Talvisest teede hooldusest

Toila vallal on sõlmitud 2 lumelükkamise lepingut:

OÜ PÜHAORU TALU - teed ja tänavad Toila alevikus ja Toila Gümnaasiumi tee ümbruses ning Toilast läände ja lõunasse jäävad teed valla piirini. Tel. 51 57 237
OÜ VAHTARO - kõik teed, mis jäävad Toila Gümnaasiumi teest ida poole, Voka küla, Voka alevik, Konju, Päite ja teised teed kuni valla piirini. Tel. 51 87 871
Riigiteede eest kannab hoolt OÜ LEMMINKÄINEN. Tel. 53 411 507

Kontserdibuss Toila - Jõhvi Kontserdimaja - Toila!

Meil on rõõm teatada, et alates detsembrist on Toila valla elanikel võimalus kontserdile tulla kontserdibussiga.

Pääsmed valitud üritustele on 20% soodsamad ja piletid tuleb välja osta Jõhvi kontserdimajast (tel: 33 42000) hiljemalt 4 päeva enne kontserti ning samas registreeritakse Teid ka soovi korral bussile.

Tegemist on pilootprojektiga, mis jätkub edaspidi juhul kui algatus leiab piisavalt aktiivseid kasutajaid,

Kontserdibuss väljub:

• 1, 15 tundi enne kontserdi algust Voka bussijaamast;

• 1 tund enne kontserdi algust Toila vallamaja eest.

L 11. detsember 2010 kell 16 Braavo Brass

Brass Academy, Taavi Tampuu (bariton), dirigendid Aavo ja Jaan Ots, kommentaarid ja kontserdi juht on RAIVO JÄRVI

Jõuluaegne jalutuskäik Euroopa pealinnades. Kõlab saksa, prantsuse, inglise, sitsiilia, vene jt rahvaste jõulumuusika ja pilgu saab heita nende maade tähsamatele arhidektuuriikoonidele.

P 26. detsember 2010 kell 17 Pühademuusika

Maarja-Liis Ilus ja Oliver Kuusik (RO Estonia esitenor)

Pärnu Linnaorkester

Erki Pehk, dirigent

Kontsert pakub kindlasti üllatusi – võib juhtuda, et ooperilaulja esitab poplugusid ja poplaulja ooperiaariaid. Kavas ka armastatud jõulumuusika omanäolised esitused, operetiviisid, muusikaliteemad.

L 19. marts 2011 kell18 F. Loewe' “MINU VEETLEV LEEDI”

Rahvusooper Estonia trupi esituses aegumatu muusikal on üheks päevaks Ida-Virumaal! Etendus on kahes vaatuses ühe vaheajaga. Peaosades: Hanna-Liina Võsa või Janne Sevtsenko.

T 5. aprill 2011 kell 19 His Master’s Voice

Lavastus, mille keskmes on Estonia lauljate-näitlejate “häälemüümine”, otseses ja kaudsemas mõttes. Aines on saadud 1939. aasta Taanist leitud salvestuste põhjal.

Tegelased:

Artur Rinne – Peeter Kaljumäe

Benno Hansen – Priit Volmer

Agu Lüüdik – Rene Soom

Milli Rebane – Tiiu Laur

Teister osades Raivo Mets, Indrek Sarapuu. Autor ja lavastaja Heidi Sarapuu

Muusikud: Hain Hõlpus (klaver), Alar Villems (viiul), Sander Udikas (klarnet)

Kohtumiseni Jõhvi Kontserdimajas!

November 2010

LUIGELAUL

Jälle on tulemas tali, jälle on hakanud hallad,

sina kes sõpru valid, külmetad küll oma tallad,

rännates ilma pidi, otsides õiglust ja õnne,

külmetad ära hääle, karedus kipub su kõnne.

Kaua sa nõnda kestad, kaua sa vastu paned,

luiged on ammu läinud, lennanud hahad ja haned....

(Hando Runnel)

Vallavolikogu novembrikuu istung

1. Toila valla 2010.a. II lisaeelarve projekti II lugemine ja vastuvõtmine.
   2. Vallavalitsuse informatsioon Toila valla 2010.a. eelarvesse lülitatud täiendavatest sihtotstarbelistest eraldistest.
   3. Toila valla jäätmekava 2010-2015 vastuvõtmine.

Toila valla jäätmekava hõlmab jäätmemajanduse olukorra kirjeldust ning ülevaadet jäätmemajandusega seotud probleemidest. Jäätmekava püstitab jäätmehoolduse eesmärgid aastateks 2010-2015 ja toob välja eesmärkide elluviimise tegevuskava ning investeeringuvajaduse jäätmemajanduse arendamiseks.
4. Toila valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine.

Toila valla jäätmehoolduseeskiri kehtestatakse jäätmeseaduse ning pakendiseaduse nõuete täitmiseks ja täpsustamiseks, et tagada Toila vallas puhas ja tervisele ohutu elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.
5. Toila Vallavolikogu määruste muutmine seoses euro kasutuselevõtmisega.
6. Toila valla põhimääruse muutmise I lugemine.

Toila valla põhimääruses läheb muutmisele § 18 Toila valla aunimetused.

III-sektori arengust Toila vallas

Toila valla 2011. aasta tegevustoetuste andmise raames otsustati sel aastal viia läbi tegevustoetuste tutvustamise voorud, millest esimesel osalesid peamiselt kultuuri- ja külaelu arendamisega seotud MTÜ-d ja teisel muu tegevust arendavad ühendused. On väga hea tõdeda, et meie vallas tehakse III-sektori poolt väga suuri asju – korraldatakse erinevaid kultuuriüritusi, viiakse ellu suuri investeeringuprojekte ning panustatakse aktiivselt kohaliku elukeskkonna arendamisesse.

Mittetulundusühenduste poolt küsiti 2 korda enam vahendeid tegevuste elluviimiseks, kui valla eelarves selleks vahendeid on. Selge on see, et komisjonil tuleb seoses sellega teha palju ebapopulaarseid otsuseid. Toimunud tutvustuste käigus jäi kõrvu tihti tegevused, mille peale oleks võimalik esitada projekt Kohaliku Omaalgatuse Programmi (KOP), mis on avatud 2 korda aastas ning kus viimases voorus jäi toetusraha üle, kuna küsijaid oli ebapiisavalt. KOP on külaelu arendamise seisukohalt kõige mugavam programm, mis toetab kuni 25 tuhande krooni ulatuses erinevaid maapiirkonnas elluviidavaid tegevusi ja mille omafinantseering on 10%. Siit väike julgustus ühingutele, kelle tegevustoetust ei rahuldata täies mahus - pöörduge julgelt valla arendusnõuniku poole, kes aitab teil head ideed projekttaotluseks vormistada. 2011. aastal on KOP-i voorud avatud kuni 1. aprill ja kuni 1. oktoober. Suuremate tegevuste puhul leiab võimalusi Leader programmist, mille taotlusvoor avaneb hinnanguliselt märtsis 2011.

Mittetulundusühingud on meil tublid ja ma tänan teid kõiki, kes te vabatahtlikus korras meie kogukonna, sh elukeskkonna arendamises kaasa räägite.

Mehis Luus

arendusnõunik

Noored pered Vokka elama!

Toila valla lehe oktoobrikuu numbris avaldati üleskutse registreerida end valla elanikuks. Lõpuks ometi on vallavalitsus aru saanud, et mida rohkem elanikke, seda paksem on valla rahakott. Voka elanikuna on minule küll siiani jäänud mulje, et maksumaksjate arv valda eriti ei huvita. Pole kuulnud, et vald oleks noorte eesti perede Vokka meelitamiseks midagi teinud. Praegu on Vokas ligikaudu 30 tühja korterit. Kui need noorte eesti peredega asustada, siis laekuks valla kassasse rohkem raha ning ka Voka alevi kui ka Toila Gümnaasiumi tulevik oleks kindlam.

Mida siis konkreetselt teha? Sihtrühm, kellega tuleks tegeleda, on mujalt Eestist Ida-Virumaale tööle tulnud noored spetsialistid. Paljudel neist ei ole Ida-Virumaast mingisugust ettekujutust ning õrna aimugi, et selles maakonnas leidub ka eestlastega asustatud kohti. Tuleks võtta ühendust Jõhvis tööd alustanud ja alustavate ettevõtete juhtide ja personalispetsialistidega (uus lasteaed, politseimaja, kohtuhoone, hotell) ning tutvustada neile Vokat kui nende töötajate potentsiaalset elukoht. Võiks käia ka Viru Vangla töötajate seas Vokat reklaamimas. Lugesin kusagilt, et Rakverest sõidab igal hommikul bussitäis inimesi Ida-Virumaale tööle. Võib-olla sooviks neist osa Vokka elama tulla, aga nad ei teagi, et selline koht on olemas. Samuti võiks avalda mõnes Lääne-Virumaa ajalehes Vokat tutvustava artikli või loo mujalt Eestist Vokka elama tulnud ja siin suurepäraselt kohanenud perest. Ei taha nõustuda väitega, et tühjadele korteritele omanike leidmine on ainult kinnisvaramaaklerite mure. Maksumaksjate arvust sõltuv vald peaks elanike arvu suurendamiseks midagi ka omalt poolt ette võtma.

Gunnar Karindi

Tahan, suudan, teen!

Voka Lasteaed Naksitrallid kuulub projekti „Ettevõtlik kool“. Ettevõtlik haridus on uus lähenemisviis õpetamises ja õppimises. Õppimine on mõtestatud ja asetatud reaalse elu konteksti - õppimine kogemuse kaudu. Ettevõtlikkuse kaudu näitame lastele päris maailma ja anname kogemusi päris eluks. Meie oleme enda majas pannud kokku ettevõtlikkuse arendamise meeskonna, kelle eesmärgiks on muuta meie maja toimetusi, kollektiivi ja eelkõige lapsi ettevõtlikuks. Ettevõtlust rakendame me oma igapäevatöös.

