Millal peab laps kooli minema?
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) §9 sätestab: Koolikohustuslik on isik, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1.oktoobrit seitsmeaastaseks. Koolikohustuslik isik, kes terviseseisundist tulenevelt ei ole koolikohustulikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib nõustamiskomisjoni soovitusel asuda koolikohustust täitma ühe õppeaasta võrra hiljem.
Koolikohustuse edasilükkamise aluseks on eelkõige lapse tervislik seisund ja spetsialistid, kellega tuleb siis tihedat koostööd teha, on arstid. Aga väga olulisel kohal on eelnevalt olnud lasteaiast lapse kasvatajate ja logopeedi hinnang lapse üldisele arengule ning nende soovitusi koolikohustuse alustamiseks tuleks arvestada.
Kuidas aga toimida siis kui vanem soovib last kooli panna enne kooli-ikka jõudmist.
PGS §7 järgi peab vald tagama võimalusel koolikohustuslikust east nooremale lapsele koolikohustuse omandamise, kui nõustamiskomisjon või lasteasutus, kus laps käib, on hinnanud lapse koolivalmidust, ning vanem on vallavalitsust õppima asumise soovist teavitanud enne käimasoleva aasta 1.maid.
Seega saab lapse koolivalmidust hinnata lasteaed. Spetsialistid lasteaiast – kasvatajad ja logopeed, kes pidevalt lapsega tegelevad, teavad täpselt, kas laps on valmis suureks pingutuseks, mida nõuab kool. Kuueaastase lapse põhitegevus on siiski veel mäng ja areng läbi selle. Tal alles kujunevad arusaamad kohustustest ja sellest, et kooli peab iga päev käima. Koolis ei saa minna lihtsalt mängunurka kui tuleb tuju, või visata vaiba peale pikali, kui enam ei jaksa. Koolis peab suutma püsida oma kohal 45 minutit. Koolist ei saa puududa, kui enam ei jaksa – teised lähevad juba õppematerjalidega edasi. Ja tööd hakkavadki kuhjuma. On muidugi olemas ka väga tragisid kuueaastaseid lapsi, kes saavadki aasta vanemate kollektiivis hästi hakkama.
Millal siis peaks laps kooli minema? Kas aasta varem, õigel ajal või aasta hiljem?
Lähtuda tuleks kindlasti lapse tasemest, tervisest, sotsiaalsest, füüsilisest ja kognitiivsest valmisolekust. Kindlasti peab lapsevanem mõtlema, kas laps saab iseenda teenindusega koolis hakkama (pesemine-riietumine sporditunni järel, eneseteenindamine sööklas, julgeda vajadusel täiskasvanu poole pöörduda abi palumiseks, töövahendite ja töölaua korrashoid jne). Ka peenmotoorika areng on tähtis. Kui laps hoiab pliiatsit kramplikult kord ühtmoodi, siis teistmoodi sõrmede vahel, ega suuda joont hoida, on selge, et enne kooliminekut tuleks rohkem joonistada ja värvida ning õppida õigesti pliiatsit ja kääre kasutama. Kindlasti ei tohiks 6-aastaselt koolipanekul olla määravaks see, et laps oskab 10 piires arvutada ja sõnu kokku lugeda. Eraldi teema on muidugi veel see, kui pere kodune keel ei ole eesti keel. Tore, kui laps on käinud lasteaias eesti rühmas ja on omandanud sõnavara, millega saab sõpruskonnas hakkama. Aga kas see on ikka piisav, et koolis hakkama saada – tulevad erinevad õppeained ja spetsiifilised mõisted. Küll läheb raskeks, kui ühel hetkel on ees loodusõpetuse tekst, kus iga kuues sõna on tuttav. Sellisel juhul peaks küll lapsevanem mõtlema, kas mitte küsida hoopis koolipikendust, lasta lapsel lasteaias kasvada-küpseda ja laiendada sõnavara.
Järgmine kooliaasta on peagi ukse ees, koolis oleme juba asunud tegema ettevalmistusi järgmiseks õppeaastaks. Usun, et kõik õpilased, kes sügisel kooliteed alustavad, on lasteaia poolt tunnistatud koolivalmiks ning neil saab alata pikk, kuid põnev kooliaeg.
Merike Lepsalu, Toila gümnaasiumi õppealajuhataja
Õpilasfirma “Time out for Happiness”
Oleme õpilasfirmast Time out for Happiness ja õpime Toila Gümnaasiumis. Firma koosseisu kuulub 4 liiget. Tegevdirektor on Laura Maala, finantsdirektor Kelly Porkman, turundusjuht Karet Luik ja kunstiline juht Liina Kaev.
Meie õpilasfirma eesmärk on luua noortele võimalusi vaba aja veetmiseks ning pakkuda noortele füüsilisi ja vaimseid ülesandeid.
Pakume teenust, mis sisaldab noorte vaba aja sisustamist vanuses 7-14 aastat. Viime läbi nii nuputamise- kui ka aktiivseid mänge. Mängude käigus õpivad noored koostööd tegema, üksteisega arvestama ja sellega paraneb ka suhtlemisoskus. Mängud on jaotatud võistkondlikeks ja individuaalseteks.
Osalesime õpilasfirmade laadal Kristiine kaubanduskeskuses, kus pakkusime oma teenust. Jõudsime õpilasfirmaga finaalvõistlusele, kus saime eripreemia sotsiaalse tundlikkuse eest Coca-Cola Hellenici poolt.
Aasta vältel toimunud tegemiste käigus omandasime enesekindlama esinemisoskuse. Tehes oma tööd kogu aeg lastega, õppisime neid rohkem tundma osates nüüd ennetada konflikte nende vahel. Meeskonnana õppisime koostööd ja arvestamist teistega, suudame üksteist motiveerida ja aidata. Õppisime aja jooksul ka oma teenust paremini edasi müüma. Õpilasfirma loomine ja sellega tegelemine arendas ja andis palju kogemusi.
Karet Luik, Laura Maala, Kelly Porkman ja Liina Kaev
11. klass
Palju tööd, veel rohkem rõõmu
“Päikesekillukeste” töörohkesse aastasse mahtusid traditsioonilised esinemised isadepäeva ja emadepäeva aegu ning jõulukontsert trahteris Mõisa Ait. Veebruaris võtsime osa Ida-Virumaa mudilaskooride konkurss-festivalist, kus tunnustatud koorijuhtidest koosneva žürii (Kadri Hunt, Kaie Tanner, Hirvo Surva) otsusega saavutasime II koha. Aprilli lõpus käisime Sillamäel, kus toimus Sõpruse laulupidu. Olime seal päris uues ja huvitavas rollis. Nimelt olid kõik teised koorid vene koolidest ja nad soovisid lihvida laulupeolaulude teksti. Meie koor oli neile selle töö juures abiks. Ka mulle endale oli see esimene sellelaadne õpetamiskogemus.
11. mail panid “killukesed” oma võimed proovile laulupeo ettelaulmisel. Tulemusega võib igati rahule jääda. Ettevalmistuskoor sai 8,7 punkti ja põhikoor 9,4 punkti, säilitades 2002. aastal koorile omistatud I kategooria. Mõni laps meie kooris läheb juba kolmandale laulupeole. See on tõeliselt suur saavutus - kogeda viie aasta jooksul kolmandat korda seda erilist tunnet, mis tekib suure laulukaare all seistes ja tuhandetega koos lauldes. Seal seisad sina, päikesekilluke ja helgid vastu kuulajate silmadest, särad rõõmsaks iseenda ja kõikide teiste päeva.
Peale laululaste oli mul sellel õppeaastal juhendada 8 tüdrukut, kelle sooviks oli pääseda võimlemisrühma koosseisus tantsupeole. Valmistusime ülevaatuseks põhjalikult, tehes proove kaks korda nädalas. Peale võimlemiskava pidime selgeks saama ka mõned rahvatantsud. Oleme tänulikud Voka lasteaiale ja spordihoonele, kes meid lahkelt oma ruumidesse lubasid. 1. aprill ülevaatuspäevana ei toonud õnneks kaasa aprillinalja, et harjutasime küll põhjalikult, aga ettetantsimisel läks samm sassi. Peale paarinädalast ootamist ja närvikõdi saabus teade, et meie võimlemisrühm on suurele peole oodatud.
