Veebruar

 

Toila valla leht - 25!

 

Head Toila valla lehe lugejad!

Täna, kui värskeid Toila valla uudiseid asute lugema, võite meile ja ka endale palju õnne soovida, sest meie valla leht saab tänavu veebruaris 25 aastaseks. Inimese jaoks pole see veel teab mis kõrge vanus, aga ühe perioodikaväljaande jaoks üsna auväärne.

Seda enam, et nii pika ilmumisajaga vallalehti ei ole Eestimaal mitte just eriti palju. Nii et oleme õnnitlused igati ära teeninud!

Et Agu Sihvka kombel kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama päevast, mil minu juurde tuli tollane Toila vallavanem Bruno Uustal ja küsis, mis ma arvan, kui hakkaks õige valla lehte tegema.

Ega ma tegelikult osanudki kohe midagi arvata, sest mingit teadmist, kuidas üks valla leht välja peaks nägema või kuidas seda tegema peaks, mul polnud. Aga et olin 25 aastat noorem ja uutele väljakutsetele ehk rohkem avatud, kui praegu, siis veebruaris 1996 see ilmus. Esimene number Toila valla lehte.

Ehkki esimeses lehes kutsusime lugejaid üles lehele ikka „korralikku nime” ka pakkuma, läks nii, et justkui ilma nimeta see leht jäigi. Aga tundub, et ka ilma selleta on lehel päris hästi läinud.

Vahepeal oli lehe ilmumisel küll paariaastane paus, aga 2003. aastast kuni tänaseni on Toila valla leht enam-vähem regulaarselt jõudnud valla elanike postkastidesse, et tuua uudiseid valla asutuste ja inimeste tegemistest, sekka ka muud lugemist oma vallast ja kaugemalt.

Möödunu meenutuseks sirvisin vanu lehti ja pean ütlema, et väikesest infolehest oleme kasvanud päris korralikuks ajaleheks, lisaks saab juba 11 aastat Toila valla uudiseid lugeda blogist ja alates eelmisest aastast on kõik lehed pdf-na loetavad ka Toila valla kodulehel.

Olen ikka seda meelt olnud, et valla lehte ei tee toimetaja üksi, vaid see sünnib koostöös kohalike asutuste ja valla elanikega. Siinkohal tahan tänada kõiki, kes 25 aasta jooksul on andnud oma panuse, et leht sisuga täidetud ja peaaegu iga kuu postkastidesse jõuaks. Loodan, et see koos tegemine jätkub meil ka edaspidi ja järjest aktiivsemalt. Kui te märkate enda kõrval inimesi või tegusid, mis väärivad leheveergudel kajastamist, siis võtke aga julgesti minuga ühendust või saatke oma kaastöö mulle postkasti lea.rand65@gmail.com. Kaastöid ja vihjeid teemadeks ootan iga kuu 25. kuupäevaks. Ja sellepärast, et äkki ei oska nii hästi oma mõtteid kirja panna, pole vaja üldse muretseda – selleks ju toimetaja ongi, et vajadusel abiks olla.

Uute kohtumisteni leheveergudel!

Lea Rand

Miljööväärtusliku ala määramine Toila alevikus Pikal tänaval

 

Foto: Lea Rand

Toila Vallavalitsus on algatanud Toila alevikus Pikal tänaval miljööväärtusliku ala määratlemise. Vajadus seesuguse tegevuse järele tuleneb juba 2005. aastal koostatud endisest (sh endiselt kuni uue üldplaneeringu valmimiseni kehtivast) Toila valla üldplaneeringust. Miljööväärtuslike alade määratlemise vajadusele keskendub ka hetkel koostatav Toila valla üldplaneering. Miljööväärtusliku ala määratlemisest loe täpsemalt Toila valla üldplaneeringu projekti alapunktist 3.15 Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine, vt veebilehelt: http://toila.kovtp.ee/uldplaneering.

Miljööala puhul on tegu oma olemuselt selgelt ja eripäraselt eristuva kultuurikeskkonnaga, mis hõlmab inimeste loodud ja kujundatud eluasemepiirkondi. Miljööväärtuslike alade kaitse eesmärk on planeerimisel ja ehitamisel tagada ehitusajaloolise väärtusega elu- ja abihoonete, planeeringu, algse krundistruktuuri, tänavavõrgu, ajalooliste teede, haljastuse, maastikuelementide, kaug- ja sisevaadete, meeleolu ja kultuurikeskkonna säilitamine.

Osaliselt on Pikal tänaval miljööväärtuslik uurimustöö tehtud juba 2002. aastal projekti “Toila Külarada – Toila kultuuriline ja ajalooline eksponeerimine” raames ning arhitektuuribüroo 4A poolt, kuid käsilevõetud algatusega soovitakse anda miljööväärtusele konkreetsem ja järgitavam sisu. Lisaks Pikale tänavale puudutab miljööväärtusliku ala määratlemine ka Pikalt tänavalt vaadeldavatele lähialadele. Nõuete ja soovituste/suuniste seadmine on oluline kultuuriväärtusliku pärandi säilitamiseks ja arenguvõimaluste määramiseks, samuti alade kvaliteetse elukeskkonna tagamiseks. Inimestele tekib seeläbi väga hea ja toetav tööriist, mille järgi oma tegevusi planeerida – olgu selleks siis piirdeaia vahetamine, fassaadide renoveerimine või olemasoleva maja lammutamise järel uue ehitamise kavandamine. Hea näitena saab tuua Pikk tn 31 maja täieliku renoveerimise, kus ilma suunisteta on omanik väga osavalt järginud miljööväärtuslikule alale iseloomulikke tunnuseid ning säilitanud nö traditsioonilise suure tänavapoolse verandaga Toila alevikule iseloomuliku hoone.

Kõik teemaga seotud ettepanekud on oodatud e-posti aadressil mehis.luus@toila.ee. Viime protsessi läbi võimalikult laia kaasamisega, et kõik seotud majapidamised saaksid kõikidele oma küsimustele vastused. Töid teostab Artes Terrae maastikuarhitektide büroo.

Mehis Luus

Toila vald arvudes

 

1. jaanuari 2021 seisuga elab Toila vallas 4657 inimest (nendest 2278 naist ja 2379 meest).

2020. aastal sündis Toila vallas 30 last (nendest 16 poissi ja 14 tüdrukud).

Manala teele läks 64 Toila valla inimest.

Toila valda tuli mujalt elama 156 inimest, teistesse omavalitsustesse läks 203 inimest. Valla siseselt vahetas 2020. aastal elukohta 53 inimest.

Toila vallas on üks alev – Kohtla-Nõmme (951 inimest), kaks alevikku – Voka (724 inimest) ja Toila (859 inimest) ning 26 küla. Kõige vähem elanikke on Uikala külas (1) ja kõige rohkem inimesi elab Järve külas (576).

Toila vallas on seitse hallatavat asutust: Toila Gümnaasium (256 õpilast, sh gümnaasiumis 54 ja põhikoolis 202 õpilast), Toila Muusika- ja Kunstikool (71 õpilast), Voka Lasteaed Naksitrallid (67 last), Kohtla-Nõmme Kool + lasteaed (84 õpilast ja 57 last), Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskus (sh Voka kultuuri- ja spordihoone, Toila seltsimaja, Kohtla-Nõmme ja Saka rahvamaja ning Voka, Järve ja Kohtla-Nõmme noortekeskused, laululavad-väljakud Toilas, Sakal ja Kohtla-Nõmmel), Toila Vallaraamatukogu ( harukogud Voka, Saka ja Kohtla-Nõmme) ja Toila sadam.

