Toila valla esimene aukodanik - Konstantin Päts

EV Riigiarhiiv

Fond 1278 nimistu 1 säilik 298

VÄLJAVÕTE

Voka vallavolikogu koosoleku protokollist

31. juulist 1937.a. nr.3

Hr. Riigivanem K. Pätsi valla aukodanikuks valimine

Koosoleku juhataja teatab, et meie lugupeetud hr. Riigivanem K. Päts veedab praegu oma esimest suve puhkust Voka vallas asuvas "Oru" lossis ja loodetavasti saab edaspidigi oma puhkeaega siin mööda saatma, ning seega kuulub ühtlasi ka teatud aja jooksul valla elanikkonda.

Et meie teda mitte ainult suvitajana siin ei näe, vaid kui ühisesse perre kuuluva auväärt juhina, seepärast teen ettepaneku valida meie lugupeetud hr. Riigivanem K. Päts ka meie valla esimeseks aukodanikuks.

Vallavolikogu, koosoleku juhataja vallavanem Ernst Voormansiku ettepaneku kuulanud, lahtisel hääletusel ühel häälel – 12 häälega

valib Hr. Riigivanem K.Pätsi

Voka valla esimeseks aukodanikuks

Pitsat Vallavanem (allkiri)

Väljavõte õige Vallasekretäri aj.kt. M. Tomson

Konstantin Päts oli valitud Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva linnade ning Tahkuranna ja Voka valla aukodanikuks

Konstantin Päts Oru lossis saatjaskonnaga, esireas vasakul Kaarel Eenpalu, paremal August Rei. (Foto: ERR)  

Voka lasteaed saab tänavu 55 aastaseks

Esimene lasteaed avati Vokas 1962. aastal EPT ühiselamust kohandatud ruumides. Kohti oli seal 50 lapsele. 1967. aastal valmis majale juurdeehitus.

Lasteaia esimesteks kasvandikeks olid Epp Mitt, Karmen Jääger, Rein Rinne, Eve Ristla, Henno ja Toivo Loide, Annela ja Aivar Peetsalu, Mihkel ja Meelis Maala, Anneli Niine, Urve Nabi, Sirje Tammik, Kersti ja Tõnu Tiideberg, Kalev Niine, Arvi Eek, Lea ja Aivar Tumala. Majas puudus saal - peod peeti EPT suures saalis.

1976. aasta 1. märtsil avati uus lasteaiahoone Männiku tänavas 6 rühmalisena, kus oli kohti 140 lapsele. Lapsi oli tol ajal isegi rohkem kui 25 last rühmas ja töötajaid oli palgalehel 32-33. Keskmine kasvataja palk oli 70 rubla. Töötajaid motiveeriti "sotsvõistlusega" kvartalite kaupa ja rahaliselt premeeriti I-III kohta. Võitjateks olid puhtad, korralikud, distsiplineeritud.

Nimi Naksitrallid pärineb Eno Raua kirjutatud ja Edgar Valteri illustreeritud samanimeliselt lasteraamatult. Kuid nimitegelased Sammalhabe, Kingpool ja Muhv leidsid lasteaia tunnussümboolikas aktiivsemat rakendust 2000. aastast.

Ühised personali ettevõtmised olid energiaallikaks igapäevatööle. Koostegemise rõõmust valmisid etteasted-näidendid; käsitöölaadad, osavõtud EPT suvepäevadest, suusamatkadest, Jüriöö-jooksust, vastlasõitudest. Lasteaiakollektiiv moodustas tihtipeale meeskonna farmide jaoskonnaga.

Juba 1978. aastal osalesid lapsed Voka EPT Lastepäevakodu sildi all Kohtla-Järve laste tantsupeol tantsuga "Rongisõit", 2000.-ndate aastate alguses Jõhvis korraldatud lasteaedade laulupäeval. 2001. aastal toimus lasteaiaõuel vabariiklik Eesti Lasteaednike Liidu (ELAL-i) kokkutulek, mille organisaatoriks oli lasteaed Naksitrallid.

2007. aastal liitus lasteaed Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikuga.

Kontserdite-etenduste kõrvale ilmus emadepäeva võimlemispidu "Üks, kaks, üks, kaks - võimleb peenike ja paks!" (2007), kus lisaks laste liikumisele esinesid line` tantsuga töötajad ja emad.

2008.aasta suve viimasel päeval toimus kogupereüritus "Pere koos-kogu moos", mis algas matkaga Voka metsas ja lõppes pannkookide ja kodumoosi söömisega. Samast õhtust jäid peavärava juurde tulijat tervitama Hiiumaalt pärit Maire Põldma valmistatud tunnus – puuskulptuurid Sammalhabe, Kingpool ja Muhv. Kogukonda kaasavaid terviseüritusi korraldati teisigi: "Memme-taadi matk" (2007 sügisel), orienteerumislaupäevak (2008 kevadel) staadionil, emadepäeva võimlemispidu spordihoones "Merepidu" (2009) koos heategevusliku käsitöölaadaga, kibuvitsamarjamatk (2009 sügisel) koos Mikk Sarve ja tema vilepilli ning pajatustega. Liikumisalaste tegevuste mitmekesistamine toimub koostöö Mäetaguse lasteaiaga "Tõruke".

2008. aastal alustati keelekümbluse alast koostööd Jõhvi lasteaiaga Kalevipoeg.

Esimene Naksitrallide laul valmis 2001 ja teine laul 2006.a.

Ujumisõpetust said lapsed EPT ajal Sillamäe linna siseujulas, tänapäeval käiakse kahe vanema rühma lastega Sillamäe lasteaia Helepunased Purjed basseinis.

2009. aastast kannavad rühmad nimetusi: Trallid (sõim), Punased Naksid, Rohelised Naksid, Kollased Naksid, Sinised Naksid.

Lasteaia juhatajad läbi aegade :

Malve Maala 1962

Ingi Loide 1963-1965

Vaike Kivestu 1966-1968

Maret Prits 1969-1974

Silvija Mõttus 1975-1981

Virve Nurgamaa 1981-1991

Maire Aul 1989-1990

Urve Küngas 1991-1998

Epp Randmäe 1998-2006

Julie Laur 2007-

(J. Eljase raamatust „Voka arhiivides ja mälestustes“)

Carl Sarap 125

Fotomees ja kirjastaja Carl Sarap sündis 04.03.1892.a. Sompas. Tema isa Johan Sarap oli lõpetanud 1878.a. Rakvere kreisikooli ja oli Vokas koolmeister, hiljem Sompas mõisavalitsejaks. 

