Toila Gümnaasium osaleb juba 5. aastat ettevõtliku kooli projektis, mille eestvedajaks on Ida-Viru Ettevõtluskeskus. Sel aastal anti koolidele ülesanne viia läbi koostööprojekt mõne koolivälise partneriga. Meie valisime oma partneriks maakonnalehe Põhjarannik toimetuse. 3. oktoobril jagas Põhjaranniku tegevtoimetaja Erik Kalda 9. ja 10. klassile algteadmisi intervjueerimisest. Teadmisi täiendati emakeeletundides õpetaja Maie Marksi ja Gerli Paumetsa käe all. Õpilased mõtlesid läbi küsimused ja valisid intervjueerijad. Kohtumine olümpiavõitja ja Riigikogu liikme Erki Noolega toimus 11. oktoobril. Kokkuvõtet sellest kohtumisest saate lugeda tänasest lehest. Projekti käigus on plaanis minna külla toimetusse, et oma silmaga näha kuidas uudised avaldamisküpseks saavad. Ka on mõned töövarjud end juba Põhjaranniku toimetusse kirja pannud. Loodame, et õpilased saavad selle projekti käigus uusi teadmisi, mis neil edaspidises elus kasuks tulevad.
Rehekuu teisel teisipäeval, 11. oktoobril, kohtusime Toila Gümnaasiumis Erki Noolega. Olime selleks kogunud kokku küsimused ning valmistunud tema intervjueerimiseks.
Kuidas ja millal algas Teie spordikarjäär?
Olen sündinud Võru linnas ja olin 9aastane, kui läksin Võru spordikooli trenni, hakkasin tegelema võrkpalliga.
Miks valisite just sellise spordiala?
Võrus oli ülekaalukalt populaarseim spordiala võrkpall. Pidasin vastu ühe aasta võrkpallurina, kuna minu jaoks ühe koha peale seismine oli natukene tüütu. Otsisin midagi uut ja huvitavat, leidsingi. 10aastaselt läksin kergejõustiku trenni.
Kas teismeliseeas mõtlesite vahel ka loobumisele?
Tegelikult teismelise eas polnud ühtegi korda sellist mõtet. Tippsportlasena aga mõtlesin sellele päris tihti. Teismelisena oli nii, et kui läks veidikene paremini, siis see andis indu juurde, et edasi tegeleda.
Kas teil oli algusaastatel raskusi sponsorite leidmisel?
Algusaastatel ma isegi ei üritanud neid leida, kuna siis oli see teoreetiliselt võimatu. Praegu on toetused mitmeid kordi suuremad kui 1993.aastal, kui Eesti meistrivõistluste kuldmedali eest sai 500 krooni. Mu suurimaks sponsoriks oli 2003.aastast Coca-Cola.
Kuidas ja mitu korda nädalas pidite Te treenima, et saada Eesti parimaks kümnevõistlejaks?
Et saada Eesti parimaks, pidin ma treenima sama palju ka siis, kui ma tulin olümpiavõitjaks. Treenisin 6 korda nädalas ja 2 korda päevas. Keskeltläbi miinimum oli 5 tundi päevas. Laagrites vähemalt 7 tundi päevas. Igal alal, kus sa tahad läbi lüüa, on olemas kriitiline 10 000 tundi, et saada parimaks. Mul läks aega 17 aastat, et tulla olümpiavõitjaks.
Milline oli tee olümpiavõiduni ja kuidas tundsite end peale selle saavutamist?
Ei saa öelda, et tee olümpiavõiduni oli väga lihtne, aga samas ka mitte väga raske. Tänu sellele, et mulle meeldis sporti teha, ei olnud tee väga keeruline ega ületamatu. Kui sa lõpuks seisad seal pjedestaalil ning sulle pannakse kaela olümpiamedal ja sa mõtled endamisi, et see ongi siis see 17 aastat rasket tööd. Olümpiavõit ajaliselt kestab umbes poolteist minutit, aga tiitel ja aupaiste käib sinuga elu lõpuni kaasas. Tänu olümpiavõidu eest on see, et tead, et oled teinud õigeid asju.