Ettevõtlik laps on loov, julge, iseseisev, aktiivne ja motiveeritud õppima. Laps julgeb ise variante pakkuda ja kui õpetaja teda selles toetab, siis muutub ta veel julgemaks. Näiteks pakkus sügisel üks laps, et võiksime rühmas teha beebi mänguasjade päeva. Mõeldud ja tehtud! Kõik rühmakaaslased tõid oma beebi mänguasju ka rühmakaaslastele näha. Tähtis on rääkida lastega, nende ideid kuulata ja vajadusel vahendada siis neid lastevanematele. Loovuse arendamiseks oma majas oleme mõelnud neile lastele ja pakume võimalust ennast väljendada kevadel toimuval „Loomekonkursil“. Kui õpetaja näitab ja räägib enda kirest ettevõtlikkuse vastu, siis tunnevad ka lapsed seda kirge. Oleme võtnud eesmärgiks muuta lapsed ettevõtlikuks ja loovaks. Püüame anda lastele võimaluse kaasa rääkida meie tegevusplaanide koostamisel.

Küsisime sügisel enne lastevanemate koosolekut lastelt, kas neil on midagi hingel või on neil ehk ettepanekuid, mida saaksime nende vanematele edastada. Üks poiss vastas: „Me võiksime teha midagi koos emade ja isadega, näiteks meisterdada.“ See lause ei läinud meil meelest ja oleme midagi selle jaoks nüüd ka planeerinud – esimese advendi tähistamine oli seotud meie maja lahtiste uste päevadega.

Berit Paun

Voka Lasteaed Naksitrallid nooremõpetaja

Ettevõtlikkuse arendus meeskonna liige

Noortekonverents Lahe koolipäev 2010

Kes juhib meie mängu? Just selline küsimus esitati 700 noorele inimesele üle Eesti ning oli ka selle aasta teemaks noortekonverentsil „Lahe koolipäev 2010“, mis toimus 4. novembril. Bussidega sõidutati osalejad Tartusse, kus enne Vanemuise Teatrisse saabumist jooksutati meid kenasti Tartu linna vahel ringi. Kõik esinejad olid suurepärased ja süüa sai ka hästi. Meie ette astusid Peep Vain, Juku-Kalle Raid, Urve Palo, Rasmus ja Hannes Kaljujärv, Leo Võhandu, Uku Suviste, Inga Allik, Tarmo Leinatamm ja H. Elleri Muusikakooli orkester, Märt Treier ja Birgit Õigemeel. Kõige enam meeldisid meile Mart Miku ja Ain Mäeotsa esitlused.

Mart Mikk, kes soovis väiksena saada ekskavaatorijuhiks, kuid sai vabakutseliseks ooperlauljaks, kõneles teemal „Kuidas meid mõjutatakse“. Tuntud reklaamimehena tõi ta näideteks erinevad huvitavaid ja vähemõnnestunud reklaame. Ta näitas ka, missugused näevad päriselt välja inimeste häälepaelad ja mis nendega juhtub, kui liiga tihti ja palju karjuda.

Ain Mäeots, kes soovis väiksena saada nii tuletõrjujaks kui ka bussijuhiks on praeguseks saanud suurepäraseks lavastajaks, astus sel konverentsil üles intervjueerija rollis. Ta viis läbi n.ö „libaintervjuu“ tuntud telestaari Inga Allikuga, kes mängib seriaalis „Pilvede all“. Tema peamiseks ideeks oli näidata konverentsil osalejatele, kuidas saab televisioon ja meedia manipuleerida vaatajatega, tehes intervjuud huvitavamaks ja intrigeerivamaks. Nimelt peale intervjuud monteeris Ain Mäeots koos abilistega intervjuu niivõrd osavalt kokku, et Inga Allik jättis endast halvema mulje, kui tegelikkuses. Muidugi oli Inga Allik monteerimisele enda nõusoleku andnud. Ning selle esitlusega sooviski Ain Mäeots näidata konverentsil osalejatele, kui hästi või halvasti võib telemaastik meiega käituda.

Traditsiooniliselt valiti ka sel aastal Hea eeskuju 2010. Sel aastal osutus võitjaks Olivia Narits, kes viib läbi oma koolis HIV/AIDS-i koolitusi. Peale selle on ta ka Eesti Punase Risti Tartumaa Seltsi noorterühma juht. Tore oli näha aktiivseid ja ühiskonnale mõtlevaid noori, kelle peamiseks tegevuseks pole vaid internetis olemine.

Selle aasta teema oli juba oma sisult väga kaasaegne ning esitlused olid mõtlemapanevad ja huvitavad nii kuulamiseks kui ka kaasa rääkimiseks. Nii nagu igal aastal, jääme ka sel aastal korraldatud Lahedat Koolipäeva toreda ja meeldejääva üritusena meenutama ning kindlasti soovitame me mõlemad ka teistel õpilastel järgmisel aastal sellest osa võtta.

TG õpilased Nele Teelahk ja Birgit Pung

Kallile isale

Isadepäeva tähistamise komme on alguse saanud Ameerikast 1910.a. Isasid, vanaisasid meil ja mujal peetakse meeles novembrikuu teisel pühapäeval. Isadepäeva mõtteks on süvendada isade ja lastevahelisi suhteid.

Toredaks perepäevaks valmistus ka Toila kool. 1.–5.klasside õpilased lahendasid kodus koos vanematega päevakohast viktoriini. Ei olnudki väga raske! Ühiselt kirjutati palju ilusaid luuletusi isast. Tublimad lahendajad said enne isadepäeva diplomi ja šokolaadi.

Suuremad ja väiksemad käsitööhuvilised viltisid isadele kingituseks pehmeid võtmehoidjaid. Näidised meisterdamiseks valmistasid meie kooli kodutütred. Lastele meeldis näputöö ja loodame kingimeisterdamiset jätkata jõulude eel.

Isadepäevale oli pühendatud ka Toila Gümnaasiumi õpilaste kontsert “Otsimas iseend” Anu Pungase juhendamisel. Läbi laulude ja tantsude vaatasid peatsed gümnaasiumilõpetajad tagasi lapsepõlveradadele ja rändasid korraks ka tulevikku. Oma head sõnad lastele ja isadele andsid kaasa meie tublid emad.

Ei ole kerge olla hea isa, tuleb iga päev hoolitseda, abistada, mängida, vastutada, tööl käia- kõik see nõuab pingutust. Aga kui peres on lapsed,siis töö ja vaev saavad mitmekordselt tasutud. Isad, me vajame teid iga päev!

Maire Aul

Toila Gümnaasiumi huvijuht

Etluskonkurss “Tahan Sulle öelda” sai juba 10-aastaseks

13. novembril korraldas Põlva Ühisgümnaasium juba kümnendat korda üleriigilist etluskonkurssi “Tahan Sulle öelda”. Esinejatel tuli esitada üks luuletus ja üks proosapala. Autorite valikul ettekirjutusi ei tehta, aga sisu peab kandma sõnumit: “Tahan Sulle öelda”.

Sel aastal oli osavõtjaid 32 ja esindatud olid järgmised koolid: Kohtla-Järve Järve Gümnaasium, Mammaste Lasteaed-Algkool, Põlva Keskkool, Põlva Ühisgümnaasium, Rakvere Ametikool, Ruusa Põhikool, Saverna Põhikool, Tartu Raatuse Gümnaasium, Toila Gümnaasium ja Varstu Keskkool.

Toila Gümnaasiumi etlejad esinesid sel üritusel II korda. Eelmisel aastal võitis Viljar Andrejev omaloomingulise tekstiga žürii poolehoiu ja tunnistati ühtlasi parimaks jutuvestjaks.

Sel aastal esindasid meie kooli kolm õpilast: Eliise Tamme, Getter Marii Kalvik ja Viljar Andrejev.

5. klassi õpilane Eliise Tamme esitas E. Niidu luuletuse “Suur õde” ja proosakatkendi S. Rannamaa raamatust “Kadri”. Getter Marii Kalvik (6. klass) luges E. Niidu luuletuse “Lävel” ja proosakatkendi Antoine de Saint-Exupéry kuulsamaist raamatust “Väike prints”. Gümnaasiumi õpilane Viljar Andrejev (11. klass) valis esitamiseks proosapala “Üksindus”, mille on kirjutanud K. Rumor ja luuletuse “Tahan Sulle öelda” kirjutas ta ise.

Teatan rõõmuga, et meie kooli esinejad olid tasemel, kõigil kolmel tekstid väga hästi peas, sõnum selgelt ja julgelt esitatud ning teksti mõte igati edasi antud. Abivahendeid publiku veenmiseks ei kasutatud ning raamatust keegi maha ei lugenud. Ja veelgi toredam on, et meie õpilaste pingutusi märkas ka auväärt žürii, eesotsas esimees Maret Oomer´ga, kes on Eesti Harrastusteatrite Liidu liige.

Getter Marii Kalvikut autasustati raamatu ja tänukirjaga, Eliise Tamme sai oma vanusegrupis III koha, Viljar Andrejev sai eripreemia omaloomingu eest ning kõige magusama pala napsas ka tema – Viljar valiti ülekaalukalt publiku lemmikuks. Kuidas teistel esinejatel läks, võib lugeda Põlva Ühisgümnaasiumi kodulehelt.

Mul on ka Viljar Andrejevi nõusolek avaldada tema luuletus, mis on autori soovil muutmata kujul.

Tahan Sulle öelda...

Kallis, kas tead, Su ahter on nii lummavalt ümar ja kaunis?

Ja Su hääl, mis kostub kõrvu mul... Teadagi, kes nii imeliselt laulis.

Sina oled põhjus, mis mind öösiti unetuna hoiab ja rahutuks teeb.

Sinust vaid mõeldes tuksleb mu rind, hingata ei saa ja süda sees keeb.

Sa ahvatled mind ja erutuma paned, eriti Su veidi sametine nahk.

Su juures kõik on tore ja noobel, ideaalseks on loodud iga viimnegi tahk.

Sind ainuüksi katsudes saan teada, mida tähendab ülim-naudingu tipp tõeline.

Sa lõhnad alati hästi, oled puhas, ainult aimatavalt ja meeldivalt kergelt õline.

Mulle meeldib olla Su sees, panna Sind teenima mind,

sest oled mu ainus – mu kirglik kaunis tulilind.

Pole hullu kui Sind öösiti veel luku taga igaks juhuks hoian

ja rahutuna toas Sind näha tahtes haiglaslikult ringi tuian?