Carl lõpetas Tartus gümnaasiumi ja astus ülikooli. Siin katkestas tema õpingud I maailmasõda.
1918.a. asutas C. Sarap Tartus oma kirjastuse ja raamatukaupluse "Odamees - Carl Sarap" ja ta avaldas peamiselt ilukirjanduslikke teoseid eesti autoritelt, vähem ka teaduslikku kirjandust. Tartu perioodil ilmusid ka tema väljaandel:

1) kirjandus-,kunsti- ja teadusajakiri Fr.Tuglase toimetusel - 5 numbrit aastal 1919;
2) kirjandusliku huumori ja päevasündmusete ajaleht 1919.a. A. Alle
toimetamisel - 10 numbrit.
Mõlema eelmainitud väljaande nimi oli "Odamees" (ka Põlevkivimuuseumis on materjale nendest väljaannetest, eriti varasema ajaloo kohta);
3) 1922.a. äratati ellu ajakiri "Odamees" A. Kivikase poolt Berliinis. 1923.a. kolis toimetus jälle Tartusse ja see illustreeritud ajakiri, mis käsitles kultuurielu, peamiselt kirjandust ja kunsti ilmus ebaregulaarselt 1929.a.-ni.

Carl Sarapi ema

Kui Carl Sarapi isa vabanes mõisavalitseja kohast, siis ostis ta Toilasse talukoha ja maja – nii sai ka Carl seotud Toilaga.
Tartu perioodil ümbritsesid Carli peamiselt kirjanikud ja tema 10-toaline korter oli üheks nende kogunemiskohaks. Toilast kujunes ka kirjanike meelissuvituskoht ja üheks kirjanike sõbraks siin oli ka Carl Sarap. 

Carl Sarapi isakodu Toilas (praegusel Pikal tänaval) 

Tema kirjastus- ja raamatuäri aga sattus peagi raskustesse. Ilmselt elati ka üle jõu ja nii tekkisid suured võlad ja 1927.a. läks äri pankrotti. 

Carli abikaasa koos tütrega siirdus USA-sse ja nüüd tuli Carliltekkinud võlgu tasuda sugulastel, tuttavatel ja sõpradel, kes olid olnud noore ärimehe veksleid käendanud. Carl Sarap asus uue elukaaslase, endise Toila kooliõpetaja Johanna Triefeldtiga elama Rakverre ja siin nad avasid Johanna Triefeldti nime all raamatukaupluse.

Carl ise hakkas tegelema fotograafiaga ja selle tulemusena ilmus suur postkaartide sari "Kaunis kodumaa" Johanna Triefeldti nime all (Carlil endal olid veel osa võlgu kaelas ja seetõttu ei saanud ta enda nime all avaldada).
1936 ilmus Narva ehitusajalugu kajastav monograafia, mille autorite seas
oli ka Carl Sarap. 1939.a. ilmus Tallinnas kirjastus-osaühingu "Kultuurkoondis" väljaandel fotoalbum "Vana Narva", mille 63 heal tasemel fotot on Carl Sarapilt ja ajalooline ülevaade on Narva linnaarhivaarilt magister Arnold Soomilt. See on üks siiani parim ja üksikasjalikum teos sõjaeelsest Narvast – kuulsast rootsiaegsest Narvast, mis muutus olematuks vaid ühe öö jooksul – 06.03.1944. Päev, mida ei saa unustada ja mida ei tohi unustada!
Carl Sarap sattus küüditajate kätte ja suri Solikamski vangilaagris 05.11.1942.a.
Carl Sarapi elutööd viis edasi vägev virulane Peeter Tooming, kes käis 55 aastat hiljem Carl Sarapi jälgedes ja nii on sündinud tema üks elutöödest sarjas „55 aastat hiljem“.

Lea Rand

Varajane vastlapäev

PÜHAPÄEVAL, 12.02,

KELL 11.00-14.00 VOKA TIIGIL

Avatud uisutund treener Leena Tukkijaga

Saanisõit tuubidega

Põnevad täpsusvõistlused

Sind ootab uisuplats!

Soe tee, hernesupp ja vastlakuklid!

Uiskude laenutus spordihoonest. 

Lapsed tasuta, täiskasvanud 1 euro.

Pane soojalt riidesse. 

Avatud on lastetuba

ja sauna saab ka! 

Tule terve perega!

Veebruar

Tükk mälu on käes. Sa surud,

kuni pihku jääb valge vesi,

tolm linna ääres ning turud,

sekka põlde ja pääsukesi,

ja pilved, ja juurviljapoed,

vihmaladin, kimp piibelehti -

kõik see ütleb: su ihukoed

sellesama maa mullast tehti.

(Viivi Luik „Kodumaa“)

Terve kuu jagu sellest aastast on juba ajalooks saanud. Nii see aeg lendab...

Öeldakse, et peale kolmekuninga päeva head uut aastat enam soovida ei sünni või kui, siis ainult koos ühe teatud asjaga..., aga mina arvan, et head võib teistele inimestele ometi aasta läbi ja iga päev soovida.

Seepärast soovingi teile, head Toila valla lehe lugejad, ilusat aastat! Toogu see teile vaid tervist ja seda, mida õnnelikuks olemiseks vaja on.

2017. aasta on kuulutatud laste- ja noortekultuuriaastaks.

Kultuuriministeerium on korraldanud teema-aastaid alates aastast 2000, kui tähistati Eesti raamatu aastat. Teema-aastate eesmärk on tuua igal aastal tähelepanu keskmesse üks kultuurivaldkond või -teema. Toimunud on näiteks kunstiaasta, Eesti Teatri Aasta, muuseumiaasta, lugemisaasta, Eesti filmi aasta, kultuuripärandi aasta. 2015 oli muusika-aasta, ja möödunud aasta keskendus merekultuurile.

Laste- ja noortekultuuriaasta toob tähelepanu keskmesse nii noore publiku kui noore looja, kultuurielu järelkasvu.

Noortele keskendub ka meie selle aasta esimene leht. Vanemad lugejad andke mulle nüüd andeks, kui teile tundub, et ei sest lehest olegi midagi lugeda. On ikka. Ja eks kõigi teie peredes kasvab ju samuti noori inimesi, kelle tegemistega on hea kursis olla.

Kõige suurema tähelepanu all on seekord VANK – Voka Avatud Noortekeskus. Nemad tähistasid möödunud kuul oma viiendat sünnipäeva ja see andis põhjust keskuse tegemistest natuke pikemalt rääkida.

Persoonilugu räägib ühest tublist Toila neiust – Jonne Roomast, kes oma visaduse, töökuse ja tahtejõuga on spordis päris kaugele jõudnud. Selliseid lugusid tublidest noortest püüan aasta jooksul rohkemgi teieni tuua.

Lisaks killuke ajalugu ja numbreid, mis iseloomustavad meie valda 2017. aasta alguses, teateid peagi saabuvatest üritustest...

Täna, kui neid ridu kirjutan, on Tartu rahulepingu aastapäev. Õige pea tähistame Eesti Vabariigi 99. sünnipäeva ja päris kuu lõppu on ennast veel vastlapäev sättinud. Veebruar on lühike kuu ja möödub ruttu. Kui järgmisel korral leheveergudel kohtume, on väljas ehk juba kevade hõngu... kuigi ega seda talve pole sel aastal ju eriti olnudki.

Päikest!

Lea Rand

Eesti Vabariigi 99. aastapäeva pidulik lipuheiskamine 24. veebruaril kell 7.15 Toila Gümnaasiumi juures

Laulame isamaalisi laule!

