Detsember

Aasta lõpp on alati hea aeg, mil pisut tagasi vaadata ja mis veelgi olulisem, edasi vaadata. Vaatame kõigepealt tagasi ja meenutame, mida valla lehe aastaring pakkunud on.

Veebruaris tähistasime valla lehe 20. sünnipäeva ja tegime algust haldusreformi kajastavate artiklite avaldamisega.

Märtsis rõõmustasime koos Voka Kokkadega, kes käisid Ilvesele ilvest pakkumas ja Naksitrallide sünnipäeva eel tegime tutvust sealsete staažikate õpetajatega.

Aprillis toimus Toila seltsimajas meeleolukas kohtumine Matti Pätsiga ja Karmel Markov rääkis Vokas toimunud Noorteseminari „Sinu T“ korraldamisest.

Maikuus ilmus pikem artikkel tänavu valla Aukodaniku tiitli saanud Laivi Voormansikust.

Juunis oli põhjust teha tutvust uute tulijatega – Toila sadamas alustas tegevust Sadamasalong ja Oru pargi väravas avas üle mitme aasta uksed taas väike kohvik.

Juulis ja augustis valla lehte ei ilmunud.

Septembris oli taas põhjust haldusreformist rääkida, võtsime kokku kultuurisuve, mis pakkus erinevat meelelahutust põnnidest vanavanemateni, tutvustasime Voka jõulinnaku saamislugu ja võimalusi ning ilmus ka artikkel Toila veemajandusest.

Oktoobris saime tuttavamaks Aasta Õpetajaga – Silja Sarapiga ja ilmus taas pikem ülevaade vee hinnast ja selle mõjutajates. Lisaks sai lugeda Toila Vabatahtliku Merepääste tegemistest.

Möödunud kuu lehes tegime juttu sügisel Toila Gümnaasiumi direktori kohale asunud Signe Ilmjärvega ja saime lugeda Naksitrallide tegemistest. Lisaks on igas lehes ilmunud pikemaid või lühemaid ülevaateid tehtust ja teateid saabuvate sündmuste kohta.

Saigi aasta linnulennul üle käidud ja käes on 2016. aasta viimane kuu.

Aasta viimased nädalad mööduvad tavaliselt kiiresti, pühade ootuses ja -saginas. Peaasi, et me iseennast sinna saginasse ära ei kaota ja leiame ikka aega ka oma aastale tagasi vaadata. Loodan, et teil kõigil oli seal ilusat ja head rohkem. Mõtestasin mõni aeg tagasi enda jaoks elu lahti nii, et see on nagu klaverimäng. Ühtegi lugu ei saa mängida ainult valgete klahvidega, ikka on vahepeal musti ka vaja... Õnneks on valgeid rohkem!

Pühadesoovid tahan seekord teile kõigile läbi Ave Alavainu kirjutatud ridade edasi anda:

Kui aastaring saab täis,
sa oled veidikene vanem.
Ehk oled tänaseks ka veidikene parem?
On elu leebemaks ja lahkemaks sind muutnud?
Kas oled kurjast heaga läbi tulla suutnud?
Mis jälgi jätsid selle aasta teile?
Mis oli sinust kasu endale? Ja meile?
Sa süütad küünlad.
Vaatad enda sisse.
Ja sulad jälle uue tulemisse.
Ma soovin kõikidele kodu.
soovin rahu.
Neid soove liites soovin kodurahu.

Vaid mõni nädal veel ja saamegi tervitada uut, 2017. aastat.

Kohtumiseni uuel aastal!

Lea Rand

Südamest südamesse...

TALV VIIPAB, UKSE EES ON TAAS TA,

SAAB JÄLLE LÕPULE ÜKS AASTA.
ÜKS AASTA OTSA TEISTE REALE.
PÄEV TAGANEB, ÖÖ TUNGIB PEALE.
PUU KÕRVAL RAAGUS SEISAB PUU.
MIS PARATA! DETSEMBRIKUU!
MIS PARATA! SIIN TAEVA ALL JU
EI OLE SOOJUST NÕNDA PALJU,
ET LÕPPEMATULT, AASTA RINGI
SEE SUUDAKS SOOJENDADA HINGI...
(A. Sang)

Üks aastaring saab varsti jälle täis. Korduma kippuv lause, aga nii ta on – jõuluaeg juhatab sisse aastavahetuse alguse ja valmistab ette meeleolu, mis kohati ehk nukker, kuid samas nii pidulik.

