Thursday, July 25, 2013

Juuli

















Kõnnin Su aias kesk lõhnavaid värve,
   jalge all rohi on päikesesoe;
      süda kui paat mööda tunnetejärve
         libiseb tasa ... Muu maailm ei loe!
            Vaarikad ise on pugemas suhu;
               enese teadmata sirutan käe ...
                  Pilk eksleb sügavas vaikuses, kuhu
                     peale mu enda ükski ei näe.
Kusagil keegi võib-olla on ohus;
   siin, sinu aias oht võimatu näib.
      Linalakk tüdruk luupekseni rohus,
         paljajalu kui lillelaps käib.
            Astun ... Ja seisatan ... Imetlen aralt ...
               Ilu teeb valu, kuid sellist, mist hea ...
                  Nii palju rahu on äkki mu päralt!
Liilialummuses ringi käib pea.

                                                        /V. Osila/


Oru pargi promenaad kutsub tänavu pärandiaastale kohaselt rahvuslikus rütmis


Juunikuu vallavolikogu istung 19. juunil 2013.a.

Päevakord:
 
1. Toila valla 2012. aasta majandusaasta aruande kinnitamine
2. Toila valla ja Sillamäe linna vahelise piiri korrigeerimise taotlemine
3. Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuste moodustamisega seotud toimingute delegeerimine vallavalitsusele
4. Loa andmine hanke korraldamiseks (koolibussi teenus)
5. Toila Vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine
6. Toila valla valimisringkonna moodustamine
7. Toila valla valimiskomisjoni moodustamine

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised 20. oktoobril 2013

Toila valla valimiskomisjon
esimees: Jana Kangur - vallasekretär
aseesimees: Ly-Ene Onton - pearaamatupidaja
liige: Lea Rand - Toila raamatukogu juhataja
asendusliige: Kadri-Ann Mänd - lastekaitsespetsialist
Valimiskomisjoni asukoht:
Toila vallamajas aadressil Pikk 13a TOILA, 41702
telefon 3369965, 5169154; e-post: jana.kangur@toila.ee

Valimiskomisjon töötab alates 21.08.2013 igal tööpäeval alljärgnevalt:
esmaspäeval - neljapäev 13.00-16.00
reedel - 09.00-12.00
teisipäeval, 10.09.2013, 13.00-18.00
(Alus: Toila Vallavolikogu 19.06.2013 otsus nr 149)
(Alus: Toila valla valimiskomisjoni 18.07.2013 otsus nr 1)
Toila valla haldusterritooriumil on moodustatud üks valimisringkond ja mandaatide arv 13.
(Alus: Toila Vallavolikogu 19.06.2013 otsus nr 148)

Täpsemat infot KOV valimiste kohta leiab aadressilt http://vvk.ee/kohalikud-valimised-2013/



Toila Muusika- ja kunstikool kutsub õppima ja tööle!


Toila Muusika- ja kunstikool võtab 1 aastaks tööle kitarriõpetaja (lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asendajana).
Info kylli@toila.edu.ee või telefonil 50 119 38

***

Toila Muusika- ja kunstikool ootab sügisest uusi õpilasi kunstiosakonda (alates 10. eluaastast) ja muusikaosakonda (klaveri, akordioni, kitarri, plokkflöödi ja saksofoni erialale).
Sisseastumiskatsed 3., 4. ja 5. septembril kell 12.00 – 16.00.
Täpsemat infot jagab Irena Svetlanova alates 10. augustist telefonil 52 40 636.

Mis on teoksil?

Suvi on täies hoos ning sama hoogsalt käib ka toimetamine Toila valla ehituse-ja majandusosakonnas.

Algust sai tehtud Voka endise EPT kontori projekteerimisega (maksumus 37 tuhat eurot) Toila valla uueks rahvamajaks, projekteeriaks oli OÜ EMP A&I . Kogu projekti realiseerimine läheb vallale hinnanguliselt maksma 3miljonit eurot, sellepärast tuleb hoonet etapiviisil ehitada vastavalt rahalistele võimalustele. Renoveerimise käigus kaasajastatakse kogu hoone taristu, tehakse korda fassaad ja katus, vahetatakse aknad. Hoonesse on mõeldud ruumid seltsidele, korralik kontsertsaal koos esinejate ruumide ning lavaga, perearsti vastuvõtupunkt, ruumid valla sotsiaalosakonnale, garderoob. Samuti korrastatakse raamatukogu ja lasketiir, postkontor saab uued ruumid, kolmandale korrusele on mõeldud 50 kohaline majutus. Sellel aastal teeme algust kontsertsaali renoveerimisega, mille jaoks volikogu eraldas 130 tuhat eurot ning valmib ~ 2/3 saali osa puudutavatest töödest. Juunikuus toimus nende tööde peale riigihange mille võitjaks osutus OÜ Marec, kellega on tänaseks töövõtuleping allkirjastatud. Saali peaksime kõik kasutada saama juba oktoobrikuus.