Tantsuga tervitab naisrühm KIIGURI!

Vabariigi aastapäeva puhul heiskame lipu, joome kuuma teed ja sööme pidupäevakringlit!

Sobiva ilma korral saab ülevalt tornist heita pilgu koduvallale!

Liigub tasuta buss. Transpordisoovist anna teada hiljemalt 22.02 helistades 5258417, siis teame paraja suurusega bussi tellida!

Peale sündmust viib buss kõik soovijad koju!  

Eesti Vabariik 99

Sõbrahinnad Nelli ilu- ja massaažitoas

Ma olin Bonzo - kontserttuur jõuab ka Toila seltsimajja

Andrus Albrecht, rahva seas rohkem tuntud kui Bonzo, kogub kokku oma aastate parima loomingu, paneb plaadile ja esitleb seda märtsis üle-Eestilisel kontserttuuril, mis koosneb viieteistkümnest ülesastumisest ja kannab pealkirja „Ma olin Bonzo“

Kogumik võtab valikuliselt kokku laulud, mis sündisid ajavahemikul 2003-2016. Just 2003 aastal alustas Andrus Albrecht 30 aastasena esimesi laulukirjutamiskatsetusi.

See on Andrus Albrechti jaoks esimene plaat, Bonzo jaoks aga kaheksas.

Albrecht arvab, et see plaat võibki jääda viimaseks. Talle tundub, et inimesed ei kuula enam nii väga plaate, ka ta ise mitte. Uuemates autodes ja ka sülearvutitel pole enam CD plaadi kuulamise võimalust, on vaid USB otsad. Seega on muusik otsustanud teha väikese partii, mis on saadaval vaid neil loetud kontserditel märtsikuus.

Kontserttuur algab 03.03 Pärnust ja lõpeb 01.04 Hiiumaal. Piletid on saadavad Piletilevist ja kohapeal.

Toila rahval on rõõm ja võimalus

Bonzoga kohtuda

naistepäeval, 8. märtsil Toila seltsimajas kell 19.00.

Piletid hinnaga 10 ja 8 eurot on müügil Piletilevis ja kontserdipäeval kohapeal.

Igas vanuses käed on oodatud meisterdama Voka Noortekeskusesse ja Toila raamatukokku

Vana Baskini Teater Toila seltsimajas

Piletid müügil: 6€ - Toila raamatukogus, Voka spordihoones ning sündmuse päeval 1h enne etenduse algust Toila seltsimajas 22.03.

Avatud on ka teatrikohvik!

Vana Baskini Teatri etendus 'Meie naised'
Originaali tiitel: “Nos femmes”

Lavastaja: EERO SPRIIT
Kunstnik: JAAK VAUS
Mängivad: TÕNU KILGAS, RAIVO METS ja EERO SPRIIT

Prantsuse keelest tõlkinud: INGE ELLER

Kolm keskealist meest, kelle sõprus ulatub õppuripõlve, käivad aeg-ajalt õhtuti koos kaardimänguga meelt lahutamas. Nii on ka seekord. Korteri peremees ja üks sõpradest ootavad kolmandat, kes aga ei tule ega tule. Kui ta siis lõpuks, ligemale tunnise hilinemisega saabub, on ta täiesti endast väljas. Ja kui selgub tema hilinemise põhjus, pole ka tema seisundi üle vaja imestada. Ja see põhjus on ootamatu, uskumatu, kohutav ja vapustav! Kui poleks tegemist komöödiaga, peaks isegi ütlema, et traagiline. Nii või teisiti, aga see paneb kolme pikaajalise ja üksteist läbini tundva sõbra vastastikkused suhted tõsiselt proovile ning tõestab taaskord, et kui isegi iseennast pole enamasti võimalik põhjani tunda, siis seda vähem on võimalik sajaprotsendiliselt tunda isegi sõpra. Järgnev konversatsioon kannab tüki lõpuni tõsist pinget, kuna probleem on sõprade jaoks enam kui kriitiline. Mis nüüd saab? Selge on, et sõber on hädas, aga kuidas teda aidata? Või kas aidata? Kuidas aidata, et ise seadusega vastuollu ei satuks? Või iseenda tõekspidamistega? Jne. Jne. Kui traagiline kolmanda sõbra hilinemise põhjus oli, selgub alles tüki lõpus – ja seegi aitab kuni lõpuni pinget hoida. Nüüd järgneb muidugi küsimus, kus need „meie naised“ siis on? Kus mehed, seal ka naised. Nad on kogu aeg ligi - meeste mõtetes ja meeltes, neist mõeldakse ja räägitakse, nende juuresolek ja mõju on selgelt tajutav.

ERIC ASSOUS on viljakas ja populaarne Prantsusmaa kirjanik, filmistsenarist ja -režissöör, teatridramaturg ja -lavastaja, kes on oma loomingu eest saanud kodumaal mitmeid auhindu, kaasa arvatud Moliere`i elutööpreemia. Ta sündis 1956. aastal Tunises, siirdus 1974. aastal Prantsusmaale oma õpinguid lõpetama - ja jäigi sinna. Elab praegu Pariisis ja kirjutab nii proosat kui filmistsenaariume ja näidendeid. Oma loomingulise tegevuse algusaastatel, eelmise sajandi kaheksakümnendatel, kirjutas ta üle kaheksakümne raadiokuuldemängu. See andis talle suurepärase praktika dialoogi kirjutamisel, ja teda ongi hiljem tituleeritud dialoogimeistriks. Tema esimene tähelepanu pälvinud näidend Sans mentir ("Ei valeta") nägi lavavalgust 1992. aastal. Sellele on järgnenud ligi paarkümmend lavateost, millest mitmed on jõudnud ka kinoekraanile. Nos Femmes ("Meie naised") esietendus Pariisis 2013. aastal ja seda mängitakse seal - ja mitte ainult seal - siiani suure menuga.

MINU EESTIMAA – Urmas Alenderi laulud 25. veebruaril kell 13.00 Voka Rahvamamajas

Käesoleval aastal oleks Urmas Alender saanud 64 aastaseks.

Margus Vaher koos kitarrist Paul Neitsoviga kutsuvad kuulama kontsertkava "Minu Eestimaa", mis viib meid läbi Alenderi loomingu - "Vaiki, kui võid", "Kui mind enam ei ole", "Teisel pool vett", "Võta mind lehtede varju", "Kollane koer", need on ainult mõned tähised selles eestlasele nii hingelähedases kavas.

Margus Vaher on ETV lauljate konkursi "Kaks takti ette" võitja aastast 2007, esitades finaalis võidulooks Urmas Alenderi legendaarse laulu "Kui mind enam ei ole". Siit sai alguse Marguse tähetee Eesti muusikataevas.

Paul Neitsov on 23 aastane Lõuna-Eestist pärit kitarrist, keda on tunnustatud parima noore kitarrimängija preemiaga. 2016. aastal ilmus tema debüütalbum.
Koos moodustavad mehed särava ja loomingulise duo.