Toila valla seitsmes hallatavas asutuses, vallavalitsuses ja volikogus on planeeritud kokku 152 ametikohta (180 töötajat).

Vallavolikogus on 17 liiget ja neli alalist komisjoni. 2020. aastal toimus kümme volikogu istungit.

Vallavalitsuse teenistuses töötab 19 inimest, sh 13,25 ametnikuna ja 5,75 töölepingu alusel. Struktuuris on kokku 19 ameti- ja töökohta. Täitmata on ehitus-hankespetsialisti ametikoht. Vallavalitsuse liikmeid on viis. Vallavalitsuse istungid toimuvad reeglina kaks korda kuus teisipäeviti, vajadusel tihemini. 2020. aastal toimus 34 vallavalitsuse istungit.

TVL

Toila valla 2021. aasta kaasav eelarve

 Toila valla kaasav eelarve on mehhanism, mis on mõeldud elanikkonna kaasamiseks ning mõne nende

 poolt tõstatatud idee realiseerimiseks või kitsaskoha lahendamiseks. Toila valla kaasava eelarve suurus

 on 10 000 eurot ning sel korral esitati kokku neli ideed, millest nö lõpphääletusele jõudis kolm.

Perioodil 06.-19.01.2021 toimunud hääletusel osales 443 inimest ehk 11,2% hääletusõiguslikest inimestest (alus: Toila valla kaasav eelarve määrus, 28.10.2020 nr 86).

VOLIS infosüsteemis said hääletada kõik 16+ vanuselised Toila valda oma elukoha registreerinud inimesed, keda 01.01.2021 seisuga on kokku 3 965.

VOLIS-keskkonna poolt saadud tagasisidest nähtub, et hääletaja keskmine vanus on 44 aastat, sh vanima hääletaja vanus on 87 aastat.

Kuni viimase päevani oli hääletusel osalemine võrdlemisi tagasihoidlik, kuid aktiveerus sellegi poolest viimastel tundidel ning pakkus põnevat närvikõdi erinevate piirkondade elanikele. Võib öelda, et kogukondades tekkisid eestvedajad, kes väga tuliselt enda poolt tehtud valikule toetajaid koguma hakkasid.

Toila Vallavalitsuse 26. jaanuar 2021 korraldusega nr 27 kinnitati hääletuse tulemused järgmiselt:

1. Rannakiiged ja -pingid Toila avatud rannaalale – 228 häält;

2. Kogukonnaaed aka kogukonna koostöö ja aktiivsusnurk – 208 häält;

3. Väikelaste mänguväljak Kaevandusmuuseumi õuealal – 7 häält.

Vallavalitsuse korraldusega kinnitati realiseerimisele kuuluvaks ideeks rannakiikede ja -pinkide paigaldamine Toila avatud rannaalale.

Aga et tihedas konkurentsis selgunud võitjaidee ei jääks ainsaks realiseeritavaks ettepanekuks, on juba nii vallavalitsuse, Kohtla-Nõmme Kooli kui kohaliku MTÜ poolt peetud plaani Kohaliku Omaalgatuse Programmi (KOP) toel ja valla kaasabil ka Kohtla-Nõmmele rajatava kogukonnaaia projekti elluviimiseks.

Kaasava eelarve kui elanikkonna kaasamise mehhanismi läbivaks mõtteks on ka elanikkonnalt ideede kogumine, mida omavalitsus saaks vastavalt võimalustele järk-järgult realiseerida ka juhul, kui need elanikkonna hääletusel rohkelt hääli ei kogunud.

Järgmine kaasava eelarve ideede/ettepanekute korje saab taas alguse 1. novembril 2021 ning oodatud on taas kõik head ideed, mis on muudavad valla erinevate piirkondade elukeskkonda või lahendavad mõne kitsaskoha. Aasta vältel tuuakse valla lehe kaudu ka erinevaid näiteid teistes piirkondades läbiviidud kaasava eelarve projektidest, et veelgi enam õhutada kõiki kogukonnaliikmeid oma heade mõtetega välja tulema.

Mehis Luus

Tütarlaps pärliga

 

Ida-Virumaa Kultuuripärli möödunud aasta tegevuste ja kultuurielu edendamise eest sai Jõhvi kontserdimaja direktor Piia Tamm.

Alustuseks veel kord palju õnne!

Oled oma tegemistega Kultuuripärli auga ära teeninud. Aga kui mõelda üldse pärlite peale, siis kas Sa oled pärlikandja? 

Tänan väga! Olen küll. Mõned pärlid on mulle ka kingitud.

Kas, kui oluline on Sinu jaoks tunnustus, märkamine? Usun, et ükski kultuurivaldkonnas tegutseja ei tee oma igapäevatööd mõttega, et ehk tuleb ühel päeval ka suur tunnustus, aga siiski.

Muidugi on iga märkamine meeldiv. Ma ei võtagi seda tunnustust enda jaoks mitte ainult kui viimase aasta tegemiste eest, mil kultuurielu oli enamiku aastast lukus. Pigem on see kogu 15 aasta tegemiste kokkuvõte, mida oleme Jõhvi kontserdimajas üheskoos teinud. Möödunud aastast saab küll esile tuua seda, et toimus meie pika traditsiooniga suvine „7 linna muusika festival“ ja Ida-Virumaal toimusid kahed suuremad filmivõtted. Tore, et Ilmar Raagi  fantaasiafilmi „Erik Kivisüda“ võtted olid just Toila rannas.

Olen väga tänulik ja rõõmus, et minu ümber on hea meeskond, kellega erinevaid ideid algatada ja arendada.

Näiteks kui korraldasime esimest aastat Toila rannas Muinastulede ööd, siis korjasime eelmisel päeval ise puuskulptuuride ehitamiseks vajaliku heina heinamaalt ja roikad metsa alt kokku. Järgmistel aastatel läks juba lihtsamalt.

Kuidas Sina, Lõuna-Eesti tüdruk, üldse Ida-Virumaale sattusid?

Tulin pärast ülikooli Jõhvi vallavalitsusse arendusnõunikuna tööle 2004. aastal. Esialgu arvasin, et tulen Ida-Virumaale üheks aastaks. Sealt kutsus Aivar Mäe mind tööle Jõhvi kontserdimajja ja siis läks nii põnevaks, et nüüd on märkamatult juba 15 aastat Ida-Virumaal täis.

Miks oli just kultuurivaldkond see, millega otsustasid end siduda? Oleks ju võinud ka õppida näiteks ärikorraldust või avalikku haldust või hoopis juuksuriks või õpetajaks?

Ma olen ülikoolis tegelikult õppinud hoopis keskkonnakaitse instituudis ja ka TÜ-s inimgeograafiat, kus tekkis kirglik huvi regionaalarengu vastu. See on ka üks põhjustest, miks just Ida-Virumaa tervikuna mind võlub. Õnneks sattusin ülikoolis ka professor Juhan Maiste kursustele, kus tekkis suurem huvi kultuuripärandi valdkonna vastu. Kultuuripisiku sain Tartu Mart Reiniku gümnaasiumist (endine Tartu 10. Keskkool). Käisin seal muusika eriklassis ning gümnaasiumis teatrieriklassis, mille raames sain ka balletist algteadmised. Seepärast julgesime ka balletifestivali korraldamise ette võtta.

