Siin
on nii palju ilusaid tüdrukuid, et ei teagi, kuhu vaadata…
7.
märtsil tuli meile, Toila Gümnaasiumi 8. klassi õpilastele, kutse
osaleda Teaduspäeval Ahtme Gümnaasiumis.
Alguses
keegi suurt huvi selle vastu üles ei näidanud, kuid lõpuks
otsustasime meie (Alice, Diana, Elisabeth, Kaimar ja Raigo) siiski
oma klassi ja ka kooli mainet mitte kahjustada ning kas või ainult
huvi pärast sellisel üritusel osaleda.
13.
märtsi hommikul tuli Diana jutuga, et keegi võiks tema asemel
minna, kuna ta olevat eelmisel õhtul teada saanud, et muusikakoolis
toimub arvestus – see uudis kurvastas meid ja tekitas ebamugavust,
sest olime teadlikud, et üritusel kasutatakse nii eesti kui ka vene
keelt ja Diana oli meie päästerõngas, sest tema emakeel on vene
keel. Õnneks sai Diana siiski oma asjad aetud ja jäi meiega.
Teaduspäev
algas 13. märtsil kell 13. Sõitsime sinna mugava koolibussiga.
Ahtme
kooli jõudes üllatusime, et lisaks Harry Potteritele oli
seal palju tüdrukuid.
Aulasse
sisenedes jaotati meid värviliste lipikute abil gruppidesse. Olukord
tekitas meis hirmu, kuna saime aru, et ei saa osaleda ühtse tiimina.
Tervituskõne
pidas Ahtme Gümnaasiumi direktor väga ilusas ja puhtas eesti
keeles. Siis oli järg külaliste käes, kes olid Teaduskeskusest
AHHAA. Nad näitasid meile huvitavaid ja põnevaid katseid, kuid osa
nende jutust läks kaduma, sest päris kõike eesti keelde ei
tõlgitud.
Järgmine
esineja oli Enn Käiss, keda tuntakse Ida-Virumaa võlurina.
Publikut jälgides tundus tema esinemine väga huvitav, kuid nii
kurb oli see, et eestlane rääkis kõike vene keeles ja tema juttu
ei tõlkinud mitte keegi. Õpetaja andis mõne lausega tema jutu sisu
edasi ning meil tekkis väga suur tahtmine teda Toila kooli esinema
kutsuda. Lisaks tema huvitavatele piltidele ja humoorikale
esinemisele, saime aru, et tegemist on tõelise Ida-Virumaa
patrioodiga.
Peale
seda olid erinevad töötoad, kuhu jagati meid nende värviliste
paberilehekeste alusel. Töötoad olid paeluvad, kuid mõnigi asi jäi
arusaamatuks, sest töö nendes käis samuti vene keeles. Hiljem
omavahel muljeid vahetades tuli välja, et päris igasse töötuppa
me ei sattunudki. Sellest oli kahju, kuna oleksime tahtnud kõik
kohad läbi käia.
Ürituse
lõpus pakuti kohapeal küpsetatud kapsapirukaid ja teed. Pirukad
olid maitsvad ja kadusid laualt kiiresti. Teelauas ütleski Raigo:
“Siin on nii palju ilusaid tüdrukuid, et ei teagi, kuhu vaadata…”
Lõpuks
võib öelda, et üritus oli tõesti väga lahe ja meil on ääretult
hea meel, et saime osaleda, kuigi meie jaoks läks nii mõndagi
keelebarjääri tõttu kaduma.
Toila
Gümnaasiumi 8. klassi õpilased
Alice
Taalberg, Diana Žiltsova, Elisabeth Purga, Kaimar Kiisel ja Raigo
Tarassov
Kooliöö ja Eesti Vabariigi 95. sünnipäev
Kui
õpetaja Stella laupäeval, 23.veebruaril, kell viis koolimajja
jõudis, levis koolisööklast juba mõnusat värskete muffinite
küpsetuslõhna. Köögitoimkond oli oma tööd alustanud.
Korraldajad olid juba varem kohale tulnud ning mõned õpetajad
samuti.
Kooliöö
programm algas kell 17.00. Maja oli rahvast täis. Kui kõik olid
kohal, alustati pitsade küpsetamisega. Pitsataigna tegemine oli
veidi läbi mõtlemata, sest nii suurele pannile jäi tainast väheks,
aga see ei heidutanud laste meeli. Kõik said lõpuks õnnelikult oma
pitsad valmis ning need võisid koos meelepäraste lisandite ja
ekstrajuustuga ahju minna.
Oli
aeg uisud jalga tõmmata ja liuväljale tiirutama minna. Kõik oli
tip-top, kahju ainult, et nii vähesed seda võimalust kasutasid.
Peale uisutamist järgnes pitsade söömine.
Värskelt
küpsetatud pitsa ja tee maitsesid pärast uisutamist ülihästi.
Kui
kõhud täis, kogunesid kõik saali mängima ja viktoriinidest osa
võtma. Mängud olid lõbusad, viktoriinid huvitavad ning auhinnad
magusad.
Elisabeth
Purga esitlus Taanist (kus ta viibis mitu kuud vahetusõpilasena) oli
väga nauditav, seda oli ka kuulajate reaktsioonist aru saada. Väike
tehniline viperus esitluse lõpus annab kindlasti mõtlemisainet ja
kogemust helimeeskonnale.
Siis
saabus õhtu tipphetk – ürituse pärl, lavale astus Voka Avatud
Noortekeskuse bänd Spetcher.
Seda
esinemist oli kaua oodatud ja keegi ei pidanud pettuma. See oli
super! Nad esitasid viis lugu ja pärast tulid ettekandele ka publiku
soovilood. Kõik elasid kaasa, isegi õpetajad ning meeleolukas
kontsert sai ka videole üles võetud. Õpetaja Stella Müsler
(muusikaõpetaja ikkagi): “Eriline kiitus bändile! Alustuseks väga
hea ja loodan, et edasise tegevuse käigus paraneb ka tasakaal laulja
hääle ning pillide vahel. Tunnen, et meie koolis on palju andekaid,
loomingulisi ja julgeid esinejaid.”
Järgnes
disko, kust muidugi paljud ära viilisid. Kuid see, mis planeeritud,
läks väga hästi, sest eeltöö soovidiskole oli korralik ja
põhjalik.
Peale
seda läksid kõik klassidesse, mõni üksik magama, aga enamus
mängu- ja filmitubadesse lõbutsema.
Umbes
kella kolme paiku algas öine orienteerumismäng, millega väga
rahule ei jäädud, sest juhendid ei olnud üheselt arusaadavad.
Korraldajad olid teinud palju ettevalmistavat tööd kirjalike
materjalidega, kuid vajaka jäi ülesannete selgitamisest.
Aega
lipuheiskamiseni jäi üha vähem.
Kella
seitsmeks hommikul olid enamus klasse korras, muusika kooliõuel
mürtsumas ning veidi unised õpilased valmis lipuheiskamiseks, mis
seekord jäi lipumeeskonna ülitäpse ajastuse tõttu meelde nii
mõnelegi osalejale.
Getter
Marii Kalvik, Kaarel Koppel ja Ragnar Pärnamäe olid need õpilased,
kes olid tornis lippu heiskamas, noored olid juba kella seitsmest
seal valves, et nii olulisel hetkel kõik õnnestuks. Getter Marii:
“Oli kaunis külm ilm, värisesin ja lõdisesin, kuid kui kõlas
Eesti hümn ja päike taevatekile tõusis ning Ragnar hakkas lippu
ülesse heiskama, siis see oli väga ülev hetk. Laulsime Eesti hümni
ja olime uhked, et elame Eestimaal, just siis tundsin eredalt –
eestlane olla on tõesti uhke ja hää. Hiljem liitusime teistega
koolitrepil, et ühislaulmisest osa võtta.”
Õpilaskohvik
ootas hommikul saabunud külalisi maitsvate küpsetistega ning
trikolooriga kiluvõileivad olid arvatavasti kõige enam pildistatud
toit.
Õpetaja
Stella: “Lahkusin 24. veebruari hommikul päikesepaistelisele
koduteele küll üsna unise, kuid õnnelikuna. Tänan, Toila noored,
ilusa Vabariigi Aastapäeva eest!”
Artikkel
valmis 8. klassi meediaõpetuse teema raames ja selles on süüdi
järgmised isikud:
Getter
Marii Kalvik, Andreas Astok, Fred-Georg Pääro, õpetaja Stella
Müsler ja natukene õpetaja Katrin Kivimeister ka.