Kontsert 1 tund ja 15 minutit.

Sissepääs kontserdile tasuta. 

Palju õnne, VANK!

Tänavu jaanuaris täitus viis aastat, mil järjepidevalt on edendatud noorsootöö arengut Toila vallas. 

Loomulikult oli noortevaldkond fookuses ka enne seda, kuid põhiliselt tegeleti tollal lastekaitse küsimustega, toimis huviharidus muusika- ja kunstikooli kontekstis ning huvitegevus koolis või spordikeskuses toimuvate ringide näol. Noorsootööd avatud noorsootöö mõistes hakati intensiivsemalt pakkuma noortele rajades valda noortekeskus, mis toetab noorte suhtlemist ja arendavat tegevust neile sobival kodu- ja koolivälisel ajal, seades esikohale noorte omaalgatuse arendamise ja luues tingimused mitteformaalseks õppimiseks, eelkõige kogemuste omandamiseks tegevuse ja suhtlemise kaudu.

Viis aastat on ühest küljest lühike, kuid teisalt piisavalt pikk aeg, et jätta endast märk maha. Näiteks on noortekeskuse ajaloo jooksul tuule tiibadesse saanud noortebänd Spetscher, koosseisus Lilian Männi, Alo Pungas, Arvo Pärt, Aadi Tepper, Andreas Astok ja Karl Sarap. Need noored on osalenud kahel korral vabariiklikul noortebändide võistlusel tuues 2014 aastal koju eriauhinna „Tulevikulootus“ ning Arvo parima trummari tiitli.

Voka Avatud Noortekeskuse tegutsemisaastate vältel on koostöös naaberomavalitsustega toimunud viis õpilasmalevat, kus nii mõnedki valla noored on saanud oma esmase töökogemuse osaliseks.

Viie aasta sisse mahub ka lugematul hulgal noorte initsiatiivi ja omaalgatust – filmiõhtud, vestlusringid ja kohtumised, koolitused, matkad, noortevahetus Wiesbadenis ja loomulikult noorsootöötaja jaoks hullumeelsena kõlavad „noortekaööd“.

Oleme jätkuvalt muutuste tuules!

Käesolevast aastast on noortekeskus Toila valla allasutuse Toila valla Spordi-ja Kultuurikeskuse hallata ehk Voka Avatud Noortekeskus ei ole enam eraldiseisev Toila valla allasutus.

Noorsootööd koordineeriva inimesena näen seda väljakutse ja võimalusena, eriti täna, mil seisame haldusreformi lävepakul. Pean oluliseks suurendada noortevaldkonna arenguteed koostöövõtmes. Oleme seadnud sihiks kaasata oma tegevustesse NEET noored ehk noored, kes ei tööta, ei osale haridussüsteemis ega õpi. Lähtudes Eesti noortevaldkonna arengukavast 2014-2020 ja noorsootöö valdkondadest on meie eesmärk noorte osalust suurendada ning järjepidevalt kaasata, sh. pakkuda rahvusvahelist kogemust läbi noortevahetusprojektide ning koostöös Voka Lasteaiaga leida välisvabatahtlik, keda kaasata lasteaia ja noortekeskuse igapäevatöösse.

Voka Avatud Noortekeskus on loodud noorte jaoks ja noortega koos – noortekeskuse tulevikuväljavaated on tekkinud inspireeritult noorte ideedest.

Maarja-Liisa Toost

noorsootöötaja

Et kõige paremini oskavad noortekeskuse tegemistest ja selle vajalikkusest rääkida need, kes sellega igapäevaselt seotud on, palusin mõnel aktiivselt noorel ja endistel noorsootöötajatel vastata paarile küsimusele. Noortest olid „vestlusringis“ Andreas Astok, Lilian Männi, Getter Marii Kalvik, Maris Murd, Maria-Helene Sternhof ja Karmel Markov. Oma mõtteid ja tundeid seoses Voka Avatud Noortekeskusega jagasid ka noorteka „sünni juures“ olnud Merle Harjo ja samuti Vokas noorsootöötaja ametit pidanud Sigrit Ustav.

Merle, Sina olid esimene, kes uue noortekeskuse sünni juures oli. Meenuta seda aega pisut. Millest kõik alguse sai, kuidas Sa selle juurde sattusid?

„Alguse sai kõik 2011 aastal kui ma töötasin noorsootöötaja-projektijuhina Jõhvi vallas. Toila Vallavalitsuse tollane lastekaitsespetsialist Kadri-Ann Mänd sai minuga mingisuguse sündmuse käigus jutule. See võis vabalt olla Ida-Virumaa Osaluskohvik 2011, mida korraldada abistasin. Sealt see lumepall veerema läks.

Kadri-Ann rääkis noorte algatusest luua noortekeskus ja sellest, et vald olla eraldanud noortele Vokas vastavad ruumid. Kui minu mälu mind ei peta, siis olid noored loonud ka seltsingu, et anda asjale veidi ametlikum jume. Nõnda kutsus Kadri-Ann mind kaasa mõtlema ja nende entusiastlike noortega kohtuma. Kuna olen Toila Gümnaasiumi vilistlane ning mulle igasugused kogukonnaalgatused väga meeldivad, siis sattusin mitmel nädalavahetusel ka ise noorteka ruume „renoveerima“. Kusjuures, sellesse oli juba toona kaasatud noortekeskuse tänane noorsootöötaja Maarja-Liisa, kes õppis siis veel Jõhvi Gümnaasiumi viimases klassis.

Nõnda me siis seal koos käisime ja plaane pidasime. Millisesse ruumi koosolekud, kuhu mängud, kuhu noorsootöötaja jne. Kuni üks hetk tuli mulle Toila vallast pakkumine noortekeskust juhtima tulla. Ja see tuli mulle täieliku üllatusena! Nimelt oli vahepeal otsustatud, et noortekeskus on Toila valla allasutus, mitte MTÜ või muu säärane organ. Ärge saage valesti aru, ka MTÜ võib olla noorsootöö kui teenuse osutamises väga tulemuslik, kuid tol hetkel polnud sellist teenusepakkujat kuskilt võtta ning ka mitmed rahastajad eeldasid, et noortekeskus tegutseb just omavalitsuse allasutusena. Kuna ma pean vallapoolset toetust väga oluliseks, siis oli see volikogu otsus samm, mis mind koheselt kõnetas.

No ja peale esimest kohtumist Toila Vallavalitsuses vallavanema, vallasekretäri ja arendusnõunikuga olin ma „müüdud“. Mõtlesin, et selliste asjatundlike ja pühendunud kolleegidega võib suure seikluse noortekeskuse loomise nimel ette võtta küll!

Seejärel algas ideede genereerimise, kalkulatsioonide, toetuskirjade, projektitaotluste, lõputuna näivate arutelude aeg. Tehtud saime! Koos noorte ja noortemeelsetega.

Oluline on siinkohal välja tuua, et ilma toetava meeskonnata, seda nii meie valla, kohalike noorte kui ettevõtete näol, oleks kogu protsess olnud kordades keerulisem ning aeganõudvam.