Jõhvi Kontserdimaja ei ole minu jaoks olnud ainult kultuuriprojekt, vaid paljuski ka regionaalse arengu projekt (kuidas läbi kultuuri toimuvad laiemad muutused regioonis) ja seepärast on see kõik kokku olnud minu jaoks väga paeluv. Väga mitmed suured ja mahukad investeeringud jõudsid Jõhvi pärast Jõhvi Kontserdimaja avamist ja need on tänaseks Jõhvit kui maakonnakeskust ju väga palju arendanud ja muutnud.

Öeldakse, et me kõik tuleme lapsepõlvest. Mida Sina sealt kaasa oled saanud?

Suure armastuse muusika ja kultuurivaldkonna vastu tervikuna. Lisaks koolis toimuvale käis meie pere aktiivselt erinevatel Tartu kultuurisündmustel, (nii kunstinäitused, teatrietendused kui ka muusikasündmused) ning vanemad õed-vennad võtsid mind omakorda kaasa nendele sündmustele, mis neid sel ajal huvitasid. Pereringis on üheskoos palju ka lauldud, paljuski tänu minu insenerist onule, kes õpetas meile tikripõõsaste kõrval Entel-Tenteli laulud selgeks. Kultuuri valdkond on minu jaoks väga loomulik keskkond. Lisaks meeldivad mulle väga need andekad inimesed, kes Eestis kultuurivaldkonnas tegutsevad.

Mis on Sinu jaoks elus tähtis? Mida hindad inimestes?

Peamine on see, et inimesel endal silmad säravad ja nad saavad teha täpselt seda, mida nad kõige rohkem soovivad. Minu jaoks on Ain ja Signe Kiisk oma Pargi Kohvikuga üks imetore näide sellest igapäevasest tegususest Toilas. Ja on väga rõõmustav, et just selliseid inimesi tuleb Toilasse järjest juurde.

Kuidas Sa puhkad?

Viimastel aastatel on läinud kuidagi nii, et puhkan nii metsas kui mere ääres.

Mulle tundub, et oled oma juured Ida-Virumaale ja Toilasse üsna sügavale ajanud. Mis Sind siin võlub? Miks on hea Toilas elada?

Toila oma Pika tänava puidust majadega, kivise ranna ja ajaloolise pargiga võlus mind juba 15 aastat tagasi. See oli ka üks põhjustest, miks rannas Muinastulede ööd korraldama hakkasin.

Muidugi poleks ma siis osanud arvata, et ühel päeval on just siin minu kodu. Toilas on nii palju imelist igapäevaselt meie ümber. Naudin seda, et suvel saab liikuda jalgrattaga.

Palun anna Toila valla lehe lugejatele kolm kultuurisoovitust? Mõni kontsert, teatrietendus, film või raamat...

Viimase aja lugemised on Age Oksa raamat „Liblikalend“ ja Michelle Obama elulooraamat. Mõlemad on minu jaoks huvitavad lugemised. Nad on mõlemad tugevad ja inspireerivad naised, kellel on oma tegemistele suur pühendumus ja selle kõrvalt ka pere. Filmidest oli elamuseks „Meie unistuste talu“, mis näitas väga hästi, kui vajalik on hoida looduses tasakaalu ja kui suur töö see tegelikult on.

Suur tänu, Piia! Jätkuvat sära ja edu Sinu tegemistesse!

Küsis Lea Rand

Meie pärlid

 Alates 1995. aastast annab Eesti Kultuurkapital välja aastapreemiaid, mis

 määratakse aasta jooksul enim

 silma paistnud kultuuri- ja spordivaldkonna tegelastele.

Alates 2006. aastast tunnustab Eesti Kultuurkapital maakondades kunstide, rahvakultuuri- ning kehakultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevate inimeste erialast pühendumist kultuuripreemiaga  “Kultuuripärl”.

26. jaanuaril andis Kultuurkapitali Ida-Viru ekspertgrupi juht Vladimir Võssotski üle tänavused maakondlikud kultuuripreemiad ja saame rõõmustada selle üle, et kaks neist tuli ka meie valda.

Mitmekülgse kultuurilise tegevuse ja kogukonnatunde loomise eest pälvis aastapreemia Toila Gümnaasiumi õpetaja, muusikalitrupi hing ja eestvedaja Anu Pungas (fotol).

Ida-Virumaa Kultuuripärli möödunud aasta tegevuste ja kultuurielu edendamise eest sai Jõhvi kontserdimaja direktor Piia Tamm.

Palju õnne ja jätkuvat tegutsemislusti ka Toila valla lehe lugejate poolt!

Lea Rand

Vallavanema pöördumine

 Head valla inimesed!

Oleme alates 2020. aasta kevadest läbinud COVID-19 viiruse tõttu eriolukorra, muutes oma igapäevast elukorraldust, püüdnud hakkama saada. Kogu see periood on näidanud, et kõik meie seas ei mõtle ühtmoodi.

Aasta 2021 algas jäkuvate viirusepuhangutega ning Ida-Virumaa jaoks vägagi karmilt – majutusettevõtted, spad ja toitlustuskohad, spordihooned ja huvitegevused suleti. Ettevõtete sulgemisest ei pääsenud ka Toila vald. Olukord on majanduslikult keeruline ja mõjutab meie inimesi otseselt – ettevõtete tulevik teadmata, töötute arvu kasv, tulubaasi langus jne.

Aga kas me kõik ikka mõtleme ja teeme endast oleneva, et viirus ei leviks. Kui väga paljud meie hulgast väidavad, et on põhimõtteliselt maskide vastased ja et need ei kaitse, et minule viirus mõju ei avalda, siis kas me ikka kaalume tõsiselt selliseid väljaütlemisi. Iga päev annab kinnitust, et liiga ruttu hakkasime end tundma vabalt ning kaotasime elementaarseks muutunud valvsuse. COVID-19 levib jätkuvalt laialt eriti Harjumaal ja Ida-Virumaal.

Positiivsete testitulemuste arv kasvab või siis püsib stabiilselt kõrge, mis tõi kaasa ettevõtete sulgemise. Töötajaid ähvardab töötuksjäämine, mis omakorda mõjutab kohalikele omavalitsustele laekuvat üksikisiku tulemaksu. Kas me ikka mõtleme sellele, et me suhtleme igapäevaselt paljude inimestega, oma lähikondlastega, kellel võivad olla sellised haigused, mille tõttu on nad viirusele vastuvõtlikumad ja võivad lõppeda kurbade tagajärgedega. Kas see maski kandmine on siis neid tagajärgi väärt ja kas olete ikka rahvarohkemates kohtades küsinud nende inimeste arvamust, kes hoolivad ja käivad maskiga. Kui te ei taha maski kanda enda pärast, siis lasub teil kohustus teiste inimeste elu ja tervise eest.

Ootasime valitsuse tegevust vaktsiini saamiseks. Nüüd on see vaktsiin olemas ja kui me hoolime endast, siis tuleks oma tervise nimel vaktsineerida. Väga õige, see on vabatahtlik. Aga oleme siis valmis ise enda tervise huvides vabatahtlikult vaktsineerida lasta.

Aga on veel üks väga-väga oluline teema, mis puudutab kogu Ida-Virumaad ja ka Toila valda – rohepööre ja õiglane üleminek.