Samas käib ka „väiksema venna“ - Toila seltsimaja renoveerimine (maksumus 30 tuhat eorot). Juulikuus saab hoone uue plekk-katuse ja korraliku lae soojustuse ning vihmaveesüsteemid. Köögiruum sai korrastatud juba kevadel. Sellel aastal plaanis on veel paigaldada uus välisuks ja valve-signalisatsioon.

Maikuine sadam oli kui mesilastaru – käis hoogne kalapüük koos sadama akvatooriumi puhastamisega setetest (maksumus 47 tuhat eurot). Tööde teostaja OÜ Akvamarin. Kaide korrastamise ning uue slipi ehitamisega (maksumus 150 tuhat eorot) tegeles OÜ Sinear. Nende tööde teostamiseks saime 80% ulatuses vahendeid PRIA kalanduse fondist. Samuti paigaldati KIK-i 75% toetusel uued ujuvkaid (maksumus 15 tuhat eurot). Tööde teostaja OÜ Paadisillad.
Siin kohal on võimalus tänada kalureid ehitajate ja isiklikult minu poolt, et meie tegemised välja kannatasite! Saime väga hästi aru, et käis kalapüük, mis on kaluritele väga oluline aeg.

Kuna paljude sadamakasutajate soov on, et sadam oleks tolmuvaba, siis proovime augustis, läbi Virumaa Rannakalurite Ühingu (Toila vald on ühingu liige) esitada PRIA-le rahastamistaotluse
ja positiivse tulemuse korral veel sellel aastal asfalteerimistööd lõpetada.

Aprillikuus sõlmisime lepingu OÜ-ga Scandec Ehitus, kes alustas juunikuus Toila alevikus Nõlva tänaval kaheastmelise veekäitlusjaama rekonstrueerimist (maksumus 348 tuhat eurot).
75% töödest rahastab KIK. Objekt valmib selle aasta novembriks ja Toila elanikule tähendab see seda, et hakatakse jooma aleviku ühisveevärgist väga korraliku vett. Samuti läheb helgemaks perenaiste elu – ei pea koduses majapidamises enam rauast tulenevaid roosteplekke küürima.

Samas arendame edasi Toila aleviku vee-ja kanalisatsioonitrasside ehitust, et alevik saaks täielikult kaetud ja tänavad korda. Trasside tööprojektid, mille järgi ehitada, on olemas. Uute trasside väljaehitamise pingerida tänavate lõikes on plaanitud selline: Lepa, Uus, Kirsi, Liiva, Sepa, Õuna ja
Põllu. Samas tegeleb AS Toila V.V. olemasolevate vee-ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimis-ja hooldustöödega nii Vokas, Toilas kui Pühajõel.

Septembris oli plaanis alustada Lepa tänavale vee-ja kanalisatsioonitrasside ehitamisega, mille tulemusel oleks saanud ka see tänav lõplikult korda, kuid KIK-i esitatud rahastamistaotlus ei saanud seekord positiivset otsust. Tahan Lepa tänava elanikele öelda, et muretsemiseks pole põhjust, selline ongi asjade käik – taotlejaid on palju, raha vähe. Esitame augustis uue taotluse ja lisame Lepa tänavale juurde veel Uus ning Kirsi tänava. Loodame, et seekord läheb õnneks ja saame tuleval aastal need tänavad korda.

Rääkides spordist, siis Voka staadionilt likvideerisime lagunenud tribüünid (maksumus 11 tuhat eurot), tööde teostaja oli OÜ Aspen Grupp Tallinnast. Tegime loodetavasti ajutise haljastuse nende kohale. Teatavasti on vallas olemas staadioni täielik rekonstrueerimistööde projekt, mis ootab oma aega. Tööde hinnanguline maksumus oleks 2,5 miljonit eurot ja valminuna võiks siin rahvusvahelisi võistlusi pidada.

Rõõmsam uudis on see, et augustis valmib Toila terviserada (maksumus 790 tuhat eurot, 75% rahastab EAS). Tööde teostaja on OÜ Estamet Jõhvist. Seoses terviseraja ehitusega sai korrastatud Toila alevikus Ranna tänav ja Oru pargi siseteed sadam-kool-laululava- parkla, rajasime uued kõnniteed Nõlva ja Oru tänavate ning mere äärde. Samuti ehitati uus tänavavalgustus ja korrastati vana, mis terviserajaga haakus, valmisid kaks virgestusala soojendusharjutusteks. Üks oluline ja ohtlik osa teest – sadama sillast tõus parki, sai korda – peatati tee kadumine erosiooni toimel.
Kogu teevõrgustiku pikkus, mida terviserada hõlmas on ca 4,8 km. Tore on näha, et valminud lõike kasutavad eri vanustes inimesed juba praegu aktiivselt ja see aktiivsus aina kasvab. Samuti oleme saanud elanikkonnalt seoses selle projektiga palju häid sõnu. Samas üks palve autojuhtidele – olge tähelepanelikud, vaadake liiklusmärke ja ärge sõitke terviserajale, kuna see on mõeldud jalakäijatele, ratturitele ning rullitajatele.