Suur rõõm on kuulda, et Toila valda tuuakse vastavates ringkondades endiselt eeskujuks kui noortesõbralikku omavalitsust, kes julgustab ja abistab noori enda ideede elluviimisel.“

Nii Merle kui ka Sigrit on ise väga noored inimesed. Mida annab töö noortega, ühe noortekeskuse juhtimine, noorele inimesele endale?

Sigrit: „Noortekeskuse juhatajana oli suur osa minu tööst seotud noorte mitmekülgse arendamisega, toetamise ja arenguks sobiva keskkonna loomisega, kuid pean tunnistama, et eelkõige õppisin ma neilt endilt. Lisaks silmaringi avardamisele tunnen, et olen palju enesekindlam ja teadlikum oma soovidest ning vajadustest. Leian, et noored inimesed peavad haarama võimalustest ja mitte kartma ebaõnnestumist ja kui mõnikord ei lähe kõik nii, nagu peab, siis teadma, et eksimine on inimlik.“

Merle: „Lihtsam oleks ilmselt vastata küsimusele, mida see mulle ei andnud. Loetelu kogetust võiks olla lehekülgede pikkune. Olulisemate märksõnadena toon välja, et mõistsin, kui olulised on süsteemsus, kannatlikkus, eesmärkidele ja meeskonnatööle orienteeritus, ka otsustuskindlus. Sinna lisandub hulgaliselt erinevaid kogemusi, vahvaid kolleege siin ja sealpool riigipiiri.“

Mina ütlen VANK, Sina ütled?

Maris: „Koht, kus saavad kokku kõige aktiivsemad noored.“

Getter Marii: „Noortemeelne.“

Maria-Helene Sternhof: „Koht, kus ma tean, et olen alati oodtaud. Noortekas on muutunud mulle ja päris paljudele teistele Toila valla noortele kui teiseks koduks. Seal on alati ainult head inimesed ja hea seltskond – mitte keegi ei lahku sealt kunagi halva tundega.“

Karmel: „Mina ütlen, et see on seal käivate noorte teine kodu. Koht, kus nad saavad sõpradega soojas olla ja mõnusalt ning turvaliselt aega veeta.“

Lilian: „Voka Avatud Noortekeskus, koht kuhu saab tubli aktiivne noor veel peale pikka koolipäeva minna. Võimalusi on seal palju, kas puhkad mõnusalt mugaval diivanil, jagad muljeid oma päevast toredate noorsootöötajate Maarja-Liisa ja Relikaga, sead end xboxi taha mängima, pead maha mõne lauamängude lahingu sõpradega või osaled mõnes projekti kirjutamises ja Noortekeskuse tulevikuplaanide väljamõtlemises.“

Andreas: „Voka Avatud Noortekeskus ehk mõnus koht, kus oma sõna maksma panna ja sõpradega musitseerida või lihtsalt toredalt aega veeta.“

Merle: „Emotsionaalne mina ütleb: „Meie noortekas!“, veidi tõsisem mina ütleb: „Meie valikud olgu ka edaspidi noortekesksed, mitte keskpärased.“

Sigrit: „Isiksus. On imeline näha, kuidas erinevas eas, eri tausta ja huvidega noored üheskoos ja teineteisele toetudes isiksustena arenevad, jäädes seejuures iseendaks.“

Kas ja miks on ühel omavalitsusel vaja noortekeskust?

Karmel: „Ma arvan, et see, kas omavalitsusel on vaja noortekeskust, on kindlasti suhteline. Mõnes omavalitsuses ei olegi võib-olla nii palju noori, et nad ei võiks lihtsalt teineteisel külas käia. Aga samas ei näinud ma selleks ka meie omavalitsuses konkreetset vajadust enne, kui ta siia tekkima hakkas. Praegu on ta kahtlemata vajalik ja tore koht. Ja seda just sellepärast, et noortel peab olema turvaline, mugav ja mis kõige tähtsam – vaba õhkkonnaga koht, kus koos olla. Enamik ulakatest mõtetest, mis noortel tuleb, tekivad minu arvates lihtsalt igavusest. Noortekeskus on sellele suurepärane lahendus.“

Miks peaks/võiks üks Toila valla noor olema huvitatud/kaasatud noortekeskuse tegemistesse?

Sigrit: „Leian, et noortekeskust tuleb võtta kui võimalust. Võimalust end arendada, teostada, proovile panna ja selle kõige juures saada uusi sõpru ja lahedaid kogemusi. See on just kui avatud uks – kes tahab, see astub sisse, kes tahab kõnnib mööda. See, mida igaüks noortekeskusest leiab sõltub temast endast. Ma ei ütle, et noortekeskused on kõigi jaoks, kuid olen kindel, et kõik soovijad leiavad noortekeskusest enda jaoks midagi olulist.“

Merle: „Noortekeskuse tegevuse üks eesmärke on tingimuste loomine selleks, et noorel tekiks huvi. Ehk siis efektiivse kaasamise üks võtmesõnu võikski minu hinnangul olla millegi vastu huvi tekitamine.

Kuna noortest inimestest saavad üks hetk „suured inimesed“, siis on oluline ka läbi noorsootöö õpetada noortele oskuseid, mis aitavad neil enda ja end ümbritsevaga edukalt toime tulla. Mõneti kurb, et endiselt tuleb toonitada, et noorsootöö ei saa olla pelgalt vaba aja veetmise võimaluse pakkumine. Palju olulisem on välja selgitada konkreetse piirkonna noori mõjutavad tegurid ja tegeleda mõtestatud suunamise ja kaasamisega.

Nii pere kui ka kool peaksid julgustama noort osalema noortekeskuse tegevustes. Usun, et Voka Avatud Noortekeskus aitab noorel olla ise nii elamuste „tootja“ kui „tarbija“ ning seeläbi saada vahvaid ja õpetlikke kogemusi.“

Getter Marii: „Kui sa oled piisavalt aktiivne noor ning sind huvitab Toila valla heaolu ning noortekeskus, siis minu arust peaks sind lausa huvitama see, mis meie vallas toimub.“

Maria-Helene: „Meie valla noored peaksid osalema, et arendad erinevaid külgi endas ja saada palju lahedaid kogemusi.“

Lilian: „Arvan, et kui sa oled noor, kes tahab areneda ja tegutseda ja midagi korda saata, siis kindlasti! Kui meie valda on tekitatud selline noortesõbralik keskus, siis tuleks ka selle pakutud võimalustest viimast võtta. Sest just see tunne, kui oled teinud midagi uut ja põnevat ning sa näed lõpuks seda tulemust, kui vägevalt on see õnnestunud või märkad, kuidas sa ise oled selle käigus arenenud – see on seda väärt. Kuna meie, noored, oleme osa meie vallast ja tahame, et elu siin liiguks, siis tuleb teha seda üheskoos. Noortekeskus on väga hea algus selleks erinevas vanuses noortele.“

Mida on noortekeskuse tegevustes osalemine Sulle isiklikult andnud?

