Thursday, March 12, 2015
.jpg)
Valimistulemused Toila vallas
Valijaid Toila vallas
1762
Valimistel osalejaid
1145, kehtivaid hääli 1135.
Erakondade esikolmik:
1. Reformierakond 308
(35,0%)
2. Isamaa ja Res
Publica Liit 218 (19,2%)
2. Sotsiaaldemokraatlik
Erakond 212 (18,7%)
Individuaalne
esiviisik:
1. Tauno Võhmar (IRL)
110
2. Jevgeni Ossinovski
(SDE) 96
3. Yana Toom (KE) 90
4. Arno Kodu (EKRE) 74
5. Tiit Kuusmik (RE) 69
Info: www.valimised.ee
Toila Vallavolikogu veebrurarikuu istungil
Kinnitati revisjonikomisjoni
2015. aasta tööplaan.
Revisjonikomisjon planeerib sel aastal tutvuda ja anda hinnang Toila
valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukavale, tutvuda
vallavalitsuse ametnike ametijuhenditega, anda hinnang Toila valla
2014. majandusaasta aruandele ja tutvuda töökorraldusega Toila
valla Spordi- ja Kultuurikeskuses.
Räägiti ka Keskkonnafondi
rahastamisest.
TVL
Saame tuttavaks, Toila Gümnaasiumi direktor, Riho Breivel!
Kes Sa oled ja kust
tuled?
Olen üks tavaline
Eesti riigi kodanik, kes on suurema osa oma elust elanud
Ida-Virumaal. Kohtla-Järve linnas, Jõhvis ja viimased ca 10 aastat
Pühajõel.
Öeldakse, et me
kõik tuleme lapsepõlvest. Kus möödus Sinu lapsepõlv ja mida Sa
kodust kaasa oled saanud?
Lapsepõlv möödus
Kohtla-Järvel. Isa oli kaevur, elasin Kaevuris ja sõbradki olid
seal. Kooliteed alustasin Kohtla-Järve 1. Keskkoolis.
Põhikooli lõpetasin
aga Roela koolis, kuna pere kolis sinna.
Edasi Viljandi
kutsekool ja erialaks autoremondi lukksepp. Siis ajateenistus Odessa
lähedal Bolgradis.
Peale sõjaväge
töötasin Autoteeniniduses, Voka EPTs, siis õppimised erinevates
koolides ja ametis Kohtla-Järve rajooni parteikomitees, Kohtla-Järve
KEKis. Peale Vabariigi taaskehtestamist sai hakata piirivalvet ja
kaitseväge taastama. Selles liinis olin erinevatel ametikohtadel
kuni reservi arvamiseni 2007. aastal. Peale seda määrati mind
Ida-Viru maavanemaks. See oli tähtajaline ametikoht, mis sai otsa
2012 detsembril.
Nüüd siis olen
valitud Toila Gümnaasiumit juhtima.
Kelleks tahtsid
lapsepõlves saada?
Lapsepõlves tahtsin
saada metsavahiks. Meeldis metsas viibida, loomi, linde jälgida ja
meeldisid ka relvad. Sealt ka soov jahimeheks saada. Mingil ajal oli
kõva kihk autojuhiks saada.
Kus oled õppinud?
Miks valisid just selle eriala?
Peale põhikooli läksin
õppima Viljandi kutsekooli. Sõbrad ees ja mina puntis, kuna olin ka
suur tehnikahuviline.
Kui aru pähe tuli, sai
edasi õppima hakatud. Õppisin Kehtnas, kõrgkooli lõpetasin
Leningradis. Kõrgkool oli küll punane, aga andis tugeva põhja
alla. Piirivalve ajal lõpetasin Sisekaitseakadeemia. Kaitsejõududes
teenides Soome Kindralstaabi akadeemia erikursuse ja magistriõppe
Tallinna Ülikoolis, kus minust sai sotsiaalteaduste magister.
Miks just nii? Eks minu
valitud tee tingis ka vastava hariduse omandamise.
Kui valmis oled
muutusteks – uuteks kohtadeks, uuteks inimesteks?
Peab ütlema, et ma
armastan riske võtta, kuid läbimõeldult ja mõtestatult. Inimesi
ma usaldan, kuid kui usaldust kuritarvitatakse, olen ma kõva käega.