Kui 5. juulil oli tee-ehitus sadama juures veel täies hoos, siis praeguseks on see juba lõppjärgus.
Foto: Lea Rand

Möödunud aastal sai vald Pühajõe külas Ööbiku ja Lõokese tänavate jagu rikkamaks, mis tõi kaasa ka omaniku kohustused. Kiiresti tuli korrastada endise arendaja poolt rajatud vee-ja kanalisatsioonisüsteem, mis ei töötanud korralikult. See läks vallale maksma 25 tuhat eurot. Tänaseks enam probleemi pole ja trasse haldab Toila valla vee-ettevõtja AS Toila V.V., kes sõlmis elanikkonnaga ka veeteenuse lepingud. Antud ajahetkel käib riigihange, et leida ehitaja Ööbiku ja Lõokese tänavatele valgustuse paigaldamiseks. Loodame, et septembriks on tööd lõpetatud ja üks kant jälle valgem. Koos tänava valgustusega samaaegselt paigaldab Elion ka uue sidekaabli. Edasi on plaanis alustada nende tänavate korrastamisega, et teed saaksid tolmuvabaks.

Lõppenud on hange ka Voka lasteaia katuse renoveerimiseks (maksumus150 tuhat eurot), võitjaks osutus OÜ Sinear. Vallavalitsus on hanke tulemused kinnitanud ja töövõtuleping sõlmitakse loodetavasti augusti alguses. Kui volikogu majanduskomisjon ja volikogu kiidavad heaks vallavalitsuse poolt välja pakutava eelarvemuudatuse, et katuseehitus saaks kogu vajamineva rahastuse, siis lasteaed saab novembris kindlasti oma uue „kübaraga“ uhkustada.

Lühidalt oli esimese poolaasta tegemiste ülevaade selline, omalt poolt soovin vallarahvale rahulikku elu ja ilusat suve.

Rein Merirand
ehituse-ja majandusnõunik
vallavalitsuse liige

Suveklõpsud

Foto: Väino Aul

30. juunil toimus Eesti triatloni hällis järjekordne Voka triatlon, mille peakorraldaja oli Alutaguse Suusaklubi tegevjuht Robert Peets. Esikoha saavutas tartlane Allar Soo, kellele teise koha saanud Arvo Sala kaotas 4.22. Kolmas oli Tõnu Pekk.

Rohkem pilte Voka triatlonist vaadake Ida-Virumaa Spordiliidu kodulehelt

Foto: Lea Rand

Neljapäeval, 04. juulil toimus Pühajõe kirikus Seitsme linna muusika sarjas kontsertRomantiline meditatsioon“.
Kaia Urb (sopran), Alina Sakalauskaja (mandoliin) ja Kadri Ploompuu (orel) esitasid Monteverdi, Arcadelti, Castello, Vivaldi, Romani, Albinoni, Fauré, Saint-Saensi, Piazzolla, Morricone teoseid.

Fotod: Lea Rand

Kolmapäeval, 10. juulil laulis jälle regi Pühajõe kirikus, st toimus regilaululaagri „Regi laulab“ lõppkontsert.
Veljo Tormise 80. juubeliaasta puhul toimus Pühajõe kirikus kontsert, kus tekkis ka regilaululaagri korraldamise idee. Toila vallavalitsus koostöös Jõhvi kontserdimajaga võtsidki regilaulu hoidmise ja arendamise algatuse eestvedamise enda kätte. Regilaululaager korraldatakse Veljo Tormise auks just Toilas, sest Pühajõe kirik on see koht, kus Tormis oma nooruspäevi veetis - aastal 1936 oli helilooja isa Richard Tormis Pühajõe koguduses köstriks - seetõttu on Toila väärt paik regilaulu kui meie rahva kõige ürgsema rütmi ja viisi hoidmisele, populariseerimisele ja arendamisele.


Sellel korral olid juhendajateks Liisi Koikson, Anne Türnpu, Siim Aimla ja Aarne Saluveer. Lisaks osales bändiga Georg Otsa nim Tallinna Muusikakooli vilistlane Mariliis Eensalu.


Tänavu oli laagrisse tulnud kokku 11 osalejat, kaugemad huvilised olid sõitnud kohale lausa Tallinnast ja Tartust. „Siin saab palju laulda, lahedad ettevõtmised ja loomulikult rõõmsad taaskohtumised vanade tuttavatega," ütles laagris juba teist korda osalenud Meeli, kes lisas, et üheks põhjuseks on ka ootus esineda võimsal ja publikurohkel lõppkontserdil, nagu eelmisel aastal.