Kuni uue valitsuseni tundus põlevkivienergeetika teema ehk paljude jaoks teda mittepuudutav ning tähtajad valgusaastate kaugusel olevad. Aga tänaseks on ametisse astunud Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus koalitsioonilepinguga kinnitanud, et väljutakse põlevkivielektri tootmisest hiljemalt aastaks 2035 ning põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt aastaks 2040. Konkreetsete tähtaegade seadmine on parem ebaselgusest, kus valitsuse poolt kinnitatakse, et kiiret nö PÕXIT-it ei tule, kuid samal ajal kadus 2020. aastal põlevkivisektoris üle tuhande töökoha (peaaegu 1/5 sektori töökohtadest).

Ida-Virumaa poolt vaadatuna võiks koalitsioonilepingu sõnastus olla: „Viime läbi rohepöörde Eesti energiatootmises ning arendame Ida-Virumaal välja uue majandusmudeli. Tagame taastuvenergial baseeruvate juhitavate elektritootmisvõimsuste välja arendamise, mis võimaldab meil hiljemalt 2035 lõpetada põlevkivi kasutamise elektri tootmiseks, kuid säilitada Eesti energiasõltumatus. Moderniseerime Eesti transpordisektori ning aastaks 2040 lõpetame fossiilsete vedelkütuste tootmise ja kasutamise.“

Kindlasti on koalitsioonilepingus võetud eesmärke võimalik täpsustada ja täiendada erinevate strateegiate, programmide ja meetmetega, aga põhimõte peaks olema, et kõigepealt ehitame uue valmis ja siis loobume vanast.

Fossiilsetest kütustest elektri tootmine hääbub, sest me ei suuda kõrge süsinikumaksu tõttu konkurentsis püsida. Samas on meil tulevikuks hädavajalik vähemalt 1000 MW ulatuses juhitavat elektri tootmisvõimsust, et tagada Eesti minimaalne varustuskindlus. Rohepöörde olemus on, et valdkonnad, kus täna kasutatakse fossiilseid kütuseid (vedelkütused ja gaas) asendatakse elektriga. Kui soovime, et tegemist oleks kodumaise taastuvenergiaga, ei ole meil lähitulevikus alternatiive biomassi kasutamisele. Aus on öelda, et põlevkivielektrist loobumine tähendab suuremat biomassi kasutamist elektritootmises. Igapäevase varustuskindluse tagavad ka välisühendused. Kaugelt kaablit mööda saabuv elekter lahendab küll elukondliku vajaduse, kuid ei suuda tagada majanduse, eelkõige töötleva tööstuse konkurentsivõimet. Näiteks Soome, mis on elanike arvu poolest ca 5 korda suurem kui Eesti, elektritarbimine on ca 10 korda suurem ja mitte selle pärast, et soomlased elektrit raiskaksid, vaid seetõttu, et neil on oluliselt rohkem elektrit tarbivat kõrge lisandväärtusega tööstust.

Kui soovime tulevikus olla kliimaneutraalne ja kodumaise elektritootmisega riik, peame lisaks tuule- ja päikeseparkide rajamisele, kasutama suuremas koguses biomassi elektritootmisel. Rohepööre elektritootmises on saavutatav, kuid vajab julgeid otsuseid ja nende järjekindlat elluviimist.

Lisaks elektrile on põlevkivist võimalik toota ka õli ning väga palju erinevaid keemiatooteid. Põlevkiviõli kasutatakse valdavalt laevakütusena meretranspordis, mis lähikümnendeil eeldatavalt suureneb, kuna puuduvad realistlikud alternatiivid (LNG on samuti fossiilset päritolu kütus). Kuigi põlevkiviõli tootmine on olulise keskkonnamõjuga, on süsinikdioksiidi heide oluliselt väiksem kui elektritootmisel ning tehnoloogia arenedes on võimalik süsinik kinni püüda. Transpordisektoris kasutatav tehnoloogia areneb kiiresti, kuid ebarealistlik on eeldada, et aastal 2040 fossiilset päritolu vedelkütuseid enam ei kasutata. Niikaua kui Eestis ja Euroopa Liidus on kasutusel fossiilset päritolu vedelkütused ja tarbitakse kaupu, mida veavad põlevkiviõli kasutavad laevad, ei tohiks me kodumaist vedelkütuste tootmist häbeneda ja ära lõpetada.

Kokkuvõtteks: Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused ja ettevõtjad ootavad, et koalitsioonileppes toodud eesmärgid täpsustatakse ning täidetakse konkreetsete tegevuste ning eelarvetega.

Ettepanekud koalitsioonilepingus toodud eesmärkide täitmiseks:

Vaadata üle Vabariigi Valitsuse 3.12.2020. otsus ja suunata vähemalt 90% Õiglase Ülemineku toetusfondi vahenditest ettevõtluse arenguks ning kasutada toetusfondi vahendeid ainult Ida-Viru maakonnas;

Lisaks Õiglase ülemineku toetusfondi vahenditele suunata järgnevatel aastatel Ida-Virumaa õiglase ülemineku tegevuste elluviimiseks kõik põlevkivisektori poolt riigieelarvesse makstavad keskkonnatasud;

Õiglase ülemineku tegevuste toetamiseks peab kõigi muude Ida-Virumaa elukeskkonna arendamiseks vajalike tegevuste (haridus, sotsiaal, avalik ruum, turism) rahastamine jätkuma üleriiklikest programmidest vähemalt samas mahus kui seni või isegi suurenema;

Luua ettevõtluse arengu toetamiseks KREDEX-i juurde Ida-Viru regionaallaenu fond mahuga vähemalt 750 miljonit eurot;

Siduda põlevkiviõli tootmise lõpetamise tähtaeg fossiilsete vedelkütuste kasutamise tähtajaga;

Kehtestada Ida-Virumaale loodavatele töökohtadele sotsiaalmaksulagi miinimumpalgalt;

Ida-Virumaa on muutusteks valmis, loodame valitsuselt selgeid otsuseid ning konkreetseid eelarvega tagatud tegevusplaane eesmärkide saavutamiseks. Ootame peaministrit ning valitsuse liikmeid Ida-Virumaale, et üheskoos tulevikuplaane teha!

Hoidkem üksteist!

Eve East

vallavanem, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees

Blueray valmistub uueks hooajaks

 

Head sõbrad, alanud on uus aasta, mis on meile kõigile väga tähenduslik. Tänavu möödub 30 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. Meie arvates on Ida-Virumaa nende aastakümnetega üks enim muutunud maakond Eestis. Kutsume teid alanud aastal ajarännakule Ida-Virumaale, et koos neid muutusi otsida ja märgata.

1930. aastatel rändas mööda Eestimaad kunagine Toila elanik, fotomees ja kirjastaja Carl Sarap ning jäädvustas pildile ka omaaegseid Ida-Virumaa vaateid. Eesti iseseisvuse taastamise järgselt võttis 1990. aastatel sama teekonna ette fotograaf Peeter Tooming. Ehkki  need järgnevad kolm kümnendit pole olnud nii murrangulised kui aeg, mis eraldas Sarapi ja Toominga rännakut, toimuvad muutused iga päev nii meie sees kui ka ümber.