Mida Te arvate, mis jäi puudu, et alistada 9000 punkti piir?
Ilmselt sportlikest võimetest. Võib-olla ei olnud minu jaoks treener õige, kes oleks teadnud, kuidas treenida veel paremini. Minu tippsaavutuste ajal polnud meil kummalgi aimu, kuidas olla maailma parim.
Kas olete mõelnud täiskohaga treeneritööst? Kui jah, mis on teid takistanud?
Arvasin kunagi, et oleksin võimeline hakkama Kristjan Rahnu treeneriks, ent ta ei avaldanud kunagi soovi saavutada medalikohti ka suurtel võistlustel. Hetkel käivad aga läbirääkimised noore sakslase Pascal Behrenbruch’iga. Eks tulevik näitab, mis edasi saab.
Mida soovitaksite noortele sportlastele?
Kindlasti on kõige tähtsam eesmärkide püstitamine, tuleb meeles pidada, et unistus ja eesmärk pole sama asi. Unistus on unistus, aga eesmärk tuleb täide viia. Iga päev trennis käies sa ei saagi teha uut isiklikku rekordit, selleks peab palju tööd tegema.
Kui tähtsal kohal on sport hetkel Teie elus?
Tänasel hetkel mitte nii tähtsal. Kõige suuremad traumad on tulnud mul just tippspordi väliselt. Reeglina ma ikka üritan 3 korda nädalas trenni teha. Igal jõululaupäeval olen jooksnud maja taga 800m aja peale ja rinnalt surumise testi teinud. Seda üritan jätkuvalt ka sel aastal teha.
Kuidas suhtute sellesse, kui Teie pojad soovivad jõuda tippu, nagu olite Teie?
Väga hästi. Ma arvan kindlasti, et vabas õhus spordi tegemine on kasulikum kui 8 tundi arvuti taga istuda. Kui see on tõesti see, mida nad tahavad ja nad on valmis selle jaoks tööd tegema, siis ma toetan neid täielikult.
Miks otsustasite poliitikasse siirduda ning miks valisite just IRL’i?
On hea öelda ka enda sõna tähtsates asjades kaasa ning selles aitas ka see, et olen tuntud. Ma olen absoluutselt nõus parempoolsete mõttemaailmaga. Ning seetõttu astusin ka IRL’i .
Intervjuu Erki Noolega andis meile kindlasti juurde julgust esineda teiste ees ning suhelda vabamalt ka avaliku elu tegelastega.
Intervjueerisid Kristel Alman, Keiu Lindeburg ja Kristjan Vene
Kohtumisel Erki Noolega
Alates 1. septembrist õpetab Toila Gümnaasiumi õpilastele vene keelt Marija Dragunova. Esimene veerand on lõppenud, hinded e-kooli ja tunnistusele välja pandud. Kuidas läheb uuel õpetajal?
Kus koolis Te õppisite?
Narva Pähklimäe Gümnaasiumis.
Miks Te valisite töökohaks just Toila kooli?
Leidsin internetis töökuulutuseja otsustasin kandideerida. Toila on hea ja ilus koht minu kodulinna lähedal.
Kus Te elate? Kas olete oma elukohaga rahul?
Elan Narvas ja olen elukohaga väga rahul. Kui ei oleks rahul, ei elaks siin.
Kas Te olete ka kusagil mujal vene keelt õpetanud?
Õpetasin Narva Kutseõppekeskuses vene keelt ja kirjandust emakeelena. Olen õpetanud ka saksa keelt. Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolis õpetasin vene keelt võõrkeelena.
Kuidas Teile meeldib Toila kool?
Mulle meeldib, et Toila kool on üks suur pere, kes elab maalilises Toila pargis.
Mida Te arvate Toila kooli õpilastest?
Õpilased on erinevad. Mõnedega on meeldiv töötada, mõnedega on raske. Me kõik oleme erinevad, aga see teebki elu huvitavaks. Teineteise mõistmine tuleb pikapeale.
Nimetage üks koht Eestis, mis on kõige ilusam.
Kõige ilusamad kohad on need, mis on seotud mälestustega. Ma armastan Tartut.
Kelleks tahtsite noorena saada?