Mis on Sinu jaoks
elus tähtis?
Tähtis on koostöö ja
positiivne suhtumine iseendasse ja lugupidav suhtumine
kaasinimestesse ja ka loodusesse.
Mis teeb tuju heaks?
Tuju teeb heaks see,
kui tegevusel on positiivne tulemus ja kui sellest tulemusest
tunnevad kaasinimesed rõõmu ja rahuldust.
Mida hindad
inimestes? Elus üldse?
Inimestes hindan
positiivsust ja vastastikust lugupidamist, ausust, lojaalsust ja
initsiatiivi. Loomulikult ei saa kõikidelt inimestelt nõuda üüratut
ettevõtlikkust, kuid ka pisikestes asjades saab ilmutada
loomingulisust ja tehatahtmist.
Kõige halvem on
ükskõiksus ja empaatia puudumine.
Õnneks ei seisne
inimese elu ainult töös. Millega tegeled vabal ajal meelsasti?
Kõige rohkem naudin
musitseerimist seltskonnas, kes sellest hoolib.
Olen ka jahimees ja
kalamees, kuid mitte kõige suurema kirega. Meeldib, kuid ei aja
hulluks.
 |
| Koos Aare Rebbaniga 24. veebruari hommikul pidulikul lipuheiskamisel Toila Gümnaasiumis. Foto: Väino Aul |
Oled nüüdseks juba
kaks kuud Toila Gümnaasiumi juhtinud. Millised on muljed peale
esimesi töönädalaid?
Kaastöötajad on
töökad ja tublid. Koolis on tore ja rahuldustpakkuv õhkkond.
Eraldataks ainult vahendeid, mis kindlustaksid õpetajatele tugevama
kindlustunde ja elu, mis ei sunniks senti pihus veeretama.
Millisena hindad
Toila Gümnaasiumi olukorda praegu ja millisena näed seda tulevikus?
Kas peale riigigümnaasiumi valmimist Jõhvis säilib Toilas
gümnaasium?
Gümnaasium on täna
kogukonna soovidest tulenevalt jätkusuutlik. Kindlasti Jõhvi
Riigigümnaasiumi käivitamine ei ohusta meie kooli tulevikku ja kui
kogukond soovib, ei kao see kuhugi.
Tänan!
Küsis Lea Rand
Toila valla külavanema statuut
Möödunud
aasta viimane vallavolikogu võttis vastu määruse, millega
kinnitati Toila valla külavanema statuut.
Vallavolikogu
esimehe Roland Peetsi sõnul on eelnõu
eesmärk luua võimalus kogukonna esindajate (külavanem) valimiseks
ja läbi selle valla valitsemise avatumaks, kodanikkonda kaasavamaks
ja läbipaistvamaks tegemine.
Eelnõu
esitajate seisukohalt on antud eelnõuga võimalik oluliselt
parandada informatsiooni
vahetamist
elanikkonna ja vallavalitsuse vahel. Samas luuaksed tingimus
kogukonna aktiivsuse
tõusuks,
oma soovide sõnastamiseks, kogukondlike prioriteetide seadmiseks ja
nende esindamiseks
valitsuses
ja volikogus.
Vallavalitsusele
ja volikogule annab toodud eelnõu rakendamine täiendava võimaluse
viia elanikeni
otsuste
ja tegevustega seotud informatsiooni ning saada läbimõeldud ja
prioritiseeritud ettepanekuid kogukondade ootustele vastavate
tegevuste planeerimiseks ja valla arendamiseks.
Külavanema
statuudiga saab tutvuda Toila vallavalitsuses või Toila valla
kodulehel www.toila.ee
TVL
Eesti laulu konkursilt Toila Gümnaasiumisse!
26.
veebruaril toimus Toila Gümnaasiumis kaua oodatud Karl-Erik Taukari
kontsert.
Telesaadetest
tuttav andekas laulja esines kooliperele koos ansambli Põhja-Tallinn
kitarristi Marc Erik Kammistega. Eesti popi raudvara laulud olid
tuttavad nii õpilastele kui ka õpetajatele. Kaasalaulmisvõimalust
pakkusid muusikud korduvalt ja seda ei jätnud lauluhuvilised fännid
kasutamata. Suur oli esinejate imestus, kui poole kontserdi ajal
liitus õpilastega ka Ameerika saatkonna delegatsioon.