Ehk andestad ka selle, kui vahel erutatult ja vihasena Sind kõvasti löön,

Kui saan olla jälle Su sees, laabub kõik ja rahumeeli vahvleid söön.

Mulle meeldib Sind hommikuti ise kaunis pikalt küürida.

Kui keegi teine seda soovib, kohemaid Su ümber kaitseseinad lasen müürida.

Tead, ma armastan kiirust, Sa mulle alluma pead,

siis valmis olen andestama Sulle kõik Su vead!

Ole valmis, kullake, sest Sa tead, kui sa vormis pole enam,

Sulle asenduse leian, kes mind rohkem rahuldab ja välimuselt kenam.

Aga praegu arvesta, hetkel oled Sa kõik, mida vajan ja ihkan.

Mõte välja vahetada Sind – seda praegu põlgan ja südamest vihkan.

Tean ju, et bensiinihind pole sama, kui kord jooksma unustasin kraanivee,

aga Sinu jaoks ei ole mul millestki kahju, mu armas must – kolmanda seeria BMW.

Viljar Andrejev

Laste tegemistest andis ülevaate

õpetaja Katrin Kivimeister

Austatud Toila valla elanik !

Kui sinu pereliikmetest on keegi vajanud või vajab käesoleval ajal hooldust

või abi igapäevaeluga toimetulekul –

vanusest tingitult, trauma või kroonilise haiguse tõttu

ning sa oled huvitatud uutest oskustest, mõtetest ning võimalusest enese elukvaliteeti parandada, siis

Teeme esimese kokkusaamise – kaardistame probleemid ja peame plaani edasiste vajaduste ja tegevuste osas.

Kolmapäeval, 8.detsembril 2010 kell 17.00 Toila vallamajas.

Palun andke endast teada :

tel. 3369845 Reet Hindus

e-mail reet.hindus@toila.ee

või

tel. 55 547 129 Kaja

e-mail kajarebane123@hot.ee

Kes ma olen – kõuk või päisnik? Või mõlemad?

Praegune hingedeaeg ja pikad pimedad õhtud on just paras aeg mõelda neile, kes elasid enne meid ja alustada oma perekonna või suguvõsa uurimisega.

21. novembri pealelõunal saidki vallamaja saalis kokku inimesed, kel nende teemade vastu huvi on.

Vallo Mikker Eesti Genealoogia Seltsist rääkis sellest, millega selts tegeleb, kuidas teha algust oma suguvõsa või perekonnaloo uurimisega. Milliseid allikaid selleks kasutada, kust kõige paremini infot leiab.

Mis see üldse on?

Genealoogia ehk sugukonnateadus (kõnekeeles peamiselt suguvõsauurimine või sugupuu koostamine) uurib sugukondade, perekondade ja üksikisikute põlvnemislugu ja sugulussuhteid.

Millest alustada?

Esimene samm on endale selgeks teha, mil viisil soovitakse sugupuu uurimist vormistada ehk kui laialt seda ette võtta. Selleks on mitu võimalust. Kõige levinumad on neist kaks - kõugutabel ja tüvetabel. Kõuk (esivanem) on iga nais- ja meessoost isik, kellest põlvneb päisnik (vaadeldav isik). Kõugud on näiteks isa ja ema, vanaisa ja vanaema jne. Vanaisa vend ei ole kõuk, sest temast vaadeldav isik ei põlvne. Vanaisa vend on aga eellane, kuna eellased on kõik veresugulased, kes sündisid päisnikust varem. Kõugutabel esitab päisniku kõik kõugud teatava sugupõlveni või nii palju, kui neid on võimalik välja selgitada. Kõugutabelis on igas varasemas põlvkonnas kaks korda rohkem isikuid kui hilisemas.

Tüvetabel näitab esiisa perekonnanime kandvaid järglasi. Siia kantakse ka vallalised tütred ja poegade naised. Peamiselt on siin tegu meesliinidega, kuid perekonnanimi võib edasi kanduda ka naisliini mööda, kui on näiteks tegemist vallasemaga. Tüvetabelit võib nimetada klassikaliseks sugupuuks, kuna see on üks levinumaid järglaste esitamise mooduseid. Eesti puhul ulatuvad aga andmed sadakond või rohkemgi aastat kaugemale minevikku, kui perekonnanimed. Seega võib tüvetabelis olla mitu sama suurt ja eri perekonnanime kandvad suguvõsa. Loomulikult võib tabelit alustada ka ainult perekonnanime saanutest.

Kust alustada?

Kui on välja valitud meelepärane viis oma sugupuu koostamiseks, tuleb hakata andmeid koguma.

Kuidas aga vajalikke andmeid saada, neid kirja panna ja korraldada? Igaühel kujuneb välja oma viis andmete kogumiseks ja esitamiseks ning selle koha pealt ei ole mõtet mingeid reegleid seada. Pole tähtis, kas sugupuu on ülalt alla või alt üles, paremalt või vasakult algav, kui kõik huvitatud sellest aru saavad. Põhimõtted andmete esitamisel tuleks aga võimalikult töö algul läbi mõelda ja endalegi kirja panna ning teistele edastamisel sugupuuga kaasa anda. Rõhutamist vajab aga andmete kogumise täpsus.

Väärtuslikuks perekonnaloo allikaks on eakamate sugulaste-hõimlaste suulised mäletused. Huvitavaks ja väga inforikkaks leiuks võib osutuda perekonna piibel, kuhu omal ajal kanti sisse kõik pereliikmed, nende sünnid ja surmad. Palju väärtuslikku võivad endas peita ka “vanaisa sahtlipõhi” ja vanaema pildialbum. Olulist materjali võib leida ka vanadest kirjadest ja infot võivad anda ka hauatähised vanadel kalmistutel.

Kindlasti tasub tutvuda ka kodukoha ajaloo ja rahvaga seotud uurimustega, kohalikes muuseumides, koduloo ringides ja raamatukogudes leiduvaga.

Andmete töötlemisel kasutatakse tänapäeval enamasti arvutit. Siiski teinekord on hea omada just täpset ja täielikku väljakirjutust allikast, et sellest uute kogemuste tulles teha uusi järeldusi. Arvutiprogrammide kohta saab rohkem infot perekonnaloo foorumist (http://www.isik.ee/foorum/).

Suguvõsauurimisel peab tingimata arvestama isikuandmete kaitsega. Selle kohta vt lähemalt http://www.isik.ee/andmekaitse.html

Et kogu suguvõsauurimise huvitava ja aeganõudva protsessi kirjeldamine on pikem, kui ajaleheruum seda lubab, siis toon siin ära mõned viited, kust huvi korral abi ja juhatust leiab:

Eesti Ajalooarhiiv http://www.eha.ee/ , arhiiviregister (http://arhiiviregister.ra.ee/,

Eesti Riigiarhiiv http://riigi.arhiiv.ee/, EAAs ning Tallinna Linnaarhiivis säilitatavad kirikuraamatud, hingeloendid, adramaarevisjonid ja vallaliikmete nimekirjad

http://www.eha.ee/saaga, professor Aadu Musta koostatud arvutiandmebaasi Eesti onomastika (http://www.history.ee/ono), millest saab teada mingi perekonnanime panemise kohta, Rahvusarhiivi infosüsteem AIS http://ais.ra.ee/, rahvastikuregister http://www.andmevara.ee/?id=26342.

Mõningaid näpunäiteid võib saada ka Voldemar Vitkini raamatust "Suguvõsa uurimine" (Tallinn, 2001). Põhjalikumaks tutvumiseks soovitame prof Aadu Musta koostatud raamatut "Eestlaste perekonnaloo allikad" (Tartu, 2000). Perekonnaloo foorumist http://www.isik.ee/foorum/

saab alati abi küsida.

Tasulist abi suguvõsauurimisel (või ka tervete sugupuude koostamist) saate tellida Eesti Isikuloo Keskuselt (http://www.isik.ee/.

Lea Rand

artikli kirjutamisel on kasutatud Eesti Genealoogia Seltsi liikme, Fred Pussi, avaldatud materjale.

Head Toila valla elanikud!

Korraldatud jäätmevedu on Toila vallas kestnud juba üle kahe aasta. Kuidas on läinud? Rõõmuga täheldame, et järjest rohkem valla elanikud hoolivad keskkonnast ja oma kodu ümbrusest. On mõistma hakatud korraldatud jäätmeveo vajalikkust. Täname kõiki valla elanikke, kes on meiega ühendust võtnud ja täpsustanud korraldatud jäätmeveoga seonduvaid teemasid.

Kuna aasta hakkab varsti lõppema, lõpevad ka 2010 a graafikud. Kuidas saada uut graafikut?

• Veograafik saadetakse aasta lõpus (detsembri kuu jooksul) tasuta kõikidele nendele meie klientidele, kes on edastanud meile oma e-posti aadressi.

• Posti teel saadame uue veograafiku juhul, kui tellite selle meie klienditeeninduse lühinumbrilt 15155. Veograafiku posti teel saatmine maksab 18,00 krooni (1.15 €) / kord.

• Järgmist tühjenduspäeva on võimalik ka ise välja arvestada: liitke oma viimasele graafikujärgsele tühjendusele tühjendussageduse päevad. Näiteks: viimane tühjendus on 17.12.2010 ja tühjenduste sagedus on 84 päeva – järgmine tühjendus toimub järelikult 11.03.2011.

• Järgmise jäätmeveo kuupäeva saab teada Ragn-Sells AS kodulehel http://www.ragnsells.ee/objektid/?type=1. Selleks sisestage oma kliendikood ning vajutage otsingu nuppu.

Seoses saabuva talveperioodiga juhime klientide tähelepanu asjaolule, et jäätmemahutile juurdepääs ja konteineri kaas tuleb hoida lume- ja jäävabana.

Palju on tekitanud küsimusi arvel märgitud „tühisõit“. Mis see tähendab?

• Tühisõit märgitakse arvele juhul, kui graafikujärgsel päeval ei ole kohalesõitnud autojuhil olnud võimalik jäätmemahutit tühjendada – kliendi poolt ei ole tagatud juurdepääs jäätmemahutile (nt auto ees, koer lahti, konteiner või aiavärav lukus vms), jäätmemahuti on jäetud välja panemata, krundil puudub jäätmemahuti jms.