Noor pildis

Alates juulikuust ilmub igal kuul Toila valla lehes rubriik „Noor pildis“, mis kajastab Toila valla noore igapäevaelu. 
 
Pildimaterjali aitavad Voka Avatud Noortekeskusel koguda MTÜ Toila Valla Avatud Noortekeskus ja Kohaliku Omaalgatuse Programm, kes olid abiks fototehnika soetamisel.

"Noor pildis" pildi alla läheks seekordseks mõtteteraks "Noortele on mul nõuandeks vaid kolm sõna: töötage, töötage ja veelkord töötage."
Otto (Eduard Leopold) von Bismarck (1815-1898)

Foto autor: Maarja-Liisa Toost


Laulude ja tantsude kaudu sõprust sõlmimas

Koolivaheaja teisel päeval, 2. juuni varahommikul kella 6 paiku võis nii Vokas, Pühajõel kui Toilas näha reisikottidega lapsi. 7.-9. klassi tantsurühm ja ansambel “Päikesekillukesed” sõitsid külla oma Poola sõpradele. Sihtkohaks oli linn nimega Niepolomice. 
Suhted poolakatega said alguse eelmise aasta augustis, kui meie kooli külastasid Dorota Kulesza ja Angelika Stelmaszyk. Aasta jooksul täpsustusid esialgsed koostööplaanid, õpilaste vahel tihenes kirjavahetus ja terve õppeaasta jooksul harjutasime laule ning tantse, et viia külakostiks osa oma maa kultuurist.

Sõit oli päris pikk, aga keegi ei kurtnud. Kuna meil oli kaasas patareidel töötav CD-mängija, siis lasksime bussis lauludel kõlada. Õhtul kella kaheksaks olime Poolas. Peatusime Lomzas, hotellis Gromada, et hommikul teekonda jätkata. Leppisime kokku, et hommikusöök on kell 8. Punktipealt kell 8 seisis terve meie rühm hommikusöögi ootel, puudusid ainult bussijuhid. Kui läksin asja uurima, leidsin nad bussi juures askeldamas ja mulle tuletati meelde, et eelmise õhtu kokkuleppe kohaselt oli hommikusöök kell 8 ning ärasõit kell 9, mida nende käekell ka juba näitas. Tuli välja, et nad olid unustanud oma ajanäitajad Poola aja järgi seada. Peale hommikusööki sõit jätkus, vahelduvalt päikeses ja siis jälle meeletus vihmasajus. Bussiakanast võis näha mitmeid piirkondi, kus põllud ja heinamaad olid vee all. Ka aedades olid kartulivaod vett täis.

Kohale jõudsime kella 5 paiku. Meid majutati 8-kohalistesse majakestesse. Peale õhtusööki oli Poola lastel plaan meile linna tutvustada, aga plaaniks see jäigi, kuna vihma kallas nagu oavarrest. Meie järgmistesse päevadesse mahtus Krakowi linnaekskursioon ja Wielicka soolakaevanduse külastus, aga ka Poola-Eesti kultuuriõhtu ja osalemine nende koolitundides. Õpetaja Helle Astok oli esitatavateks tantsudeks valinud kõik hoogsad lood ja poolakad polnud aplausiga kitsid. Eriti meeldis neile aga poiste “Pulgatants”. Tüdrukud esitasid vähendatud koosseisus ka neidude rühma “Kaera-Jaani”. ”Päikesekillukeste” ansamblil oli kõige muu hulgas ette valmistatud kaks poola rahvalaulu. Meie esinemiste vahele oli tore vaadata nende tantsijaid ja lauljaid. Eriti põnevad olid nende tantsud – seekord mitte rahvatantsud – kaunid kostüümid ja äärmiselt sünkroonsed liigutused.

Koolitundides mängiti korvpalli, tutvuti esmaabiga, tehti keemiakatseid, kirjutati inglise keeles jutukest, mängiti pilli ja lauldi. Mõned tunnid olid aga täiesti erinevad meie tavapärastest tundidest. Ühes sellises näiteks anti lastele suur tükk paberit ja sellest pidi valmistama midagi, mis väljendab tema jaoks väärtust. Tulemusena tekkisid meie lastel väga erinevad kujud – kõrvaklapid, süda, koer ja palju muud huvitavat. Lõpuks oli vaja meisterdada mõlema maa lipuvärve ja sümboolikat kasutades midagi niisugust, mis meenutaks meie sõprust ning joonistada kõike seda, mis jäi meelde kultuuriõhtult. Eriti vahva oli joonistus, mis meenutas poiste “Pulgatantsu”.


Väga põnev oli ka Wieliczka soolakaevandus, mis on UNESCO kultuuripärandi nimekirja kantud objekt. Kaevandusse laskusime mööda 378 puitastmega treppi. Püha Kinga kabelis, kus kogu sisustus on välja nikerdatud kivisoolast ja mis asub 101 meetri sügavusel, tegime ka rühma ühispildi.