Eelmisel aastal avasime virtuaalse ajarännaku 1938. aasta Oru parki ja lossi ning saime külastajate tagasisidest teada, kui väga soovitakse veel piiluda lossi sisemusse. Nii viisime sotsiaalmeedias läbi küsitluse, kus vastajad tegid panused suurele saalile. Oleme alustanud lossi uhke peasaali 3D modelleerimist ja loodame alanud aastal teid sinna juba viia. Töö on osutunud arvatust palju keerukamaks, kuid loodame väga, et meil läheb korda see kunagine kaunistuste poolest väga rikas interjöör ellu äratada ning mulje lillakat valgust peegeldavatest võimsatest kristallkroonlühtritest, sooja koloriidiga Vladimir Makovski laemaalist või terviklikus muljeks sulavast arvukatest kipsdekooridest ei jäta kedagi ükskõikseks.

Seniks pakume teile meenutuseks vaateid Oru pargist 1937. ja 1992. aastast läbi Carl Sarapi ja Peeter Toominga kaamerasilma. Elu ilma muutusteta oleks staatiline ja igav, kuid muutuste ulatuse mõistmiseks tuleb teada, millest see kord algas. Ootame teid väga Oru parki erinevatele ajarännakutele. Siin aset leidnud kümnendite muutused ootavad isiklikku kogemist ja personaalset muljeteks kasvamist!

BLUERAY meeskond palub abi seoses Toila-Oru lossi suure saali arendusega.

Lossi suure saali põrandal oli uhke vaip, mille kohta arhiivides on väga vähe materjali. Soovime rekonstruktsiooniga saavutada võimalikult autentse tulemuse ja seetõttu otsime suure saali vaiba kohta infot. Teame, et vaip sobitus Louis XIV stilistikast kantud ja arhitekt Olev Siinmaa poolt mahendatud saali interjööriga. Kui teie perekonna fotoalbumis on teise rakursi alt pilte suure saali vaibast või on suguvõsa lugudepangas vihjeid vaiba tonaalsuse kohta, siis palun kirjutage meile aadressil mairo@blueray.ee. Kohtume ajarännakutel!

Head aastat ja uute kohtumisteni!

OÜ Blueray meeskond

Saka mõis pürgib välisturule

 

Värvika ajaloolise taustaga Saka Mõis liitus üle-euroopalise ajalooliste hotellide ketiga Historic Hotels of Europe. Saka on hetkel ainus hotell Eestis, mis sellesse muljetavaldavasse ketti kuulub.

Möödunud aastal 400 aastaseks saanud, pärastsõjaaegsetel aastakümnetel militaarkasutuses olnud või mahajäetuna seisnud Saka mõisakompleksi rekonstrueerimine ja rahvale avamine 10 aastat tagasi on näide selle omaniku Tõnis Kaasiku tegemistest looduse ja kultuuriväärtuste hoidmisel, mis tõi talle “Kultuurisõber 2018” tiitli.

Nii Saka mõisa taastamise kui Eesti Vabariigi 100. juubeliks baltisakslastele pühendatud monumendi “Umsiedlung” rajamise loo võtab kokku Tõnis Kaasiku mälestusteraamat “Keskkonna rakkes elu”.

Lisaks Saka mõisaga seotud peatükkidele saab sellest eelmise aasta novembris Keskkonnaministeeriumis esitletud raamatust lugeda Tõnis Kaasiku juhtimisel Sillamäe radioaktiivse jäätmehoidla 11 aastat kestnud saneerimistöödest, Eesti suurima ringmajanduskontserni loomisest, mille tehastes Sillamäel ja Kiiul töödeldakse igal aastal ümber kümneid tuhandeid tonne vanu pliiakusid, elektroonika- ja plastijäätmeid ja paljudest muudestki ettevõtmistest Ida-Virumaal ja mujal Eestis , mis jäävad kui 50 aastat keskkonda teeninud mehe ellu, teekonda looduskaitseinspektorist Eesti Vabariigi esimeseks keskkonnaministriks ja Aasta ettevõtjaks 2019.

Nii Tõnis Kaasiku mälestusteraamat “Keskkonna rakkes elu” kui varemilmunud album “Saka mõis – varemetest pankranniku pärliks” on saadaval Saka Mõisa vastuvõtus.

TVL

Kuidas elad, Kohtla-Nõmme Kool?

 

Kuus kuud on märkamatult möödunud. Haridus on üks maagiline valdkond – justkui sipelgapesa, mis kogu aeg jätkusuutlikult kihab. Nii oleme meiegi Kohtla-Nõmmel juba pool aastat usinasti toimetanud.

Uuenenud on koduleht, kogu koolipere on kolinud Google hariduslahendusse, kasutusse on võetud e-päevik Stuudium ning ka maja sisemus on saanud osaliselt uue väljanägemise. Oleme käinud mitmetel õppereisidel, et laiendada õpilaste silmaringi ning suurendada koolitunnis õpitu ja nn päriselu seost. Ka lasteaias oleme fookusesse seadnud õppekäigud, näiteks käisid meie Sinitiivakesed ja Lapsuliblikad Päite Loomapargis loomi vaatamas.

Meie koolielu üheks oluliseks lüliks on ka mitteformaalne õpe. Nii oleme näiteks saanud osa mandoliinide hullusest, koos Boost Up´i meeskonnaga kastist välja mõelnud ning lustinud ELO Sügislaagris. Rõõm oli ka see, kui juulikuus kaks noort, Kelin ja Hannaliis, otsustasid kirjutada projekti, mille raames toimunud NoorteKohvik ilmestas hästi seda, et meie koolinoortel on ideid, mis rikastavad koolielu ning koolidemokraatia sai uue hingamise.

Lasteaialapsed Loomapargis. Foto: Mariliis Kurs

Suursugune on meie ajalooliselt väärikas maja, mille viimaselt korruselt saame imetleda fantastilist ümbrust – tunda selle piirkonna olemust ja tugevust. Meil on see luksus elada Ida-Võlumaal! Koolimaja sees olemegi võtnud suunaks selle, et ka meie seinad õpetaksid ja aitaksid kinnistada seda, mis tunnis kuuldud-õpitud. Sügisel kleepisime seintele ja põrandatele siseterviseraja ning talvevaheajal joonistas Iisaku Gümnaasiumi noorkunstnik Sandra seinale Eestimaa.

Iga haridusasutuse pärliks on muidugi lapsed. Kohtla-Nõmme Koolil on see luksus, et me saame osa 1,5-aastaste pisikese inimese elust ja ka 15-aastase koolinoore arengust. Uskumatult äge! Kas teate ka, millise energia annab päevaks see, kui üks pisikene laps enne lasteaia välisuksest sisseastumist su ära tunneb ja naeratades sulle vastu tõttab?! Või kui suure heldimuse ja samas uhkuse toob põue see, kui noored üheskoos neid puudutavate teemade üle arutlevad ja ideid pilluvad?! Kohtla-Nõmme Kooli lapsed on meile, täiskasvanutele, näidanud, kuidas rõõmu tunda pisikestest asjadest. Olgu selleks tantsupisik Pääsusabade rühmas, rõõm pehmest lumevaibast või isetehtud linnumajast.

Hetk ELO Sügislaagrist. Foto: Imbi Tito

Lisaks eelnimetatule oleme selle poole aastaga kogenud, et koos saame me kõigega hakkama, oleme kaardistanud oma väärtuse ning seadnud uued eesmärgid. Seda kõike ikka selleks, et Kohtla-Nõmme Kool oleks veelgi jätkusuutlikum ja Ida-Virumaa haridusmaastikul kaugele näha. Täna oleme üheskoos tegutsemas Kohtla-Nõmme Kooli arengukava ja õppekava osas. Planeerime sügisest anda uue hingamise meie valikainetele ning seeläbi pakkuda rohkem meie õpilastele. Samuti oleme lasteaias võtnud suunaks kodukorra ja õppekava parendamise, et meie kõige pisemadki saaksid mitmekülgse ja põneva ettevalmistuse edasises elus. Diskussioon on tihe ja oodatud külaline ning just läbi arutelude oleme jõudnud lähemale arusaamisele, kuhu tahame koos minna. Hariduselu üks võlusid ongi ju see, et see ei saa justkui kunagi valmis. 

