Naksitrallide ERI

NAKSITRALLIDE JUUBELIAASTA

Juubeliaasta tõi kaasa

• lastele palju tegemisi täis argipäevi ja huvitavaid üritusi

• täiskasvanutele palju õppimist – osadele koolitusi ja õppepäevi, viiele inimesele kõrgkooli.

• kohtumisi erinevate elukutsete esindajatega

• lahtiste uste päevad

• laste tööde näituse ja õpetajate käsitöö väljapaneku

• palju teatrilamusi

• meie tegemisi tutvustava juubelivoldiku

• uued Naksitrallide kujud maja fuajeesse

• 1. märtsil Naksitrallide 35. sünnipäeva – ikka koos Muhvi, Sammalhabeme ja Kingpoolega, kus laulsime sünnipäevalaule ja lustisime ühises tantsuringis, sõime muffineid ja tädi Hilja küpsetatud " Naksitrallide küpsiseid" ning võõrustasime külalisi.

Osalesime õuesõpe- ja keskkonna-alastes, Eduselfi ettevõtlikkuse-alastes, keelekümblus- ja

liikumisalastes ning terviseedenduslikes projektides ja üritustel.

16. mail oli meie korraldada Ida- Virumaa Tervist Edendavate Lasteaedade rahvatantsupidu.

Meie lasteaed liitus Tervist Edendavate Lasteaedade (TEL) võrgustikuga 2007. aastal.

Vabariigis kuulub TEL- i 169 lasteaeda. Ida-Virumaal 9 lasteaeda, maakonna lasteaedadest veel Iisaku l/a Kurekell ja Jõhvi valla l/a Kalevipoeg, Jõhvi linnast l/a Sipsik ja Kohtla-Järve linnast

l/a Kirju-Mirju ja vene lasteaiad Pääsuke, Kakuke, Tuhkatriinu ja Punamütsike. Kuna terviseedenduse üheks eesmärgiks on laste ja lastevanemate teadlikkuse tõstmine tervislikest eluviisidest ja nende kaasamine aktiivsesse liikumistegevusse, on meie lasteaias traditsiooniks saanud sügisesed ja kevadised liikumisega seotud terviseüritused. Sel kevadel siis TEL tantsupidu. Plaanitud õuepeo nurjas külm ja vihmane ilm, aga 200 rõõmsat tantsulast kõigist nimetatud lasteaedadest mahtus hästi ära Voka spordihoonesse ja lustiline pidu sai maha peetud.

Lasteaia vanemõpetaja

Urve Niisuke

Väikesest Naksist suureks Naksitralliks

Mulle on alati olnud südamelähedane õpetajatöö. Nii on siis minuga läinud, et olen tagasi selles majas, kus kunagi ise oma lapsepõlve veetsin ja siiani häid mälestusi meenutan. Vastuvõtt sinna majja oli nii soe ja tunne, et ei olegi siit vahepeal ära olnud. Alustasin sõimerühmast, kus alguses oli väga raske, kuid iga algus pidigi raske olema. Nüüd siis olen 5-6. aastate rühmas, Punaste Nakside õpetaja, kus mu paariliseks on mu enda kunagine kasvataja. Olen justkui alguses tagasi, rühmaruumiks see sama ruum, kus ise kunagi käisin. Tean koguaeg, et saan abi kolleegidelt, kogemusi on neil minust ikka ju kuhjaga rohkem. Siinkohal tahaksingi kiita seda armsat ja sooja kollektiivi, kes ongi see Naksitrallide suur pere, nemad on need inimesed, kes hoiavad seda maja kodusena ja lastele teise koduna.

Lasteaaias töötada on väga vahva, iga päev saan ka ise koos lastega targemaks. See õppimine ja teadmiste täiendamine on kahepoolne. See igapäevane melu rühma ruumis ja kõik need suured sündmused meie majas. On väga vahvaid ettevõtmisi, mida tahaksin siin ära märkida. Kogupereüritused, mis on meie majas nüüd traditsiooniks saanud, on lasteavanemate poolt väga palju kiidusõnu saanud – Naksitrallide sünnipäev – see laste silmade sära, kui need Naksitrallid ise seal nende hulgas liiguvad; esimese advendi tähistamine, kus tekkis tõeline jõulutunne. Loodan, et need sündmused jäävad ka edaspidi meie traditsioonideks. Lastele tuleb lasteaias oldud aeg igati põnevaks teha ja kõik meie maja töötajad pingutavad selle nimel, et lapsel oleks häid kogemusi ja põnevaid seiklusi. Aitäh ka kõikidele lapsevanematele, kes aitavad meie väikeste Nakside elu lasteaias huvitavamaks muuta!

Julgustan siinkohal kõiki noori valima ametit, mis on just neile kõige südamelähedasem. Naksitrallide lasteaia juubelit korraldades jäi lemmikuks väike salmirida.