Viimasel õhtul rääkisime tulevikust ja sellest, kuidas meie koostöö edasi võiks minna. Oleme äärmiselt tänulikud meie Poola sõpradele sooja vastuvõtu ja hoolitsuse eest ning loodame peagi kohtuda Eestis. Samuti tahaksin siinkohal ära nimetada kõik, tänu kellele meie reis hästi sujus – Toila vald, Toila Gümnaasium ja Külli Guljavin, AS Toila Sanatoorium, restoran Mio Mare, OÜ Audrius Tuur, bussijuhid Vahur Valliste ja Igor Jelizarov, Kärt Purga, Eduard East, Anti Kalvik, Priit Liiva, Voka Avatud Noortekeskus ja Merle Harjo.

 Lõpetuseks tahan ülivõrdes rääkida ka lastest. Tegelikult on seda hästi raske teha, sest mulle tundub, et nende kiitmiseks ei leidu küllalt häid sõnu. See tantsurühm ja lauluneiud on fantastiliselt tore ja ettevõtlik seltskond. Tantsurühm on meie kooli rahvatantsuau kõrgel hoidnud juba algklassidest peale. Ansamblitüdrukud on peale kohalike esinemiste päästnud nii mõnegi maakondliku sündmuse. Seda isegi siis, kui esinemisest ainult paar päeva enne teada saavad. Suur aitäh teile, head tantsijad ja lauljad, teiega oli tore ja ma loodan, et jätkate samas vaimus. Kui mäletate, siis bussist välja astudes saatsin teid koduteele sõnadega: “Järgmise reisini!” Seega siis... näeme septembris, laulmise-tantsimiseni!


Õpetaja Anu Pungas

Toila noored Saksamaal


8.-16. juunini 2013 said 8 Toila valla noort suurepärase võimaluse osaleda rahvusvahelises kultuurivahetusprojektis YOUTH CULTURE 65XXX - Explore the City Saksamaal, Wiesbadenis.
Meie reis Wiesbadenisse oli ühtaegu nii oodatud kui ka ootamatu pakkumine Saksamaal toimetava organisatsiooni Arco poolt, kes on IVOL-i kauaaegne partner. Projektis sai ühtekokku osaleda 60 noort erinevatest Euroopa riikidest (Hispaania, Prantsusmaa, Läti, Eesti, Kreeka, Poola, Sloveenia, Saksamaa).
Meie reisiplaanid algasid sellega, et noortel tuli anda märku oma osalemissoovist. Kuna lennupiletite hinnad Frankfurti tõusevad meeletu kiirusega, kehtis põhimõte, kes ees, see sees. Viimane koht napsati ühe osaleda soovinu eest ära pooleminutilise vahega.
Osaleda soovijate ja nende vanemate ühisel koosolekul räägiti selgeks logistika, reisirahad ja kõik muu. Edasine planeerimine sujus juba tänu e-postile, sotsiaalmeediale. 8. juuni hommikul 4.45 saime üheskoos lennujaamas kokku ning lend võis alata.
Kõigest mõne tunniga olime ilmatuma suures Frankfurdi lennujaamas ning otsisime S-Bahni pileteid, et sõita edasi Wiesbadenisse. 
 
Wiesbadenis võtsid meid vastu päev varem jõudnud projektikaaslased ning korraldajad organisatsioonist Arco. Noormehed ja neiud majutati erinevatesse kohtadesse. Neiudega läks kaasa Merle ja noormeestega Jaanus. Põnev oli see, et hotellid, kuhu meid majutati, asusid teineteisest pea 10 km kaugusel. Õnneks oli meie projekti „staap“ ehk Arco noortekas-kontor täpselt linna keskpunktis, nii et kõikidel võttis sinna jõudmine aega ca 15 minutit.
Kohe nädala alguses sai iga projektis osalev noor valida erineva töötoa/worksopi vahel, kus nädala jooksul osaleti. Meie noorte lemmikuteks said hip-hop tants, graffiti, dokumentaal ja stop-motion filmid. Töötoad esitlesid enda loomingut ja õpitut 14. juunil Wiesbadenis toimunud noorsookultuurifestivalil "Youth Culture 65XXX", mille peakorraldajateks olid kohalikud noored erinevatest Wiesbadeni linna noorteorganisatsioonidest.
Iga päev algas hommikusöögiga oma majas. Mõned meist pidid hommikusööki ise valmistama, teistel oli hommikusöök hotelli poolt valmis pandud. Need, kes endale ise hommikusööki tegema ei pidanud, olid abiks lõuna-ja õhtusöögi ettevalmistamisel ja koristamisel. 