Tiheda
kontsertprogrammi tõttu õnnestus autogramme hankida vähestel.
Külalised
sõid koolisööklas maitsva lõunasöögi ja kiirustasid edasi
esinema Mäetaguse kooli.
Toila
Gümnaasiumi huvijuht
Maire
Aul
Toila Gümnaasiumi külastas USA suursaadik Eestis Jeffery D. Levine
Kui
kuulsin, et meie rutiinset koolipäeva tuleb ühel päeval kirgastama
USA suursaadik, olin mina küll väga üllatunud.
Hiljem
selgus, et sama moodi tundsid ka teised õpilased, kuna me ei osanud
sellelt kohtumiselt väga midagi oodata. Mida ta meile küll rääkima
võiks tulla? Huviga ootasime seda kohtumist eeskätt seepärast, et
teada saada miks selline tähtis isik just nimelt meile siia Toilasse
tuleb ja mida tal meile öelda on...
Nüüd,
kus kohtumine on möödas, saime me aru, et ta tuli meile, Eesti
gümnaasiuminoortele (kohtumisest võtsid osa vaid 10.-12.kl
õpilased) lihtsalt oma igapäeva tööd tutvustama. Ta rääkis
meile oma töö ülesannetest, milleks on muidugi eelkõige Eesti ja
Ameerika vaheliste heade suhete hoidmine. Härra Levine ütles, et
tema arvates on Eestil ja Ameerikal pigem palju rohkem ühiseid jooni
kui erinevusi. Talle meeldib, et eestlased on otsekohesed ning teevad
seda, mida nad on lubanud ning see on tööturul väga oluline, ehk
siis Eestit hinnatakse maailmas kui usaldusväärset partnerit.
Samuti rääkisime veidi hetkelisest sõjalisest olukorrast ning ta
toonitas, et Eestil on hea sõjavägi ja koguaeg käib pidev
ettevalmistus kõige hullemaks, kuid sellegipoolest kõik loodavad,
et vägesid pole vaja kodumaa kaitseks mitte kunagi päriselt käiku
lasta.
Õpilastel
oli võimalus erinevaid küsimusi esitada ning peale kohtumist sai
suursaadikuga pilti teha. Igal juhul leidsime, et on väga tore, kui
mõnikord peame ohverdama mõne koolitunni huvitava kogemuse või
kohtumise vastu.
Elisabeth
Purga
10.
kl õpilane
Palju õnne, kodutütred!
Viimasel
jaanuarikuu päeval kogunesid Alutaguse ringkonna kodutütred Toila
Gümnaasiumisse tähistama oma organisatsiooni 93. aastapäeva.
Pidulikul
aktusel andsid tõotuse 16 uut kodutütart. Ringkonnavanem tänas
tublisid kodutütreid ja nende juhendajaid.
Külalised
Kaitseliidust, Naiskodukaitsest ja Noorkotkaste esindaja soovisid
tüdrukutele julget osalemist kõikides huvitavates ettevõtmistes
ja kutsusid koostööle.
Sünnipäevatordi
lõikas lahti ringkonnavanem Kristina Varjend. Vestlusringis said
lapsevanemad suhelda rühmavanematega, uurida infot eelseisvate
ürituste kohta. Ei puudunud peolt ka lõbusad võistlused
kodutütarde ja külaliste vahel. Võitis sõprus.
Tegutsemislusti teile, kodutütred!
Toila
rühma rühmavanem
Maire
Aul
Toila Gümnaasiumi TULUÕHTU
Toila Gümnaasiumi
TULUÕHTU
27. märtsil kell
19.00
Voka Rahvamajas
Pilet 5€,
lapsed ja
pensionärid 3€
(hinnas loterii ja
suupisted)
Iga loos võidab!
Õhtu tuluga toetate
Toila noorte kontsertreisi Londonisse!
Talv Naksitrallides
Detsember oli
rohkete rõõmude kuu – üliettevõtlik heategevus ja kaunid
soovid, õpitud armsad laulusalmid, oodatud Jõulutaat kingitustega,
mõnusad puhkepäevad kodustega...
