Tänaseks
on vallavanema ametisse määramisest möödas napilt üle üheksa
kuu.
Inimese
elus kehastab see reeglina elu algust – sündi.
Aasta
alguses valla lehes ilmunud intervjuus mainisin, et saatus on mind
ikka kokku viinud enamasti heade ja mõistvate inimestega. Võin
kinnitada, et suurelt jaolt on see jätkuvalt nii.
Tõsi,
aeg on seda veidi korrigeerinud – nagu tuntud hüüdlause veekogude
juures viibijatele ikka meelde tuletab – ära hüppa vette
tundmatus kohas.
Sedapuhku
peab tunnistama, et napi aja tõttu jäi nii mõneski osas ehk
kodutöö tegemise aeg napiks.
Sünnivalud,
mis mõnes osas ennast senimaani tunda annavad, võimaldavad aga
järgnevalt läbi käia problemaatika, mis on esile tõusnud ja
millele oleme üheskoos nii vallavalitsuses kui volikogus püüdnud
vastuseid leida.
Eesti
Vabariigi heaoluaeg uue sajandi alguse teisel poolel andis tõuke
Toila Seltsimaja suuremahulise projekti tegemiseks. Projekt valmis
aprillis 2011, eeldatava ehitusmaksumusega 657 521 eurot (ehk 10,282
miljonit krooni).
Kuna
2012. aasta eelarve üksi ei oleks võimaldanud uue maja ehitamist,
siis oli arutusel ka pangalaenu võtmine.
Aeg
on aga kiire, armutu ja karm ning arvestades käesoleva aasta
ehitustööde järsku kasvutrendi, võib täna Toila Seltsimaja
ehitusmaksumuseks prognoosida 986 282 eurot (ehk 15,425 miljonit
krooni).
Pakkusime
vallavalitsuse poolt kevadel välja olemasoleva seltsimaja remondi,
kuid tekkinud eriarvamuste tõttu jäi ettepanek õhku.
Tookord
seltsimajas viibinud koosolekust osavõtjate hulgast tehti ettepanek
antud vana hea seltsimaja hoopis ära lammutada. Sellest oleks saanud
pöördumatu efekt uue rajamiseks. Põhimõte, et tark ei torma,
tuletab meelde rahvatarkust vanast ja uuest kaevust.
Vallavalitsus
kaalus asjaolusid ja moodustas 09. aprillil k.a. komisjoni, mille
ülesandeks jäi välja selgitada seisukohad Toila valla kolme
kultuuriobjekti osas – need olid Toila Seltsimaja, laululava ja
Voka olmehoone.
Aasta
alguses loodi valda lisaks seesugune asutus nagu Voka avatud
noortekeskus, mille ruumid asuvad Voka olmehoones. Nii otsustas
komisjon kõiki asjaolusid arvestades suunata 180 000 eurot just
sinna.
Siin
peab lahti rääkima veel ühe asjaolu.
Vastavalt
Toila valla arengukavale oleks Voka lasteaed pidanud 2011. aastaks
olema renoveeritud.
Projekti
üheks eesmärgiks oli lasteaia laiendamine nii rühmaruumide kui
saali osas.
Täna,
seoses Voka olmehoone renoveerimisega, langeb ära lasteaia
laiendamine. Noortekeskus ja ka selles majas taastav saal võimaldaks
lasteaiale nende kasutust suuremate ürituste läbiviimisel.
Uued
perearstiruumid olmehoones võimaldavad vabastada lasteaiale
rühmaruumid ja annavad lahedamad võimalused perearsti tööks.
Lasteaia
renoveerimine loomulikult jääb meie plaanidesse edasi, aga millal –
seda on hetkel raske öelda.
Eelläbirääkimistel
jutuks olnud 10 000 eurot Toila seltsimaja lammutamiseks on
hilisemalt otsustatud siiski remondiks ära kasutada. Seda eeldusel,
et lähematel aastatel avanevad selleks uued võimalused läbi
projektide ja riigi poolt kultuuriobjektidele eraldatava raha osas.
Sellise suuna on Eesti riik ka ametlikult välja käinud.
Lisaks
andis seltsimaja remondiks käesoleval hetkel tõuke suures osas
Toila näiteringi suhtumine vanasse heasse seltsimajja, samuti Toila
valla Hariduse ja Kultuuri Seltsi läbiviidud raamatu „Vanad pildid
Toila vallast“ esitlemise üritus.
Teatava
mõjuavaldusena tuleb ära märkida ka seda, et alates 2013. aasta
esimesest jaanuarist jõustuv seadusesäte kaotab ära valla ühe
tuluallika – ressursimaksu. Alates 2013. aastast reguleerib nelja
aasta jooksul seda kahanevalt toetusfond.
Valla
kohustuste maht käesoleval aastal on küll 35,9%, kuid arvestades
eelolevaid aastaid, on ta kasvavas trendis – 2013. aastal 43,5%,
2014. aastal 45,6% ja ülespoole.
Laenukohustuste
võtmine vallale mitme objekti renoveerimiseks käesoleval ajal oleks
ilmselgelt liiast.
Toila
valla valupunktiks oli kujunenud viimastel aastatel elamurajoon
Lõokese ja Ööbiku tänavas, seda eelkõige veevarustuse, teede ja
tänavavalgustuse osas.
Vallavalitsuse
ettepanekul ja vallavolikogu nõusolekul ostis vald ühe euro eest
ära kinnisvarahaldajalt kommunikatsioonid. See võimaldab
normaliseerida tekkinud ebanormaalse olukorra eelkõige veevarustuse
osas.
Kuna
seni on antud elamurajooni veega varustanud ettevõte Viru Rand, mis
kahjuks omaniku vahetusel ei ole soovinud vallaga koostööd teha,
siis edaspidi opereerib veevarustuse osa vald ise.
Käimas
on valla eelarvestrateegia kujundamine, mis vastavalt kehtiva
Kohaliku omavalitsuse finantstegevuse seaduse kohaselt sätestab
rahaliste vahendite prognoosi ja arvestamise lähemaks naljaks
aastaks – 2013 kuni 2016.
Pannakse
paika prioriteedid, milleks vastavalt vallavolikogu ja valitsuse
kaalutlustele on endiselt hariduse-, kultuuri- ja spordiobjektid,
teed, tänavad, trassid ning muu vajalik valla elanike parema heaolu
tagamisel. Loomulikult rahaliste vahendite mõistlik ja ratsionaalne
kasutamine.
Selline
siis põgus selgitus probleemistikust, mis on olnud eelnevalt ja mis
on kõneaineks kindlasti ka edaspidi.
Kaunist
sügist soovides, austusega
Tiit
Kuusmik
vallavanem