Lapsepõlves tahtsin saada arstiks.
Kust tuli mõte hakata õpetajaks?
Armastan väga lugeda. Huvitusin juba kooliajal kirjandusest, osalesin edukalt aineolümpiaadidel. Peale keskkooli õppisin Tartu Ülikoolis vene ja slaavi filoloogiat. Paljud selle eriala lõpetajad asusid õpetajatena tööle. Ka mina.
Millised on õpetajatöö rõõmud?
Õpetajatöö suurim rõõm on hea koostöö õpilastega ja selle koostöö head tulemused. Kui õnnestub dialoog õpetaja ja õpilaste vahel, siis saab öelda, et töö annab rõõmu.
Õpetajat küsitles 10. klassi õpilane Kevin Oja
Marija Dragunova
Seltsing “Voka” suvistest tegemistest
Meie suvi möödus sellel aastal rahulikult. Seekord elasime kaasa väiksematele tegijatele, kes olid tublid ja raskes konkurentsis said pääsu tantsupeole.
Suvine põhiüritus meile oli uute tutvuste otsimine ja sõpruskollektiivide leidmine. Aastaks plaani koostades otsustasime külastada Lõuna-Eestit ning sealse tantsurühmaga kohtuda ning sõprussidemeid luua. Avastasime Mõniste vallas tegutseva rühma, kellega põgusalt sai tutvust teha juba möödunud tantsupeol. Kontaktid loodud ning sõiduplaanid tehtud asusime tegutsema.
Meie traditsiooniks on kujunenud suvised ekskursioonid looduskaunitesse kohtadesse ja otsustasime ühildada meeldiva kasulikuga. Reisi kavandasime kolme päevase ning kindlasti tuleb võtta kaasa järelkasv ja jalgrattad. Teekonna valik osutus küllaltki raskeks, sest looduskauneid kohti Eestis on kuhjaga, seda enam, et sõitsime Lõuna-Eestisse. Püüdsime külastada meie jaoks uusi paiku. Seekordseks külastamiseks valisime maanteemuuseumi, Metsamoori kodu, Mõniste rahvatantsurühma, Metsavenna talu, Aluksne, Suure-Munamäe ja Taevaskoja.
Esimene päev kujunes meeleolukaks sõiduks bussiga, külastades maanteemuuseumi ja tutvudes Metsamoori tegemistega. Õhtuks jõudsime Mõnistesse, kus võttis meid vastu sealne volikogu esimees ja päästepealik Kaino Zilmer. Ta tutvustas meile Mõniste valla tegemisi ja toimetamisi ning pakkus enda juures ka öömaja. Õhtul saime rahvamajas kokku rahvatantsurühma esindajatega ning rääkisime oma käikudest ja plaanidest. Saime teada, et Mõniste vald on aktiivselt suhelnud seoses Eesti tippude programmiga meie naaber valla – Vaivaraga. Rahvatantsijatel tunduvad rõõmud ja ka mured ühised olema. Rõõmu tuntakse tantsulustist ja ühistest tegemisest ning muret ikka koosseisu pärast.
Teisel päeval plaanisime sõita jalgratastel üle Eesti piiri ning stardikohaks sai valitud Metsavenna talu, enne seda käisime ka Lõuna-Eesti tipus. Peale muhedat Metsavenna talu tutvustust ja kehakinnitust asusime Läti poole teele ning lehvitasime Kainole hüvastijätuks. Kõigi tuju tõusis peale paari kilomeetrist väntamist, sest vabanesime bussis istumisest. Väntasime kuni jõudsime Aluksne aleviku ja tutvusime sealsete vaatamisväärsustega. Öö veetsime telkides kauni järve kaldal. Järgmisel päeval asusime koduteele, vahepeal turnisime Suure-Munamäe otsas, parvetasime Taevaskojas ja õhtuks olimegi kodus. Jällegi üks tore ja meeldejääv nädalavahetus seljataga. Järgneval aastal on plaanis soojendada jahtunud suhteid ning külastada põhjanaabreid. Aeg ja koht on veel lahtised, kuid ideed juba olemas.
Augustis osalesime koos seltsinguga „Kiiguri“ TeateTantsul, oli lõbus ja huvitav üritus.