Tuletame meelde ka arveldamise tingimusi.

• Arvete maksetähtaeg on 14 päeva. Tekkinud võlgnevuse korral saadetakse 25 päeva möödudes alates arve väljastamisest kliendile meeldetuletusena kordusarve. Klientidel, kes jätavad 10 päeva jooksul alates kordusarve saatmisest võla tasumata, vormistatakse kordusarve tasulise teenusena vastavalt hinnakirjale.

• Arvete õigeaegseks tasumiseks soovitame sõlmida otsekorralduslepingu. Otsekorralduslepingut saab sõlmida kõigis suuremates pangakontorites (vajalikud on isikut tõendav dokument ja Ragn-Sells AS-i poolt esitatud arve) ning internetipangas. NB! Otsekorralduse puhul on maksetunnuseks kliendinumber.

Korraldatud jäätmevedu saab edukalt toimida vaid kõigi poolte koostöös. Edu kõigile!

Keskkonnahoidlikult,

Ragn-Sells AS

Tel: 15 155

www.ragnsells.ee

Sport. Sport. Sport.

Novembri esimesel laupäeval kogunesid Voka spordihoonesse traditsioonilisele lauamängude etapile aktiivsed valla mehed. Mängud olid tulised ja kirgi oli spordihoones küll ja küll. Lisaks traditsioonilistele aladele, koroonale ja lauatennisele, võisteldi seekord korvpalli vabavisetes. Etapi parimateks osutusid Kalle Lehismets koroonas ja lauatennises ja Toomas Nõmmiste korvpalli vabavisetes. Mitmevõistluse raames juhib peale kolme etappi Kuldar Kivestu, kuid konkurendid on tihedalt kuklasse hingamas. Järgmine etapp toimub juba paarismängus. Kohaks ikka Voka spordihoone ja päev 4. detsember. Lisaalana on kavas kaardimäng – turakas.

14. novembril, isadepäeval, kogunesid spordihoonesse valla tublid ja aktiivsed isad ja pojad, et selgitada välja Toila valla meister nooleviskes. Turniirile registreerus 13 nooleviskajat. Võistlus ise kulges sõbralikus õhkkonnas ja üksteist toetades. Finaali nelja parema hulka said Margus Piirson, Sander Rose, Hillar Villers, Kristen Milk. Finaalis mängiti juba elektroonilist noolemängu. Mängus, kus tuleb vistata 301 punktist allapoole kuni nullini, osutus kõige täpsemaks Sander Rose, kes tulises finaalis võitis Margus Piirsoni. Kolmanda koha duellis väljus võitjana Kristen Milk. Eelturniiri võitja ja kindla liidrina finaali jõudnud Hillar Villers pidi seekord leppima neljanda kohaga. Selle aasta isadepäev oli üks vahva päev.

NB! Voka spordihoone on jätkuvalt avatud kõigile valla elanikele ka nädalavahetustel kella 12-20.00. Olete kõik oodatud sportima. Spordihoones on võimalik kasutada jõusaali, mängida võrk-, korv-, käsi-, ja jalgpalli, saalihokit, sulgpalli ja ka suurt tennist. Teisel korrusel ootavad teid lauamängud – kabe, male, koroona, lauatennis, noolevise, täringumängud. Noortel on võimalik kasutada WII mängukonsooli. Samuti on võimalik pidada sünnipäevi ja ettetellimisel kasutada ka sauna.

Lisainformatsiooni saab küsida tel. 5143930 Toomas, 53068323 Peeter.

Aastalõpupidu

VOKA OLMEHOONE SAALIS

30. DETSEMBRIL

KELL 21.00

AASTALÕPU PIDU

Tantsuks ja meeleoluks mängib ansambel

RIFF

Laudade broneerimine

51 43 930 Toomas

1. advent lasteaias NAKSITRALLID

I ADVENDI TÄHISTAMINE

JÕULUOOTUS

VOKA LASTEAIAS NAKSITRALLID

pühapäeval, 28.novembril

Kell 13.00 - lasteetendus „MERIKAJAKA SEIKLUSED“

MEISTERDAMISE TÖÖTOAD AVATUD KELLA 15.30-ni

Kaasa palume võtta vahetusjalatsid

1. advent Pühajõe kirikus

KÜÜNALDE SÜÜTAMINE

28.11.2010

KELL 16.00

PÜHAJÕE KIRIKUS

ESINEB

RAKVERE SAKSOFONIKVARTETT

Suguvõsa ja perekonnaloo uurimine...

... on just see, millega pikkadel pimedatel sügisõhtutel on paras aeg algust teha.

Millest alustada? Kust oma eelkäijate kohta infot otsida? Kuidas hakata sugupuud "kasvatama"?

Neile ja paljudele teistele küsimustele saad vastuse, kui tuled

21. novembril kell 2 pealelõunal Toila Raamatukogusse.

Suguvõsauurija Vallo Mikker räägib kõigest pikemalt
ja annab head nõu alustamiseks.

OLED OODATUD!

Täpsem info raamatukogu telefonil 33 69 551 Lea Rand

Tähelepanu fotoharrastajad!

Nagu juba traditsiooniks saanud, vaadatakse sügistalvel Toila vallas üle mööduva aasta fotosaak.
Toila valla XII fotokonkursile on sel aastal oodatud fotod lugemise teemadel (kuna käesolev aasta on lugemisaasta). Fotod võivad olla toredad hetketabamised, aga ka lavastatud pildid lugejatest või lugemisest. Samas on oodatud fotod ka vabal teemal meie valla inimestest, loodusest, sündmustest jm.

Oodatud on nii üksikfotod kui ka seeriad, kasuks tuleb korrektne vormistus.
Pealkirjastatud fotod koos autori andmetega palun saata või tuua hiljemalt 1. detsembriks k.a. Toila vallamajja või Toila raamatukogusse aadressil Pikk 13a.

Täiendav info tel. 33 69 551
Korraldajate nimel
Lea Rand

Oktoober 2010

Oktoober oma värvikirevuses on läbi saanud ja seame sammud novembrisse.

Algas hingedeaeg. Hingedeaeg on sügisene periood, mil austati surnud esivanemate hingi. Neljapäeva õhtuti oodati neid koju ja kaeti saunas laud. Sel ajal oli ei tohtinud käratseda, keelatud oli vali jutt ja naer ning eriti villa töötlemine.

Novembris soodustab ka ilm mälestamist, on teine tavaliselt selline udune ja hämar.

Viimastel aastakümnetel on saanud tavaks 2. novembri õhtul akendel või kalmudel küünlad süüdata. Kas meie kadunud omastel sellest sooja või külma on, ei tea. Kuid elavatele teatavad need tulukesed, et siin elavad ja toimetavad inimesed, kes usuvad hinge.

Juri Lotman on arvanud: “Mälestustes pole elavatel ja surnutel vahet: kõik nad on elus, kõikidega saab rääkida, kuulda nende laitust või heakskiitu.”

Kui inimene sureb ja lahkub siitilmast, ei lahku ta ometi oma perekonnast. Oma mõtetes ja tegudeski oleme alatihti nendega, kes läinud Toonela maile.

Mõelgem siis nendel udustel, hämaratel õhtutel vanematele, sõpradele, kolleegidele, kes meie hulgast lahkunud. Me ju mäletame nende nägu ja häält, mäletame seda, kuidas nad rääkisid, mis oli neile armas ja tähtis.

Mulle ei ole kunagi meeldinud vaadata matusepilte, minu fotoalbumis pole neid ainsatki. Tahan mäletada iga inimest sellisena, nagu ta oli – elavana. Aga hingedeajal süütan minagi küünla aknal ja kalmistul ning mõtlen neile, kes on kunagi minu elus tähtsad olnud, tänutundega.

Hingedeaeg annab aega enesest loobuda.

Hingedeaeg annab aega surnutest joobuda.

Süütame küünlad hardalt

haudadel, laudadel,

vaikselt lootes, et argiseid radu

käime ise veel kaua me ...

(Ave Alavainu)

Lea Rand

ELUKOHATEATE REGISTREERIMINE

1. jaanuaril 2010. aastal oli Toila valda registreeritud 2512 elaniku ning 1. oktoobri seisuga on neid 2499. Kindlasti kajastab toodud number nii sünde kui surmasid, kuid osaliselt ka väljarännet. Elanike arvu vähenemise tõttu on langenud ka üksikisiku tulumaksu laekumine ning aastalõpu lähenemisel on taas põhjust rääkida elukoha registreerimisest Toila valda.

Iga inimene saab midagi ära teha!

Suhtle oma naabritega ning uuri, kas nemad on registreeritud Toila valda elama või laekuvad nende tulud mõnele teisele omavalitsusele? Tihti elab meie kõrval inimesi, kes ei ole oma elukoha vahetuse tõttu (nt linnast Toila elama asudes) jõudnud või taibanud oma elukoha muutusest kohalikule omavalitsusele teada anda. Tihti ei mõisteta ka elukoha registreerimise tähtsust piirkonnale.

Avalike teenuste arendamine on otseses seoses rahaliste vahenditega ning mida suurem on üksikisiku tulumaksu laekumine, seda paremad on tingimused ka erinevate teenuste arendamiseks. Täna on Toila valla investeeringute teostamisele aidanud kaasa kaevandamise eest saadavad ressursitasud, kuid Rahandusministeerium on selle tululiigi jaotamise põhimõtteid ümber vaatamas ning suure tõenäosusega vähendatakse neid järgmiste aastate jooksul, misjärel võetakse teatud hetkel üldse ära. Ka seetõttu on tulumaksu hea laekumine oluline, et suudaksime jätkusuutlikult tegutseda.

TULE JA REGISTREERI END TOILA VALLA ELANIKUKS JUBA TÄNA! Blanketid on kättesaadavad Toila valla kodulehelt (www.toila.ee), Vallavalitsuses (Pikk 13a, Toila) või portaalis www.eesti.ee

Mehis Luus
arendusnõunik

Eestielu.ee ehk kogukonnavaim internetis

Eesti rahvaarv on üks Euroopa väiksemaid, samas elab siin väga palju tublisid inimesi, tänu kellele elu Eestis püsib. Igas linnas, igas vallas, igas külas on oma kangelased, kelle väärtus kohalikus elus on tunduvalt suurem kui paljudel üleriigilistel meediastaaridel. Just kohaliku elu sündmusi ja tegijaid kajastabki 13. oktoobril „uksed“ avanud portaal eestielu.ee.
Vaadates erinevate omavalitsuste väljaandeid üle Eesti, võib rõõmuga tõdeda, et aastatega on mõnelehelistest valla infobülletäänidest kasvanud arvestatavad väljaanded. Küllap teavad kauaaegsed vallalehtede toimetajad seda paremini kui mina. Toimetajate ja kaasautorite töö saab väärilise koha eestielu.ee portaalis. Julgen väita, et ajakirjandusliku taseme poolest on meie valla- ja linnalehed kohati võrreldavad suuremate ja palju ressursirohkemate maakonnalehtedega.
Teiste ajakirjandusväljaannete kõrval on kohalikel ajalehtedel välja kujunenud oma kindel roll ja koht. Nii maakonna- kui üleriigilised lehed leiab paberversiooni kõrval ka internetist. Miks ei võiks omavalitsuslehed olla ära teeninud samasugust tähelepanu? Seal kirjutatu ei ole sugugi vähem huvitav kui üleriigiline või maakondlik ajakirjandus. Seda enam, et oma omavalitsuse leht kipub olema esimene, mille inimene kätte võtab ja huviga läbi loeb.
Idee luua omavalitsuslehtede portaal tundus niivõrd hea, et juba esimese mõttevälgatuse ajel sai juhuslikult valitud toimetajate „testgrupilt“ nõu küsitud – kas sellise portaali järele oleks vajadust ning - mis peamine – kas omavalitsused oleksid koostööst huvitatud. Kuna toetavaid arvamusi kogunes palju, saigi teoks sügisel alustav eestielu.ee portaal.
Mina ise olin läbi ja lõhki linnalaps. Ehkki veetsin Tallinna lähedal Raasiku vallas suvised koolivaheajad, ei puutunud ma kohaliku elu-oluga palju kokku. Olles nüüdseks palju Eestimaal ringi käinud ning suure osa ajast olnud kaunis Ida-Virumaa looduses, olen ühtlasi mõistnud kui võimas on väikese kogukonna vaim. See, mis toimub kohalikus vallas või linnas läheb korda väga paljudele – iga lasteetendus, koori esinemine või spordisündmus on oluline ja toob kokku suure hulga huvilisi. Neist kirjutab ka omavalitsuse ajaleht. Seda kõike peegeldamegi eestielu.ee keskkonnas, kus igal väiksemalgi vallal ja linnal on tulevikus oma pesa.
Usun, et omavalitsusleht on üks kogukonna vaimu ja ühtekuuluvustunde kandja. Isegi siis, kui ollakse mujale elama kolinud, ei tähenda see, et kogukonna tegemised enam ei huvitaks – elavad ju sugulased-tuttavad, endised koolikaaslased, naabrid seal ikka edasi. Omavalitsuslehtede portaal on üks sammuke lähemale sellele, et side erinevates paikades elavate inimeste vahel ei katkeks ning et kogukonnale olulisi artikleid oleks võimalik kommenteerida ja lugeda mistahes punktist maailmas.

Portaali leiad aadressilt www.eestielu.ee

Eesti elab!

Tanel Saarmann
omavalitsuslehtede portaali eestielu.ee looja


1. jaanuaril 2010 võetakse Eestis kasutusele euro

Paljudele meie hulgast pole see kaugeltki esmakordne kogemus raha vahetamiseks ning seekordne avalikkuse teavitamine on olnud juba senini väga mastaapne.
Teavituskampaaniad jätkuvad ka edaspidi.
Novembris saadetakse kõigile eesti leibkondadelel euro kasutuselevõtu praktilisi asjaolusid puudutav brošüür ning eurokalkulaator.
Samuti ka infokiri pensionide ja sotsiaaltoetuste kohta ning novembri lõpus Euroopa keskpanga ja eesti Panga informatsioon euro müntidest ja rahatähtedest.
Lisainfot saab euroveebist: www.euro.eesti.ee

Vaatamata sellele, et olukord on lihtsam kui kunagi varem, palub Toila vald endast märku anda neil eakatel või puudega inimestel, kellel võiks tulla raskusi rahavahetamisel või kes vajaksid selles osas mingit abi.

Pöörduda võib valla sotsiaalspetsialisti poole.
Reet Hindus tel 33 69845


Kirderanniku Koostöökogu Slovakkia-Tsehhi õppereisil kogemusi vahetamas

Tihtilugu on meil raske väärtustada oma maapiirkonda, külaelu ja kohalike inimeste võimekust areneda. Et seda kõike endale uuesti meelde tuletada, selleks tulebki vahel tuhandeid kilomeetreid eemale sõita, et tõdeda – kodus on hea.

23.-30. septembril 2010 toimus Kirderanniku Koostöökogu õppereis Slovakkiasse ja Tsehhi. Toila vallast osalesid mitmed maaelu arendamisega seotud inimesed. Väljasõidu peamine eesmärk oli kogemuste vahetamine, seda nii slovakkide ja tsehhidega, kui ka õppereisil osalejate endi vahel, kuna osalejate ring oli laiem, kui pelgalt Kirderanniku Koostöökogu liikmeskond.

Iga Slovakkia küla on eriline

Slovakkias viibiti mitu pikka päeva, püüdes nende rahvust, maad ja tegemisi maaelu arendamisel paremini tundma õppida. Vastuvõtjaks oli sealne kohalik tegevusgrupp Levoca LAG, kelle piirkonnaga jõuti ka lähemalt tutvust teha. Slovakkias on igal külal mingisugune eriline hingus, mis töötab küll sarnases rütmis naaberküladega, kuid ometi paistab silma millegi omanäolisega. Esialgu oli harjumatu ka slovakkide slaavilik külalislahkus, mis tuli otse südamest, olemata liiga pealiskaudne, ebaloomulik või pealetükkiv.

Külastades Dubrava küla, kohtusime me kohaliku külavanemaga, kes tegi meile ekskursiooni koolimaja-lasteaias, mis täitis lisaks haridusasutusele ka külamaja ülesandeid. Maja remondiks saadi raha Leader programmist. Üldsegi võib öelda, et Slovakkia külad on väga kompaktselt toimivad.

Lucka küla paistis silma väga madala keskmise vanuse poolest, kõikudes 35 eluaasta piirimail. Ka külavanem, kes meid tervitama oli tulnud, oli ise üks piirkonna noorimaid. Külavanem tutvustas mitmeid Leader programmi toel plaanis olevaid projekte, mis keskenduvad noorte tegevusvõimaluste ja turismi arendamisele.

Saabudes Domanovce külla sai reisiseltskond väga erilise sündmuse osaliseks. Kohalikus kirikus oli just lõppemas laulatus ning külalised hakkasid end peopaiga poole sättima. Kaks erineva eesmärgiga sihtgruppi said kokku kiriku ees ning loomulikult ei saanud me lahkuda ilma noorpaari õnnitlemata. Kiriku ees kõlas uhkelt laul „Ta elagu...“, misjärel õnnestus reisiseltskonnal pulmaviin välja kaubelda ning üks pulmas olnud pruutneitsi, kes meile järgmisel päeval giidiks oli, oli meile hommikul ka pulmatorti kaasa pakkinud. Õhtu lüetuseks oli meile organiseeritud esinema kelmikas eakatest inimestest koosnev kohalik lauluansambel, kes laulsid ja tantsisid Slovakkia rahvuslugusid ning vestlesid meeleldi kõigi külalistega.

Järgmise päeva varahommikul võttis Olsavica külavanem meid vastu laia naeratuse ja sooja käepigistusega. Külavanem tutvustas oma küla ning uuris põhjalikult ka Kirderanniku Koostöökogu kohta. Kõlama jäi lause: „Leader`iga saab väikese rahaga palju ära teha“. Tõepoolest, külahoone maja teine korrus oli renoveeritud ja mõeldud noortele erinevate tegevuste läbiviimiseks. Tööde maksumus oli kroonides ca 45 tuh, mille maksumuse numbrite jada oli meiega võrreldes lihtsalt ühe 0-i võrra lühem.

Slovakkias külastati veel Vyšne ja Granc-Petrovce küla, millest esimeses tutvuti kohalike rahvarõivaste koguga ning teises pagaritöökojaga, kes oli omale Leader programmi toel hoovipeale väga uhke tenniseväljaku ehitanud, lootuses kunagi töökoja teisel korrusel majutusvõimalust pakkuma hakata.

Slovakkia Leader

Slovakkia Leader on oma arengult veidi tagapool võrreldes Eestiga, ometi on nad selle programmi rakendamisega meist varasemalt peale hakanud. Samuti ei ole Slovakkia maapiirkonnad veel Leader tegevusgruppidega täielikult kaetud, võrdluseks Eesti, kus kogu riigi territoorium on programmiga kaetud. Ka võimalused Leader programmi toel maaelu elavdada on Slovakkias rangemad, seades suured piirangud projektide võimalikele tegevustele. Nii oli slovakkidele suureks üllatuseks kui nad kuulsid, et Eestis saab Leader toel peaaegu kõike teha.

Tegus Tsehhi

Tsehhidel ja slovakkidel on palju ühist. Neid ühendab ajalooline taust ning rahvuslik sugulus. Samuti on nad üksteise suhtes väga positiivselt meelestatud. Slovakkiast lahkudes kinnitati meile, et kindlasti ootab meid Tsehhis soe vastuvõtt, kuna inimesed on väga külalislahked. Meil Eestis on iga naabri kohta midagi halba öelda...

Tsehhis on Leader programmi rakendamine olnud märkimisväärselt edukas, seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel. Näiteks teeb Eesti Leader tegevusgrupp Järvamaalt ühe Tsehhi tegevusgrupiga koostööd kultuuripärandi projekti teemadel.