Kohtla-Nõmme Kooli üks fookus on kogukonna kaasamine. Paratamatult on hetkeolukord Eestis kaasamist raskendanud. Hiljuti aga nägime meie kogukonna jõudu. 19. jaanuar andis meile teadmuse, et meis on jõudu. Kaasava eelarve hääletuses jäime küll teiseks, aga me võitsime tohutult palju. Võitsime tunde, et oleme teineteise jaoks olemas ja me ei anna alla. Usume, et ühel päeval me istume koos kogukonnaaias ja vaatame naeratus suul tehtule tagasi. Loodan, et kevad loob võimaluse kokku kutsuda kõik, kellele haridus Kohtla-Nõmmel südame kiiremini põksuma paneb. Tahame alustada lasteaia õueala uuendamisega, korjata ideid Kohtla-Nõmme Kooli osas ja tuua meid kogukonnale lähemale. Me oleme avatud mõtetele, küsimustele ja lahendustele. P.S. Aitäh, kes on juba võtnud vaevaks kaasa mõelda ja kaasa rääkida!

On tõsiasi, et muutusi on olnud palju. Senised muutused on loonud võimaluse teha rohkem koos, teineteist toetada ja võimestada. Üksi aga ei oleks see võimalik. Koolijuhina olen iga päev tänulik, et olen siin ja just nende rikastavate kolleegidega. Augustikuus ühiselt Kohtla-Nõmme Kooli visiooniks lauset “Tööstuspiirkonna looduslähedane pärl” seades, ei osanud ma veel aimata, kui palju on pärle selle maja sees. Usun, et Kohtla-Nõmme Kooli väärtuseks on just need meie inimesed, kes oma mõtete, tugevuste, kõhkluste, soovide ja tegutsemislustiga püüvad anda endast iga päev parima, et meie majas oleks tore kõigil õppida ja tegutseda. Olen iga päev õnnelik, et nad on siin olemas!

Võibki öelda, et oleme siin, Kohtla-Nõmmel võtnud kindla suuna – särada. Mitte lihtsalt, vaid just selles valguses, mis näitaks meis peituvat võimekust ja annaks meie maja inimestele, sealhulgas lastele-noortele, kaasa usu endasse ja teadmise, et nad on väärtuslikud. Uskuge mind, selles valges pilvedesse kõrguvas majas on palju imetlusväärset.

Mariliis Oder

Toimetaja küsib

Kogu Eesti ja ka Toila valla kultuurielu on erinevate piirangute tõttu

 varsti juba terve aasta üsna vaikne olnud. Milliseid plaane teete alanud

 aastaks? 

Vastab Toila valla kultuurijuht Kaisa Pukk:

Jah, tõepoolest on kultuurielu nii Toila vallas, kui ka naabervaldades olnud vaikne. Oleme korraldanud siiski kultuuri- ja spordisündmusi parajasti kehtivate piirangutega kooskõlas. Näiteks kui sisetingimustes kooris ja rühmas laulda ei tohtinud ja rühmatrenne teha ei saanud, siis organiseerisime täispikad päevad individuaalseid laulutunde ja jõusaalis saab täna käia graafiku alusel ühekaupa.
Kui üritused olid veel lubatud, korraldasime neid aktiivselt aga piirangute, hirmu tõttu tervise pärast on muutunud ka kultuurisündmuste külastatavuse harjumus. Ja see on täiesti arusaadav. Isegi kui tahetakse tulla, võibolla ei julgeta. Arvan, et peame tulevikus rohkem panema rõhku sündmustele, mis toimuvad välitingimustes ning kolima oma tegemistega veidi julgemalt virtuaalsesse maailma. Samas peame ka arvestama sellega, kui tarbimissõbralik see Toila valla elanikele oleks. Mõeldes eakamate peale oleks hea, kui meil oleks ülevaade nende nutiseadmete, arvutite kasutamise osas. Siin tuleb arvestada ka esinejate soovidega virtuaalse kajastuse osas.

Õnneks saan öelda, et eelmise aasta suvi oli tegelikult väga tegus. Teen kiire ülevaate toimunud suurematest sündmustest. Üle valla toimusid mitmed väli- ja öökinod, toimusid jooksuüritused, peredele mõeldud elamused – rattaralli, perepäev Oru pargis, 7 linna muusika festivali kontserdid Sakal, Kohtla-Nõmmel, Toilas, avasime uue pumptrack raja ja korraldasime demopäeva. Üle pika aja toimus Toila laululaval kogu perele mõeldud teatrietendus, mille andis Eesti Noorsooteater. Suve lõpus toimus Oru pargi promenaad erinevate lisaelamustega ja perekontsert Kohtla-Nõmmel koos välikinoga, lisaks suur suvelõpulaat koos Teatribussi etendusega. Sügis ja oktoober olid spordile pühendatud. Enne teist viiruselainet toimusid ka Anu Pungase juhendamisel Muusikali etendused ja Stefani kontsert Kohtla-Nõmmel.

Suur tänu ka Toila Mererestole, Toila Pargi Kohvikule ja kõigile partneritele, kes oma õuel elamusi pakkusid. Aitame partnereid korralduslikes küsimustes alati hea meelega, sest leiame, et iga Toila vallas korraldatav avalik spordi -või kultuurisündmus loob Toila valla kultuurielu.
Oleme pingutanud, et hoida head suhet ka esinejatega, kelle oleme külla kutsunud, aga kelle sündmus on viiruselaine tõttu ära jäänud. Paljud sündmused on ära jäänud, mõned juba kolmandat korda edasi lükatud ja püüame ka ära jäänud kontserdid tulevikus asendada ja esinejatega siiski koostööd teha.
Spordi osas on õnneks olukord palju parem. Tänu suurele lumele ja külmakraadidele hoogustusid suusatamine, uisutamine ja tuubitamine. Hoolitseme suusaradade eest üle valla.  Talisuplus on meie vallas juba aastaid moes olnud, nii ka sel aastal.

Oleme valla spordi- ja kultuuriinimestega kaardistanud 2021. aasta traditsioonilised sündmused ja uued ideed. Elame päev korraga ja ootame infot piirangute leevenemisest. Ei väsi kordamast, et kui kellelgi on mõni idee sündmuse korraldamise osas või on vaja meie nõu, abi korraldamisel, siis võite alati ühendust võtta.

Millised võimalused on talveilmade nautimiseks Toila vallas? Kus on avatud suusarajad, liuväljad?

Vastab Andrus Lehismets:

Vokas saab tiigil uisutada. Voka Spordihoonest saab laenutada uiske. Lastele ja õpilastele on uiskude laenutus tasuta. Täiskasvanutele 2€ /h. Uisud väljastatakse õues. Saapad saab jätta tuulekotta. Teenindaja on turvaliselt maskis ja uiskude laenutamise eest saab tasuda ka ülekandega.

Uiskude laenutamine on avatud alates 11.01.21 tööpäevadel 15.00 - 20.00, nädalavahetusel 12.00-20.00!

