogu küttesüsteem. Inimesed, kelle valduses olevaid küttesüsteemi osasid ei ole puhastatud, seavad ohtu need, kes on olnud hoolsad ja enda valduses olevad küttesüsteemid korstnapühkijal lasknud puhastada.

Kutsetunnistusega korstnapühkija väljastab tehtud tööde kohta alati akti ja juhib tähelepanu puudustele ning võimalikele ohtudele (samuti teavitab ohust Päästeametit). Korstnapühkimise akt tuleb säilitada järgmise küttesüsteemi puhastamiseni ehk järgmise akti saamiseni.

Rohkem infot leiad www.rescue.ee või helistades päästeala infotelefonile 1524.

Spordi-info

Toila valla Spordi-ja kultuurikeskuse Voka spordihoone 
avatud E-R 12.00 kuni 21.00 L-P 12.00 kuni 18.00

Meil on olemas pallimängudesaal, jõusaal, võimlemissaal, lastetuba, mängudetuba, riitusruumid ja kaks sauna.
 

Meil saab mängida korvpalli, võrkpalli, jalgpalli, tennist, sulgpalli, lauatennist, koroonat, malet, kabet, noolemängu.
 

Kõik vajalik atribuutika on meil olemas.
 

Saab rentida ruume üritusteks (sünnipäevad, spordivõistlused, seminarid).
Kõik küsimused ja info Peeter Sööt 53068323 peeter.soot@toila.ee

Toila valla Spordi-ja kultuurikeskus korraldab ja koordineerib treeninguid:

Aikido K 18.00-18.45 lapsed 18.45-20.00 täiskasvanud
L 12.00-13.00 täiskasvanud 13.00-14.00 lapsed
info I. Edala 53410741 S. Ermakov 55637377
Võrkpall tüdrukud K 18.00-19.30 info B. Paun 57877509
Korvpall poisid ja mehed info A. Lehismets 56661294 P. Sööt 53068323
Korvpall tüdrukud info I. Lamp 55518851
Suusatamine poisid, tüdrukud info J. Vallimäe 56218132
Jalgpall poisid, tüdrukud (treenerid FC Lokomotiiv) E,K 16.30 info P. Sööt 53068323
Võimlemine T, N 11.00-12.00 ja T, N 13.00-14.00 Toila seltsimajas info K. Rebane 55547129
Tennis P 13.00-16.00 info O. Belehhov 5228843 P. Sööt 53068323

EKOVIR OÜ infopäev

Infopäev seoses muudatustega korraldatud jäätmeveos toimub

teisipäeval, 24.09.2013 kell 16.00 

Toila Rahvamajas.

 

Kohal on Ekovir OÜ esindaja, täita saab ankeete lepingute sõlmimiseks.

Valimisliit Mu Kodu on Toila vallas valimisplatvorm

Valimisliit Mu Kodu on Toila vallas toetab ja seisab selle eest et:

• Voka lasteaed ja Toila seltsimaja renoveeritakse lõplikult,
• perearstil on korralikud ruumid nii Toilas kui Vokas,
• valla noorte, eakate ja seltside ettevõtmised, mis mitmekesistavad valla elu ning nende endi kui ka vallarahva vabaaja kasutamist saaksid rahastatud,
• Vallas olev tänavavalgustus renoveeritakse,
• Toila alevikus on igal kinnistul kaasaja nõuetele vastav ühisvee-ja kanalisatsiooni-süsteem.
• Toila ja Voka alevike korrusmajade territooriumid saaksid uue ohutuma, liikluskorralduse, kus on lahendatud autode parkimine ja tagatud elanikele mugav liiklemine nii jalgsi kui liiklusvahendiga,
• Toila ja Voka alevikes ehitatakse uued asfaltkattega teed lagunenud teede asemele,
• Pühajõe, Konju, Päite, Martsa, Vaivina ja Altküla külade peamised kruusateed saaksid tolmuvaba katte,
• Toila valla areng toimuks kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga ning põllumaadele ei tekiks uusi mõtetuid elamurajoone,
• vallaleht muutuks kakskeelseks (lisanduks venekeelne versioon),
• ettevõtjad saaksid kooskõlas elukeskkonnaga rahulikult areneda,
• Toila kalasadam kaardilt ei kaoks ja kaluril oleks sinna alati asja,
• vabanetakse Toila vallale kuuluvast kinnisvarast, mille haldamine muutub vallale koormavaks,
• elu kvaliteet ei halveneks neile, kelle kodu on Toila vallas, kui vald peaks ühinema teiste omavalitsustega.

Valimisliit Mu Kodu on Toila vallas ootab kõiki Toila valla elanikke 26. septembril kell 19.00 Toila seltsimajas Pikk tn 41 ja 27. septembril kell 19.00 Voka spordihoones Metsa tn 2, et saaksime täpsemalt tutvustada meie valimisplatvormi.

Rein Merirand nr 101, Kaupo Alljärv nr 102, Kuldar Pärnamäe nr 103, Anneli Mänd nr 104, Nikolai Truupõld nr 105, Irina Vassiljeva nr 106, Riina Taela nr 107