Kus ma tahaksin töötada, kui kord kasvan suureks? Mina tahaksin töötada, lasteaias suures. Mis tööd ma tahaksin teha, kui kord kasvan suureks? Kõik tööd on tähtsad – peaasi, et lasteaia juures. Kus ma tahaksin töötada, kui kord kasvan suureks? Selles lasteaias – Naksitrallide juures.

Ilusat suve-ootuse aega!

Berit Paun

nooremõpetaja

Lasteaia 35. juubel

Ühes teiste endiste lasteaia töötajatega sain kutse lasteaia 35. juubelile. Saabuski reede, 4. märtsi õhtu. Enne kella kuut seadsime sammud lasteaia poole.

Tore oli kohtuda nii kaugelt tulnute Silvija Mõttusega, mitte nii väga kaugelt tulnud Eha Rooste kui Ene Mägiga. Oli nii valla esindus, kohalikud firmajuhid, kui ka lastevanemate hoolekogu. Uudistasime ka praeguseid töötajaid – paljusid ei tundnudki, vähemalt mina, kes ma läksin lasteaiast ära Toila Gümnaasiumi juba 1985. aastal.

Õhtut juhtisid vahepalade ja repliikidega särtsakad „lasteaialapsed“ Berit Paun ja Külli Mänd.

Meeldiv oli suhelda endiste töötajate ja kolleegidega Eve Urrese, Elfriede Kelderi, Milvi Mõttuse, Anne- Ly Loide, Helle Astoki ja hiljuti töötee lõpetanud Luule Saarega.

Lasteaiale anti südamlike sõnade saatel üle palju kingitusi.

Vahepeal jalutasime koridoris ja rühmades, vaatasime näitusi ja väljapanekuid. Mujal töötades olen alati taga igatsenud seda lasteaia miljööd, kus kõik on niivõrd seatud ja kenaks muudetud alates lilledest, linikutest kuni laste mängunurkadeni. Väga hoolitsev oli lasteaia juhataja Julie Laur, kes tegi kõik selleks, et kõik tunneksid end sel õhtul hästi.

Rõõm oli voldikult lugeda, et on juba kaugemale ette mõeldud ja kutsutakse kohtumisele järgmisel aastal, mil septembris saab 50 aastat Vokas lasteaia avamisest.

Virve Pajula

üks lasteaia 1962. aasta kasvatajatest

Roheliste Nakside viimane lasteaia-aasta

Peagi on jälle üks õppe-aasta kohe-kohe lõppemas. Roheliste Nakside rühma lastele on see viimane meie lasteaias "Naksitrallid", sest peale suvepuhkust on neid lapsi ootamas Toila Gümnaasium.

Väike ülevaade meie viimase aasta tegemistest.

2. septembril algas lasteaiapäev mänguhommikuga, kus tavaliselt mängivad lasteaia töötajad (alates

õpetajatest kuni kokkade ja majahoidjani välja) "Mõmmi ja aabitsa" põhjal tehtud näidendit.

Samas kuus toimus jalgsimatk mere äärde, mis oli kogupereüritus. Mere ääres toimus lõkete tegemine. Süütamine käis teiste rühmadega võidu ja haaratud olid nii väikesed kui suured pereliikmed. Põnevust jätkus kõigile, sest tulel sai leiba küpsetada.

Veel käisime selles kuus "Muhvi loodusrajal", mis asus lasteaia õuealal. Seal tutvusime puudega ja saime muid kasulikke teadmisi looduse kohta.

Külastasime Voka raamatukogu, kus pooled meie rühma lapsed ei olnudki veel käinud.

Oktoobrikuu algas spordipäevaga Voka spordiangaaris. Lusti ja rõõmu oli küllaga, sest võistlusmänge on ju tore võita. 5. oktoobril ehk õpetajate päeval vaatasime etendust "Õhupallitants".

Oktoobris toimub teatavasti leivanädal ja seda tähistasime mänguhommikuga, mis pühendatud leivale, toimus dramatiseering jutukesest "Naeris". Alustasime ujumisega Sillamäe lasteaias "Helepunased purjed". Rohelistel Naksidel läks juba päris hästi, sest meie tegime ujumisega algust juba eelmisel aastal. Enamikul lastel on ujumine täitsa selge. Ujumas käisime kord nädalas – kolmapäeviti. Külas käisid meil tuletõrjujad Päästeametist. Lastel oli palju uudistamist päästeteenistuse auto ümber.

Novembris ei saa üle ega ümber isadepäevast, mis seekord langes kokku Mardipäevaga. Pidu toimus 12. novembril lasteaia saalis, kus lapsed olid riietunud mardisantideks. Sel kuul külastas lasteaeda hambaarst Ia Tuisk, kes kontrollis kõikide laste hambaid. Roheliste Nakside, kui kõige vanema lasteaia rühma laste käest uuris arst, kuidas edeneb meie hambapesu.

