Muusika-aastale pühendatud luuleõhtu Toila raamatukogus

September

Foto: Lea Rand

Alustuseks lohutuseks neile, kes on suve jooksul arvanud, et neid on Toila valla lehest ilma jäetud.

Ei ole, viimane valla leht ilmuski maikuus. Pidasime suvel pausi, et trükikulusid kokku hoida ja leht ikka aasta lõpuni ilmuda saaks.

Jah, selle aasta suvi hakkabki jälle läbi saama. Pole seda ju tegelikult õieti olnudki. Alles augustis näitas oma tõelist palet ja andis mõned nädalad soojagi. Kellel puhkus sellele ajale sattus, neil vedas. Aga kui oma aega ja tegemisi hästi planeerida, siis on ka jahedama ja vihmase ilmaga võimalik täiesti edukalt puhata. Tean seda omast käest – kõik tubased toimetused, mis oma järge ootasid, said tehtud ja paremat puhkust, kui koos raamatuga diivaninurgas, ei oskagi tahta. Seda enam, et nii mõnigi raamat ootas lugemist juba talvest saadik.

Õnneks pole ilm rikkunud suviseid kultuuri- ja spordisündmusi, mida meie vallas taas kord päris rohkesti on olnud.

Aga suvi pole ju ainult puhkuste aeg, nii mõnedki tõsisemad tegevused hakkavad lõpusirgele jõudma. 

Mida suve jooksul vallas tehtud on ja mis veel tegemist ootab, selle võtab oma artiklis kokku vallavanem Tiit Kuusmik.

Uus aasta algas ka kõigil neil, kes moel või teisel õppimise või õpetamisega seotud on. Kõigile neile soovime indu ja jõudu. Toila Gümnaasium on igatahes uueks õppeaastaks valmis, nii kinnitas gümnaasiumi direktor Riho Breivel. Merike Lepsalu artiklist saab ka aimu sellest, millised uuendused Toila gümnaasiumis sel aastal kavas on.

Tänases lehes on hea meel tutvustada ka uut töötajat Toila vallas, saame tuttavaks sotsiaalspetsialisti Krista Kooliga.

Vaatamata jahedatele öödele ja vihmahoogudele kalendrisuvi siiski kestab veel. Loodan, et ka teie südametes. 

Kui järgmisel korral kohtume, siis on juba sügis, aga eks ole sellelgi oma võlud.

Seniks päikest!

Lea Rand

Augustikuu vallavolikogus

1. AS Toila V.V. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasude arvutamise metoodika kooskõlastamine. Täpsem informatsioon AS Toila V.V.

2. Voka Tiigi tn 5 detailplaneeringu kehtestamine. Rohkem informatsiooni detailplaneeringu kohta saab Toila valla veebilehel http://toila.kovtp.ee/detailplaneeringud

Toila Vallavolikogu otsustas kehtestada Toila vallas, Voka alevikus Tiigi tn. 5 kinnistu detailplaneering nimetusega Tiigi tn 5 detailplaneering (koostanud OÜ Geolevel).

Detailplaneeringuga on lahendatud maa sihtotstarbe muutmine, ehitusõigus, arhitektuurinõuded, teed ja liikluskorralduse põhimõtted, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, keskonnakaitse ja jäätmekäitlus ning tehnovõrkude ja rajatiste paiknemine.

3. Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kooskõlastamine. Rohkem informatsiooni maakonnaplaneeringu kohta Ida-Viru Maavalitsuse veebilehel http://ida-viru.maavalitsus.ee/maakonnaplaneering

4. Eluruumi alaliste kulude piirmäärad toimetulekutoetuse määramisel.

Määrusega kehtestatakse eluruumi alaliste kulude piirmäärad toimetulekutoetuse määramiseks Toila vallas.

Eluasemekulude arvestamise aluseks on perekonna kasutuses olev eluruum normpinna ulatuses, milleks on 18 m² iga eluruumis alaliselt elava pereliikme kohta, millele lisandub 15 m² pere kohta.

Toimetulekutoetuse määramisel võetakse normpinna ulatuses arvesse järgmised eluruumiga seotud alalised kulud:

1) eluaseme üür

2) korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu

3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse

4) hoonekindlustuse kulud

5) tarbitud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse maksumus;

6) tsentraalse soojaveevarustuseta eluruumi tarbevee soojendamise kulu (elekter, gaas, puud või muud)

7) olmejäätmete veotasu;

8) tarbitud elektrienergia maksumus;

9) kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia

10) tarbitud majapidamisgaasi maksumus;

11) maamaks

Toetuse taotleja tõendab tehtud kulutusi kuludokumentidega, milleks on jooksval kuul tasumisele kuuluvad arved, maksekviitung jms.