Alustasime oma hooaega oktoobrist ning ootame meie hulka tantsulustist ja ühistest tegemistest rõõmutundvaid inimesi.
Urmas Tokman
Jõhvi linnagaleriis
eksponeeritakse 4.-30.11.2011.a. Alide Zvorovski maalide näitust "Isolaator".
Näituse avamine Jõhvi linnagaleriis reedel, 4. novembril kell 16.00
Alide Zvorovski sündis 01.08.1974.a. Ida Virumaal Toila külas. Praegu elab ja töötab Alide Zvorovski Tallinnas. Õppinud Eesti Kunstiakadeemias ( BA maaliosakond 2002 – 2007). Näitustel osalenud aastast 2003.
Olulisemad näitused: 2011 - "Harilik" Y Galerii, Tartu, Tallinna Kunstihoone galerii ; 2010 - „Vastandumised“ Tallinna Kunstihoone, „Aplaus“ Pärnu Kontserdimaja; 2009 -
Tallinna Joonistustriennaal "Manu Propria", “Maali sõna vol 2” Tartu Kunstimajas ; 2006 Tallinna Joonistustriennaal „ Imprvisatsioon“- „ Majad, näidake oma sisu „ Tallinna Kunsthoone, Tallinna linnaruumis: Hansapanga fassaad, Eesti panga fassaad.
Loomingus domineerivad sotsiaalkriitilised teemad, huvi pakuvad linnaruumi projektid ja maakunst.
Tehnikad: Maal, joonistus, installatsioon, video.
Töötanud projektipõhiselt Eesti Rahva Muuseumis- ekspositsioonid ja rändnäitused: Tartus, Peterburis, Lahtis, Kopios, Kajaanis, Jyvaskylas.
Aastast 1997 tegelenud raamatute kujundamisega.
Osalenud rühmituses“Kessoon“. Hetkel aktiivne Loovala kunstnike koosluses. Tegev projektijuhina koostöös Eesti Noorsoo- ja Nukuteatri projektis „Kõnelevad nukud“.
Jõhvi linnagalerii
Tuleohutusalane koolitus korteriühistus Tiigi Üheksa
oktoobril 2011 külastasid meid päästjad Ida-Eesti Päästekeskusest.
Teeme Ära talgupäeval kaasa löömise eest Päästeametilt ning Rauplan Balti OÜ-lt saadud auhindu käisid üle andmas Karmen ja Indrek päästekeskusest.
Koolitus algas meie maja keldris asuvas koosoleku ruumis, kus Indrek rääkis kuidas tulekahju areneb ning millistel põhjustel saab alguse tulekahju. Peale seda läksid lapsed Indrekuga õue, kus sai pilte värvida ja joonistada. Täiskasvanutele tutvustas Karmen tuleohutusnõudeid korteriühistutele. Pärast kuiva, kuid õpetliku juttu loosisime auhinnaks saadud kaks tulekustutusvaipa nende korteriomanike vahel, kes osalesid 7. mail toimunud talgupäeval. Loosiõnn naeratas Arnoldile korterist 16 ja Toomasele korterist 15.
Siis siirdusime õue, kus Indrek näitas meile tulekustuti kasutamist ja lasi igal osalejal ka tuld kustutada. Jõhvi päästekomando päästjad tutvustasid päästeautot nii seest kui väljast. Soovijad said proovida hüdraulilisi vahendeid, hingamisaparaati ja voolikust vett lasta.
Kui päästeauto ära sõitis kogunesime taas meie maja keldrisse ja vaatasime filmi "Teoreem tulest" ning loosisime koolitusel osalenute vahel välja tuleohutusteemalisi auhindu.
Täname päästekeskuse päästjaid kasuliku ja huvitava päeva eest!
Urmas Tokman
Juhatuse liige
Tiigi Üheksa KÜ
Määruse eelnõu KÜ rahaliseks toetamiseks
Volikogu liikmed Urmas Tokman, Mehis Astok, Ursi Joost ja Urmas Vitkin esitasid volikogu esimehele taotluse määruse eelnõu „Toila valla eelarvest korteriühistute rahalise toetamise kord“ menetlemiseks.