Maris: „See on mulle juurde andnud aktiivsust ja julgust.“

Maria-Helene: „Noorteka tegevustes kaasa löömine on minule juurde andnud kindlasti palju julgust ja tahet muuta Toila valda paremaks kohaks.“

Karmel: „Oi, palju on andnud. Sealt sain oma esimese ametliku töökogemuse, tänu millele sain ka oma esimesel "ilma vanemateta reisil" käidud. Ja väga hindan ka neid kordi, kui soe suvepäev järsult äikesetormiks pöördus ning noortekas mulle ja mu sõpradele ikka ja jälle sooja varjualust pakkus.“

Lilian: „See on andnud mulle julgust öelda välja oma arvamus ja julgustada ka teisi noori. Noortekas on arendanud minus piiridest välja mõtlemist ja uskumist, et kui sa midagi väga tahad, siis püüdle selle poole ja tee see asi ära. Noorteka tegevustes on alati näha koostöö tegemise rõõmu, nii oma sõpradega kui ka uute noortega. Ja jällegi pluss kirjas – tänu noortekas osalemisele olen saanud palju uusi tutvusi.“

Andreas: „Suurepäraseid kogemusi seoses asjade korraldamisega. Tutvusi uute inimestega isegi väljaspoolt Eestit.“

Seoses sünnipäevaga toimus jaanuarikuus noortekeskuses mitu toredat sündmust. Esimene pidu oli suunatud 7-12 aastastele noortele.

Noortel käis külas Pipi Triinu Nõmmiste, kes on just kui "Hunt Kriimsilm" – tantsib, laulab, näitleb ja kõigele lisaks veel õpib ka suurepärastele hinnetele. Lisaks põnevale kohtumisele mahtus õhtusse ühistööna tordi valmistamine ja loomulikult pärast selle söömine!

Foto: Maria-Helene Sternhof

19. jaanuaril toimus Noortekohvikus vestlusring „Minu unistuste Toila“.

Noortekeskuse ümarlaua ruumi kogunes ligi 30 Toila valla noort ja noortemeelset Toila Vallavalitsusest, Toila Gümnaasiumist ning Voka Lasteaiast. Ühiselt arutleti Toila Gümnaasiumi tuleviku üle ning Toila valla noorte vaba aja veetmise võimaluste ja noorte algatuste toetamisest.

Arutelu tulemusel leiti, et Toila Gümnaasiumi säilimine sõltub suuresti noortest endist ning nende vanematest. Tänased abituriendid kinnitasid, et soovivad kooli arengusse anda oma panuse kindlasti ka vilistastena – märgiti ära, kui oluline on omandada haridust kodukohas, olles sealjuures veendunud, et väikses piirkonnas õpilased õpivad ja õpetajad teevad oma tööd suurema missioonitundega. Esile tõsteti, et erinevad haridusasutused peaksid võtma üksteist, kui partnerit.

Foto: Maarja-Liisa Toost

Noorte silmis suurimat muret tekitab kergliiklustee puudumine Toila ja Voka vahel, mis lihtsustaks ja muudaks teisalt ka liikumist kahe aleviku vahel turvalisemaks. Arutelu tulemusel sündis sotsiaalmeediasse grupp „Toila-Voka vahel liiklejad“ (Mis oma kogemusele toetudes toimib päris hästi. - Toimetaja) ning veidi kõrgemal tasandil võetakse arutlusele leida võimalus pakkuda õhtustel aegadel vajaduspõhist transporti noortekeskusest Toilasse.

Murekohana tõsteti veel esile Toilas asuvat spordiväljakut, mis on soojal perioodil aktiivses kasutuses, kuid mille kate vajab hädasti uuendamist. Ühe võimalusena nähakse koostööd valla arendusnõunikuga vastava projektifondi leidmiseks, kuid ei välistatud ka tuluõhtu korraldamist ning kohalikelt ettevõtjatelt sponsorluse palumist.

Vestluses lasteaia esindajatega sündis idee sütitada projekt „Noored tagasi lasteaeda“ ehk kaasata endiseid kasvandike külalisesinejatena kasvatustöösse. Lisaks käidi välja mõte alustada lasteaedade ja kooli vahel koostööprojekti „Sõbra varjutamine“, mille raames koolieelik saab endale koolis ühe sõbra, kes aitab enne kooli asumist ning õpingute alustamise vältel koolikeskkonnas kohaneda.

Loomulikult noppis ka noortekeskus omale paar täitsa teostatavat ideed. Inspireerituna vestlusringist korraldab Voka Avatud Noortekeskus sügisel avatud uste päeva, et meie tegevustega saaksid end kurssi viia nii noored, kui nende vanemad.

Teine eesmärk, mille ümarlaua tulemusel endi jaoks püstitasime, on Toila alevikus olevate noorte aktiviseerimine. Eesmärgi saavutamiseks planeerime noorsootöö tegevused aegajalt viia Vokast Toila.

Kas üldse ja kuidas saavad noored suunata neile oluliste otsuste tegemist omavalitsuses?

Karmel: „Vastus küsimuse esimesele poolele on raudne jah. Meie väikeses omavalitsuses on väga lihtne otsuseid suunata. Tihtipeale piisab juba sellest, kui lihtsalt valla töötajatele öelda, mida sa arvad. Palju keerulisem on seda teha riiklikul tasemel, aga ka selleks on noored võimelised. Näiteks hiljuti kinnitatud valimisiga langetav seadus jõustus põhiliselt tänu Eesti Noorteühenduste Liidule (ENL), kes nägid selleks küll aastaid vaeva, aga võimalik on kõik.“

Sünnipäevanädala lõpetas muidugi noortele kohaselt üks korralik pidu.

Foto: Kalev Lait

Aga alanud aasta toob Toila valla noortele kindlasti veel palju toredaid kohtumisi ja arendavaid ettevõtmisi – näiteks lennutab Indrek Tarand 10 Toila valla noort Brüsselisse Euroopa Parlamenti, september 2016-september 2018 osaletakse programmis "Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine". Ida-Viru keskpiirkonna koostöögruppi kuuluvad Toila vald, Jõhvi vald, Kohtla vald, Kohtla-Järve linn ja Kohtla-Nõmme vald. Koostöögrupi eesmärk on laiendada noorsootöös osalemise võimalusi ja suurendada noorte kaasatust noorsootöösse piirkondlikul tasandil.

Ega muud, kui soovime edu ja lusti tegemistesse, häid ideid ja kirgastavaid kohtumisi nii noortele, kui ka neile, kes koos nendega!

Lea Rand

Suusatama enne kui kõndima

Just nii iseloomustab oma jõudmist spordi ja suusatamise juurde selle loo peategelane, Ida-Virumaa parim noorsportlane Jonne Rooma.