Ma tänan kõiki, kes minuga koos terve pika kooliaasta laulsid ja tantsisid. Kui ma vahel olingi väsinud, siis peale teie proove tundsin end jälle värske ja puhanuna. Küllap see tuli teie positiivsest energiast, mida te mulle kiirgasite. Meie lauludele ja tantsudele tuli hing sisse. Hing, millest ei paista välja raske töö, vaev ja higi, vaid ainult kuhjaga armastust ja rõõmu. Ja seda on nõnda palju, et jätkub päris kauaks nii iseendale kui inimestele meie ümber.
Õpetaja Anu Pungas
Meie metsas hätta ei jää...
4.-6. mail toimus Toila Gümnaasiumi 10. klassil koos Kiviõli I Keskkooliga riigikaitse raames laager Viru Jalaväepataljonis. Saime teada kuidas on elu ajateenijana, millest koosnevad harjutused, tegime laskeharjutusi, matkasime, mängisime paintballi ning veetsime 24 tundi metsas.
Laager algas 4. mai hommikul. Meid viidi bussiga Viru Jalaväepataljoni. Seal anti meile varustus ning riided. Edasi võtsime kahte kolonni ning liikusime kasarmusse, kus meid jaotati tubadesse. Seejärel algas füüsiline test, mis koosneb kätekõverdustest, kõhulishaste harjutustest ja 3200 m jooksust. Peale seda saime süüa. Söök vapustas meid väga, sest see oli ülimalt hea ja maitsev.
Pärast lõunat pidime selga panema sõjaväelase vormi. Algasid õppetunnid klassiruumis, kus saime selgeks põhilised teoreetilised elemendid. Pärast teooriat algas relvade lahti-kokku panek. Selleks anti igaühele automaat AK-4, teise nimetusega Heckler & Koch G3. See osa kestis ligi 5 tundi.
Õhtupoolikul läksime lasketiiru, et harjutada lamades laskeasendit. Peale seda oli õhtusöök ja vaba aeg.
Järgmisel päeval, 5. mail, oli äratus kell 6.00 ning päev algas hommikuvõimlemisega. Peale seda saime relvad ning läksime lasketiiru. Kuna meid oli koos Kiviõli õpilastega kokku palju, jagati meid kolme rühma. Sel ajal, kui esimene rühm lasi, harjutasid teised granaadiheitmist ja kauguste mõõtmist. Lasime sama relvaga, mida lahti võtsime. Saime tulistada 3 korda 5 ehk siis 15 lasku.
Enne lõunat võtsime ette lühikese matka metsa. Retk ei olnud pikk, aga ikkagi raske, sest varustus kaalus palju. Metsas mängisime paintballi. See oli väga lõbus ja huvitav. Peale seda anti igale rühmale telk ning pidime selle püsti panema. Pärast telgi ülespanekut õpetati meile põhitõdesid sidest ja siis hakkasime kaevikuid kaevama. Meie ülesandeks oli teha ümber meie telkide piirkonna kaevikud. Igaüks pidi kaevama ühe, mis oleks sobiv lamades laskeasendile. Saabus õhtu ning hakkas pimedaks minema. Anti häire. Häire tähendas seda, et igaüks pidi jooksma enda kaeviku juurde ning seal sisse võtma lamades laske asendi. Vahemärkusena veel, et relv oli meil alati kaasas. Kui anti häire lõpp, võisime telkidesse tagasi minna. Iga rühm pidi saatma teatud punkti valveposti. Valvamine toimus öö läbi vahetustega. Mina pidin valvama öösel kella kahest kella neljani. Hommikul anti järgmine häire.
Algas 6. mai, viimane päev. Tegime soojaks oma söögivarud ning sõime hommikust. Algasid liikumisharjutused. Pidime hiilima, roomama, põlvili liikuma ning jooksma. Lõpuks pakkisime asjad kokku ning suundusime tagasi kasarmusse, kus puhastasime oma relvad ning iseenda. Saime lõunat süüa ning peale seda andsime varustuse tagasi. Kui see tehtud, võtsime oma isiklikud asjad ning suundusime väravasse, kust meid bussiga koju viidi.
Kokkuvõtteks oli raske, väsitav aga see-eest huvitav, saime palju uusi asju teada ning jäime metsas ellu.
