Vallavanema pöördumine

 Head valla inimesed!

Oleme alates 2020. aasta kevadest läbinud COVID-19 viiruse tõttu eriolukorra, muutes oma igapäevast elukorraldust, püüdnud hakkama saada. Kogu see periood on näidanud, et kõik meie seas ei mõtle ühtmoodi.

Aasta 2021 algas jäkuvate viirusepuhangutega ning Ida-Virumaa jaoks vägagi karmilt – majutusettevõtted, spad ja toitlustuskohad, spordihooned ja huvitegevused suleti. Ettevõtete sulgemisest ei pääsenud ka Toila vald. Olukord on majanduslikult keeruline ja mõjutab meie inimesi otseselt – ettevõtete tulevik teadmata, töötute arvu kasv, tulubaasi langus jne.

Aga kas me kõik ikka mõtleme ja teeme endast oleneva, et viirus ei leviks. Kui väga paljud meie hulgast väidavad, et on põhimõtteliselt maskide vastased ja et need ei kaitse, et minule viirus mõju ei avalda, siis kas me ikka kaalume tõsiselt selliseid väljaütlemisi. Iga päev annab kinnitust, et liiga ruttu hakkasime end tundma vabalt ning kaotasime elementaarseks muutunud valvsuse. COVID-19 levib jätkuvalt laialt eriti Harjumaal ja Ida-Virumaal.

Positiivsete testitulemuste arv kasvab või siis püsib stabiilselt kõrge, mis tõi kaasa ettevõtete sulgemise. Töötajaid ähvardab töötuksjäämine, mis omakorda mõjutab kohalikele omavalitsustele laekuvat üksikisiku tulemaksu. Kas me ikka mõtleme sellele, et me suhtleme igapäevaselt paljude inimestega, oma lähikondlastega, kellel võivad olla sellised haigused, mille tõttu on nad viirusele vastuvõtlikumad ja võivad lõppeda kurbade tagajärgedega. Kas see maski kandmine on siis neid tagajärgi väärt ja kas olete ikka rahvarohkemates kohtades küsinud nende inimeste arvamust, kes hoolivad ja käivad maskiga. Kui te ei taha maski kanda enda pärast, siis lasub teil kohustus teiste inimeste elu ja tervise eest.

Ootasime valitsuse tegevust vaktsiini saamiseks. Nüüd on see vaktsiin olemas ja kui me hoolime endast, siis tuleks oma tervise nimel vaktsineerida. Väga õige, see on vabatahtlik. Aga oleme siis valmis ise enda tervise huvides vabatahtlikult vaktsineerida lasta.

Aga on veel üks väga-väga oluline teema, mis puudutab kogu Ida-Virumaad ja ka Toila valda – rohepööre ja õiglane üleminek.

Kuni uue valitsuseni tundus põlevkivienergeetika teema ehk paljude jaoks teda mittepuudutav ning tähtajad valgusaastate kaugusel olevad. Aga tänaseks on ametisse astunud Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus koalitsioonilepinguga kinnitanud, et väljutakse põlevkivielektri tootmisest hiljemalt aastaks 2035 ning põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt aastaks 2040. Konkreetsete tähtaegade seadmine on parem ebaselgusest, kus valitsuse poolt kinnitatakse, et kiiret nö PÕXIT-it ei tule, kuid samal ajal kadus 2020. aastal põlevkivisektoris üle tuhande töökoha (peaaegu 1/5 sektori töökohtadest).

Ida-Virumaa poolt vaadatuna võiks koalitsioonilepingu sõnastus olla: „Viime läbi rohepöörde Eesti energiatootmises ning arendame Ida-Virumaal välja uue majandusmudeli. Tagame taastuvenergial baseeruvate juhitavate elektritootmisvõimsuste välja arendamise, mis võimaldab meil hiljemalt 2035 lõpetada põlevkivi kasutamise elektri tootmiseks, kuid säilitada Eesti energiasõltumatus. Moderniseerime Eesti transpordisektori ning aastaks 2040 lõpetame fossiilsete vedelkütuste tootmise ja kasutamise.“

Kindlasti on koalitsioonilepingus võetud eesmärke võimalik täpsustada ja täiendada erinevate strateegiate, programmide ja meetmetega, aga põhimõte peaks olema, et kõigepealt ehitame uue valmis ja siis loobume vanast.