Pimedasse aega toovad valgust kaunistused kuuskedel, tänavatel, mis aitab meile kõige pimedamal ajal luua erksamat ja rõõmsamat meeleolu.

On mõtiskluste aeg, kus meenutatakse neid, keda meie kõrval enam ei ole, kus püütakse leida aega leida tee nende juurde, keda oma tavapärastes askeldustes tihti ei kohta ega näe.

Tullakse ja minnakse sinna, kus on meie juured, meile kallid inimesed.

Ja süüdatakse küünlad, et rääkida sellest, mis igapäevaselt üle huulte ei kipu tulema, rääkida armastusest, hellusest ja õrnusest, mis on meie sees, südames ja hinges.

Liigume tagasi lapsepõlve, et hoida neid, kes on meid kasvatanud selleks, kes me oleme, hoida vanemaid, hoida vanavanemaid – kõiki, kes eluraskustele vaatamata on hoidnud ja kandnud aatelisi väärtusi, edasiviivat elufilosoofiat.

Kaunist jõuluaega hea vallarahvas! Elujaatust ja tervist meie seitsmekümnestele, kaheksakümnestele ja vanematele.

Õnne ja armastust!

Toila vallavolikogu

Toila vallavalitsus

Siia saagu Põhjaranniku vald

30. novembril kinnitasid Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme volikogud kolme valla ühinemislepingu.

13. detsembril toimub lepingu pidulik allkirjastamine ja peale seda antakse see üle maavanemale, et taodelda vabariigi valitsuselt uue kohaliku omavalitsuse üksuse – Põhjaranniku valla moodustamist.

Ühinemislepingus on muuhulgas fikseeritud, et Toila valla, Kohtla valla ja Kohtla-Nõmme valla ühinemine toimub 2017. aasta kohaliku omavalitsuste volikogude valimistulemuste väljakuulutamise päeval, uue omavalitsuse vallavolikogu ja -valitsuse asukoht on Jõhvi ja omavalitsus kasutab senise Toila valla sümboolikat.

Oleme Toila valla lehes terve aasta vältel ühinemisläbirääkimistel silma peal hoidnud ja vallavolikogu esimees on asjade kulgu kommenteerinud.

Veebilehelt http://uusjohvi.weebly.com/ leiavad asjast huvitatud infot läbirääkimiste üldise korralduse kohta (sh lingid haldusreformi kodulehele), samuti on sealt leitavad läbirääkimiste teemad, juht- ja valdkondlike töögruppide koosolekute protokollid, ühinemisleping, seletuskiri ja kontaktinfo.

Et loodavast omavalitsusest väike ülevaade anda, toome välja mõned faktid ühinemislepingu seletuskirjast.

Ühinemisläbirääkimistel osalevatest omavalitsustest on territooriumilt suurim Toila vald (164 km2 ), järgnevad Kohtla vald (101 km2 ) ja Kohtla-Nõmme vald (4,65 km2 ). Ühinemise tulemusena moodustuva Põhjaranniku valla suuruseks kujuneb 269,65 km2.

Rahvastikuregistri andmetel elas 01.01.2016 aasta seisuga Toila vallas 2 308 inimest, Kohtla vallas 1 581 inimest ja Kohtla-Nõmme vallas 1 006 inimest. Moodustuva omavalitsuse rahvaarv (võttes aluseks Rahvastikuregistri andmed seisuga 01.01.2016) saab olema 4 895.

Ülekaalus on keskealised ning vanuse kasvades (65+) tõuseb naiste osakaal.

Suurima eelarvega on Toila vald, mille põhitegevuse tulud 2016. aastal olid kokku 2,82 miljonit eurot, järgnevad Kohtla-Nõmme vald 1,51 miljoni euro ja Kohtla vald 1,23 miljoni euroga. Moodustuva omavalitsuse põhitegevuse tulud saavad olema kokku suurusjärgus 5,58 miljonit eurot.