Määruse eesmärgiks on toetada korteriühistu tegevusega seotud isikute koolitusi.
Määrusega määratletakse need koolitusega tegelevad MTÜ-d, kelle korraldatud koolitusi toetatakse:
MTÜ Eesti Korteriühistute Liit /www.ekyl.ee/
MTÜ Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit /www.ekhhl.ee/
Määruse jõustumisel suureneks võimalus korteriühistutega tegelevate isikute suunamine koolitustele, mille tulemusel tõuseks nende teadlikus korteriühistuga seotud tegevuste korraldamisel. Samas suureneb võimalus korraldada koolitusi meie regioonis, sest kasvab koolitustel osalejate arv.
Toila vallas on registreeritud 21 korteriühistut ning määruse eelnõus on kavandatud kulu ühe korteriühistu kohta kuni 200.- € kalendriaastas.
Eelnõu vaadatakse loodetavasti läbi vallavolikogu novembrikuu istungil.
Urmas Tokman
Eesti vajab Teeme Ära jätkutalguid igal aastal
2008. aasta kevadel korjati Teeme Ära prügikoristustalgutel üle Eestimaa kokku rohkem kui 10 000 mitmesuguseid jäätmeid. Sellegipoolest ei ole prügi loodusest ning koduõuedest otsa lõppenud: hinnanguliselt vedeleb teist samapalju maas, millest märkimisväärse osa äratoomise eest makstakse toojale sulaselget raha.
Kahetsusväärselt võib paljudest koduõuedest leida loodust risustavat vanarauda, vanu akusid, kodumasinaid ja muid jäätmeid, mille eest võib omanik lisaks ilusamale vaatepildile saada ka sadu eurosid raha. Kui veel kümmekond aastat tagasi maksti kokkuostus tonni vanametalli eest 10 eurot, siis praeguseks on hinnad kerkinud 200-250 euroni tonnilt.
Kuidas hinnata, kas asi on kokkuostu toomist väärt? Kui magnet esemele külge hakkab, siis on kindlasti tegemist vanarauaga, mille äratoomisel on lisaks esteetilisele küljele ka rahaline väärtus. Värvilisi metalle nagu vask, tina, alumiinium, messing magnet ei võta, kuid need on oma värvi ja rooste puudumise tõttu hõlpsasti äratuntavad. Samuti paljud neist ilmastiku mõjul oksüdeeruvad, näiteks tina muutub halliks, vask roheliseks jne.
Metalleseme kaalu hindamine koduste vahenditega on keerulisem. Kui jõuate asja üles tõsta, võib see kaaluda 50-70 kilo, kui aga jõud peale ei hakka, on kaal enamasti juba 100 kilo ligi või enam. Metallitonn maksab täna 200-250 eurot, seega saab lihtsa korrutustehte alusel teada asja väärtuse.
Näiteks vana malmvann kaalub 80-90 kilo ning sõiduauto vrakk 1,2-2 tonni, traktor aga kuni 10 korda rohkem. Nii maksab sageli mõni sõitev vanema põlvkonna traktor vähem kui kokkuostus ainuüksi vanametall, millest see masin koosneb. Aeda risustava vana autoromu äratoomine on iseäranis mõistlik ka seetõttu, et ilma ametlikku vanametalli vastuvõtupunkti tõendita ei saa seda autoregistrist kustutada. Autovraki ARKi hingekirja jätmine pole aga mõistlik juba seepärast, et kõigile registris olevatele sõidukitele kehtib liikluskindlustuskohustus sõltumata sellest, kas sõidukit kasutatakse või mitte. Selle kohustuse pikaajaline eiramine võib kaasa tuua kolmekordse kindlustusmakse nõude isegi sellisele masinale, millega tegelikult sõita ei saa.