Fossiilsetest kütustest elektri tootmine hääbub, sest me ei suuda kõrge süsinikumaksu tõttu konkurentsis püsida. Samas on meil tulevikuks hädavajalik vähemalt 1000 MW ulatuses juhitavat elektri tootmisvõimsust, et tagada Eesti minimaalne varustuskindlus. Rohepöörde olemus on, et valdkonnad, kus täna kasutatakse fossiilseid kütuseid (vedelkütused ja gaas) asendatakse elektriga. Kui soovime, et tegemist oleks kodumaise taastuvenergiaga, ei ole meil lähitulevikus alternatiive biomassi kasutamisele. Aus on öelda, et põlevkivielektrist loobumine tähendab suuremat biomassi kasutamist elektritootmises. Igapäevase varustuskindluse tagavad ka välisühendused. Kaugelt kaablit mööda saabuv elekter lahendab küll elukondliku vajaduse, kuid ei suuda tagada majanduse, eelkõige töötleva tööstuse konkurentsivõimet. Näiteks Soome, mis on elanike arvu poolest ca 5 korda suurem kui Eesti, elektritarbimine on ca 10 korda suurem ja mitte selle pärast, et soomlased elektrit raiskaksid, vaid seetõttu, et neil on oluliselt rohkem elektrit tarbivat kõrge lisandväärtusega tööstust.

Kui soovime tulevikus olla kliimaneutraalne ja kodumaise elektritootmisega riik, peame lisaks tuule- ja päikeseparkide rajamisele, kasutama suuremas koguses biomassi elektritootmisel. Rohepööre elektritootmises on saavutatav, kuid vajab julgeid otsuseid ja nende järjekindlat elluviimist.

Lisaks elektrile on põlevkivist võimalik toota ka õli ning väga palju erinevaid keemiatooteid. Põlevkiviõli kasutatakse valdavalt laevakütusena meretranspordis, mis lähikümnendeil eeldatavalt suureneb, kuna puuduvad realistlikud alternatiivid (LNG on samuti fossiilset päritolu kütus). Kuigi põlevkiviõli tootmine on olulise keskkonnamõjuga, on süsinikdioksiidi heide oluliselt väiksem kui elektritootmisel ning tehnoloogia arenedes on võimalik süsinik kinni püüda. Transpordisektoris kasutatav tehnoloogia areneb kiiresti, kuid ebarealistlik on eeldada, et aastal 2040 fossiilset päritolu vedelkütuseid enam ei kasutata. Niikaua kui Eestis ja Euroopa Liidus on kasutusel fossiilset päritolu vedelkütused ja tarbitakse kaupu, mida veavad põlevkiviõli kasutavad laevad, ei tohiks me kodumaist vedelkütuste tootmist häbeneda ja ära lõpetada.

Kokkuvõtteks: Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused ja ettevõtjad ootavad, et koalitsioonileppes toodud eesmärgid täpsustatakse ning täidetakse konkreetsete tegevuste ning eelarvetega.

Ettepanekud koalitsioonilepingus toodud eesmärkide täitmiseks:

Vaadata üle Vabariigi Valitsuse 3.12.2020. otsus ja suunata vähemalt 90% Õiglase Ülemineku toetusfondi vahenditest ettevõtluse arenguks ning kasutada toetusfondi vahendeid ainult Ida-Viru maakonnas;

Lisaks Õiglase ülemineku toetusfondi vahenditele suunata järgnevatel aastatel Ida-Virumaa õiglase ülemineku tegevuste elluviimiseks kõik põlevkivisektori poolt riigieelarvesse makstavad keskkonnatasud;

Õiglase ülemineku tegevuste toetamiseks peab kõigi muude Ida-Virumaa elukeskkonna arendamiseks vajalike tegevuste (haridus, sotsiaal, avalik ruum, turism) rahastamine jätkuma üleriiklikest programmidest vähemalt samas mahus kui seni või isegi suurenema;

Luua ettevõtluse arengu toetamiseks KREDEX-i juurde Ida-Viru regionaallaenu fond mahuga vähemalt 750 miljonit eurot;

Siduda põlevkiviõli tootmise lõpetamise tähtaeg fossiilsete vedelkütuste kasutamise tähtajaga;

Kehtestada Ida-Virumaale loodavatele töökohtadele sotsiaalmaksulagi miinimumpalgalt;

Ida-Virumaa on muutusteks valmis, loodame valitsuselt selgeid otsuseid ning konkreetseid eelarvega tagatud tegevusplaane eesmärkide saavutamiseks. Ootame peaministrit ning valitsuse liikmeid Ida-Virumaale, et üheskoos tulevikuplaane teha!

Hoidkem üksteist!

Eve East

vallavanem, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees