Südamest südamesse...

TALV VIIPAB, UKSE EES ON TAAS TA,

SAAB JÄLLE LÕPULE ÜKS AASTA.
ÜKS AASTA OTSA TEISTE REALE.
PÄEV TAGANEB, ÖÖ TUNGIB PEALE.
PUU KÕRVAL RAAGUS SEISAB PUU.
MIS PARATA! DETSEMBRIKUU!
MIS PARATA! SIIN TAEVA ALL JU
EI OLE SOOJUST NÕNDA PALJU,
ET LÕPPEMATULT, AASTA RINGI
SEE SUUDAKS SOOJENDADA HINGI...
(A. Sang)

Üks aastaring saab varsti jälle täis. Korduma kippuv lause, aga nii ta on – jõuluaeg juhatab sisse aastavahetuse alguse ja valmistab ette meeleolu, mis kohati ehk nukker, kuid samas nii pidulik.

Pimedasse aega toovad valgust kaunistused kuuskedel, tänavatel, mis aitab meile kõige pimedamal ajal luua erksamat ja rõõmsamat meeleolu.

On mõtiskluste aeg, kus meenutatakse neid, keda meie kõrval enam ei ole, kus püütakse leida aega leida tee nende juurde, keda oma tavapärastes askeldustes tihti ei kohta ega näe.

Tullakse ja minnakse sinna, kus on meie juured, meile kallid inimesed.

Ja süüdatakse küünlad, et rääkida sellest, mis igapäevaselt üle huulte ei kipu tulema, rääkida armastusest, hellusest ja õrnusest, mis on meie sees, südames ja hinges.

Liigume tagasi lapsepõlve, et hoida neid, kes on meid kasvatanud selleks, kes me oleme, hoida vanemaid, hoida vanavanemaid – kõiki, kes eluraskustele vaatamata on hoidnud ja kandnud aatelisi väärtusi, edasiviivat elufilosoofiat.

Kaunist jõuluaega hea vallarahvas! Elujaatust ja tervist meie seitsmekümnestele, kaheksakümnestele ja vanematele.

Õnne ja armastust!

Toila vallavolikogu

Toila vallavalitsus