Lisaks laiskusele on prügist vabanemine sageli jäänud teadmatuse taha. Sageli ei tooda erinevaid jäätmeid ära seetõttu, kuna arvatakse, et lisaks koristamisvaevale küsitakse nende äraandmise eest veel ka raha. Kõige lihtsam näide on selline keskkonnale üsna ohtlik asi nagu vana autoaku, mida tavaprügikasti kindlasti visata ei tohi. Kuna akud sisaldavad enamasti sellist väärtuslikku metalli nagu plii, saab tavalise 10-12 kilogrammi kaaluva autoaku eest kokkuostus 5 eurot, suurema ja raskema traktori või veoki aku eest isegi rohkem.
Ei tasu karta, et metalli kokkuostu viimiseks peab omanik ise vabanema sellistest ohtlikest lisadest nagu akus sisalduv hape ja muud vedelikud või autoromus olev kütus, õlid, pidurivedelik jne. Kõige sellega tegeleb juba jäätmekäitleja ning vajadusel tullakse appi suuremate esemete äraviimisel. Lisaks pakuvad näiteks Kuusakoski sõiduauto järelkäru tasuta kasutamise võimalust. Kui metallikola järelhaagisele laaditud, võib sinna koristustööde käigus tõsta ka autorehve, ehitusest järelejäänud puidukraami ning vanu elektroonikaseadmeid, mis samuti kogumispunktis tasuta vastu võetakse.
Kokkuvõttes saavad paljud koduõued kogu Eesti puhtamaks ning osa rämpsu eest makstakse omanikule ka raha vastupidiselt tavaprügilatele ja jäätmejaamadele, kus prahi tooja ise peab ilusama vaatepildi nimel oma kukrut kergitama.
Marko Kippa
AS Kuusakoski juhatuse liige
Programm „KUTSE“ on teinud läbi uuenduskuuri ning lisaks katkestanutele on programmi raames võimalik õppida ka täiskasvanutel eraldi õpperühmades.
Kui sa oled kunagi katkestanud õpingud kutseõppeasutuses ning tahaksid need nüüd lõpetada, siis on programm KUTSE just sinule !
Kas ka Sinuga juhtus nii, et majandusõitsengu ajal tundus töötamine mõistlikum kui õppimine ning praktikalt tagasi kooli Sa enam ei jõudnud? Nüüd aga on olukord tööturul hoopis teine. Äkki kuluks lõputunnistus siiski ära?
See programm on suunatud Sulle, kui oled õppinud kutsekoolis ja ajavahemikus 01.01.2000-
01.09.2010 selle pooleli jätnud. Katkestamise põhjused pole olulised.
Huvi korral pöördu kutsekooli, kus õppisid enne või teise kutsekooli, kus on sama või sarnane eriala.
Või soovid hoopis omandada uut elukutset omaealiste, elukogenud inimeste grupis? Ka siin on sulle abiks programm KUTSE !
Sinu hariduse omandamine jäi aastate taha ning on minetanud oma funktsiooni, kuid nüüd oled motiveeritud leidma uut rakendust läbi uue kvalifikatsiooni omandamise, aga Sa ei soovi asuda tavaõppesse koos noortega. Õppimine omaealiste, elukogenud inimestega, ühes grupis oleks meelepärasem? Antud programm pakub Sulle sellise võimaluse. Programmi alusel õppimisele ei ole eelduseks varasem sarnane haridus, töötamine antud erialal või töötu staatus. Oluline on vaid tahe õppimiseks.
Kui asud õppima programmi KUTSE alusel, siis on Sul võimalik taotleda õppijatele ettenähtud õppetoetust, sõidusoodustust ja koolilõuna toetust. Õpe on TASUTA!
Kooli kontaktandmed leiad aadressilt www.hm.ee/kutse
Uuri oma võimalusi kohe!
Lisainformatsiooni saad ka telefonil 735 0382 ja e-posti teel aivi.virma@hm.ee või jatkukutse@hm.ee
Aivi Virma
Programmi KUTSE juht
Kellele on kohalik uudis oluline?
Eestielu.ee on nüüdseks tegutsenud juba aasta aega, sellest poole oleme olnud uudisteportaal Delfi keskkonnas. Võrreldes eelnevaga tähendas Delfisse tulemine meile ühtlasi seda, et meie lugejate arv kasvas mõnelt tuhandelt ligi 70 000-le nädalas. Ka liitunud omavalitsuste arv on kasvanud 55-lt 150-ni. Näha on, et kohalikul tasandil tehtav läheb korda lisaks oma inimestele ka teistele. See oli üheks meie eesmärgiks - tuua toredad tegemised ja inimesed Eesti eri paigust ühte kohta kokku ning jagada erinevaid kogemusi.