Omavalitsuste põhitegevuse kulud 2016. aastal kokku olid Toila vallas 2,92 miljonit eurot, Kohtla vallas 1,23 miljonit eurot ja Kohtla-Nõmme vallas 1,51 miljonit eurot.

Vabatahtlikult ühinevatele omavalitsustele on ettenähtud ühinemistoetus. Toetust võib iga omavalitsus oma territooriumil kasutada oma äranägemise järgi. Ühinemistoetuste eest teostatavate investeeringute kavas on kirjas, et Toila vald kasutab oma toetuse tänavavalgustuse rekonstrueerimisele kogu valla piires – minnakse üle LED-valgustusele.

Novembrikuus toimusid rahvahääletused kõigis valdades. Voka ja Toila küsitluspunktides 09.11.2016 ja 13.11.2016 toimunud Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme valla ühinemise osas elanike arvamuse väljaselgitamise tulemused on järgmised: Toila valla vähemalt 16-aastaste valimisõiguslike elanike arv 1950; Küsitluses osales 30 isikut ehk 1,54% nimekirja kantud isikutest; Jaatavalt vastas 20 isikut ehk 66,67 % küsitluses osalenud isikutest; Eitavalt vastas 10 isikut ehk 33,33 % küsitluses osalenud isikutest.

Lea Rand  

Vallavolikogus

30. novembril toimunud Toila vallavolikogu istungil olid peale ühinemislepingu kinnitamise ja rahvaküsitluse tulemuste kinnitamise arutusel järgmised küsimused:

1. Toila vallas, Altkülas, Viljamaa ja Viljatalu maaüksuste detailplaneeringu kehtestamine.

2. Toila Vallavalitsuse hallatavate asutuste tegevuse ümberkorraldamine. Volikogu otsustas korraldada alates 1. jaanuarist 2017 ümber Toila valla hallatavate asutuste Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskus ja Voka Avatud Noortekeskus tegevus ning anda noortekeskuse varad, õigused ja kohustused üle Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskusele.

70 ja mis siis...

Naisterahva vanus pidi olema teema, millest kõva häälega rääkida ei tohi. Loodan, et see, kellest edaspidi juttu tuleb, annab mulle nüüd saladuse avaldamise andeks!

Eks naisi ole erinevaid – on ühed, kes on vanad juba 30-selt, on neid, kes vananemisele iga hinna ja vahendiga vastu hakkavad ja on neid, kes lähevad aastatega aina paremaks, nagu hea vein.

Usun, et kõik, kes Helle Astokit tunnevad, nõustuvad minuga, et Helle kuulub nende viimast hulka.

Ilmselt tuntakse ja teatakse Hellet nii oma vallas kui ka kaugemal eeskätt tantsu kaudu.

Helle alustas tööd rahvatantsujuhina 1985. aasta novembrist. Ta on juhendanud igas vanuses tantsijaid ja praegugi harjutab Helle juhendamisel rohkem kui sada rahvatantsusõpra, kelle vanusevahe on julgelt 80 aastat. Alates 2014. aasta sügisest on ta tantsuõpetajaks Voka lasteaia „NAKSITRALLID” 5-6 aastastele. Helle on heasoovlik ja alati abivalmis ning pühendunud oma tegemistesse tantsuõpetajana kui õppijana. Tantsud on ala, mida tuleb tal pidevalt õppida endal ja siis edasi õpetada teistele, olles ise sealjuures kogenud, kannatlik ja elurõõmus. Kõige selle kõrvalt jääb tal aega tegeleda ka oma hobidega – aianduse ja ristsõnade lahendamisega.

Üks paljudest, kes Helle juhendamisel rahvatantsu harrastab, on Julie Laur. Julie räägib Hellest nii: „Tean Hellet kortermajas elamisest saati naabrinaisena ehk siis 33 aastat. Väga nõudlik ja tähelepanelik puhtuse, korra, vaikuse suhtes....Trepikojas toimetas selle nimel tema abikaasa Otto.

Mõnda aega tean teda kolleegina ja ühe poja kasvatajana – on meeles kuldne tandem Sirje Bombega; ikka minu jaoks nõudlik, terav...