Jaanuar oma heitlike ilmade ja
viirustega kimbutas nii lapsi kui töötajaid. Tekkisid tulised
vaidlused nohu ja köha üle- millal nakkab ja millal mitte? Õpetajal
puudub kahjuks pädevus ja õigus hommikul vastuvõtus lapsi üürikese
ajaga selekteerida haigeteks ja terveteks. Tundub, et iga
täiskasvanud lapsevanema südametunnistuse teema?
Palju on
arusaamatust ja miks nii? küsimusi hoone ehitustööde osas. Pärast
ehitaja lahkumist on lasteaias teatud töötajatele lisandunud
logistiku tööülesanne – st avada ja sulgeda ajutisi, omal
vastutusel läbitavaid sissepääsusid, piirata ohtlikke lõike ja
püstitada suunavaid silte. Kallis külaline! Tere tulemast meie
majja sisenema ainukesest ametlikult kõlbulikust sissepääsust
saali juures!
Õnneks saab alati
rõõmu jätkuvalt traditsioonilistest ja headest asjadest.
Muusikapäeval olid külalisteks Toila Muusika- ja Kunstikooli
õpilased oma pillidega õpetaja Diana Veisneri juhendamisel.
Foto: Külli Mänd
Naksitrallide
lasteaia laul kõlas kaunilt Lene ja Diana esituses. Neid saatis
laulu üks autoritest Leho Tiinas. Naksitrallide sõbrapäeva
talendihommik tõi lavale 22 last. Neid julgustas Pipi – meie oma
endine ja tubli Laulukarusselli laululaps Pipi Triinu! Ja Eestimaa
sünnipäeva pidulikul aktusel tuli ühislaulule lahkelt
klaverisaatjaks Helen-Marie. Ilus oli näha rahvariietes lapsi
uhkelt rühmalippudega saali marssimas ja kena tantsuõpetaja Helle
juhendamisel õpitud tantsusammude sättimist kaeda.
Kui energiast napib,
tule meile! Ükskõik kuhu rühma astud ja õhinapõhist toimetamist
või asjatundlikku seletust kuuled, siis naeratus suule on
kindlustatud! 4 aastasel Aleksandril tekkis sini-must-valgeid
paberiribasid kleepides miniatuurne Eestimaa kaart koos Munamäega –
kingitus presidendile Eesti sünnipäevaks! Kui vaid täiskasvanutel
jätkuks piisavalt tahet laste ideid püüda, julgustada neid
proovima või muud moodi algatust toetada! Ettevõtlikkus
lasteaialapse puhul väljendub ühtviisi nii loovuses kui
koostööoskuses, algatusvõimes kui sõbralikkuses, julguses kui
vastutusvõimes. Laps õpib jäljendades. Andkem siis üheskoos
neile võimalus ettevõtlikkushoiakuid omandada. Töötajais on
jätkuvalt soov viia lasteaia ettevõtlikkuse baastase 2015. aasta
lõpuks hõbetasemele. Aitäh „Ettevõtliku Kooli” projektijuht
Kristile meid innustamast!
Foto: Urve Niisuke
Naksitrallide
talispordist kokkuvõtvalt pajatades on agaramad pisut suusatanud
ja kõik küllaldaselt kelgutanud. Kolm rühma on reedeti usinalt
libeduses spordihoone poole liuelnud ning kõik Naksid ja Trallid
ehitustandril päästvat numbrit 112 lumest ehitanud. Ja ilma järgi
tundub, et talvemõnudele võib joont alla tõmbama hakata.
Kevadkuu märts tõi
kaasa lasteaia 39. sünnipäeva. Seekord jagasime sünnipäevatorti
ka selle õppeaasta tublide koostööpartneritega. Loodetavasti veel
enne suve saame hoone fassaaditöödega ühele poole ja juba sügisel
õueala pinnasetööde tulemust nautida.
Ettevõtlike noorte
korvpallurite poolt on algatatud aktsioon minikorvpalliväljaku
soetamiseks Naksitrallide õuealale. Võta oma laps või lapselaps
ning kutsu naabrid ja peretuttavad 14. märtsil Voka spordihoonesse
mõnusale pallipäevale! Tegusat kohtumist!
