Sügisevärvilised lehed katavad juba maad ja kollaseks kuivanud rohukõrte vahel sädelevad varahommikul kastepiisased ämblikuvõrgud.
Sügis on täies jõus ning loodus sätib end puhkama.
Sügiskoristuse käigus saavad puulehtedest sahisevad lehekuhilad. Päikeseliste ning kuivade ilmadega tehakse veel viimased hilised niitmised juba kuivanud heinaga rohumaal või rohtu kasvanud põõsaste all.
Ärme unusta, et põõsaste alused,
kuivanud kõrtega rohumaad ja isegi paar päeva seisnud lehe- ja
oksahunnikud võivad olla siilide poolt valitud enda
talvepesaks.
Temperatuuri langedes teevad siilid esialgu
paaripäevaseid uinakuid. Külmemaks minnes pikenevad pessa jäämise
päevad kuniks sealt ei väljuta enne kevadet.
Siilide talveuni kestab Eestis pea pool
aastat, novembrist kuni aprillini, selle aja jooksul kaotavad nad
kuni 1/3 oma kehakaalust. Väga väikese kaaluga siilidel talve üle
elamine ei õnnestu.
Talveune eesmärk on energia säästmine,
et suuta kevade saabudes taas ärgata.
See tähendab, et praeguseks peavad need okaskerad olema kogunud endale kena talvekaalu koos piisava rasvavaruga, valinud välja pesapiirkonna ja paljudel juhtudel valmistanud ette ka pesa. Nende valitud ja ette valmistatud talvepesa hävimine tähendab uusi otsinguid, ehitamist ja suurt lisaenergia kulutamist.
Olgem siis sügiskoristust tehes oma öiste aiasõprade vastu tähelepanelikud, hoiame nende pesakohti ning väldime siilide sattumist niidukite ja trimmerite ette ning sügislõkkesse.
TVL
No comments:
Post a Comment