Rahvatantsuõpetajana on Helle alati särav, naerusuine, leebe/kindlasti mitte nõudlik; hullult tegus, stiilne, krutskitega. Ka tantsudest meeldib meile õpetada ja esinemist soovitada just kiiksuga tantsudega nt setukeste "Tii", "Laimajad".

Ta on alati nõus esinemistes rolli võtma kas tantsijana või üllatajana/ tegelasena. Suurepärane kaaslane!“

Iga naise elus on suur osa perel, lastel, lastelastel. Nii ka Hellel. Üles kasvatanud kaks poega ja lapselapsigi paras pihutäis.

Noorem poeg Mehis iseloomustab ema: „Ta on rõõmsameelne, nõudlik ja sihikindel. Samas võib temalt oodata ka päris korralikke krutskeid. Igav juba ei hakka.“

Lapsepõlvest meenutab Mehis, et ema õmbles väga palju ning päris tihti surises köögi laua peal õmblusmasin ja nemad vennaga pidid muidugi kogu seda loomingut väiksena kandma—poes ju 70-ndatel suurt midagi ei olnud. „Sellest oli meil vennaga muidugi nii palju kasu, et kui laiad ülikonnapüksid 80-ndatel enam moes ei olnud, siis sellel ajal kui ema-isa rahvatantsuga tegelesid, saime meie oma püksid ümber teha. Pean muidugi tunnistama, et vend oli minust parem rätsep. Huvitav on see, et ma ei mäleta, et sellest mingit jama oleks olnud – ju oli kvaliteet piisavalt hea.“

Paljude, paljude muude asjade seas, mida Helle oma lastele edasi on andnud, toob Mehis välja kohusetunde ja töökuse. „Ja muidugi tänu sellele, et vanemad mitu korda nädalas rahvatantsuga tegelesid, kasvasime ka iseseisvaks. Kuidas see kõik minu lastele edasi saab antud, seda näitab aeg.“

Pidudel on tavaliselt Helle koos oma abikaasaga esimene paar põrandal. Kas tantsupisik on ka lastele edasi kandunud?

„Ega tantsimine mulle võõras pole, aga otsest nakkust pole täheldanud. Eks see on vist sellest, et tol ajal Toila keskkoolis oli vahepeal selline aeg, mil rahvatantsuga ei tegeletud. Küll on aga mul hea meel, et minu lastel on see pisik veres. Ja arsti poole pöörduda me ei kavatse.“

Ka pojapoeg Andreas kiidab vanaema vitaalsust ja energilisust:

„Vanaema Helle on väga nooruslik ja aktiivne inimene. Leiab aega, et tegeleda aiatööga, kui ka üles töötada noori tantsupidude jaoks. Tema energia ei rauge. Vahepeal on temaga isegi raske sammu pidada, sest tegemisi on nii palju. Ta on mulle selgeks õpetanud rahvatantsu ja andnud algteadmised peotantsus. Kõige esimene asi, mis Hellega meenub, on see, et tema eeskujul õppisin selgeks sõrmedega vilistamise. Ta on väga ainulaadne juba oma energilisuse ja tahtejõu pärast.“

Kuna kõik on esile toonud Helle energilisuse ja väikesed krutskid, siis jääbki lõpetuseks soovida vaid, et energiat ikka jätkuks ja igasse päeva mahuks ka üks väike vimka. Siis ei ole endal igav ja teisedki saavad sellest osa. Ei mäleta, kes see oli, aga keegi on öelnud, et rõõm on nagu parfüüm, mida ei saa endale piserdada nii, et teisedki sellest osa ei saaks.

Palju rõõmu Sulle, Helle!

Lea Rand

Tahaks tagasi tulla, sest siin on asju, mida tuleb muuta....

Selline arvamus kõlas novembri alguses Vokas toimunud noorte osaluskohviku arutelul, kus noored tundsid muret Ida-Virumaa maine pärast ja rääkisid sellestki, kuidas haldusreform noori puudutab.

Hubases kohvikukeskkonnas viidi läbi neli arutelu ringi, kus käsitleti teemasid nagu: haldusreform, BREXIT, ühiskonna surve noortele, Ida-Virumaa noorte elus.