Eluruumi alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevus ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse vahendite arvelt.

Tegelik eluaseme üür kompenseeritakse normpinna ulatuses kuni 1,40 eurot 1m² kohta kuus.

Tegelik korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu kompenseeritakse normpinna ulatuses kuni 1,28 eurot 1m² kohta kuus.

Korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse kulu kompenseeritakse normpinna ulatuses kuni 1,00 eurot 1m² kohta kuus.

Hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile, kompenseeritakse kuni 0,10 eurot 1 m² kohta kuus.

Tarbitud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse maksumust kompenseeritakse kuni 10,70 eurot (kuni 4m³) pereliikme kohta kuus s.h. abonenttasu ja vee jaotusteenuse maksumus.

Tsentraalse soojaveevarustuseta eluruumi tarbevee soojendamiseks kulunud kütte maksumus kompenseeritakse kuni 2,00 eurot 1 m² üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 1,50 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus.

Tegelik olmejäätmete veotasu kompenseeritakse kuni 2,30 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 1,28 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus.

Tarbitud elektrienergia maksumus kompenseeritakse kuni 17,00 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 9,00 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus. (+elektriboiler, elektripliit)

Kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia

• kaugküttega eluruumides (soojaveevarustusega eluruum) kütmise ja tarbevee soojendamise puhul tarbitud soojusenergia kulu kompenseeritakse kuni 2,60 eurot 1 m² kohta kuus;
• kaugkütteta eluruumides (puit, brikett, kivisüsi, gaas, elekter) kütteks tarbitud soojaenergia maksumus kompenseeritakse kuni 2,60 eurot 1 m² kohta kuus;

• Juhul, kui kuludokumendil kajastub taotlusele järgneva perioodi küttekulu, kompenseeritakse see kuludokumendi esitamisele järgnevatel kuudel vastavalt kehtestatud piirmäärale kuludokumendil näidatud summa kompenseerimiseni või kuni uue kuludokumendi esitamiseni.

Tarbitud majapidamisgaasi maksumust kompenseeritakse kuni 4,70 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 1,6 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus.

Balloonigaasi kasutamisel kompenseeritakse maksumus kuludokumendi esitamisele järgnevatel kuudel vastavalt kehtestatud piirmäärale kuludokumendil näidatud summa kompenseerimiseni või kuni uue kuludokumendi esitamiseni.

Maamaksukulud kompenseeritakse kuni 0,10 eurot m² kohta

Suvele tagasi mõeldes

Ehkki kalendrisuvi ikka veel kestab, on sümboolne, et kui lapsed juba kooli lähevad, on ka sügis käes. Valla lehe toimetaja Lea tuletaski meelde, et kuigi päike alles soe, võiks mõtetes veidi suveaega tagasi minna ja arutleda kõikide praeguste suurte probleemide pagulasetest, riigisisestest poliitilistest arusaamatustest, korruptsioonist kõrval ka seda, mis meil oma hoovipeal toimunud on ja toimub.

 

Merepäevad, Jaaniõhtud, Toila sadamajazz, Oru pargi Promenaad, Meri, muusika ja muinastuled, lisaks terve rida muid spordi- ja kultuuriüritusi, mis üheselt mõistetavad ... – alati on hea mõelda sellest, mis traditsiooniline ja paika loksunud, mis toob kokku rahvast nii kohepealt kui kaugemalt, annab uut hoogu südamele ja hingele.

 

Oli aga ka kahetist mõistmist vajavaid tegemisi.

14. juunil toimunud toredal pühalikul tseremoonial Pühajõe kiriku kogudusele Maarja nime andmisel, oli peapiiskop Urmas Viilma oma kõnes pidulik ja ettevaatavalt optimistlik, et vast ükskord saab ka Pühajõe kirik endale pudeneva pilpakatuse asemele uue korraliku katuse?!

Järgnes mõtlemise hetk, mis ühelt poolt kutsus tagasi materiaalsesse reaalsusesse, teisalt koputas valitsejate uksele, ühena paljudest asjadest ka selle asjaga tegeleda.

 

6. juunil Toila lasteaia Naerumeri eestvõttel toimus laululaval maakonnast saabunud lasteaedade laulu- ja tantsupidu, mis oma nooruslikkuse ja entusiasmiga kutsus kaasa elama sadu vaatajaid-kuulajaid. Seda ei varjutanud toona isegi see, et vald lasteaiaga kohut käib kunagiste sõlmitud lepingute pärast, mis täna ikka rohkem ja rohkem valla rahakotti auku uuristab ja haiget teeb, justkui roostetanud nael vanas saapakannas.