 
Õhtuti sisustati aega erinevate tegevustega nagu nt kultuuriõhtu, kus iga riik sai end esitleda, oma maa kõige traditsioonilisemaid toite pakkuda. Kui Hispaanlaste trumbiks oli juust, siis meil oli Kalevi kommi ja palju IT-tehnikat, millest igaüks näitas pilti. Teised riigid said aimu sellest, mis on ID-kaardi lugeja, Laulupidu ja kes leiutas Skype. :)
Üks päev oli meil päris vaba, siis käisime Frankfurdis pilvelõhkujaid vaatamas ja otse loomulikult olid peamised vaatamisväärsused ka kaubanduskeskused.
Alljärgnevalt veidi osalenute mõtteid.
Jaanus (juhendaja): „Minu jaoks oli see nädal kosmosereis. Poleks ma eales ette kujutanud, et nõnda huvitavast pakkumisest kasvab välja sedavõrd tugev elamustelaine, mille mõjud kestavad veel pikalt.
Mind hämmastasid kõige rohkem tegelikult meie noored. Nendega oli äärmiselt huvitav rääkida väga erinevatest maailmaasjadest. Mind siiralt rõõmustas see, et on nii palju inimesi, keda huvitab, kuidas maailm töötab ning nad on valmis kõik juppideks lammutama, et pilt veidikenegi selgem oleks.
Lõbu oli meil ikka ülepeakaela! Koguaeg genereeris keegi midagi, mindi naljadega kaasa ja keerati asjad üle vindi...mitmekordselt!!
Mis mulle kõige-kõige rohkem meeldis, oli usaldus. Ma tundsin, et mind usaldati ja samas oli mul väga hea meie noori usaldada - ma teadsin, et võin lasta neil omaette tegutseda (küll hoidsin vahepeal salaja eemalt silma peal siiski, aga tššš!) ja käia.
Mind ja Merlet hüüti issiks-emmeks....noo issina olin ma ääretult uhke selliste laste üle!!!“

Aadi (kommentaar-kokkuvõte pärineb noortepassi enesehinnangulehelt, st. tegemist on tõlkega inglise keelest): „Selle projekti käigus õppisin kuidas väljendada end võõrkeeles. Pidev inglise keeles rääkimine aitab mul kindlasti tulevikus teist emakeelt kõnelevate inimestega pingevabamalt suhelda. Sain aru, et tegelikult meeldib noortele võõrkeeles rääkida ja nad ei karda teha vigu. Niisamuti õppisin enda kohta seda, et ma tegelikult ei pelga võõrastega suhtlemist. Nüüd on see veelgi lihtsam! Mulle näib, et projekt õpetas mulle ka seda, kuidas lahendada probleeme erinevates olukordades.“
 
Liina: „Saksamaa reis oli siiamaani kõige parem reis üldse. Sealt sai palju sõpru ja sai suhelda erinevate inimestega. Väga lahe oli suhelda ka nendega, kes inglise keelt üldse ei osanud, sest see oli keerulisem.
Ööbimiskohaga jäin mina väga rahule, sest võrreldes poiste omaga olid meil väga head tingimused. 
Alguses ei meeldinud mulle see, et liiga palju vaba aega oli, aga tagantjärgi mõeldes oli see tegelikult hea, et päevad tegevusi täis polnud. 
Sealne söök, mida meile pakuti mulle ei meeldinud, aga söögikohad olid ARCOle ligidal, seega nälga ma ei jäänud.
Söögikohtade all ma mõtlen siis McDonaldsit.  
Transport oli ka väga mugav. Busse ei pidanud kunagi kaua ootama ja me oskasime lõpuks juba ilma Merleta nendega ringi liikuda.

Workshop (graffiti) oli VÕIMAS! Jäin oma lõputööga väga rahule ja inimestega, kellega käisin samas workshopis.
Mulle väga meeldisid hommikused ergutusmängud. 
Eelviimane päev oli väga masendav, sest väga raske oli hüvasti jätta nende inimestega, kellega ma seal väga hästi läbi saama hakkasin.“