Ürituse eesmärgiks oli saada teada noorte arvamus käsitletavatel teemadel ning anda neile võimalus enda arvamust avaldada. Maakonnasiseselt oli eesmärgiks koguda sisendit noortekogu tööle ning saada teada, mida noored Ida-Virumaalt ootavad.

Arutelude käigus selgus, et kahjuks seostuvad enamikul noortest Ida-Virumaaga negatiivsed emotsioonid. Toodi välja, et Ida-Virumaa kuvand on pigem negatiivne ning seda mõjutab suures osas meedia. Sageli jäävad head uudised kurbade ja traagiliste varju.

Haldusreformist rääkides tuli välja, et noored on selles suhtes äraootavad. Samas kardetakse, et nende piirkonnas, eriti maapiirkondades kaovad ära fookus ja otsustusõigus.

Noored arvasid, et nad peaksid end ise nähtavaks tegema ja aktiivsemad olema.

Kõlas aga ka arvamus, et pigem tahaks tagasi tulla, sest siin on asju, mida tuleb muuta ning mis motiveerivad tagasitulekut.

Refereeritud

10. novembril „Põhjarannikus“ ilmunud Elise Jaloneni artiklist 

Kuidas võtta vastutust?

Vahel ikka tabame end mõtlemas, kas meie vastutada on ainult enda elu ja teekond või peaksime me olema valmis võtma vastutust ka oma kogukonna ja ühiskonna eest?

17. novembril toimus Tallinnas Nordea kontserdimajas noortekonverents „Lahe koolipäev“. Selle aasta teemaks oli „Kuidas võtta vastutust?“ Päevast võttis osa üle 1300 noore, noorsootöötaja ja huvijuhi. Lahedale koolipäevale oli kutsutud esinema Eesti oma valdkondade tipud, kellelt ammutada inspiratsiooni ja kelle kogemuste kaudu oleks just endal võimalik paremaid otsuseid teha. Inimesed, kelle eluteel on olnud palju tööd, higi ja raskusi, on võtnud edasi liikumiseks vastutuse enda kätte ja see on neid edasi viinud. Selle aasta esinejateks olid astroloog Igor Mang, maailmarändur Maarika Traat, EBSi õppejõud Agu Uudelepp, muusik ning produtseerija Henry Kõrvits, Jüri tervisekeskuse juhataja ja arst Riina Raudsik, sõudjad Allar Raja ja Kaspar Taimsoo, näitleja, laulja ja saatejuht Märt Avandi ning investor Jaak Roosaare. Samuti oli palju üllatusesinejaid: Curly Strings, Daniel Levi, noortebänd 2016 The notes ning mustkunstnikud Meelis Kubo ja Charlekas.

Igal aastal tunnustatakse ka noori, kes on oma kodukohas silma paistnud mõne hea teoga. See on „Hea eeskuju“ konkurss, mis on ellu kutsunud märkama ja tunnustama neid, kes on oma tegudega teistele eeskujuks. Kokku oli 15 laureaati ning nende seast oli raske välja valida ühte, kuna kõik need 15 noort olid seda väärt ja eeskujuks teistele.

Mõeldes tagasi neljapäevale meenub palju emotsionaalseid hetki. Lõputud aplausid, lava täis andekaid inimesi, osalejate naerul näod ja säravad silmad ning nende tahe jagada noortega enda elukogemust. See ei unune. Osalemine „Lahedal koolipäeval” oli võimalus võtta osa millestki vingest, jagada motivatsiooni, üksteist inspireerida ja olla eeskujuks.

Konverentsil Lahe Koolipäev osalesid Toila Gümnaasiumi

ÕOV president Annika Palmi ja Kätlin Kuusemets

Jõulukontsert Pühajõe kirikus

Jõulukontsert

10. detsembril Pühajõe kirikus 17.00

Esinevad Saara Kadak, Jakko Maltis ja Mait Maltis

Tütarlasteansambel "Päikesekillukesed"

Toila valla elanikule pilet soodushinnaga 5€

Tavahinnaga pilet 8€

Eelmüük avatud Toila ja Voka raamatukogudes ja Voka spordihoones.

Liigub kontserdibuss!

Palun teata transpordisoovist piletit eelmüügist ostes 

Toila või Voka raamatukogus.  