 

Suve hakul paisus ja võttis kohaliku kriisi mõõtmed küsimus, mis saab edasi Lepa, Kirsi ja suve lõpul lisaks Uue tänava vee ja kanali küsimusest. Peeti tuliseid debatte, vahetati kirju, kuni ilmselt algataja osapoole jõud rauges ja jäädi järjekordselt ootama Keskkonnainvesteeringute Keskusele esitatavat projektilahendust, mis augusti keskel AS Toila V.V. poolt Tallinna suunal teele saadeti. Eelnevad kolm projekti saadeti küll tagasi, aga kui uuesti ei proovi ei saagi teada, mis saab!

Küll sai kinnitust asjaolu, et süsteemi vedajad pole karguga käimisest ikkagi lahti saanud.

 

Suve tulekuga läks jälle kord lahti olelusvõit(st)luse järjekordne etapp jahimeeste ja vastasvõistkonna vahel, kuhu järjekindlalt on vahekohtunikuks kutsutud valda. Nii nagu ikka, pole sobilikuks osutunud kohtuniku kvalifikatsioon ja maavõistlus toimub jätkuvalt võistkondlikul tasandil.

Valla teede osas läks asi nii hoogu, et planeeritud rahad said lihtsalt otsa ja nüüd on rahandusinimestel kõva peamurdmist, kustkohast tükk ära hammustada, et alustada võitlust ilmaprognoosi järgi oktoobri lõpust algava talve ja lumega.

 

Kuna suveperiood meie kliimatingimustes on põhiline aeg ehitamiseks, siis selle peadmurdva küsimuse lahendamiseks kulub suur ja tähtis osa ajast. Nimelt, raskusaste on põhjustatud suures osas sellest, et enamus ehitajaid on tööl Soomes ja väikeste jõududega toimetamine kohapeal toob ajalised nihked tähtaegadesse ja mis salata, ka kvaliteeti.

Et asjasse paremat selgust saada ja mälu värskendada, peab sellest suvest paar suve tagasi astuma, kui vallavolikogu, arvestades meie laenukoormust, laenu võtmiseks loa andis ja seda eelkõige mõningate valla objektide tarvis – Toila seltsimaja, Voka lasteaed ja Voka rahvamaja.

Teatavasti Toila seltsimaja suurprojekt on väiksemas formaadis sedapuhku valmis ja rahvale kasutusse antud.

 

Plaane pidades sai paika pandud Voka lasteaia Naksitrallid renoveerimine, milleks perspektiivis oli planeeritud kolm aastat. Manades mällu pildi lasteaiast kaks aastat tagasi, siis tänaseks on uue kuue saanud katus, fassaad ja veel sel kalendrisuvel valmib õueala.

Töö käigus on ette tulnud ohhetusi ja ahhetusi nii valitseja, haldaja kui ehitaja poolelt, sest maitsemaailm on meil sedavõrd erinev, et kui head suppi keeta siis tuleb ka vahel keelt kõrvetada.

Aga üks etapp, mis tuleb läbi teha lasteaia sisetööde osas, on ees ja see tuleb nii keeruline, et kolme sõnaga lahti rääkida on praktiliselt võimatu.

 

Aasta tagasi said paika põhimõttelised lahendused Voka rahvamaja, endise EPT hoone osas. Projekt oli arvestatud, nagu lasteaedki, jätkuprojektina, sedapuhku küll viieks aastaks.

Jäin hetkeks kirjutades mõttesse, sest siin on supikeetjaid sedavõrd palju, et tuld pole paja alla õieti saadudki. Miks, tekib küsimus? Aga seepärast, et mõte ideena on omaks võetud, teostus aga mitte. Liialt palju on vastakaid arvamusi ja see on praktiliselt pannud asja ladusa kulgemise seisma. Tõsi, töösse on läinud pakilised asjad – tehtud WC-d, sügisepoole uuendatud torustikud, perearsti keskus..., aga süsteemi pole, ega tea kas saabki olema?

 

Uudist ka.

Sadam sai rahalise süsti ja ehitus käib uue sadamahoone kallal, süvendatakse akvatooriumi ja lisanduvad täiendavad ujuvkaid. Tore, et lisaks omadele ka naabreid lähemalt ja kaugemaltki oodata võib.

Tänavune suvi, mis oma ilmastikuga küll suvitajale soosiv ei olnud, andis võimaluse veidi hinge tõmmata. Parkijad ei ummistanud Toilat, energeetikud ja kaevurid kolisid Kohtla-Nõmmele, väljast puhkajad nautisid mere ja vaikuse idülli.

Suvi kestab veel. Igaüks võtab aega omamoodi, küll aga võiks tahta, et ta oleks kõigile hea ja soosiv.

Tiit Kuusmik

vallavanem

Saame tuttavaks!

Toila valla sotsiaalspetsialist Krista Kool

Kes Sa oled ja kust tuled?