Samuti saab Voka staadioni nõlval tuubitada (võimalik tuubide laenutus spordihoonest) ja avatud on kaks suusarada – staadionil (400m) ja metsaring (2km).

Talisuplemine toimub kolmapäeval alates 15.00 ja pühapäeval 14.00) Tiigi tänava pool asub telksaun!

Toila gümnaasiumi hoovis ja Toila sadamas on avatud uisuväljakud ning suusarajad on Toila Gümnaasiumi staadionil ja Oru pargis.

Kohtla-Nõmmel on avatud kaks suusarada Kohtla-Nõmme kaevanduse juures ja Kohtla-Nõmme kooli juures (~4km radasid) ja tuubirada Kohtla-Nõmme kaevanduse juures (võimalik tuubide laenutus).

Kõik uisuväljakud on tasuta kasutamiseks!

Kindlasti soovitame (eriti uisutamisel Voka tiigil) jälgida ilmaolusid!

Hajaasustuse programmi 2021 aasta taotlusvoor on avatud 01.02 - 01.04.2021

Programmi kaudu on võimalik välja ehitada veevärk ja kanalisatsioon, teha korda koduõuest suurele

 teele viiv juurdepääsutee või paigaldada autonoomseid elektrisüsteeme.

Toila vald eelistab projektide hindamisel vee- ja kanalisatsiooniprojekte, kuna peab seda suurimaks kitsaskohaks valla hajaasustusega piirkondades. Projektide teostamisse panustavad võrdselt nii riik, kohalik omavalitsus kui ka taotleja.

Toetust saavad taotleda vaid majapidamised, kelle elamu asub hajaasustusega piirkonnas (Toila valla üldplaneeringus määratud hajaasustusega piirkonnaks). Samuti ei tohi hajaasustusega piirkond kuuluda veevarustussüsteemide valdkonna puhul piirkonda, kus on toimiv ühisveevärk või mis on vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse §-le 4 määratud ühisveevärgiga kaetavaks alaks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava või planeeringu alusel.

Oluline on siinkohal, et taotleja peab omama sissekirjutust taotletavale kinnistule vähemalt 31.12.2020 seisuga. Toetus kogukulust 2/3, omafinantseering 1/3.

Täpsemad taotlemise aluseks olevad andmed asuvad Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel: https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/elukeskkond/hajaasustuse-programm

Projekti koordinaator Toila vallas on arendusnõunik Mehis Luus, mehis.luus@toila.ee

Tehnilistes küsimustes aitab Toila valla ehitusspetsialist Hannes Lumiste, hannes.lumiste@toila.ee , +372 5361 1017

TVL

Ise oled vana!

Käesoleva aasta alguses ilmus võrdsete võimaluste voliniku eestvedamisel raamat

vanemaealiste õigustest «Ise oled vana!», mille eesmärk on anda inimestele

juubelijärgseks elupooleks tagasi vahetevahel kaduma kippuv enesekindlus oma

õiguste eest seismisel.

Raamatus julgustatakse leidma elus ettetulevates olukordades lahendusi ja pakutakse juhiseid, kelle poole muredega pöörduda.

„Idee selline raamat teha kerkis elulisest vajadusest. Nii mõnigi inimene on kahjuks kogenud, kuidas vanuse kasvades hakkasid mõned seni avali olnud uksed tasapisi kinni vajuma. Mõnikord öeldakse inimesele otse ja keerutamata välja, et sa ei saa seda sellepärast, et sa oled liiga vana, enamasti vihjatakse aga viisakalt erinevatele põhjustele, kuigi asja sisu on täpselt sama,” on öelnud võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta. „Meie keskmine eluiga on lühikese ajaga tõusnud 22 aasta võrra, nii et inimeste liiga varase mahakandmisega on selgelt liiale mindud. Loodan, et raamat võtab vanusetundlikkust vähemaks.”

Raamatu mõte on vanematele inimestele teadvustada, millised õigused on neile seadustega riigi poolt tagatud ja julgustada oma õiguste eest seisma ning vajadusel abi või kohandusi küsima.

Toila vallas on raamatud kättesaadavad kõigis raamatukogudes ja eakate seltsingutes.

Kes aga on valmis raamatut elektrooniliselt lugema, neile on see kättesaadav e-raamatuna aadressil https://volinik.ee/kasulikku/trukised/

Lisaks on tore võimalus tellida seda raamatut oma vanematele või teistele, kellele arvate, et see võiks kasulik ja huvitav olla. Selleks pole vaja teha muud, kui minna lehele https://iseoledvana.ee/, täita ära nõutud andmed ja kuller toimetab raamatud kenasti kohale.

Lea Rand

Paljulapselistele ja väikelastega peredele

Avaldame tänu osaühingule Dana Aurope ja Ilja Daškinile, 

kes annetasid Toila valla väikelastega peredele 

 beebitoitu. Valikus on kahte sorti

püreesid lastele alates vanusest neli kuud.

Toila vald kinkis paljulapselistele peredele 20 eurose

 Selveri kinkeraardi.

Lisainfo beebitoidu ja kinkekaartide kättesaamise

 kohta: sotsiaaltöö spetsialist Krista Kool 53419885;

krista.kool@toila.ee

Tasuta õigusabi erivajadustega inimestele

Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös SA-ga Õigusteenuste Büroo pakub keskmise, raske või sügava puudega inimestele tasuta õigusnõustamise teenust. Erivajadusega isiku elukondlike õigusküsimuste lahendamiseks võivad sihtgrupi esindajatena nõustamisele pöörduda ka sihtgrupi hooldajad või pereliikmed.

Teenuse eesmärgiks on tagada erivajadustega isikutele õigusnõustamine ja abistamine igapäevasel ametiasutustega suhtlemisel ning asjaajamisel. Õigusabi tagatakse elukondlike õigusmurede lahendamisel (võlad, eluase, pereasjad, tööasjad, toetused jm kohtumisega õigusnõustamisega). Vajadusel saab nõu ka veebisilla vahendusel (Skype), samuti telefonitsi ja veebinõustamise teel.

Nõustamine toimub Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Kojas (Kaare 7, Jõhvi ). Vajalik eelregistreerimine SA Õigusteenuste Büroo tel 601 5122, 5385 0005. Vajadusel on võimalus kasutada viipekeeletõlki. Täpsem info: www.epikoda.ee/oigusnoustamine.

TVL 

Talvine teede hooldus 2020/2021

 Toila piirkond: Altkülast kuni Päiteni

Teehooldaja Titol ForEst OÜ, kontakt: Aleksandr Leesma tel. +372 5682 1613.

Probleemist teavitage tee hooldajat, teatage ka palun kinnistu nimi või katastriüksuse number.

Toila valla poolne kontaktisik Hannes Kohtring. E-post: hannes.kohtring@toila.ee Tel.+372 5919 1117, 3369 546

Kohtla-Nõmme piirkond: Kohtla-Nõmme alev, Roodu küla, Servaääre küla, Kohtla küla, Vitsiku küla

Teehooldaja Firelli Grupp OÜ telefonid: 56844529; 56224797

Kohtla piirkond: Järve küla, Mõisamaa küla, Peeri küla, Täkumetsa küla, Kabelimetsa küla, Kukruse küla, Paate küla, Kaasikvälja küla, Amula küla, Kaasikaia küla, Valaste küla, Ontika küla, Saka küla

Teehooldaja Erra Agro OÜ telefonid: 55668995; 56989843

Toila valla poolne kontaktisik Hannes Lumiste. E-post: hannes.lumiste@toila.ee

Tel. +372 5361 1017

Toila Vallavalitsus teostab teede korrashoidu kohalikel teedel (vallateed ja avalikuks kasutuseks määratud erateed). Riigiteid haldab maanteeamet, metsateid ehitusseadustiku tähenduses RMK.
Kinnistute territooriumitel vastutab lume- ja libedusetõrje eest kinnistu omanik.