Eesti on väike riik ning meil kõigil on lisaks oma kodukohale olulisi paiku mujalgi. Põlise pealinlasena on minu südames erinevatel põhjustel Raasiku vallas asuv Aruküla, Ida-Virumaal paikevad Toila ja Tudulinna ning õpingupaik Tartu. Sündmused neis kohtades lähevad mulle korda siiani, sest olen neis paikades palju viibinud. Usun, et samasuguseid inimesi on veel, kel kas lapsepõlvekodu, vanaema-vanaisa, sõbrad, sugulased või suvila asuvad mõnes teises linnas-vallas. See tähendab, et kohalikel uudistel on tarbijaid enam kui valla-linna enda püsielanikud. Kui lisame siia uudishimulikud naaberomavalitsuse inimesed ja välismaale siirdunud, saame juba päris suure hulga inimesi, kel on potentsiaalne huvi teie kodukohas toimuva vastu.
Lugejale läheb korda ka positiivne
Igapäevased krimiuudised ja muu negatiivne, mis üle Eesti toimub, on nii või naa meie meediapildis, kuid eestielu.ee portaal püüab lugejani tuua kilde ka positiivsest ning ei saa öelda, et lugeja seda ei hindaks. Igasugused arendused, ehitused, renoveerimised, head ideed, toredad retseptid, huvitavad persoonid ja muu selline on saanud tihti ühe artikli kohta tuhandeid lugejaid ja kümneid positiivseid kommentaare. Osadel teemadel on tekkinud pikem arutelu, millest on omakorda ainest saanud uued artiklid.
Julge teada anda, mis kodukohas toimub
Eestielu.ee portaalis ilmub praeguse seisuga umbes 400 lugu nädalas, neist valdav osa on sellised, mis pakuvad huvi kohalikele, ülejäänu aga on huvitav lugemine laiemale seltskonnale. Mõni toimetajate arvates kohalik artikkel saab vahel ootamatult populaarseks. Meil ei ole vahet, kas meie kätte jõuab kooli kokkutuleku üleskutse või kohaliku mõisahoone renoveerimise artikkel - üks on kohalik, teine võib huvitada laiemat ringi - meie portaalist leiab mõlemad.
Kutsume siinkohal inimesi üles kohalikku lehte kirjutama, vihjeid andma, arvamust avaldama. Kirjutada ja fotosid saata võib ka otse meile tehes seda aadressile rahvahaal@eestielu.ee.
Tanel Saarmann, eestielu.ee toimetaja
Menetlusteenistus pöörab tähelepanu liiklusohutusele
Teedel reguleeritakse liiklust liikluskorraldusvahendite abil, et tagada sujuv ja ohutu liiklemine. Seetõttu tuleb arvestada, et iga piirang, mis on kehtestatud mingil teelõigul, on eelkõige seotud sujuva liiklemise ja liiklusohutuse tagamisega.
Paraku tuleb tunnistada, et mitte kõik liiklejad ei ole hoolsad ega teiste liiklejatega arvestavad. Keelatud kohta sõiduki parkimisega muutub teiste liiklejate liikumine takistavaks ja jalakäijad on sunnitud liikuma sõiduteel, seades ennast selliselt ohtu. Selleks, et muuta hooletute liiklejate suhtumist kehtivatesse reeglitesse, tõhustab menetlusteenistus oma teenindaval territooriumil järelevalvet liiklejate poolt parkimisnõuetest kinnipidamisel. Kehtivate reeglite vastu eksijate suhtes kohaldatakse seadusest tulenevaid sanktsioone. Siinjuures tuletame meelde, et liiklusseadus § 241 lg 1 näeb ette rahatrahvi sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohta kuni 40 eurot ja sama paragrahvi lõige 2 näeb ette rahatrahvi kuni 200 eurot, kui see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust.