Oru pargis algasid hooldus- ja taastamistööd
Riigimetsa
Majandamise Keskus (RMK) koostöös Keskkonnaameti Viru regiooniga on
alustanud hooldus- ja taastamistöödega Oru pargis Oru
maastikukaitsealal. Sel ja järgmisel aastal tehtavate tööde käigus
hooldatakse pargi pärnasid ja elupuuhekki ning eemaldatakse pargist
ohtlikud puud.
Kõige
selle juures lähtutakse Keskkonnaameti poolt tellitud hoolduskavast
"Oru pargi puistu seisukorra hinnang ja puistute
rekonstrueerimisplaan", mille koostas Artes Terrae OÜ. Töid
teostab Aiastiil OÜ ning neid tehakse selle aasta veebruaris-märtsis
ning septembrist järgmise aasta märtsi lõpuni. Vahepealsel ajal ei
tohi hooldustöid teha, et tagada pesitsusaegne rahu pargis elavatele
nahkhiirtele ja lindudele. Töid rahastab Euroopa Liidu
Ühtekuuluvusfond.
Oru
pargi hooldamis- ja taastamistööd on jaotatud nelja etappi, need
omakorda alltegevusteks. 2015. aastal alustatakse I etapi kolme
alltegevusega, milleks on:
- Oru pargi läänepärna allee ja pargi regulaarosa pärnaridade hooldus;
- elupuuheki hooldus;
- sanitaarraie ohtlike puude eemaldamiseks.
Pärnad
elujõulisemaks
Oru
pargi läänepärna allee ja pargi regulaarosa pärnaridades on kokku
187 puud. Need on kehvas seisukorras ja enamik puudest vajavad võrade
hooldust – kuivanud okste, murdunud harude raiet jms. Puude olukord
alleedes on halvenenud mitmel põhjusel: pargi kasutuskoormuse kasv,
külgvarjus kasvamine, lume- ja tormikahjustused.
Alleeruumi
piires eemaldatakse vahetult alleepuude võradesse kasvavad
väheväärtuslikud puud, mis on deformeerunud võraga, tugevasti
kahjustatud või noor leht- ja okaspuude looduslik uuendus.
Läänepärna allee hooldustöödega alustatakse märtsis ning
jätkatakse augustis.
Elupuuhekk
madalamaks
Läänepärnaallee
dendropargi osas tuleb pügada elupuuhekki, kuna elupuud hakkavad
läänepärnade võradesse tungima ning kahjustavad puude seisundit.
Hekk lõigatakse madalamaks ja sealt eemaldatakse heki sisse kasvanud
lehtpuude uuendus ja naaberpuude alumised oksad, mis takistavad ja
segavad heki uuenemist. Neid töid tehakse tänavu märtsis.
Ohtlikud
puud eemaldatakse
Ühe
suure tööna näeb hoolduskava ette ohtlike puude eemaldamist
erinevates pargi osades, et tagada inimeste ohutus ja pargi
esteetiline välimus.
Pargi
hoolduskavas on pargi puudele antud seisukorrahinnang ning määratud
igale puule või puude grupile hooldustegevus. Välitöödel hinnati
ja vaadeldi hoolduskavas sanitaarraiesse määratud puude seisukorda
ning selle tulemusena kuulub mahavõtmisele 247 puud. Pargi
intensiivselt kasutatavas osas puude kännud freesitakse, sest pargis
on keelatud kändude juurimine. Töödega alustatakse selle aasta
augustis ja need lõpetatakse 2016. aasta märtsis.
Külastusinfo
hooldustööde ajal
Tööde
teostaja Aiastiil OÜ peab hooldustööde ajal tagama kasutatavate
juurdepääsuteede ja radade nõuetekohase liigeldavuse, vajadusel
teid ja radasid remontima ning tööde lõppedes taastama kasutatud
teede ja radade tööde-eelse olukorra. Lisaks tuleb tööde
teostamise ajaks tähistada tööobjekti ohutsoonid ning tagada, et
pargi külastajaid ja teised kõrvalised isikud ei satuks ohutsooni.
Kui
teil on Oru pargi hooldus- ja taastamistööde kohta tekkinud
küsimusi, siis aitavad teid:
Tarvo Plotnik –
Aiastiil OÜ, tel 5649 3632, tarvo@aiastiil.ee
Harti Paimets – RMK looduskaitse tööjuht, tel 503 6358, harti.paimets@rmk.ee
Janar Aleksandrov – Keskkonnaameti looduskasutuse spetsialist, tel 512 4731, janar.aleksandrov@keskkonnaamet.ee.
