Suvele tagasi mõeldes

Ehkki kalendrisuvi ikka veel kestab, on sümboolne, et kui lapsed juba kooli lähevad, on ka sügis käes. Valla lehe toimetaja Lea tuletaski meelde, et kuigi päike alles soe, võiks mõtetes veidi suveaega tagasi minna ja arutleda kõikide praeguste suurte probleemide pagulasetest, riigisisestest poliitilistest arusaamatustest, korruptsioonist kõrval ka seda, mis meil oma hoovipeal toimunud on ja toimub.

 

Merepäevad, Jaaniõhtud, Toila sadamajazz, Oru pargi Promenaad, Meri, muusika ja muinastuled, lisaks terve rida muid spordi- ja kultuuriüritusi, mis üheselt mõistetavad ... – alati on hea mõelda sellest, mis traditsiooniline ja paika loksunud, mis toob kokku rahvast nii kohepealt kui kaugemalt, annab uut hoogu südamele ja hingele.

 

Oli aga ka kahetist mõistmist vajavaid tegemisi.

14. juunil toimunud toredal pühalikul tseremoonial Pühajõe kiriku kogudusele Maarja nime andmisel, oli peapiiskop Urmas Viilma oma kõnes pidulik ja ettevaatavalt optimistlik, et vast ükskord saab ka Pühajõe kirik endale pudeneva pilpakatuse asemele uue korraliku katuse?!

Järgnes mõtlemise hetk, mis ühelt poolt kutsus tagasi materiaalsesse reaalsusesse, teisalt koputas valitsejate uksele, ühena paljudest asjadest ka selle asjaga tegeleda.

 

6. juunil Toila lasteaia Naerumeri eestvõttel toimus laululaval maakonnast saabunud lasteaedade laulu- ja tantsupidu, mis oma nooruslikkuse ja entusiasmiga kutsus kaasa elama sadu vaatajaid-kuulajaid. Seda ei varjutanud toona isegi see, et vald lasteaiaga kohut käib kunagiste sõlmitud lepingute pärast, mis täna ikka rohkem ja rohkem valla rahakotti auku uuristab ja haiget teeb, justkui roostetanud nael vanas saapakannas.

 

Suve hakul paisus ja võttis kohaliku kriisi mõõtmed küsimus, mis saab edasi Lepa, Kirsi ja suve lõpul lisaks Uue tänava vee ja kanali küsimusest. Peeti tuliseid debatte, vahetati kirju, kuni ilmselt algataja osapoole jõud rauges ja jäädi järjekordselt ootama Keskkonnainvesteeringute Keskusele esitatavat projektilahendust, mis augusti keskel AS Toila V.V. poolt Tallinna suunal teele saadeti. Eelnevad kolm projekti saadeti küll tagasi, aga kui uuesti ei proovi ei saagi teada, mis saab!

Küll sai kinnitust asjaolu, et süsteemi vedajad pole karguga käimisest ikkagi lahti saanud.

 

Suve tulekuga läks jälle kord lahti olelusvõit(st)luse järjekordne etapp jahimeeste ja vastasvõistkonna vahel, kuhu järjekindlalt on vahekohtunikuks kutsutud valda. Nii nagu ikka, pole sobilikuks osutunud kohtuniku kvalifikatsioon ja maavõistlus toimub jätkuvalt võistkondlikul tasandil.

Valla teede osas läks asi nii hoogu, et planeeritud rahad said lihtsalt otsa ja nüüd on rahandusinimestel kõva peamurdmist, kustkohast tükk ära hammustada, et alustada võitlust ilmaprognoosi järgi oktoobri lõpust algava talve ja lumega.

 

Kuna suveperiood meie kliimatingimustes on põhiline aeg ehitamiseks, siis selle peadmurdva küsimuse lahendamiseks kulub suur ja tähtis osa ajast. Nimelt, raskusaste on põhjustatud suures osas sellest, et enamus ehitajaid on tööl Soomes ja väikeste jõududega toimetamine kohapeal toob ajalised nihked tähtaegadesse ja mis salata, ka kvaliteeti.

Et asjasse paremat selgust saada ja mälu värskendada, peab sellest suvest paar suve tagasi astuma, kui vallavolikogu, arvestades meie laenukoormust, laenu võtmiseks loa andis ja seda eelkõige mõningate valla objektide tarvis – Toila seltsimaja, Voka lasteaed ja Voka rahvamaja.

Teatavasti Toila seltsimaja suurprojekt on väiksemas formaadis sedapuhku valmis ja rahvale kasutusse antud.

 

Plaane pidades sai paika pandud Voka lasteaia Naksitrallid renoveerimine, milleks perspektiivis oli planeeritud kolm aastat. Manades mällu pildi lasteaiast kaks aastat tagasi, siis tänaseks on uue kuue saanud katus, fassaad ja veel sel kalendrisuvel valmib õueala.

Töö käigus on ette tulnud ohhetusi ja ahhetusi nii valitseja, haldaja kui ehitaja poolelt, sest maitsemaailm on meil sedavõrd erinev, et kui head suppi keeta siis tuleb ka vahel keelt kõrvetada.

Aga üks etapp, mis tuleb läbi teha lasteaia sisetööde osas, on ees ja see tuleb nii keeruline, et kolme sõnaga lahti rääkida on praktiliselt võimatu.

 

Aasta tagasi said paika põhimõttelised lahendused Voka rahvamaja, endise EPT hoone osas. Projekt oli arvestatud, nagu lasteaedki, jätkuprojektina, sedapuhku küll viieks aastaks.

Jäin hetkeks kirjutades mõttesse, sest siin on supikeetjaid sedavõrd palju, et tuld pole paja alla õieti saadudki. Miks, tekib küsimus? Aga seepärast, et mõte ideena on omaks võetud, teostus aga mitte. Liialt palju on vastakaid arvamusi ja see on praktiliselt pannud asja ladusa kulgemise seisma. Tõsi, töösse on läinud pakilised asjad – tehtud WC-d, sügisepoole uuendatud torustikud, perearsti keskus..., aga süsteemi pole, ega tea kas saabki olema?

 

Uudist ka.

Sadam sai rahalise süsti ja ehitus käib uue sadamahoone kallal, süvendatakse akvatooriumi ja lisanduvad täiendavad ujuvkaid. Tore, et lisaks omadele ka naabreid lähemalt ja kaugemaltki oodata võib.

Tänavune suvi, mis oma ilmastikuga küll suvitajale soosiv ei olnud, andis võimaluse veidi hinge tõmmata. Parkijad ei ummistanud Toilat, energeetikud ja kaevurid kolisid Kohtla-Nõmmele, väljast puhkajad nautisid mere ja vaikuse idülli.

Suvi kestab veel. Igaüks võtab aega omamoodi, küll aga võiks tahta, et ta oleks kõigile hea ja soosiv.

Tiit Kuusmik

vallavanem