Me kõik tuleme lapsepõlvest ja oleme sealt kaasa saanud teatud tõekspidamised, uskumused, väärtused. Jonne ütleb, et ilmselt tänu sellele, et juba päris väiksena käis ta vanematega kaasas võistlustel ja laagrites, ööbis paarikuusena telgis ja tegi trenni „isa seljakotis“, on ta lapsepõlvest saanud kaasa armastuse spordi vastu. Aga ka teadmise ja usu, et ainult mitte kergelt alla andes on võimalik püüelda oma unistuste poole. 

Lapsepõlvest on vast pärit ka soov konkureerida. Jonne noorem vend tegeleb samuti aktiivselt spordiga ja ikka käib õe-venna vahel väike võistlus, kummal rohkem medaleid. Võrrelda on küll raske, sest vend Jürmo teeb oma suuri tegusid korvpalliplatsil ja üksikaladel on medaleid lihtsam saada, sest võimalusi on rohkem. 

Kui uskuda www.spordiinfo.ee lehekülge, siis näeme, et viimase kolme aasta jooksul on Jonne jalgratta-, suusaorienteerumises ja orienteerumisjooksus noorte ja juunioride klassis saavutanud 16 medalit – neist kuus kuldset ja hõbedasi, pronksiseid kumbagi viis.

Vanematega koos spordirajal olemine pole ainult lapsepõlve jäänud – ema-isa toetus ja kaasaelamine on tähtsad tänagi ja harvad pole ka need korrad, kus kõik koos ühel võistlusel osaletakse. Näiteks Põlvamaa lahtistel meistrivõistlustel Kitsemägedes 21. jaanuaril sai Jonne, kel oli samal päeval ka sünnipäev, esikoha klassis N20 edestades lähimat konkurenti enam kui nelja minutiga. Naiste põhiklassis oleks see aeg andnud kolmanda koha. Jonne ema Kadre Maalma sai teise koha klassis N45. Terve perega on osaletud ka rogainimise võistlustel. (Neile, kes ei tea, mis rogain on – see on võistkondlik orienteerumismatk, mille eesmärgiks on kontrollaja jooksul koguda võimalikult suur punktisumma maastikule paigutatud kontrollpunktide läbimisest, kusjuures kontrollpunktide väärtus on erinev, sõltudes asukohast ja tehnilisest keerukusest.) Nii et orienteerumine sobib Jonnele igas variandis – küll joostes, küll ratta seljas, aga põhiala on siiski suusaorienteerumine.

Võib arvata, et neiu, kes „sünnist saadik“ suuskadel, unistab sportlase karjäärist, kuid ei. Jonne ütleb, et juba lasteaia lõpus tahtis ta saada sõduriks. Kui teised tüdrukud joonistasid oma unistuste töö pildile juuksureid ja lauljaid, siis Jonne pildil oli kolm sõdurit. Küllap on siingi suur mõju vanemate eeskujul. Jonne isa töötab Kaitseliidus noorteinstruktorina ja ema osaleb põhitöö kõrvalt koolis aktiivselt Naiskodukaitse tegemistes.

Aga Jonne on täna hoopis Tartu Ülikooli arstiteaduskonna I kursuse üliõpilane. Mis arst temast tulevikus saab, seda veel ei tea, aga sõduri baaskursus on võimalik ka õpingute käigus läbida, nii et mine tea – äkki saab Jonnest kunagi rindearst. Inimeste aitamise soov on neiul enda sõnul kogu aeg tugev olnud.

Suur huvi on Jonnel ka ajaloo vastu. Siingi on suur osa eeskujul – nimelt on Jonne tädi ajalooõpetaja ja suvevaheaegadel loetakse koos nii mõnigi ajalooraamat läbi.

Siit jõuamegi küsimuseni, mis on Jonne jaoks tähtis, oluline.

„Inimesed minu ümber, pere toetus – üksi on raske kusagile välja jõuda. Ja tervis. Ilma selleta ei saa,“ ütleb Jonne.

Inimestes hindab Jonne kirge ja huumorimeelt. Inimesed peavad oma asju tegema kirega ja elu ei tohi liiga tõsiselt võtta. Päeva teevad rõõmsaks ja tuju heaks väikesed asjad – suhtlus lähedaste ja sõpradega, spordis see, kui läheb hästi – medal ei olegi alati oluline.

Kuna Jonne on aktiivne raamatukogu kasutaja, siis tean, et ka hea lugeja. Millised raamatud enim kõnetavad? „Enamuses fantaasialood, aga loen hea meelega ka sportlaste biograafiaid, need annavad teinekord endalegi inspiratsiooni ja jaksu edasi minna. Ja nagu juba öeldud, siis ka ajalooraamatud pakuvad huvi.“

Ja see pole kõik – lisaks eelnevale armastab Jonne ka rahvatantsu ja tunneb rõõmu selle üle, et saab veel sel suvel koos Järve Gümnaasiumi neidude rühmaga osaleda laste- ja noorte tantsupeol.

Tundub, et Jonne puhul peab paika ütlus, et kes palju teeb, see palju jõuab ja südamega tehtu toob rõõmu ja rahulolu.

Enam-vähem meie lehe ilmumise ajal, 6. veebruaril, paneb Jonne jälle suusad alla Soomes juunioride MM-il. Meie peame pöialt, et sealt üks helkiv medal juurde tuleks.

Jonnega vestles

Lea Rand

Jonne eelmisel aastal Austrias juunioride MM-il.

Foto: Markus Bianchi.

Toila vald arvudes

Valla elanike arv seisuga 1. jaanuar 2017 – 2290 

neist: mehi 1119, naisi 1171,
lapsi (0-18 aastased kaasaarvatud) 400, neist: poisse 213, tüdrukuid187.

Tööealisi (19-62 aastased) 1363, neist: mehi 701, naisi 662

Pensionäre (63-100 aastased) 527, neist mehi 205, naisi 322

2016. aastal

Sündis Toila vallas 23 last neist: 12 poissi ja 11 tüdrukut.
Meie hulgast lahkus 26 inimest neist: mehi 15, naisi 11.

Toila vallast lahkus elama teistesse omavalitsustesse 86 inimest, oma elukohaks registreeris Toila valla 71 inimest.

Ülevaate koostas

Lija Pojo

Teade Ida-Viru maakonnaplaneeringu kehtestamisest

Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278

kehtestati Ida-Viru maakonnaplaneering.

Maakonnaplaneeringu koostamise eesmärgiks on kujundada strateegiliselt läbimõeldud, maakonna ja riigi huve tasakaalustatult ja ettevaatavalt arvestavad ruumilise arengu põhisuunad ning anda suunised üldplaneeringute koostamiseks; koordineerida vastavalt valla ja linna üldplaneeringuid; anda teavet investoritele ja arendajatele maakonna soovitud arengusuundade kohta.

Maakonnaplaneering lähtub koostamise ajal kehtinud dokumentides − üleriigilises planeeringus “Eesti 2030+” ning Ida-Viru maakonna teemaplaneeringutes ja kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes toodud eesmärkidest.

Planeeringualaks on kogu Ida-Virumaa territoorium.

Maakonnaplaneeringu koostamisel on arvesse võetud riigi ja kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu vajadused, lähtuvalt majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalistest suundumustest ja vajadustest.