Olen Krista Kool, elan oma perega Jõhvis.

 

Öeldakse, et me kõik tuleme lapsepõlvest. Kus möödus Sinu lapsepõlv ja mida Sa sealt kaasa oled saanud?

Minu lapsepõlve suved möödusid maal vanaema-vanaisa juures Kukrusel. Mulle meeldis seal, sest seal sai paljajalu ringi joosta ja seda olenemata ilmast ning seal oli palju koduloomi. Ma ise arvan, et sealt olengi kaasa saanud ka suure loomaarmastuse.

 

Kelleks tahtsid lapsepõlves saada?

Lapsepõlves oli minu kindel unistus õppida meditsiini. Mulle meeldisid väga valge kittel, kuuldetoru ja süstlad. Peituse kõrvalt sai teiste lastega ikka ka arsti-patsienti mängitud. Meditsiiniteema on mind lapsepõlvest saadik huvitanud ja seda sai ka vahepeal õpitud ning õpinguid jätkatud.

 

Kus oled õppinud? Miks valisid just selle eriala?

Ma olen oma senise elu jooksul palju õppinud. Mitu kooli läbi käinud. Sel aastal lõpetasin Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, sotsiaalhoolduse eriala.

 

Kus Sa oled varem töötanud?

Viimane töökoht oli Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuses.

 

Kui valmis oled muutusteks – uuteks kohtadeks, uuteks inimesteks?

Olen alati olnud valmis muutusteks ja uuendusteks, k.a uued inimesed.

 

Mis on Sinu jaoks elus tähtis?

Elus võib paljusid asju tähtsaks pidada. Minu jaoks tähtsamad on minu lähedased, tervis, rahuldust pakkuv töö, enda rahulolu! Ka Elu ise on tähtis ja see, et sa seda õigesti elad!

 

Mis teeb tuju heaks?

Neid asju on täitsa palju, kui järele mõelda. Ka tühine asi võib tuju heaks teha, kõik oleneb sellest, kuidas see on serveeritud. Kindlasti teeb tuju heaks hea sõna ja teiste hea tuju, soe naeratus, tugev kallistus, lemmikloomade armsad tegemised, inimesed, kellega end ümbritsed ja hästi tunned.

 

Hobid? Meelistegevus vabal ajal? Kuidas Sa puhkad?

Vaba aega aitavad sisustada ja hoida vaimu erksana minu lemmikloomad. Mul on kaks suurt toredat valvekoera ja üks väike koer, suure koera oleku ja käitumisega. Terane ja arukas ning sõbralik, kuid iseloomuga kass, kes annab häälekalt (kerge urinaga) teada, kui tahab omaette olla. Samas ronib sülle, kui helluse hoog peale tuleb. Käin teatris, teen vahelduva eduga trenni, kord aastas käin ka reisimas.

 

Mida hindad inimestes? Elus üldse?

Tegelikult on palju asju, mida ma inimeste juures hindan. Kuid kõige enam hindan lihtsust, usaldusväärsust, ausust.

 

Kuidas Sa Toilasse sattusid?

Ilmselt olin õigel ajal õiges kohas! Kuna töötasin juba sotsiaalvaldkonnas, sattusingi läbi sotsiaaltöö Toila valda.

 

Millised on muljed peale esimesi töökuid?

Muljed on päris head. Inimesed on vastutulelikud, mõistvad, sõbralikud. Kollektiiv on väike, kuid töine!

 

Mida oleks Sinu arvates Toila vallas vaja sotsiaalvaldkonnas muuta/parandada?

Täna on veel vara rääkida, mida oleks vaja muuta/parandada. Eks seda näita aeg. Hetkel tutvun valla abivajajatega (eakad, lapsed) ning kogun infot sotsiaalsete probleemidega perede kohta. Olen alati valmis ära kuulama, nii suuliselt kohapeal kui ka kirjalikult krista.kool@toila.ee

Kus on probleem, seal tuleb see lahendada!

Aitäh!

Küsis Lea Rand

Infoks valla rahvale, et iga kuu viimasel kolmapäeval Vokas sotsiaaltöötaja vastuvõttu ei toimu.

Uus õppeaasta algas Toila Gümnaasiumile hästi!

Uus õppeaasta algas hästi juba sellepärast, et meil on olemas direktor (erinevalt eelmise kooliaasta algusest).

Ka õpilasi on meil sellel aastal rohkem – 235. Ja 10. klassi astus rohkem õpilasi kui eelmisel aastal – 18.