Külastasime üht väikelinna nimega Olešnice. Linn asub suurlinna Brno lähistel ja paistab silma erakordse aktiivsuse pooltest. Sellel linnal on ka väike side Eestiga, sest just siin asub nende sõpruslinn Kilingi-Nõmme. Olešnice`s olid Euroopa Liidu projektid lahendatud viisil, et kohalik omavalitsus on teinud investeeringu erinevate turismiobjektide väljaarendamiseks, mille järgselt andnud erasektorile majandamiseks. Eestis nii vabasid tegevusvõimalusi kahjuks ei ole. Nii oligi seal näiteks sarnast skeemi kasutades välja arendatud suusakeskus, mis oli üheks peamiseks magnetiks, miks inimesed Brno`st Olešnice`sse aega veetma tulid.

Õppereisi lõpuks külastati veel Prahat ning tagasiteel üht Poola juutide küla, mis oli kaugelt erinev sellest, mida meil Eestis tehakse.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et meil läheb siin Eestis väga hästi, eriti Kirderanniku Koostöökogul (kui meie Leader tegevuspiirkond), kes on läbi erinevate projektivoorude eraldanud toetust väga huvitavatele projektidele, mis mujal Euroopas võib-olla isegi mõeldamatud on. Sarnased õppereisid on positiivsed veel just selles võtmes, et sealt saadud kogemused ja sidemed aitavad näha meil siinseid toimetamisi teisest vaatenurgast. Mulle oli samuti õppereis väga õpetlik ning mõned uued ideed seoses projektidega on ettevalmistamisel.

Tahan tänada kõiki õppereisil osalejaid.
Mehis Luus
arendusnõunik


Kannapööre keskeas

Möödas on ajad, mil kord õpitud ametis töötati kuni pensionile minekuni. Elu muutub ja areneb ja nii tuleb nii mõnelgi elus kannapööre teha ja uus amet selgeks õppida. Alati ei olegi põhjuseks elumuutus või sund väljaspoolt. Tihti leitakse, et seni tehtu ammendab ennast ja otsitakse uusi väljakutseid ning võimalusi. Kartused võivad ju suured olla, aga asi on seda väärt, kinnitavad elumuutuse läbiteinud.
Alates 1992. aastast tähistatakse oktoobrikuus üle maailma 40 riigis Täiskasvanud Õppija Nädalat.
Eestis tehakse seda sel aastal juba 13. korda. Kenaks tavaks on saanud ka täiskasvanud õppijate tunnustamine.
Meie vallast esitati tänavu Aasta Õppija nominentideks 2 inimest – Eve Saar ja Lilli Andrejev.

Evega viis saatus mind kokku juba 38 aastat tagasi. Uskumatu, kuidas aeg lendab! Jah, aasta oli siis 1972, kui me Evega 1. klassis kokku saime. Peale keskkooli lõpetamist seadsime mõlemad sammud Tallinna Pedagoogilisse Kooli (Tallinna Pedagoogiline Seminar), et õppida algklasside õpetajaks.
Minu pedagoogitee jäi lühikeseks, aga Eve jõudis ringiga tagasi majja, kus ta kunagi oma kooliteed alustas ja jäi sinna 23 aastaks. Tööga paralleelselt omandas ta kõrghariduse Tallinna Pedagoogilises Instituudis (tänane Tallinna Ülikool).
Mis sundis inimest, kes nii kaua tegeles teiste õpetamisega ning oli jõudnud juba ka vanemõpetaja eksami ära teha, ühel päeval asuma ise taas koolipinki?
Eve sõnul teadis ta juba aastaid, et soovib oma elus midagi muuta. Aga kus suunas? See oli sõlm, mis vajas lahtiharutamist.
“Olin juba päris pikalt enne selle otsuse tegemist mõelnud, et pensionile ma koolist küll minna ei taha. Olin aru saanud, et koolist tuleb õigel ajal ära minna, et mitte mugavaks muutuda, aga lükkasin seda minekut kogu aeg edasi”, ütleb Eve.
Tundub, et saatusel olid Evega omad plaanid.
Kolm aastat tagasi hakkas talle lehest silma kuulutus massaažikursuste kohta ja kuna Evele endale massaaž väga meeldib, siis otsustaski ta kursustele minna. Miks mitte õppida ja teha seda, mis endalegi väga meeldib!
Pikk traumajärgne raviperiood sundis Eve pooleks aastaks koju jääma ja see oli aeg, mis andis mõtetele selgust ja julgust edasi õppida.
Erinevad kursused olid küll andnud mõningad oskused, kuid samas ka kindla teadmise, et ilma inimest tundmata ei saa massaaži teha nii, et sellest ka tõesti kasu oleks.
Ja nii saigi Evest kaks aastat tagasi Tallinna Massaažiakadeemia (endine Martin Ilvese Massaažikool) õpilane. Tänaseks on õpingud nii kaugel, et jäänud on veel mõned eksamid ja praktika ja järgmise aasta kevadeks on Evel püstitatud juba uus eesmärk – teha ära Massööride Liidu kutseeksam. Kaugel pole see aeg, kus ilma kutsetunnistuseta ei ole selle töö tegemine enam võimalik. Õpingutega paralleelselt praktiseerib Eve iga päev oma Toilas asuvas massaažisalongis EveRest.
Millised muutused on see kannapööre ellu toonud?
“Kõige tähtsam on vast see, et olen ise oma aja peremees, minu töö sõltub ainult minust endast. Närvisüsteem puhkab,” mõtiskleb Eve. “Ja muidugi see, et oma oskustega saan inimesi nende hädades aidata, annab ka endale hästi palju positiivset. Samas olen seda tööd tehes aru saanud, et elu ongi lõputu õppimine. Algtõed olen küll selgeks saanud, aga tegelikult on see töö igapäevane õppimine – iga inimene õpetab, iga massaažistiil sunnib midagi uut õppima.”
Millest teiste aitaja ise jõudu ammutab, kust oma energia saab?
“Eks kodu ja pere on need, kelle tugi ja toetus on hästi tähtsad. Hea meelega tegelen jõudumööda spordiga – kepikõnd ja rattasõit on need, mis tõstavad enda toonust ja aitavad pingeid maandada. Ega massööritöö füüsilises mõttes kerge ei ole.”
Aga kuidas on lugemisega? (Minu, kui raamatukogutöötaja “kohustuslik” küsimus).
“Lugemisega on praegu natuke kehvasti, kuna varasuvel perelt kodu võtnud tuli viis kaasa ka kõik raamatud, mis elu jooksul kogutud olid. Eriti kahju on Aabitsate kollektsioonist. Neid olen kogunud alates oma esimesest Aabitsast kuni tänapäevasteni. Aga eks raamatuid koguneb tasapisi jälle uusi juurde ja kodune raamatukogu hakkab taas kujunema. Ja loen ikka ka.”
Evega juttu ajades saan aru, et inimene teeb hästi seda, mis talle tõesti väga meeldib. Kui ta midagi väga hästi teeb, saab talle osaks ka inimeste tänu. Massöörile on kõige suurem tunnustus, kui talle öeldakse: “Aitäh, Teil on kuldsed käed!” Ja seda lauset kuuleb Eve päris tihti.

Ida-Virumaa Aasta Õppijaks valitud Lilli ütleb, et mõte edasi õppida ja end proovile panna tuli talle pähe sama ootamatult kui välk keset päikselist pärastlõunat. Hariduselt on Lilli agronoom ja ta töötas majandis selles ametis 15 aastat, kuni majand likvideeriti ja Lillist sai hoopistükkis postiljon. Selle töö juures nägi ta palju toimetulekuraskustes vanemaid inimesi ja kui Toila vallavalitsus koduhooldusteenuse käivitas, sai temast üks selle osutaja. Nii et hoolimata ootamatult tulnud mõttest, oli Tartu Ülikooli Rakvere Kolledžis sotsiaaltöö õppima asumine ju siiski üsna loogiline asjade käik. Postiljonitöö kõrvalt oli raske õpinguteks aega leida ja see tingis ka ameti vahetamise lasteaiaõpetaja oma vastu. Jälle tuli õppida.
„Kõige suuremaks toetajaks sai mulle mu perekond. Pereliikmed mõistsid ema vajadusi. Tegelikult on vanemana lihtsam õppida, sest elukogemus aitab. Pojad, rääkimata abikaasast, tunnevad uhkust, et ema on omandanud kõrghariduse.” Ühed õpingud õhutasid teisteski valdkondades proovima. Nii sai lihvitud joonistamisoskust ja avastatud lemmiktehnikad.
Nüüd on Lilli leidnud erialase töö ja kutsumuse sotsiaaltöötajana Ida-Virumaa Naiste Tugikeskuses-Varjupaigas. Töö on pingeline, aga pingeid saab maandada maalimisega. „Mõtteis mõlgub enesetäiendamine õigusteaduses, aga eks rahalistest võimalustest olene ka üht-teist, pojad ju tarvis koolitada. Elu oli enne ülikooli nii rutiinne – praegu olen õnnelik, et otsustasin kõrghariduse omandada ja halli argipäeva värvikaks lõuendiks muutsin“, ütleb Lilli lõpetuseks.