Harti Paimets – RMK looduskaitse tööjuht, tel 503 6358, harti.paimets@rmk.ee
Janar Aleksandrov – Keskkonnaameti looduskasutuse spetsialist, tel 512 4731, janar.aleksandrov@keskkonnaamet.ee.
Leevi Krumm
RMK looduskaitsespetsialist
RMK looduskaitsespetsialist
Lubage päästjad oma koju!
Päästjad külastavad sel aastal
Ida-Virumaal ligi poolteist tuhat kodu eesmärgiga nõustada inimesi,
kuidas oma kodu muuta tuleohutumaks.
Tänavu on Ida-Virumaal plaanis
külastada 1460 kodu, mille käigus päästjad vaatavad koos
korteri- või majaomanikuga üle tuleohutuse nende kodus ning
selgitavad välja tuleohuga seotud riskid. Peale selle vesteldakse
teemal, kuidas kaitsta majapidamist võimaliku tulekahju korral.
Vajadusel paigaldatakse suitsuandur või vahetatakse selle patarei.
Kodukülastusi „Kodu tuleohutuks!“ teevad päästjad tasuta.
„Suitsuanduri puudumisel kedagi
kodukülastustel ei trahvita, vaatamata sellele, et alates
2009.aastast on kõigis kodudes töökorras suitsuanduri olemasolu
kohustuslik, “ ütles Päästeameti Ida päästekeskuse ennetustöö
büroo peaspetsialist Liina Järvi.
Kindlasti peavad inimesed ka ise
muret tundma, et suitsuandur nende kodus oleks õigesti paigaldatud
ja töökorras ning elektrisüsteemi ja küttekoldega ei oleks
probleeme. Kui peres on väikeseid lapsi, siis on mõistlik üle
vaadata ohutuse vaatenurgast ka oma kodu ümbrus. Näiteks, kas
lähedal olev tiik on piiratud või kas väikesed lapsed ei pääse
õuealalt tihedasse liiklusesse.
„Kutsuge päästjad nõustama ka
oma vanaemadele ja -isadele ning eakatele naabritele, sest ka nemad
peavad olema ohuteadlikumad ning oskama ära tunda ohu märke,“
lisas Liina Järvi.
Päästjad kustuvad üles ka korteriühistute
esimehi selgitama oma maja elanikele, miks on oluline, et korterid
majades oleksid tuleohutud ning päästjate nõuanded tuleohutuse
tagamiseks on igal juhul kasulikud.
Kodukülastusi
viivad läbi inimese elupaigale lähimad
vabatahtlikud või kutselised päästjad.
Kodukülastuse
läbiviijad kannavad Päästeameti eraldusmärkidega riietust ning
esitavad oma töötõendi, millel on kirjas kodukülastaja nimi ja
perekonnanimi.
Kui tunnete, et ei ole väga kindel
oma kodu tuleohutuses, siis on teil võimalus helistada päästeala
infotelefonil 1524, kus teie soov kodukülastuseks registreeritakse
ning teile saadetakse külla päästetöötaja teile sobival ajal.
Oma kodu tuleohutust saab ka igaüks ise testida veebilehel
www.kodutuleohutuks.ee
Helen Tammets
Ida päästekeskuse pressiesindaja
Puude raie, tööd kõrgustes ja muud teenused
Teostame
valdadele, linnadele ja eraisikutele:
- Ohtlike puude raiet majade, liinide läheduses
- Vanade puude ohtlike okste eemaldamist
- Ohtlike puude raiet kalmistutel
- Puude seisukorra ja elujõu hindamist
- Töid kõrgustes kasutades korvtõstukit
- Kinnistute hooldustöid (võsaraie,
trimmerdamine, korrastamine, hoonete lammutus).
Töid teostavad oma ala professionaalid koos
kaasaegse tehnikaga.
Hinnapakkumine ja konsultatsioon TASUTA.
Tel: 5810
9846
Email: pajolus@gmail.com
Email: puuderaie.info@gmail.com
Kontaktisik: Tanel Pajo
Subscribe to:
Posts (Atom)