Raido Taela
10. klass
12. mail toimus Jõhvi kontserdimajas ettevõtliku kooli auhinnagala. Meie saksakeelne eTwinningu projekt valiti 19 meie vanuseastme kandidaadi seast 3 nominendi sekka. Seega pidime galal oma projekti tutvustama ja rääkima žüriile, miks just meie peaksime võitma. Meie projekti nimi oli „Einladung zur Party“ (Kutse peole) ja selles osalesid õpetaja Signe Ilmjärv, Kristina Oja, Karin Krauvärk, Alo Pungas, Henri Tokman, Robert Johannes Sarap, Elise Jalonen ja Mark Oja. Kuna projekti võis esitleda ainult 4 inimest, valisime selleks välja Kristina, Roberti, Alo ja Elise.
Mida see projekt endast kujutas? Me suhtlesime interneti kaudu saksa keeles Slovakkia õpilastega, kellega olime tuttavaks saanud juba eelmise projekti käigus. Meil oli internetis oma suhtlusruum, kus vahetasime infot ja kuhu panime üles pilte. Me saime Slovakkia õpilastelt suure paki ja saatsime ka neile kingituse vastu.
Meie projekti eesmärk oli korraldada eTwinningu 5. sünnipäevapidu. Ettevalmistusi selleks tegime saksa keele tunnis: koostasime saksakeelse ostude nimekirja ja kutsed. Pidu toimus Skype videokõne vahendusel üheaegselt nii Toilas kui Slovakkias, nii nägime ja kuulsime üksteist. Oli väga lõbus.
Kui projekt tutvustatud, pidime ootama žürii otsust. Ootamist leevendasid üllatusesinejad Narvast. Varsti tuli žürii tagasi otsust teatama. Kõigepealt teatati parim lasteaia projekt ning lõpuks jõudiski kätte meie kord lavale minna ja võitja tehti teatavaks. Olime peaaegu kindlad, et võidame, kuid see tuli siiski üllatusena. Auhind oli 385 eurot ning seda raha kavatseme kasutada sõiduks Saksamaale või Austriasse.
Kristina Oja ja Elise Jalonen
5. klass
Kevadine istutustalgute päev sai paika pandud juba eelmise aasta sügisel, kui oli selge, et hoov enne talve tulekut valmis ei saa. Koostöös projekteerijaga olime kujundanud kooli hoovi puhkeala istepinkidega ning 4 ümmargust lillepeenart ja 1 neljakandilise ala, kuhu on kavas paigaldada graniidist alus ja taies. Esialgu oli plaanis istutamisega algust teha 1. mail, aga kuna sel aastal püsis jää merel eriti kaua, viisime talgud 1 nädala võrra edasi.
Kaalusime peenarde kujundamise osas mitut varianti. Üks mõte oli, et iga kooliaste saab oma ürdipeenra. Teine mõte oli, et kujundame peenrad samas stiilis, kui on pargis kandilise purskkaevu juures. Kuna päris kindel nägemus puudus, küsisime nõu valla heakorraspetsialistilt Piret Allerilt ja ühelt meie lapsevanemalt, kogenud haljastajalt Maire Uustalilt. Koostöös sündis meie arvates väga hea lahendus.
7. mail oli kooli hoovis taimi istutamas 20 suurt ja 4 väikest talgulist. Paari tunniga olid mullale joonistatud mustrite järgi lilled istutatud. Talgupäev lõppes ühise koogisöömisega. Lihapiruka ja virsikukoogi, mis mõlemad maitsesid imehästi, oli meie jaoks küpsetanud tädi Lia.
Kuna tegu oli heade inimeste ja heade kätega, siis taimed juba kasvavad - iga päevaga 1 cm. Puuduoleva osa taimi istutasid koristajad möödunud reedel. Nüüd kasvavad kooli õues kaks iluõunapuud – 1 Kirsika ja teine Kaspari istutatud, helmikpöörised, nõianõgesed, liatrised, nurmnelgid, kukeharjad, lumi- ja märtsikellukesed. Tahame igale lillerühmale nimesildid ka juurde panna, et õpilased saaksid lisaks lilleilu nautimisele ka uusi teadmisi. Puudu on veel 4 elupuud, mille istikuid ei ole õnnestunud saada, kuna talvine lumi on puukoolides palju kahju teinud ja müügikõlblikest istikutest on puudus.