Esmakordselt toimus sel aastal TÕNi (Täiskasvanud Õppija Nädala) üritus ka Toila vallas.
14.oktoobri õhtul said Toila Sanatooriumi konverentsisaalis kokku meie valla õpi- ja õpetamishimulised inimesed, et osaled Toila valla Hariduse ja Kultuuri Seltsi läbiviidavast õhtusest „koolitunnist“.
Külalisõpetajatena olid kutsutud tundi läbi viima Külliki Steinberg Andrasest (Eesti Täiskasvanute
Koolitajate Assotsiatsioon), kes tutvustas mittetulundusühingut, mis loodi 1991. aastal ning on seni edukalt tegelenud elukestva õppe edendamisega Eestis. Samuti rääkis ta TÕNi raames vabariigis läbiviidud üritustest ja tegevustest. TÕN on saanud traditsiooniliseks üle-eestiliseks täiskasvanu- haridust populariseerivaks ja õppimisvõimalusi tutvustavaks ürituseks. TÕNi ajal on tähelepanu all inimese õppimine ja enesetäiendamine kogu elu jooksul. TÕN on elukestvat õpet propageeriv üritus, mille ajal võimendatakse kõike, mis seostub inimese täiskasvanueas õppimise ja arenemisega.
Maire Merioja (Ida-Virumaa TÕNi koordinaator) rääkis TÕN-i tegemistest meie maakonnas, tutvustas sisseviidud tunnustamissüsteemi. Nimelt tunnustatakse Täiskasvanud õppija nädala raames aasta õppijat, aasta koolitajat, aasta koolitussõbralikumat organisatsiooni ning aasta koolitussõbralikumat omavalitsust. Nagu eelpool juba juttu oli, pärjati sel aastal Ida-Virumaa Aasta Õppijaks meie valla tubli õppija Lilli Andrejev. Heameelt võime tunda ka selle üle, et koolitussõbralikuma omavalitsuse tiitli sai endale Toila vald.
Avinurme Elulaadikeskusest oli kogemusi jagamas Küllike Pärn. See keskus on hea näide sellest, kuidas luik, haug ja vähk ei vea igaüks ise kanti, vaid kogudus, vald ja mittetulundusühing istusid kolmekesi ühte paati ja moodustasid sihtasutuse, mille eesmärk on hoida ja arendada paikkonna omapära ning luua tingimused pärandkultuuri edasiandmiseks.
Keskuses käivad õppimine ja tegutsemine käsikäes, korraldatakse erinevaid kursusi ja õpitubasid, kus lisaks Avinurme kandis põlvest-põlve edasi antud oskusele – puutööle, õpetatakse ka muud huvitavat – saab katsetada vokil ketramist ja kangastelgedel kudumist, õppida vanu kombeid ja tarkuseid; Keskuse köögis saab nii tutvuda, valmistada kui maista traditsioonilisi ja uudseid toite, koduleiba ning ulukikööki. Teisel korrusel asuv koduloomuuseumi püsiekspositsioon "Puust sündinud elu" tutvustab kohalikke puutööriistu, loodust ja eluolu.
Kellel asja vastu rohkem huvi, külastage Elulaadikeskuse kodulehte http://www.elulaadikeskus.ee
Et ükski koolitund ei möödu ilma õpilaste iseseisva tööta, andis tunni lõpus „õpetaja“ Mait Põdra „õpilastele“ ülesande täita ära küsimustik täiskasvanuhariduse teemadel Toila vallas.
Nagu lubatud, teen siin põgusa ülevaate vastustest.
Enamus vastanutest osaleb juba praegu mõne MTÜ, seltsi või ringi töös. Rahvamajade juures tahetakse näha käsitöö-, kunsti-, foto- ja näiteringe. Päris mitu inimest lööks hääl meelel kaasa mõnes laulu- või muusikaringis. Osalejaid oleks ka sellistes ringides, mis tegeleksid kodu-majapidamise, tervisliku toitumise, kokkamise ja aiandusega.
Kui kaasalööjaid jätkuks erinevates valdkondades, siis juhendajaid ei olegi meie endi keskelt niisama lihtne leida. Vaid 3 vastanut ütles, et oleksid kohe nõus mõne ringi etteotsa asuma ja teisi juhendama.
Sportlikust tegevusest märgiti kõige enam ära kepikõnd. Kuigi, kas selle ala harrastamiseks ikka peab tingimata ringi minema? Aga see on minu subjektiivne arvamus.
Elukestva õppe arendamiseks Toila vallas tehti päris palju ettepanekuid: õppida soovijate igakülgne toetamine (õppimisvõimalused ka töötutele ja kodustele inimestele), lühiajalised kursused lilleseadest või aiakujundusest, rahvuslikud ja etnoteemalised õpitoad või -ringid, mis aitaksid säilitada sidet põlvkondade vahel, vanade paekivimüüride taastamine, jututuba, kus räägitud lugudest saaks edaspidi kokku panna mälestusi jne.
Pakutud teemade ring oli mitmekesine ja see annab mõtteainet edaspidiseks tegevuste planeerimiseks.
„Koolipäeva“ lõpetas „söögivahetund“ - Avinurme naiste samal päeval küpsetatud leib maitses imehästi, ainult üks viga oli – natuke väheks jäi.

Lea Rand


Kultuurist. Murelikult.

Septembrikuu lehest võis lugeda Toila valla arengukava aastateks 2010-2017. Kultuuripoolelt hakkas silma Toila laululava rekonstrueerimine ja Toila Seltsimaja rajamine. Kõikidele kultuuritegevuse köögipoolega lähemalt kokku puutunud inimestele on valla tulevik selles valdkonnas olnud pikka aega mureküsimuseks.
Aasta algusest saati on paljudel kordadel ja erinevate instantside eestvõttel kokku kutsutud valla elanikud, et muuhulgas ka kultuuriplaanid tehtud saaksid. See, et kogu valla elanikkond saab mingis etapis oma soove avaldada ja ettepanekuid teha, on loomulikult teretulnud. Puudutagu arutelu tänavate remonti, haljastust või kultuuri, lõplikult peavad asjad selgeks rääkima ikkagi need, kes nimetatud teemaga tihedalt kokku puutuvad ja sellest palju teavad. Ehk teisisõnu: iga kingsepp jäägu oma liistude juurde.
Kui ühes mulluses valla lehes ilutses ühtäkki Toila Rahvamaja eskiis, tekkisid täpselt samasugused küsimused nagu nüüdki. Miks ei kutsutud kokku ringijuhte? Miks ei arutatud asju nende inimestega, kes aastaid juba oma vabast ajast õhtuti laulmas-tantsimas käivad? Miks neid kogu aeg kõrvale jäetakse otsustest, kus just nende mõtteid oleks vaja. Küsimused, mis paljudel kaua hinges olnud, on aga siiani vastuseta.
Kui alustada päris algusest, siis tuleb meenutada aegu, kui Toila Gümnaasiumi algklassiosa veel Vokas õppis. Vana klubihoone oli siis juba erakätes ja kooli isadepäeva, jõulu- ja emadepäeva peod toimusid nn. olmehoone (aga inimkeeli ikka rahvamaja) saalis. Algklassiosa Toilasse üleviimisega oleksid võinud kaduda ka peod. Miks ma neid edasi korraldasin - osalt sellepärast, et see töö mulle lihtsalt meeldib. Teisalt aga soovisin, et selles kohas, kus ma elan, kestaksid laulud-tantsud edasi. Kui Voka spordihoonet rekonstrueeriti, veendi mind ja Helle Astokit, et kahe objekti paralleelne ehitamine ei ole võimalik. See oli ka täiesti mõistetav ning olime rõõmuga nõus ootama, millal järg rahvamaja kätte jõuab. Kõik need aastad järjest, alates aastast 2004, on Vokas toimunud nii isadepäeva-, jõulu- kui ka emadepäevakontserdid. Suur hulk esinejaid on alati olnud Toila Gümnaasiumi ridadest, sest kust mujalt tuleb järelkasv. Need lapsed, kes mu käest viimati küsisid: “Õpetaja, millal me ükskord soojades ruumides esineda saame?” on aastaid tagasi juba kooli lõpetanud. Mida ei ole, on puhas, soe ja hubane rahvamaja.
Oma nägemuse meie valla kultuurielust olen korduvalt esitanud kõikvõimalikel koosolekutel. Lähtun seisukohast, et valla areng peab olema tasakaalus, st. me ei saa eelistada ühte asulat teisele. Toila Laululava on koht, kus on peetud Peipsiäärsete maakondade laulu- ja tantsupidusid, Virumaa laulupidusid ning isegi Põhja–Eesti segakooride laulupäeva. Korraldada annaks mitmeid vabaõhuüritusi. Toila plusspoolele tuleb kindlasti lisada Sadamakõrtsi juures olev ala, kus on toimunud Merepäevad ja kuhu mahuks kõik ettevõtmised, mis merega seotud. Vokas ei ole eelpoolnimetatu teostatav, vähemalt hetkel mitte, kuna puudub konkreetne plats ja korralik ligipääs merele. Toilasse peab alles jääma (ja kindlasti korralikult renoveeritud saama) ka rahvamaja. Ta võikski olla väike, hubane ja armas. Kammerlikumat õhkkonda vajavad pidustused sobiksid sinna imehästi. Suuremat rahvamaja on vaja Vokka. Seda juba sellel põhjusel, et ringide töö (kaasa arvatud gümnaasiumiõpilaste ringid, mille tegevus toimub õhtusel ajal) ja enamik siseüritustest on Vokas, elanikkegi on siin arvukamalt. Rahvamajale lisanduks lisapinnana staadion, kus saaks korraldada suuremaid tantsupidusid. Maakonna tantsujuhid hindavad meie staadioni peopaigana kõrgelt.
Sõna tahan sekka öelda ka kuultuurielu juhtimise kohta. Iga ettevõtmise kvaliteedi määrab eestvedajate kvalifikatsioon, huvi toimuva vastu ja tahtmine midagi ära teha, samas ka ajalimiit. Vastava kvalifikatsiooni ja töökogemusega kultuurijuhi puudumisel on ka see võimalus jätkuvalt päevakorral, et kultuuritöö jaotubki ära paari-kolme ringijuhi vahel. Sel juhul peaks see töö siiski tasustatud olema ning arvestada tuleb tõsiasjaga, et eelpoolnimetatud üritusi praegusest suuremas mahus teostada pole võimalik. Ideaalvariant oleks kas ringijuhi või lavastajakogemusega, diplomeeritud kultuuritöötaja leidmine, kellele praegused ringijuhid toeks ja abiks oleksid. Nii suur vald nagu on seda Toila, peaks suutma leida vajaliku inimese ja seadma oma kultuuritöö ladusamasse vormi.
Toila võiks vabalt olla oma kultuuritööga üks maakonna tippudest. Meie elanikkond on piisavalt suur, paikneme linnade lähedal, on võimalus tuua kohale ringijuhte, kui seda peaks vaja olema. Ehk nagu ma kokkuvõtlikult ühel koosolekul ütlesin: meie tublilt tegutsevad ringid hoiavad söed hõõgvel selle koha peal, kus peaks põlema lõke kõrge ja ereda leegiga. Aga kõik sõltub sellest, mida me tahame. Kui me leiame, et see, mis praegu toimub, ongi piisav ja maksimaalne, hea ja tore, eks siis laseme vanas vaimus edasi! Aga sel juhul oleme me lati enda jaoks liiga madalale lasknud. Ma ei hakka siinkohal üles lugema, mida kõike võiks kultuuritöötaja ja rahvamajade olemasolul korraldada. Ütlen vaid, et tegemist jätkuks laste- ja noorteüritustest alates kuni pensionäride klubiõhtuteni, rahvatantsust ja rahvalaulust kuni kursuste ja koolitusteni. Võiksime olla tegijad nii kohalikus kui maakondlikus mõttes. Maakondlikul tasandil oleks võimalus läbi viia žanripäevi: puhkpillimuusika, ansamblite, koorimuusika- ja rahvatantsupäev (eraldi nii täiskasvanutele kui lastele), harrastusteatrite päev, võttes aluseks Väätsal korraldatava iga-aastase vabariikliku naljapäeva, võiks Ida-Virumaa naljapäev olla just siin.
Raha võib olla ja kindlasti ongi alati vähe, lugeda tuleb seda hoolikalt ja arulagedalt laristada ei ole mõistlik. Siiski on kultuur midagi niisugust, mida me mitte kunagi meetriga, krooni või euroga mõõdetavaks teha saaks. See on midagi, mida minejad mäletavad, olijad hoiavad ja tulijad täiendavad. See on midagi, mis ühendab meie esivanemad, meid ennast ja meie järeltulijad. Ja raha sellesse loetellu kuidagi ei sobi. Kõike saab teha, kui on vaid tahtmist ja mõistmist. Me ei oota vastuseks kauneid tühje sõnu paberil, me ootame tublisid tegusid.