Merle (juhendaja): „Kogu noortevahetuse märksõnaks pean mina omaltpoolt kindlasti usaldust. Seda nii kaasjuhendaja Jaanuse kui ka Getteri, Kelli, Liina, Kati, Andrease, Aadi, Fredi ja Taavi vastu. Tuleb tunnistada, et reisi meenutades ei mäleta ma, et üles oleks kerkinud erimeelsuseid, podinat. Kõike tehti kaasa rõõmuga ning sageli oldi ka teistele riikidele eeskujuks. Podin tuli vaid õhtul enne ärasõitu. Usun, et projekt andis noortele väga hea võimaluse saada aimu teistest kultuuridest, ka kaugemate naabrite kommetest ja tavadest. Et suhtluskeeleks oli inglise keel, andis projekt kindlasti julgust võõrkeeles suhelda. Ja selle viimase hästi oskamise eest saime korduvalt ja korduvalt kiita! Minule tegi tohutult rõõmu, et noored tõid oma tagasisides välja selle, kui tore on Eestis tegelikult elada. „Meil kõik on nii puhas ja korras! :)
Fred-Georg: „Olen väga õnnelik, et otsustasin selles projektis osaleda ja eriti hea meel on, et meie seltskond oli sõbralik ja aus. Projekti käigus õppisin tundma teisi kultuure ja samuti sain arendada oma inglise keelt. Kokkuvõttes jäin kõigega. Sellest reisist jääb mulle hea mälestus.“
Kelli: Me kõik oleme näinud Merlet noortekeskuses ja teadsime, et ta on ülimalt tore ja hooliv inimene... Aga Saksamaal olles oli see toredus ja hoolivus veelgi võimsam, see oli lihtsalt fantastiline. Ma arvan, et me ei jõua Merlet mitte kunagi ära tänada selle võimaluse eest! Sina ja meie reis olid SUUREPÄRASED! Sina oled siiani ja meie reis mälestustes on siiani SUUREPÄRASED!
Jaanust me ei tundnud väga palju ja sellepärast ei osanud ka me midagi oodata. Aga lõpuks kui me teda nägime ja temaga juttu rääkisime.. Me saime tohutult naerda, arutleda maailmaasjade üle ja lihtsalt kuulata kuidas ta räägib! Ta on hämmastavalt vaimukas, intelligentne ja sooja südamega inimene!“
Saksamaal olles hüüdsime me Merlet ja Jaanust enda emmeks ja issiks! Suur-suur-suur-suur aitäh EMME JA ISSI!

Kogu projekti rahastas Euroopa Noorte Saksamaa büroo (Youth in Action), tänu kellele olid elamine, toitlustus, koolitustegevused projektis osalenud noortele tasuta ning reisikulud kaeti 70 protsendi ulatuses. Kõik osalenud noored said kogetu, õpitu kinnituseks ka Noortepassi.
Suured tänusõnad Voka Avatud Noortekeskuse poolt ka kõigi osalejate vanematele, tänu kellele projekti ettevalmistus kiiresti ning muretult sujus.









Alutaguse Õpilasmaleva Toila rühm tegi korda Voka staadioni, spordihoone ja gümnaasiumiõue


Alustasime Alutaguse Õpilasmalevaga 1. juulil 2013. Saime esimesel nädalal iga päev kell 9.00 Vokas kokku. Esimene päev polnud õnneks nii hull töö rabamine, kuna kell 14.00 oli juba Jõhvis Alutaguse Õpilasmaleva avamine. Meid ristiti seal. Saime tasuta jäätist, kuulasime kõikide häid soovitusi ja saime palju töötuhinat igasse päeva.
Järgmisel päeval hakkasime Voka staadionil tööd rabama. Iga aastane traditsioon on ka mattide vahede korrastamine ja nende tõstmine. Terve see nädal tegime seda. Muidugi oli ka teisi tööülesandeid. Oli neid, kes pesid Voka spordihoonet ja kes lehepuhuriga ajasid lehed kokku. Ja peaaegu iga päev oli ka kuskile väljasõit.
Teisipäeval, 02.07 käisime malevlastega Vaivara õpilasmaleval külas. Seal mängisime Paintballi, matkasime ja harjutasime tornist trossiga laskumist. Neljapäeval käisime Karjamaal Peipsi ääres rannapeol. Selle korraldas Iisaku Õpilasmalev, kes sai 10. aastaseks. Reedel käisime Mäetagusel ETNO peol, mille korraldasid Mäetaguse õpilasmalevlased. Need olid esimese nädala tegevused. Ja muidugi tuli ka mõnel üritusel võit koju. Reedel, kui olime Mäetagusel, siis pidi seal ka olema oma etnosuss. Meie rühmast võtsin osa mina – võitsin tüdrukutest ja sain Miss Sussi tiitli.
Järgmisel nädalal alustasime jälle ka suure töötuhinaga. Teisel nädalal olime endiselt Voka staadionil. Teisipäeval olime Toilas, kus koristasime koolimaja ümbrust. Teisipäev oli ka see päev, kus tulid kõik vallad meile külla ja meil oli sportlik orienteerumismäng. Isegi Toila lastele meeldis see, teistsugune vaheldus ka millelegi huvitavale. Neljapäeval oli Kurtnas (Illuka vallas) viimane pidu ehk siis maleva lõpetamine. Peo stiiliks oli Hollywood.
Ja reedel viimane tööpäev, magus lõuna ja tagasiside päev. Ja nii see 2 nädalat läkski. Nagu on keegi öelnud kunagi: „Alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama“. See tuntud lause käis meie kohta.
Muidugi oli igal hommikul väga raske ärgata. Igal hommikul pidid Toila noored ise kohale saama, sest vaid ühe päeva tegime tööd Toilas. Need 2 nädalat olid väga-väga huvitavad. Saime endale palju uusi sõpru ja uusi teadmisi.
Minul oli väga tore kõik see 2 nädalat. Suured tänud nendele pubekatele kellega ma koos olin Toila Õpilasmalevas! AITÄH TEILE! Te olete super tublid ja mega töökad! Järgmine aasta jälle!