Jõululugu neile, kes usuvad päkapikke

Siuru jõulukontsert

Seitse moodust, kuidas säästa küttearvelt

llmad lähevad aina külmemaks, lumigi juba maas. Talv on muidu ilus aeg, aga olgem ausad: ees ootab kaheksa kuud kütmist, mis nõuab rahakotist oma lõivu. Eesti kliima vastu ei saa, küll aga saab küttekulu kontrolli all hoida. Kuigi hooned on oma ehituse, seisukorra ja küttesüsteemi poolest erinevad, leiab igaüks siit häid nõuandeid, mida oma kodus rakendada.

1. Kontrolli aknaid ja uksi

Vanematel akendel sulge kõik praod, kuid parem oleks aknad välja vahetada. See on küll suur väljaminek, kuid pikemas perspektiivis tasub see end ära. Uuematel akendel kontrolli tihendeid, vajadusel uuenda neid. Vaata üle ka välisukse tihendid ning välisseinas asuvad süvendid.

2. Kontrolli küttekehi

Ahjuküttega elamuid kontrollib korstnapühkija. Gaasi- ja keskküttega eluruumides aga peaksid kontrollima, kas see on tasakaalustatud ja korralikult õhutatud. Küttesüsteemi tasakaalustamisega on võimalik vähendada küttekulu kuni 30%. Selleks kutsu kütteekspert. Küttekeha õhutamise aga saad enamasti teha ise, õhutamise vajadusest annab küttesüsteem märku mulksumise teel. Kui sul on ruume, mida sa ei kasuta, siis tasub nendes jaotustorud ja ventiilid isoleerida.

3. Automatiseeri küttesüsteem

Niimoodi väldid ala- ja ülekütmist säästes küttearvelt 5–25%. Automatiseerimise vahendeid on lihtsamast keerulisemani igas hinnasklassis. Sõltuvalt oma küttesüsteemist küsi vastava eksperdi käest nõu. Kui automatiseerimine pole võimalik, võta ühistus teemaks eraldi lugejate paigaldamine.

4. Küta ruume vastavalt vajadusele

Kütteperioodil loetakse normaalseks õhutemperatuuriks eluruumides 18 – 22 °C. Samas ei pea kõik ruumid ühesoojad olemad. Esikut kasutad arva, seega võiks seal piirduda 15 kraadiga. Kui laste- ja elutoas tunned end mugavalt 20-22 kraadi juures, siis köögis toimetamiseks ja magamistoas puhkamiseks on 18 kraadi ideaalne. Ruumid, mida sa kasutad harva või ei kasuta üldse võiks jätta kütmata või hoida optimaalse 12-14 kraadi juures.

5. Tuuluta, aga ära jahuta.

Külmal ajal ruume tuulutades tee aken kuni viieks minutiks pärani lahti, võimalusel lülita selleks ajaks välja ka küte. Akent tuulutusasendisse jätta pole soovitatav: värske õhu maht on väike, kuid soojakadu suur. Ühtlasi, ära lase toal täiesti maha jahtuda, sest iga kraad temperatuuri tõstmist tõstab ka küttekulu ligi 5%.

6. Lase küttekehal oma tööd teha.

Vaata tubades ringi ja veendu, et küttekehad poleks blokeeritud mööbli, kardinate või muude esemete poolt. Vastasel juhul ei pääse soojus ringlema ja toa soojenemiseks on vaja rohkem kütta. Vajadusel tõsta asju ringi ja vaheta kardinaid.

7. Kasuta kardinaid ja vaipu maksimaalselt ära

Kui väljas paistab päike, vabasta aknad paksudest kardinatest ja ruloodest, et soojus pääseks tuppa. Päikese loojudes sulge katted: nii vähendad soojakadu ja takistad külma liikumist tuppa. Vaip aga on jala all mõnus ja soe toimides hea tõkkena mööda põrandaid liikuvale külmale.

Kui kõik muu on proovitud, siis paksemad riided ei vea kunagi alt. Kuigi igaühele meist meeldiks kodus lühemates riietes ringi liikuda, on kampsunitel, pikkadel pükstel ja paksudel sokkidel oma võlu.

Allikas: laenukool.ee