Kõikide ootajate nimel,
Anu Pungas


Leivanädal Toila lasteaias

Meie lasteaia selle aasta üheks peaeesmärgiks on: “Ära unusta oma juuri – õpi tunneta ja uuri.” Üle Eesti peeti 4-11. oktoobrini Leivanädalat ja nii ka meie lasteaias. Leivanädala raames korraldasime näituse ``Leiva teekond põllult lauale``. Näitusele toodi sirp ja leivalabidas, samuti erinevaid kodudes küpsetatud leibu.
Rõõmukillukeste rühm küpsetas lasteaias ise leiba. Lapsed said teada, kuidas maitsev leib valmib. Tõdeti, et kõige tähtsam leiva tegemisel on ``leivabeebi``, mida nimetatakse juuretiseks ning ilma selleta ei saagi leiba küpsetada. Lapsed said segada taigna alustust, siis pandi see tegu oma käärimist ootama ja võeti välja juba hommikul vara segatud käärinud hakatis. See lõhnas väga hapult. Lapsed segasid ise taigent ja lisasid jahu ning seejärel pandi taigen vormi kerkima. Kuna lastel nii palju kannatust ei ole, sai kodus eelnevalt kerkinud leib ka ahju pandud. Igatahes terve maja oli sooja leiva lõhna täis.
Õhtul tulid usinad emmed, kes ise kodus leiba küpsetavad, lasteaeda oma tarkusi teistega jagama. Kaasa oli võetud kodus küpsetatud leiba ja see maitses hästi. Aitäh osalejatele!

Meie leivanädala suurimaks planeeritud ürituseks oli sõit Tagavälja tallu leivategu vaatama. Hommikul kell 9 vuras suur buss lasteaia ette ja Rõõmukillukesed ning Õnnekillukesed istusid bussi. Sõit Tagavälja tallu Mäetaguse valda kestis üle poole tunni. Ilmaga meil ei vedanud, sadas vihma ja lapsed said näha ja katsuda ka esimesi lumehelbeid. Tagavälja talu perenaine juba ootaski meid. Kõigepealt läksime vaatama lehmi ja hobust, kuid kaua ei jaksanud me tuule ja vihma käes olla. Taluperemees kutsus kõiki lapsi pimedasse ja süngesse rehetuppa, mis tekitas kartust nii mõneski lapses. Rehetoas kuivasid viljavihud ja näidati vanu tööriistu. Lapsed said vilja peksta ja juba hõikaski perenaine meid tuppa. Toas jälgisid lapsed leivategu ja õpetaja Triin sõtkus taigent, nii kuis jaksas. Kui leivataigen kerkima pandi, osalesid lapsed ise ka või tegemise protsessis, mis võttis ikka päris pika aja enne, kui või kokku läks. Peale või valmimist maitsesid lapsed leiba ja jõid sooja piparmünditeed.
Täname Tagavälja talu lahket pererahvast ja lapsevanemaid, kes võtsid osa leivanädala üritustest, samuti täname Toila Sanatooriumi bussi eest!

Rõõmukillukeste õpetaja Silja


Naksitrallid tervisematkal

Juba neljandat aastat järjest toimuvad Naksitralli lasteaial sügisesed terviseretked, -matkad koos vanemate ja vanavanematega. Toimunud on matkad „Memme-taadiga“ ja salatiga, „Pere koos- kogu moos!“ pannkookidega, Kibuvitsamarjaretk loodusemehe Mikk Sarvega.
Huvitav, kuhu Naksitrallid siis sellel aastal lasteaiapere matkale kutsusid?
Kui elatakse nii merele lähedal, siis tundub ju loogilisena – muidugi sügisest merd uudistama!
Alustuseks olid traditsioonilised tervitussõnad Naksitrallidelt, seejärel ühislauluna lasteaia laul. Et keegi ära ei eksiks, siis sai iga pere kaardi, kus matkarada kenasti peal. Ja Ilmataat tegi vihmasadude vahele pikema vaheaja.
Ja matk võiski alata – ikka Naksitrallidest matkajuhid ees ja ülejäänud seltskond nende kannul.
Kui jõudsime metsateele, andsid Kingpool, Muhv ja Sammalhabe igale lapsele lipukese, millele tuli metsas leiduvast materjalist vars valmistada. Samuti tuli metsakuiva varuda, et rannas oleks lihtsam lõket teha. Lipud lehvimas ja süled kuivi oksi täis, jõudsimegi mere äärde. Meri võttis vastu meid peegelsileda ja rahulikuna.

Naksitrallid kuulutasid välja võistluse, millise rühma lapsed koos vanematega ehitavad kõige kiiremini oma lippudele alused ja saavad oma lõkketule põlema. Algas kiire askeldamine.
On teada tõsiasi, et lõkkelõhnaline toit maitseb eriliselt hästi. Nõnda ka Naksitrallide jagatud ja ise grillitiku otsas küpsetatud leib. Isad askeldasid lõketega ja jälgisid ohutust, emad vestsid juttu, lapsed küpsetasid leiba, õpetajad pistsid huvitavamaid rannaleide kotti, et hiljem nendest meisterdada. Tuulevaikuses lipuga tuulesuunda määrata küll ei õnnestunud, kuid mõnusat tegevust jätkus siiski kõigile!

Rahuloluküsitluse tagasiside oli meeldiv – pered jäid matkaga rahule ja taolisi matku soovitakse veelgi.
Tänud kõigile osalejatele ja leidke ikka aega koos lapsega looduses käia, pisiasju avastada ning temaga suuri maailma asju arutada.

Mai Voore
õpetaja, tervisemeeskonna liige



Puud meie elus

Metsata maal viib tuul ära niiskuse, tekitab pinnase erosioon, viib ära toasooja, tormist ärme üldse räägigi...
Eelmise Eesti Vabariigi ajal oli iga meeter põllumaad väga hinnas. Siiski said talumehed aru, et kui rajada teede äärde ja talude juurde alleed, hekid, istutada metsapuud, tarbeaiad jne., on see kaudselt suure kasuga. Meie kliimas ei tohiks metsade vaheline ala olla üle 300-500 meetri. Lage laiub aga kohati silmapiirini. See on ju vägev tuulekoridor. Teeme kallist soojendust, kütame koldeid. Sellest suur osa läheb tuulde. Veelgi suurem on inimliku lolluse osa, kui jätame oma tuulekoja ukse kütteperioodil lahti.
On aeg tegutseda. Istutagem asulate ja talude ümber puistud, parem, kui okaspuudega, mis peavad tuult kinni ka talvel. Ka asulate sees majadevahelise ala tuuletõke. Vaadete avamised on lihtsalt raha raiskamine. Võtsid lepad-pajud tuulte eest maha - istuta kuused-männid-tammed asemele, aga ära jäta tühjaks. Puu kaitseb meid alles 20 aasta pärast.
Olen kasvatanud viimased aastad metsaistikuid. Mul on pakkuda suur kogus kuuski, mis metsa enam ei sobi, nüüd on nad ilupuud. Praegu saab need kätte sümboolse hinnaga ja ilm lubab veel ka istutada. Kevadel lähevad need tuleroaks, sest maa on vaja vabastada. On ka kallimad ja paremad potikuused jõulupuuks, mida saab kevadel metsa istutada.
Jõudu tööle!
Kui puude vastu huvi, siis võtke ühendust tel. 53455970 või e-posti aadressil heja@hot.ee

Heino Jäger

12. novembril kell 19 Voka Rahvamajas

“OTSIMAS ISEEND”

Toila Gümnaasiumi tervitus saabuvaks isadepäevaks

Sporditegemine kolib tuppa!

Sügis on märkamatult käes ja sporditegemine kolib siseruumidesse. Tuletame teile meelde, et Voka spordihoonesse on oodatud kõik spordihuvilised. Jätkuvalt on võimalik külastada suurt spordisaali, tõsta raskusi jõusaalis, võimelda ning teha aeroobikat hea treeneri juhendamisel ja mängida mitmeid lauamänge. Selleks, et võimalusi teile paremini tutvustada, on spordikeskusel plaanis pidada oma uue hoone valmimise 5. sünnipäeva.

Toomas Nõmmiste


23. novembril ootame kõiki uue Voka Spordihoone 5. sünnipäevale!

18.15 Võrkpall – Toila vs Naabrid (naabervallad)
19.00 Korvpall – Toila vs Riigikogu

Peale võistlusi ja nende vaheaegadel on võimalik kõikidel soovijatel osaleda mitmesugustel konkurssidel ja panna oma võimeid proovile paljudes mängudes.
Kõikide kohaletulnute vahel loositakse välja mitmesuguseid auhindu ja õhtu lõpetab ÜLLATUS.