Keelatud kohta mootorsõiduki parkimise korral jäädvustab järelevalve ametnik rikkumise fotol. Juhul, kui järelevalvet teostaval ametnikul ei olnud võimalik kohe tuvastada mootorsõiduki juhti, määratakse LS § 262 p 2 alusel mootorsõiduki eest vastutavale isikule hoiatustrahv 20 eurot ja saadetakse selle kohta temale trahviteade rahvastikuregistris märgitud aadressile. Rikkumise kohas ei jäeta eraldi teavet sõiduki esiklaasile klaasipuhastaja alla. Lähemalt trahviteatest saate lugeda menetlusteenistuse kohtulehelt www.menetlusteenistus.vaivaravald.ee peatüki 2.1.1. alt või väärteomenetluse seadustiku 10. peatükk 11 jagu „Kirjalik hoiatamismenetlus“.
Turvalist liiklemist ja olge hoolsad teiste liiklejate suhtes!
MAREK RANNE
Õigusnõunik menetlusteenistuse juhataja ülesannetes
Bussijaamas suitsetamisega vahelejäänuid ootab rahatrahv
Tubakaseaduse § 29 p 10 kohaselt on suitsetamine keelatud ühistranspordi ootekojas, reisijate ootesaalis ja reisiterminalis. Eeloleva nõuete vastu eksijatele näeb seadusandja karistusena ette rahatrahvi kuni 80 eurot.
Menetlusteenistus kutsub kõiki suitsetajaid üles täitma tubakaseadusest suitsetamise kohtadele kehtestatud piirangutest kinnipidamist ja mitte suitsetama selleks keelatud kohtades.
Menetlusteenistus võtab enda tähelepanu alla tubakaseadusest tulenevate suitsetamise kohtadele kehtestatud piirangute täitmist.
Väljavõte tubakaseaduse § 29 sätestatud piirangutest
Suitsetamine on keelatud:
1) laste hoolekandeasutuse ruumides ja asutuse piiratud maa-alal;
2) koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli, avatud noortekeskuse või noorte püsilaager ja noorte projektlaager ruumides ning nende piiratud maa-alal;
[RT I 2010, 44, 262 - jõust. 01.09.2010]
3) apteegi ruumides;
4) ettevõtte tootmis- ja laoruumis;
5) kaupluse ja rändkaupluse müügisaalis;
6) toitlustusettevõttes, välja arvatud käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud ruumis;
7) ettevõttes, kus pakutakse kaubandustegevuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 4 nimetatud teenuseid või muid teenuseid, klientidele avatud ruumis (välja arvatud majutusettevõttes);
8) sportimiseks ettenähtud ruumis;
9) riietusruumis ja tualettruumis, kui need ei ole erakasutuses;
10) ühistranspordi ootekojas, reisijate ootesaalis ja reisiterminalis;
11) sõitjateveo teenuse osutamiseks kasutatavas sõidukis, välja arvatud käesoleva seaduse § 30 lõike 2 punktis 6 nimetatud sõidukis;
12) tanklaeva, kütusemahuti või tankuri vahetus läheduses;
13) tule- või plahvatusohtlike kemikaalide läheduses, tule- või plahvatusohtlike ruumidega objektil, ohtlike veoste laadimise kohas, pealelaadimist ootavate saadetiste lähedal, seisva veoüksuse juures ja veoüksuses;
14) lõhkematerjali lao territooriumil, lõhkematerjali hoidmiskohast laeval kuni 20 meetri kaugusel, pürotehniliste toodete lao ruumides või lõhkematerjali sisaldava laskemoona läheduses;
15) kaevanduse kaeveõõntes, lambikodade ja laadimislaudade ruumides ning šahtisuudmele lähemal kui 20 meetrit;
16) padrunite laadimisel püssirohu läheduses, relvahoidlas, relvalaos või relvaruumis;
17) metsas ja muu taimestikuga kaetud alal tuleohtlikul ajal;
18) jalakäijate tunnelis;
19) korterelamu koridoris, trepikojas ja korterelamu muus üldkasutatavas ruumis;
20) õigusaktis ettenähtud muus kohas.
Menetlusteenistus
No comments:
Post a Comment