Järgmisel aastal, kui tähistame 55 aasta möödumist Toila kooli tegutsemise algusest Oru pargi servas, peaks õiteilu juba näha olema. Samuti peaks valmis olema graniitalusel kellad – 1 seieritega kell, mis aega näitab ja teine – pronksist valatud kell, mida saab helistada kooliaasta alguses ja lõpus ning siis, kui elekter ära on.
Aitäh kõikidele abilistele – nii nõuandjatele, mulla vedajatele, metallist kaarte tegijatele, istutajatele kui ka kastjatele.
Külli Guljavin
Toila Gümnaasiumi direktor
Loodusainete nädal Toila Gümnaasiumis
Aasta 2011 on kuulutatud ülemaailmseks metsa-aastaks ning meie loodusainete ettevõtmised algasidki 6. mail, mil 20 õpilast 6., 7. ning 11. klassidest osalesid üleriigilistel RMK metsaistutustalgutel, mis oli suunatud eelkõige kooliõpilastele. Kaunis kevadilm soosis meid igati ning koos istutati 900 kuuseistikut Voka küla lähistel asuvale Tallinn-Narva maantee äärsele langile. Töö lõppedes püstitati ka roheline tahvlike maantee äärde, millel kirjas meie kooli nimi ja kuupäev. Meile pakuti ka lõunasuppi ning toimus õppetund elust metsas. Loodame, et ka järgmisel aastal saavad soovijad RMK metsaistutamisel osaleda.
Koolis toimunud loodusainete nädalal toimusid linnulauluvõistlus, mil iga päev kooliraadios kõlanud linnu laulu ära pidi tundma; kirjutiste ja joonistuste võistlus, mil teemaks kodukant, eelkõige Pühajõe küla, Pühajõgi, Läänemere lähedus ning ka kohalike kalatoitude retseptid. Laekus huvitavaid töid, nii jutustuste kui luuletustena, agaramad kirjutajad olid eelkõige algklasside õpilased, joonistusi kaunitest vaadetest merele esitasid aga ka põhikooli õpilased. Terve nädal võis osaleda ka keemiaviktoriinis ning keemia ja füüsika alasel jutuvõistlusel, mil teemaks “Heli meie ümber” ning “Keemilised elemendid meie elus ja meie ümber”. Proovile sai panna oma teadmisi veetaimede ja veeloomade tundmise alal: 1. ja 7. klasside õpilased vaatasid slaidiprogrammi “Konnapilgul mööda Emajõge”, millele järgnes viktoriin. 6. klassil toimus õuesõppetund Pühajõe ääres, mil määrasime vee hapnikusisaldust, happelisust, vee läbipaistvust ning mõõtsime vee temperatuuri. Nädala viimasel päeval korraldas õpetaja Evi Kukkur keemiakatseid ning bioloogia-geograafia klassis toimusid mikroskoobivahetunnid. Suurt huvi näitasid neil üritustel üles eelkõige algklassiõpilased. Siinjuures tahaksin tänada kõiki, kes osalesid nii metsa istutamisel kui koolis toimunud võistlustel, ka lapsevanemaid, kes andsid lastele nõu, millest kirjutada ning õpetajaid, eelkõige Aimi Trankmanni, Anneli Koppelit, Mare Karjuhhinit ja Kaja Oja, kes suunasid lapsi kirjutama ja joonistama.
Anne Sternhof
Toila Gümnaasiumi loodusainete õpetaja
Pühajõgi
Juba ammu-ammu tagasi
voolas väike ojake,
orus Toilas vagusi.
Alustas see ojake Saka kandis oma teed.
Aastakümneid kogus jõudu,
korjas kevadel kõik veed.
Rahvas nägi, rahvas anus,
jäägu kestma meie panus,
nähku teised põlved ilu, selle oja tekke lugu.
Kasvas jõgi pikaks, laiaks,
inimeste pühapaigaks,
nime sai ta ilusa.
Pühajõgi, voola julgelt,
silmailu paku meile.
Stivert Klettenberg
1. klass
No comments:
Post a Comment