Augusti viimaseks nädalaks oli koolimaja sõna otseses mõttes läikima löödud – väga tubli tööd oli suvel teinud majandusjuhataja Urmas Neidla oma meeskonnaga. Augustikuu õppenõukogus saime kinnitust faktile, et Toilas on super-tublid koolilõpetajad (järelikult ka super-tublid õpetajad) – neljateistkümnest gümnaasiumilõpetajast asusid kõrgkoolides õppima lausa kaksteist, kahekümne kahest põhikoolilõpetajast tulid meie kooli 10. klass tagasi viisteist (Jõhvi Gümnaasiumi eelistas vaid kaks, ülejäänud läksid ametikooli, reaal- või spordikallakuga kooli). Ka õpetajatest kaotasime Jõhvi Gümnaasiumile vaid ühe, ehkki pakkumisi on tehtud mitmetele.

Toila on uuenduste teel. Ehkki meile meeldib unistada ja unistusi samm-sammult ellu viia, tuleb siiski jääda reaalsuse piirimaile, samas näha ka kaugemale kui kolm aastat. Meie kõige väiksemas klassikomplektides on 9 (12. kl) õpilast. Meie keskmine klassi täituvus on 19,6 õpilast, järgmisel õppeaastal on see arvatavasti kõrgem… Talvel alustame arengukava uuendamisega, kuhu oma plaanid kirja paneme.

Seoses sellesuvise paari ainekabineti ümberkorraldusega, tekkis võimalus avada ka suurematele õpilastele ruum, kus koolibussi või huviringi oodates saab õppida (väiksematel on selleks pikapäevarühm).

Meile asus tööle 3 noort õpetajat.

Vene keele õpetaja Marija Dragunovat (lapsehoolduspuhkusel) asus asendama Maria Kuleva. Maria töötas enne Toila Muusika- ja Kunstikoolis, nii et paljudele õpilastele on ta vägagi tuttav õpetaja. Gümnaasiumiõpilastele asus eesti keelt õpetama Meeli Rjabova. Meeli on Toila kooli vilistlane ja põhitöökoht on Sillamäe Põhikoolis. Päris uue inimesena asus meie kooli tööle ajaloo ja ühiskonna õpetuse õpetaja Kadi Küng. Kadi lõpetas juunis õpingud Tartu Ülikooli magistrantuuris ja Toila Gümnaasium on tema esimene töökoht.

Käesolevast õppeaastast läheme põhikoolis üle trimestritele (seni olid veerandid). See tähendab, et kogu õppeaasta on jaotatud kolmeks, enam-vähem ühepikkuseks hindamisperioodiks. Trimestrihinded pannakse sellel õppeaastal välja 27.novemril, 11.märtsil ja 1.juunil. Trimestritele ülemineku tingis just see, et hindamisperioodid oleksid enam-vähem ühepikkused. Ka tekkis seni veerandi lõpus hulgaliselt nn tühjasid koolipäevi – kus kolmapäevaks panime hinded välja, neljapäeval palusid õpilased „lõõgastavaid“ tunde ja reedel tuldi heal juhul kooligi… Nüüd selline venitamistaktika kaob ära. Kindlaks kuupäevaks pannakse trimestrihinne välja ja õppetöö läheb sujuvalt edasi. Nii on olnud juba aastaid gümnaasiumiõpilastel kursusehinnete väljapanekul.

Seoses trimestritele üleminekuga soovisime minna üle ka ühepikkustele õppeperioodidele. Ehk siis nn lisavaheajaga õppeaastale. Seda praktiseerivad väga paljud koolid – on sügisvaheaeg oktoobris, jõuluvaheaeg detsembris, talvevaheaeg veebruaris, kevadvaheaeg märtsis ja muidugi suvevaheaeg suvel. Iga seitsme õppetöö-nädala järel on nädalane puhkusenädal (jõulude ajal peaaegu 2 nädalat). Kooli hoolekogulegi (kus on lastevanemate ja õpilaste esindajad) meeldis see mõte ja kiitis meie ettepaneku heaks. Vallavalitsus, kes aga peab, haridusministri väljakuulutatud vaheaegadest erinevad vaheajad koolile kinnitama, soovis kuulda rohkem õpilaste ja nende vanemate arvamust selles osas ning võimalik, et mõistlikult jaotatud õppe- ja puhkuseperioodid saab Toila Gümnaasium 2016/2017 õppeaastaks.

Meie selleaastased eesmärgid õppetöös on:

• õpilase arengu igakülgne toetamine – õppeainete vahelise lõimingu ja erinevate õppemeetodite rakendamine ainetunnis, õpiabi osutamine pikapäevarühmas ja konsultatsioonitundides, õpilaste huviringidesse suunamine;
• puudumiste ja hilinemiste vähendamine ning efektiivne aja kasutamine ainetundides;
• õpilaste vastutustunde ja initsiatiivi toetamine.

Head alanud õppeaastat meile kõigile!

Merike Lepsalu

õppealajuhataja

Toila Gümnaasium

 Foto: Maire Aul 

Meil lõpetab tegus 35. lend tubli klassijuhataja Inna Toovise käe all. Uued alustavad tarkuse taganõudmist Mare Karjuhini juhendamisel.

Tere, lasteaed!

Südamlikud tervituskallid pärast suvepuhkust on tehtud. Rühmades on ülevaade, millised on pikkuse- ja kaalukasvatamise rekordid. Käib toimetamine, et lastel oleks vanusele vastav kasvukeskkond. Õpetajad vormistavad õppeplaane. Lähenemas on ühisnõupidamised lastevanematega.

Muhv, Kingpool ja Sammalhabegi olid ülirõõmsad teadmistepäeval laste ja töötajatega taaskohtudes.

Kui lasteaia sünnipäevaks toodi rühmadele kingituseks terrasside välissildid, siis seekord olid pildid siseruumide märgistamiseks. Kaunid tunnussildid kujundas meie lasteaia vilistlane Kärt Riives.

Meeli Lõoga seob meid samuti koostöö hoone värvilahenduste kinnitamise osas. Meelil on valmis tunnussümboolikast kantud kavandid, mille abil kujundada rühmade nn. otsaseinu. Loodetavasti võetakse hoone enne märgade ja külmade tulekut vastu ja head mõtted saavad teostatud.

Uue õppeaasta prioriteediks on „Väärtustega väärikamaks!” ja teemaks „Iga laps on eriline, iga pere oluline”. On tulemas erinevate ja huvitavate koostööde aasta, sh muidugi lasteaia uue arengukava loomine erinevate huvigruppidega. Endiselt osalevad looduse-, tervise- ja ettevõtlikkuse meeskondade töös õpetajate kõrval erinevate lasteaiaametite esindajad.

On kombeks, et Sammalhabe kujutisega puutool, kui tarkade mõtete mõtlemise ja väljaütlemise istekoht, antakse 1. septembril Naksitrallide poolt üle lasteaia vanemale (sel aastal Punaste Nakside) rühmale.

Mida siis Muhv, Kingpool ja Sammalhabe Naksitrallide rahvale soovisid?

Et lapsed ikka rõõmsad oleksid, kirju kirjutaksid ja pilte joonistaksid! 

Et naispere sama särav kevadelgi välja näeks ja kõik onu Villemit hoiaksid! 

Et palliplatsi ja liivakaste enam kaua oodata ei tuleks! 

Et „tädidel” jaguks kuuma vett ja rühmadesse jõuaks internet!

Pered ja teisedki huvilised on 16. septembril algusega kell 17.00 oodatud lasteaia traditsioonilisele tervisematkale.

Naksitrallide nimel kõigile värvikirevat sügist soovides

Julie Laur

direktor

Fotod: Berit Paun

Kultuuri- ja spordisuvi 2015 läbi kaamerasilma

Suvi 2015 oli Toila vallas erinevate kultuuri- ja spordisündmuste poolest taas väga sisukas.
Tegevust ja kaasalöömist jätkus nii suurtele, kui väikestele.

Siin põgus pildigalerii toimunust.
Rohkem fotosid toimunud sündmustest on Toila valla kodulehel.
Fotod: Väino Aul

Ib Lambi nimeline tänavakorvpalli turniir

Giidiga jalutuskäik Oru pargi promenaadil

Tantsuansambel Gevi Muinastulede ööl viha välja vihtumas

Naksitrallid "Naerumere" korraldatud lasteaedade laulu- ja tantsupeol

Sadamajazz Toila sadamas

Voka rahvatriatlon

Mis jääb meenutama suve 2015?

Inge Jegorenkov, Toila Gümnaasiumi vilistlane, alates sügisest õpib Tallinna Ülikoolis helidisaini:

 „Küsimus, mis jääb meenutama 2015. aasta suve, paneb kohe sügavalt mõtlema. Seda suve jäävad meenutama eelkõige muutused, täpsemalt siis Toila Gümnaasiumi lõpetamine ja ülikooli sisseastumine. Terve see suvi koosnes tegelikult heast tööst, kus inimestega suhtlemine erinevates keeltes oli igapäevaselt paratamatu osa. Puhkepäevadel sai Toilas maid avastatud ja lihtsalt oldud. Kuna see suvi erines kõikidest suvedest, mis mul seni on olnud, siis ma ütleks, et 2015. aasta suvi valmistas mind ette uuteks kogemusteks.“

Kirsika Liiva, Toila Gümnaasiumi 10. klassi õpilane:

„Kindlasti oli meeldiv kogemus Oru pargi Promenaad ja Muinastulede öö.“

Julie Laur, lasteaed „Naksitrallid“ direktor:

„Tunnistan, et nii töö mõtetega puhkuseleminekut ega töist puhkuselolekut pole enne kogenud. Meelerahu ja rõõmu andsid erinevates sadamates kogetud meretuuled Muhu väina regati maatiimis kasulik olles; kosutavad koosviibimised, kohtumised sugulaste, sõpradega ja erinevate inimestega; mõnusad õhtud suvises koduõues kogu perega ja muidugi armsa lapselapse "saavutused".“

Kadri Jalonen, Ida-Viru turismikoordinaator:

„Minu perele ja arvan, et ka õeperele (õemees veel pealegi prantslane) jääb silme ette meie „Flintstone“ piknik Voka rannas. Nimelt tegime seal pikniku, aga „õnneks“ unustasime kõik nõud maha ja võtsime tarvitusele kivid – väga hästi sobisid suuremad vaagnateks, väiksemad taldrikuteks. Nii lihtne, aga nii tore elamus.“

Riho Breivel, Toila Gümnaasiumi direktor:

„Oli minu esimene suvevaheaeg üle hulga aja, tore ja töökas suvi.

Kool on uueks õppeaastaks hästi valmis. On olemas õpilased ja on olemas õpetajad. Tore teada, et meie eelmise õppeaasta lõpetajad on oma valikute kohaselt vaatamata tugevatele konkurssidele kõik valitud õppeasutustesse sisse saanud. Ka meie koolis jätkavad õpilased ja õpetajad on rõõmsad ja tegusad.“

Kaisa Pukk, Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskuse kultuurijuht:

„Kultuurisündmuste korraldajana jääb mulle enim meelde see, et meil vedas terve suve ilmaga. Kui suve viimaseks sündmuseks „Meri, muusika ja muinastuled“ olin juba valmis selleks, et kui terve suvi on vedanud, siis täna võin isegi vihmase ilmaga leppida, siis õnneks polnud vajadust – ka 29. augustil paistis päike. Aga veel jääb mulle meelde pikk, pikk muinastulede õnneloosi järjekord ning see, et kõiki sündmusi külastas märkimisväärselt suur hulk publikut. Suur kummardus ja tänu!“

Lea Rand, Toila raamatukogu juhataja, Toila valla lehe toimetaja:

„Suve algust jäävad meenutama head uudised. Nimelt sai meie raamatukogu näitus „Eduard Vilde 150“ väikese tunnustuse osaliseks Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu ja Eduard Vilde Majamuuseumi konkursil „Tabamata Vilde“. Olime üks viiest äramärgitud raamatukogust. Head mälestused on ka Toila raamatukogu Kella Kuue Kohtumiste Klubi ansambli suvetuurist, eriti Paganamaa päevadel toimunud esinemisest – paduvihmas laulda ja tantsida oli päris ekstreemne kogemus. Kui siia lisada veel väikesed puhkusereisid Lääne-, Pärnu- ja Võrumaale, siis võib öelda, et suvi oli tegus ja kosutav.“

Toila valla kaunimad kodud

Igal aastal selgitab IVOLi heakorrakomisjon maakonna kaunimad kodud või objektid ning esitab need koostöös Eesti Kodukaunistamise Ühinguga rahvusliku programmi "Eesti kaunis kodu" raames Eesti Vabariigi Presidendile autasustamiseks.

Tänavu said IVOLi lipuviirud ja tänukirjad teiste seas ka kaks Toila valla kodu: perekond Divissenko kodu Pühajõe külas ja perekond Bešenkovi kodu Toila alevikus.

TVL

MTÜ Pühajõe Tegijate Selts tänab kõiki toetajaid

Eriti hea koostöö eest täname Toila valla kultuurijuhti Kaisa Pukki ja Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskuse juhatajat Peeter Sööti.

Suur, suur aitäh kingituste eest AS Toila Sanatooriumile, Konju Mõisale ja Tia-Mall Ruutopõllule! Teie poolt antud kingitused said kõik üle antud Järvamaal Kareda vallas meid vastuvõtnud külade esindajatele.

MTÜ Pühajõe Tegijate Selts

Ida-Virumaa aasta küla 2015

Pühajõe sai aasta küla konkursil eripreemia

Tänavune Ida-Virumaa aasta küla - Pühajõe - pälvis üle-eestilisel konkursil eripreemia põlvkondadevahelise aktiivse koostöö eest. Eesti aasta külaks kuulutati Leedri küla Saaremaalt.

Riigikogu esimees Eiki Nestor, kes juhtis aasta küla konkursi žüriid, ütles, et kiitust väärivad kõik kandideerinud - on ju tegemist Eesti maakondade edumeelsemate ja ettevõtlikemate kogukondadega.

"Tegelikult on kõik külad väärt esimest kohta, aga siis poleks ju tegu konkursiga. Külaliikumist edasi viivad naised ja mehed on aga ilma igasuguse kahtluseta eespool esimest kohta. Nad on hindamatud!" ütles Nestor Järvamaal toimunud Eesti külade maapäeval.

Pühajõe küla süda on Pühajõe kirik ja renoveeritud pastoraadihoone

Noortega vedanud

Toila vallas asuv Pühajõe küla sai Eesti maaomavalitsuste liidu eripreemia selle eest, et on suutnud kaasata külaelu edendamisse eri põlvkonnad.

"Pühajõe külal on väga vedanud, et meil on olemas järeltulev põlv, kes on väga aktiivne ning tahab meie tegemistes kaasa lüüa ja oma arvamust avaldada," ütles MTÜ Pühajõe Tegijate Seltsi juht Kersti Liiva.

Küla lapsi ja noori kaasatakse kõikidesse ettevõtmistesse. Nii ka nendesse, mis kaasnesid aasta külaks kandideerimisega. Näiteks tuli oma väärtusi tutvustada "Terevisiooni" stuudios ja jaanipäeva eel kohal käinud hindamiskomisjonile.

"Kõige raskem osa oli presenteerida küla kahe tunni jooksul žüriile. Selleks tuli läbi mõelda, mida me räägime ja näitame, nii et see, mida on meie külas head ja olulist, oleks maksimaalselt edasi antud. Igal juhul saime kogemuse võrra rikkamaks ja oskame oma küla teise pilguga vaadata," rääkis Liiva.

Uued traditsioonid

MTÜ Pühajõe Tegijate Selts tegutseb küla arendamise ja ühisettevõtmiste eestvedajana 2008. aastast. Traditsiooniks on saanud vastlapäeva tähistamine ja käsitööpäeva korraldamine, kodulooline jalgrattamatk ja väljasõidud maakonna põnevatesse paikadesse.

Mullu otsustas selts oma tegevust külast väljapoole laiendada: kahel kevadel on korraldatud kogu valla elanikele rohevahetust. Eelmisel sügisel toimus aga esimene Pühajõe igamehe ralli, kuhu olid oodatud huvilised kogu maakonnast ning mida sel sügisel korratakse.

Sirle Sommer-Kalda

Noored pildis - Alutaguse Õpilasmalev 2015

Sellel suvel toimus Alutaguse Õpilasmalev 29. juunist- 12. juulini. 15 Toila valla noorel avanes võimalus end õpilasmalevas proovile panna ning tulevikuks kogemusi ja oskusi hankida. Parandamaks noorte võimalusi tööturule sisenemisel, toimus enne malevasse kandideerimist koostöös SA Innove Ida-Virumaa Rajaleidja keskusega karjääriinfo seminar, kus õpiti kandideerimisdokumentide koostamist. Toila rühma kandideerimiseks pidid noored esitama avalduse, CV ja motivatsioonikirja. Noored, kes karjääriinfo seminarist osa ei võtnud, said võimaluse osaleda tööintervjuul. Vastu võeti malevarühma 15 hakkajat ja teotahtelist, 13-17 aastast noort.

Kümne tööpäeva jooksul said malevlased kätt harjutada erinevatel heakorratöödel Toila vallas. Korrastati Voka staadioni, värviga kaeti nii Toila Sadama aed kui ka Toila laululava pingid. Koristustöödel olid malevlased abiks ka Toila rannas ja Toila Gümnaasiumis. 

 

Kui hommikutunnid olid sisustatud tööga ning lõuna söögipausiga, siis pärastlõunane aeg oli meelelahutuslikeks tegevusteks. Veedeti ühskoos meeldivalt aega, valmistati ette mitmesuguseid etteasteid ja pandi proovile meeskonnatöö oskused. Oma osa anti ka ühisüritustel, milleks olid maleva avamine Jõhvis, rannapidu Kauksis ning maleva lõpupidu, mis toimus sel aastal Toila Gümnaasiumi ruumides.

Tagasisidena sai nii iga malevlane kui ka rühmajuht endale oma käejäljega lehe, mis oli täis malevlaste endi ja rühmajuhtide poolt kirjutatud positiivseid omadusi ja meenutusi lõppenud malevast. Noorte poolt sai kuulda vaid kiidusõnu ja loodetavasti kohtume malevas juba järgmisel aastal!

Alutaguse Õpilasmalev toimus ühismalevana koostöös Illuka, Jõhvi, Mäetaguse, Iisaku, Vaivara, Sillamäe, Sonda, Avinurme malevatega. Noorte tööandjateks olid Toila Vallavalitsus ja Toila valla Spordi-ja Kultuurikeskus.

 

Aitäh kõigile malevlastele, tublidele kasvatajatele, toetajatele ja tööandjatele!