Alutaguse Õpilasmaleva Toila rühma nimel,
Getter Marii Kalvik

Alutaguse Õpilasmaleva Toila Rühma tegevusi toetasid Kirderanniku Koostöökogu, Leader programm, Toila vald.
Õpilasmalevat viis ellu Voka Avatud Noortekeskus, noortele pakkus tööd Toila valla Spordi-ja Kultuurikeskus

Kergejõustiku uudiseid

3.-4. juulil toimusid Rakveres Eesti juunioride ja B-klassi meistrivõistlused kergejõustikus.
Meie valla esindaja Kirill Vassiljev näitas seal häid tulemusi:
400 m jooksus saavutas Kirill kuldmedali ajaga 50,26. See oli tal juba viies tšempionitiitel.
Teisel päeval lõppes 200 m jooks pronksmedaliga (22,63).

Tuleb märkida, et konkurents oli tihe ja Kirill võistles endast vanemate noormeeste konkurentsis esimest korda, nii et tubli töö!

Voka suvituskoht

Voka, mis asub Eestimaa rannaplatoo ühel kõrgel kohal, on rikas igast liiki ja pakkuma sedaviisi mitmelaadset ainet ühteaegu esteetilis-kunstiliseks naudinguks kui ka teaduslikuks stuudiumiks - seda nii maastikumaalijale, loodussõbrale kui ka uljastele turistidelegi. 250-300 jala kõrgusel merepinna kohale ulatuva järsus kalda pangas paljastuvad siin nii pae-, savi kui liivakivikihid ja loodusjõud on aastatuhandete vältel sellest välja murdnud rahne, mis nüüd veepiiril lamamas. Siin-seal näeme kiirete ojavoolude poolt maapinda uuristatud sügavaid ürgorge, kus geoloogi silm märkamas maa-mereprofiile ning millede ülirikas vegetatsioon paelumas maalijaid.
/.../ Mõned paigad meenutavad siin miniatuurselt Rugenda ürgmetsastseene, mõned aga kohtasid Pitka ja Uttenwalli ümbrusest /.../

Üht jalgteed, mis kulgemas piki kaldajärsakut üle Middendorffi panga (Middendorffs-Höhe, mis on olnud kuulsa Siberiuurija lemmikpaiku) lääne suunda, jõuame 3-tunnise jalutuskäigu järel Oru meiereini (Meirei Orro).
Üks pea 12 jala kõrgune ning 25 jalase läbimõõduga rändrahn on tähistamas seal Pühajõe orgu ning kohe selle järel aga üks võimas jalakas pakkumas (oma 50 jalase läbimõõduga) rändajaile kaitset ja varju.



Kahe tunni järel jõuame Toilasse, kus on võimalik ronida 300 jala kõrgusele ulatuvale järsakule /.../
Vaatepilti võib mõnes suhtes võrrelda kaljudega Elbe ääres, kusjuures siinne vaade siiski võimsam ja seda eriti päikeseloojangul, mil õhtupuna peegeldub merepinnalt. Rändaja võib leida siin puhkekoha, maitsekalt kujundatud pavijonist, kuna romantiline park on kulgemas poolmetsikuna piki kaldaäärt.

Kui minna veel veerand tunni jagu edasi, näeme kaljukünkalt mere kohale ehitatud mehhanismi, mis on mõeldud rannalt küttepuude vinnamiseks - veeraks üle selle jooksva tugeva topeltketiga /.../
Edasi jõuame platoopealset jalgrada pidi lubjaahjuni, mille tarbeks see küttematerjali ülesvinnamise mehhanism mõeldudki. Kohe selle taga veevaeseks tõmbuv, kuid kevadeti ning sügiseti küllalt kahe joana 200 jala kõrguselt alla mühiseb.

Veel tunnike matkamist ning te jõuate Sakale, kus etteulatuvale kaljurannale ehitatud maitsekas suvemaja, kust avanemas kaunis vaade nii merele kui romantilisele mõisapargile./.../

Nii, et kui Vokalt lääne poole liikudes võib patisaks saada elamuse eelkõige suurejoonelisest loodusest, siis Vokal saab paeluma teda eelkõige romantistlikus vaimus rajatud park koos aiaga; ka võib leida ta siinse külalislahke pere poolt lembet vastuvõttu. Too, kes aga salongielu ihkab, peab liikuma ida poole - Sillamäele või Merekülla /.../
Sillamäel on nüüd 15 puidust suvemaja ja lisaks majandusehitisi, Merekülas on neid 30 ringis - kõik nad on maitsekalt ja soliidselt ehitatud ning seetõttu hinnas. Uus salong avas uksed alles selle hooaja algul, kusjuures avamist tähistati balli ja tulevärgiga.

"INLAND" 28. juli 1852 (kirjaviis muutmata)