Vallavalitsus palub kinnistuomanikel mõelda ja tegutseda selle nimel, et lumetõrjetraktorid saaksid (ka pimedas) muretumalt ja tõhusamalt oma tööd teha.

Kui teie kinnistule viivate sissesõiduteede ääres või väravate juures on dekoratiivkive ja muid väikeobjekte, mis lume alt välja ei paista ja võivad seega lumelükkamise käigus viga saada või ka traktorit kahjustada, tuleks sellised kohad kindlasti tähistada. Tähistus võiks kanda ka helkurit, et see oleks nähtav ka pimedas.

Vajalik oleks ka üle vaadata, et teeäärsete hekkide ja puude oksad ei takistaks ega kahjustaks lumetõrjetraktorit.

TVL

Kõige ägedam lumememm

Jaanuari eelviimasel nädalavahetusel kutsus Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskus kõiki lapsi ja

 lapsemeelseid üle valla ehitama lumememmesid.

Ehkki laupäeva hommikuks oli sula kohal ja lumekiht juba natuke õhemaks sulanud, pakkis lumi siiski väga hästi ja memmed/taadid kerkisid Vokast Kohtla-Nõmmeni.

Ja tuleb tõdeda, et inimeste loovusel ei ole piire – oli suusatavaid memmesid, oli neid, kes viskasid kukerpalli või seisid sootuks pea peal, mõni memm „valvas piiri” ja teine kaisutas laternaposti jne.

Aga et tegelikult oli ju välja kuulutatud ikkagi võistlus, pidi žürii valima välja ka parimad.

Kõige suurem memm kerkis Oru parki. Tema hoolitses selle eest, et kõik jalutajad ikka tee randa üles leiaks. Memme kõrgus oli koos kaabuga 335cm.

Kõige toredama memmeperekonna eest sai võistlusel esikoha Nelet Mägi pere.

Lea Rand

Fotod Toila valla Spordi- jaKultuurikeskuse FB lehelt.

Veendu oma postkasti ja aadressi korrektsuses

 

Foto: Ants Liigus

Selleks, et Eesti Post saaks kõik pakid ja kirjad kohale tuua, peab saadetistel olema märgitud õige ja ajakohane aadress. Kui aadress on vale, siis võib saadetise õigele aadressile toimetamine olla postikulleri jaoks väga keeruline või lausa võimatu ning saadetis suunatakse tagasi saatjale. Õige aadressi kontrollimine uute tellimuste puhul on eriti oluline, kui teie piirkonnas on hiljuti toimunud aadresside muutmine või määramine kohaliku omavalitsuse poolt.

Samuti on saadetiste kohaletoimetamisel oluline, et kliendi postkast oleks õigesti märgistatud, hõlpsasti leitav ning heas seisukorras. Eestis on ligikaudu 600 000 postkasti, mille hulgast paljud ei vasta nõuetele või on õigesti märgistamata ja teevad kirjakandja töö raskeks ja ajakulukaks.

Korrektne postkast, mis on ka hästi märgistatud teeb kirjakandja töö lihtsamaks ja aitab tellitud saadetistel postkasti kiiremini jõuda. Postkasti asukoha juures peaks jälgima, et sellele oleks tagatud aastaringne ligipääs ja et tee postkastini ning postkasti alune oleks takistustest vaba (lumi, jää, jalgrattad, lapsevankrid, suusad jne).

Oluline on ka, et postkast ning maja oleks korralikult nime või numbriga tähistatud, sest tähistamata postkasti ei pruugi oodatud saadetised kohale jõuda. Õige postkast on tähistatud maja numbri ja tänava nimega või talu nimega või korteri numbriga. Samuti peaks postkast olema lukustatav, ilmastikukindel ja piisavalt suur (minimaalsed mõõtmed 25x35x6 cm) ja piisavalt suure avaga (23x3 cm).

Kiiremale postikandele aitavad kaasa ka grupipostkastid. Grupipostkast tagab postikullerile aastaringse ligipääsu ning elanikele seeläbi aastaringselt püsiva postiteenuse. Lisaks aitab grupipostkast postil inimesteni kiiremini jõuda, sest postikuller saab nii korraga täita kõikide ümberkaudsete majade postkastid. Seetõttu sõltub grupikastide arvust terve kogukonna posti kohaletoimetamise kiirus. Grupipostkasti saab tellida Omniva kodulehelt: www.omniva.ee/grupipostkast.

Ligi tuhandet postkasti teenindav kirjakandja ei püsi kaua tervena, kui tee postkastide juurde on vesine, jäine või lumine. Seetõttu paneb Eesti Post talve lähenedes kõigile südamele, et inimesed oma postkasti ümbrused korras hoiaks. 

TVL

Kultuuriteated

13.02 Pühvli aasta alguse matk Sakal.

18.02 kell 19.00 Kohtla-Nõmme rahvamajas film “Tõlkijad”.

20.02 Agu Normaku nimeline suusavõistlus Vokas.

20.02. kell 14.00 Vabariigi aastapäeva kontsert Saka rahvamajas. Esineb Hedvig Hanson.

Sissepääs tasuta, aga kindlasti vajalik eelnev registreerimine telefoni teel.

Info ja broneerimine Renna Nõmmiste tel. 53011031

21.02. Piret Niglase suusakross Kohtla-Nõmmel.

22.02. kell 19.00 Vabariigi aastapäeva kontsert Kohtla-Nõmmel. Esineb Gertu Pabbo

Sissepääs tasuta aga kindlasti vajalik eelnev registreerimine telefoni teel.

Info ja broneerimine Kohtla-Nõmme rahvamaja tel. 53894060

24.02 kell 7.20 Lipuheiskamine Valastel

Eesti Vabariigi 103. aastapäeva pidulik lipu heiskamine Valaste joa juures!

Üritusele viib tasuta buss. 6.30 Kohtla-Nõmme rahvamaja, 6.45 Kohtla-Järve veetorn, 6.55 Kukruse bussipeatus. Peale sündmust sõidab buss samal marsruudil tagasi. Palun teata bussisoovist telefonil 53894060.

24.02 kell 7.20 Päikesetõusukontsert ja lipuheiskamine Oru pargis. Esinevad Marvi Vallaste, Jakko Maltis ja Siim Koppeli trummishow.

Eesti Vabariigi 103. aastapäeva pidulik lipu heiskamine Oru pargis.

Vokast ja Toilast liigub tasuta buss. Voka poe juurest 6.50, Toila poe juurest 7.05
Peale sündmust viib buss kõik soovijad koju! Palun teata bussisoovist telefonil 33 69551.

27.02.2021 15.00 Kohtla-Nõmme rahvamajas film „Lasse Rongiröövli saladus”.

27.02.2021 18.00 Kohta-Nõmme rahvamajas film „Lahutusklubi”.

TVL

Mägimatkamise treeningud

 

Kohtla-Nõmme Kool kutsub!

 

Mio Mare eripakkumine veebruaris