Maakonnaplaneeringu elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, võimalikke alternatiivseid lahendusi ning kavandatud negatiivsete mõjude leevendamise meetmed on hinnatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) käigus. KSH koostamisel jõudis ekspertgrupp järeldusele, et otseseid negatiivseid olulisi keskkonnamõjusid maakonnaplaneeringu elluviimisel ei kaasne.

Mõjude hindamise raames tuvastati mitmeid valdkondi, kus maakonnaplaneeringu elluviimisel esinevad pikaajalised positiivsed mõjud. KSH käigus väljatöötatud leevendavate meetmetega arvestati planeeringulahenduse koostamisel.

Planeeringu materjalidega on võimalik tutvuda Ida-Viru maavalitsuse veebilehel.

TVL

Toila valla Aukodaniku ja Aasta Tegija valimine

Aunimetuste nõukogu ootab taotlusi Toila valla Aukodaniku ja Aasta Tegija tiitlile.
Aukodaniku nimetus on kõrgeim tänuavaldus vallale osutatud eriti silmapaistvate ja pikaajaliste teenete eest.
Aasta Tegija nimetus on tänuavaldus möödunud aastal tunnustamist vääriva teo eest.

Kandidaate võivad esitada vallavanem, vallasekretär, vallavalitsuse liige, volikogu esimees, volikogu liige, volikogu komisjon, organisatsioonid, mittetulundusühingud, seltsingud ja äriühingud.

Taotlused tuleb esitada e-posti teel digitaalselt allkirjastatult aadressil toilavv@toila.ee või postiaadressil Pikk 13a, Toila, 41702 hiljemalt 1. märtsiks 2017.

Esitatud kandidaatide seast teeb valiku Aunimetuste nõukogu ning esitab kinnitamiseks Toila Vallavolikogule.
Aunimetuste saajate tunnustamine toimub valla aastapäeva tähistamiseks korraldatud üritusel.

Toila valla aukodanike nimekiri, aunimetuste statuut ning taotluse vorm on avaldatud valla kodulehel www.toila.ee

Eelmiste aastate aunimetuse saajate nimekirja leiate Toila valla kodulehelt www.toila.ee

TVL

Naksitrallid kuulutavad välja kavandikonkursi 2017. aasta peo „Mina ka!” logo leidmiseks

Voka Lasteaed Naksitrallid on 4. juunil Voka staadionil toimuva

III Ida-Virumaa lasteaedade laulu- ja tantsupeo 

„Oleme Virumaa lapsed“ korraldaja.

Naksitrallid kuulutavad välja

kavandikonkursi 2017. aasta peo „Mina ka!” logo leidmiseks.

Zürii poolt valituks osutunud sümboolika leiab kasutamist trükistel

(kava, kutse, tänukiri) ja rinnamärgil.

Parimatele auhinnad!

Info: tel. 3398294

Voka Lasteaed Naksitrallid kutsub lapsi ja noori osalema loomekonkursil „Mina ka!“

2017.a. on „Laste ja noorte kultuuriaasta“

Voka Lasteaed Naksitrallid

kutsub lapsi ja noori osalema loomekonkursil „Mina ka!“

Oodatud on joonistused ja meisterdused,

mida iseloomustavad sõnad „iseolemine“ ja „koostegemine“.

Nime ja vanusega märgistatud tööd tuua või saata

aadressil Männiku 2, Voka 31. märtsiks.

Esitatud töödest koostatud näitust „Mina ka!”

saab nautima tulla maikuus Voka Rahvamaja fuajeesse.

Tähtsaid daatumeid Toila valla ajaloos 2017. aastal

550 aastat tagasi (arvatavasti) hakati ehitama Pühajõe puukirikut.

470 aastat tagasi – Toila nime esmanimetamine. 1426.a. nimetatakse esmakordselt Tulise küla, mis nimetati hiljem Toila külaks ja kuhu Rootsi võimu ajal rajati Toila mõis, 1781. aastast Voka karjamõis.

305 aastat tagasi asutati Peterburi-Riia teele Voka postijaam.

195 aastat tagasi alustas tööd Konju külakool.

155 aastat tagasi müüs Nicolai von Wilcken Toilast ja Vokast 16 talukohta kokku 26570 hõberubla eest.

150 aastat tagasi 7. oktoobril asutati koolmeister Mihkel Rentiku algatusel “ilmaliku teaduse omandamise selts” “Konkordia”. Seltsil oli 21 liiget. Koos käidi 24 korda ja peeti 67 “kõnet” (st. referaati).

- asutati Mihkel Rentiku algatusel segakoor “Concordia” 21 lauljaga.

145 aastat tagasi alustati kohalike elanike poolt suvilate ehitamist suvitajaile elamisvõimaluste pakkumiseks. Abram Simon ehitas 8 aasta jooksul 6 suvilat.

135 aastat tagasi ehitas Abram Simon Toilasse esimese eesti maateatrimaja. 11. juulil toimus esimene kontsert ja näitemängu etendus.

125 aastat tagasi 13. jaanuaril ühendati Voka, Ontika, Päite, Toila, Konju, Vaivina ja Pühajõe Voka vallaks.

120 aastat tagasi algus Oru lossi ehitamine.

115 aastat tagasi 14. jaanuaril asutati Konju Vabatahtlik Tuletõrje Ühing.

110 aastat tagasi avati Oru lossi teenijatemajas kool, mis töötas 1915. aastani.

105 aastat tagasi asutati Toila Haridusselts.

95 aastat tagasi 10. jaanuaril asutati Voka riigimaade rentnike masinatarvitajate ühistu.

90 aastat tagasi toimus Toila laulupäev võõrastemaja “Föhrenhof” esisele tehtud astmeil. Lauljaid oli Toilast, Valastest, Jõhvist, Vokast, Päitest ja Vaivarast kokku ca 200 ja pillimehi ca 50.

- Toilas oli suvitajaid ca 150.

85 aastat tagasi 31. juulil toimus Oru pargis Toila laulu- ja muusikapäev “Laulukoori 70 ja muusikakoori 65. a. kestvuse puhul”. Lauljaid oli üle 500: Errast, Jõhvist, Kukruselt, Lüganuselt, Narvast, Purust, Sompast, Toilast, Vaivarast, Valastest, Maidlast ja Vokast, kokku 14 segakoorist. Pillimehi oli Jõhvist, Kohtlast, Konjust, Purust, Toilast, Udriast ja Vaivarast kokku 120. Rahvast kogunes peole ca 6000 inimest. Peokõne pidas admiral Johan Pitka.

80 aastat tagasi lammutati Voka tellisetehas.

- 11. juulil avati Toila rannahoone (arh. R. A. Koolmar).

- suvel alustati Oru Kodunduskeskkooli hoone ehitamist.

60 aastat tagasi asus Toila kool Oru pargis asuvasse endisesse kasarmusse.

50 aastat tagasi lõpetas Pühajõe kogudus tegutsemise. Kirikuhoone hakkas lagunema.

Koostas

Lea Rand