22. novembril külastas lasteaeda "Miku-Manni" lasteteater etendusega "Kes ei tööta, see ei söö".

Kena ja õpetlik lugu.

28. novembril – pühapäeval, oli lasteaias lahtiste uste päev, mis möödus jõulude alguse ehk esimese advendi puhul päkapikkude meisterdamisega meie rühmatoas. Igal rühmal oli välja mõeldud oma töölõik vastavalt laste vanusele, et nad saaksid sellega oma ema-isa abiga hästi hakkama. Oli jälle üks tore päev ja rahvast täis maja. Järgmisel päeval külastas meid politseinik, kes

jagas helkureid ja rääkis selle vajalikkusest. Samal nädalal toimus kohtumine loomakaitsetöötajaga, kes jutustas huvitavalt oma tööst ja näitas kaasas olevaid asju.

Detsembrikuus on juba traditsiooniks saanud lastega piparkookide küpsetamine. Vormide

valimisega elevust kui palju ja seda uhket nägu, millega suured pannid kööki ahju viidi. Pärast oli hea maitsta enda küpsetatud piparkooke. 22. detsembril toimus Roheliste Nakside jõulupidu, kus me esitasime näidendi "Hundi Uugu talvemured"

Oligi kätte jõudnud 2011. aasta, kus jätkuvalt töö ja mäng käsikäes käisid. Läks edasi tähtede ja numbrite õppimine, käeliste tegevuste tegemine ja oma kindel koht oli ka igapäevasel õueskäimisel

Kuna oleme suured ja tublid, ei jäänud ükski lumemägi vallutamata. Sai palju kelgutatud ja suusatatud.

Veebruari alul käisime Jõhvis Kontserdimajas Andrus Kivirähu etendust "Kaelkirjak" vaatamas.

Järgmisel päeval toimus lasteaia talendihommik, mille pealtvaatajateks oli saali täis soomlasi. Tundus, et neile meeldis, aplaus oli tugev ja toimus filmimine-pildistamine.

23. veebruaril toimus pidulik mänguhommik, mis oli pühendatud Eestimaa sünnipäevale. 1. märtsil

oli meie lasteaia "Naksitrallid" 35. sünnipäevapidu, kuhu oli kokku tulnud palju külalisi vallast ja teistest lasteaedadest. Pakuti kommi ja kooki ning oli jälle üks tore ja pidulik üritus, kus kõik lasteaia lapsed said esineda.

Märtsis leidis aset väljasõit "Punamütsikese" lasteaeda , kus toimus vastastikune esinemine. Üritus oli eesti keeles, sest olime külas keelekümbluserühmal. Kuu lõpul vaatasime lasteteatri etendust "Roosad sokid".

Aprillikuus oli lasteaias traditsiooniline lauluvõistlus, kus meie rühmast võtsid osa Anett Marie, Ragnar, Arina, Elina, Diana, Lene ja Kert. Kõik lapsed laulavad kenasti ja enamus neist võistles ka

Toila valla lauluvõistlusel.

Nagu igal aastal, nii ka seekord toimus õueüritus "Teeme ära". Kõik meie maja suured ja väiksed olid abis lasteaia territooriumi koristamisel.

29. aprillil käisime Sillamäe lasteaias "Helepunased purjed" laste mängitud etendust vaatamas, mis meile väga meeldis.

4. mail mängisime meie, Rohelised Naksid etendust "Hunt ja 7 kitsetalle", mida vaatasid ka meie laste emad. Mai kuu on poole peal ja praegu käib meil rühmas luuletuste, laulude-tantsude õppimine, sest peagi on käes lõpupäev, meie viimane pidu siin omaks saanud lasteaiamajas. Peagi on käes suvepuhkuste aeg ja peale seda algamas koolitee.

Täname koos lastega ka oma teist rühma õpetajat Maid ja õpetaja abi tädi Hiljat.

Seniks aga päikeselist suve ja tulevastele koolilastele kena kooliteed!

Roheliste Nakside õpetaja

Katrin Vahtra

Laps, tema emotsioonid ja tunded

Aasta tagasi, 2010.a. kevadel lõpetades Tallinna Ülikooli Rakvere kolledžit alushariduse pedagoogika erialal, kirjutasin oma lõputöö teemal „Lastevanemate ja lasteaiaõpetajate teadlikkus laste emotsionaalse intelligentsuse olulisusest“. Psühholoogia on mind alati köitnud ja eriti olen just sellesse valdkonda kuuluvate emotsioonide ning tunnete vastu suurt huvi tundnud. Seega, teemavalik ei olnud minu jaoks raske.

Oma töös püüdsin tähelepanu pöörata sellele, et tänapäeva keerulises ühiskonnas edukaks toimetulekuks on vaja teadvustada ja väärtustada emotsionaalset intelligentsust ehk tundetarkust. See on oskus olla empaatiavõimeline inimene, kes mõistab nii enda kui ka teiste inimeste tundeid, oskab oma emotsioone juhtida, oskab võtta teiste inimestega kontakti, luua, säilitada ja lõpetada suhteid. Ka teadlased toetavad mõtet, et lapsel on õigus elada ja kasvada terviklikuks inimeseks. Laste rahulolu iseenda ja ümbritseva maailmaga ei tugine ainult vaimse võimekuse kõrgel tasemel, vaid suuremalt osalt määrab selle just tunnete ja suhete mõistmise ning juhtimise oskus.

Laps, kellel on hästi arenenud sotsiaalsed oskused, on emotsionaalselt intelligentne ja kõrgete väärtushinnangutega. Kui me tahame luua tugeva aluse inimese isiksusele ja selle tunnustele, siis on selleks kõige soodsam aeg eelkooliiga. Väga tähtis on emotsionaalse intelligentsuse arendamisel silmas pidada lapse ealist arengut. Lapse arengus on erinevad perioodid, mis soodustavad lapsel kõige paremini emotsionaalseid ja sotsiaalseid oskuseid omandada.

Ankeetküsitlused selgitamaks lastevanemate ja lasteaiaõpetajate teadlikkus laste emotsionaalse intelligentsuse olulisusest, sai jagatud Toila valla ja Jõhvi linna lasteaiaõpetajatele ning lastevanematele. Siinkohal tahaksingi tänada kõiki neid, kes aitasid kaasa minu töö valmimisele.

Ankeedi vastuste kokkuvõtete tegemisel ja analüüsimisel selgus, et ollakse teadlikud emotsionaalsest intelligentsusest ja väärtustatakse lapse tundeid ja suhtlemisoskusi. Emotsionaalse intelligentsuse arendamisel peetakse kodu kasvukeskkonnana kõige tähtsamaks, sest väga tähtis on vanemate eeskuju, nende oskusel lastega suhtlemisel, oskusel mõista ja arvestada teiste inimeste tundeid, ning oskusel oma tunnetega toime tulla, kuid samas arvati, et oluline on ka lasteaias pöörata suurt tähelepanu emotsioonide õpetamisele, kuna olulised on ka teised kasvukeskkonnad, mis toetavad lapse emotsionaalsete ja sotsiaalsete oskuste kujunemist. Saadud tulemustest võib järeldada, et rõhuasetus on mingil määral ikkagi vaimse võimekuse arendamisel, kuid võrreldes eelnevate uurimustega, kasvab inimeste teadlikkus väärtustada emotsionaalset intelligentsust. Seda näitavad ka sõnavara kasutus iseloomustamaks tundetarkust, ja ka lastevanemate ning lasteaiaõpetajate demokraatliku kasvatusviisi pooldamine.

Lapsevanemad ja lasteaiaõpetajad toetavad mõtet, et on lubatud kõiki oma tundeid väljendada, kuid seejuures ei tohi teistele halba teha, ja lastele tuleb õpetada ka oma tunnete väljendamise sõnalist oskust. Ollakse ka nende väidetega nõus, et täiskasvanud ei peaks oma tundeid varjama ja lastega tunnetest rääkimine on vajalik. See loob laste ja täiskasvanute vahel usalduse ja üksteise mõistmise.

Oluline on kindlasti ka lapse individuaalsusega arvestamine, ja seda olen alati püüdnud ka teha, sest igalühel meist on olemas oma mina, millest sõltub meie mõtlemine iseendast. Iga laps on erinev ja tema individuaalsusest sõltub ka tema käitumine.

Koolis käies toetasid õpingud suuresti minu igapäevast tööd lastega, ja ka vastupidi. Kõike õpitut sai koheselt rakendada. Pöörates tähelepanu laste emotsioonidele ja tunnetele, olen igati toetav ning julgustav. Vahel piisab ühest väikesest paitusest, naeratusest või kallistusest, et laps ennast hästi ja kindlalt tunneks. Väga tore on näha, kuidas sügisel lasteaeda tulnud lapsed, kellel on esmane kogemus lasteaiaga, nö. õitsevad kevadel; on julged suhtlejad, naeratavad ja tulevad rõõmuga lasteaeda.

Lõpetuseks tahan välja tuua ühe mõttetera raamatust „Õnnelikud lapsed“ - „Oma lastesse investeerimine on parim panus tulevikku, mida ühiskond teha saab!“ (Benny Marcel)

Katrin Niine

Trallide rühmaõpetaja