Muusikal kutsub teid

Seltsingu “Muusikal” selleaastane projekt on oma olemuselt kordades suurem kui mistahes eelmiste aastate ettevõtmised. Võiks lausa öelda, et muusikaliõhtu ettevalmistamine võrdub rohkem kui viie-kuue tavalise kontserdiga.

Idee niisuguse õhtu korraldamisest, kus tulevad esitamisele meloodiad tuntud muusikalidest, hakkas mu peas keerlema juba mõni aasta tagasi. Ettevalmistusprotsess aga algas eelmise aasta varakevadel. 

Suvine puhkuseperiood sai täidetud kavandamise, muusika hankimise, kostüümide, dekoratsioonide planeerimisega ja kümnete muude ülesannetega. Vajalikke detaile kostüümide juurde hakkasin kokku ostma juba keset suve. Niimoodi, samm-sammult on asi küpsenud ja täiustunud. 

Töö käigus on projekt mitmete ettenägematute asjaolude tõttu muutunud, mis aga kõige olulisem, ka palju mahukamaks kasvanud. Koosseisudes, kes laval üles astuvad, on samuti muutusi toimunud, sest tõenäoliselt ei osatud ette näha, et on päris raske siduda ühised prooviajad töö või õpingutega kusagil mujal Eestimaa otsas. Seda enam on mul hea meel, et on neid inimesi, kes vaatamata pikale vahemaale Toila ja Tallinna või Toila ja Tartu vahel on leidnud aega ja tahtmist ning suutnud oma elu sättida proovipäevade järgi. Seda kõike keerulistest töögraafikutest, kooli lõpetamistest ja oma muudest huvidest ning tegemistest-toimetamistest hoolimata. 

On südamest kahju, et muusikaliõhtu valmimine langes kokku Voka rahvamaja remondiga. Meie etendus on mahukas mitmes mõttes. On arvukalt osalisi, kes peavad ka kõik koos lavale mahtuma – ja nagu muusikalile kohane, mitte ainult laulmiseks, vaid ka tantsimiseks. See kõik aga nõuab palju ruumi. 

Kuna esitatavad palad on pärit mitmest muusikalist, siis on etenduses erinevad dekoratsioonid ning osalejad peavad saama kostüüme vahetada. Kõik see kokku on põhjus, miks me olime sunnitud leidma esinemispaiga mõnes ümberkaudses suuremas rahvamajas. Et jääda siiski koduvallale võimalikult lähedale, pidasime läbirääkimised Tammiku ja Kohtla-Nõmme rahvamajaga, kes meid rõõmsasti oma katuse alla lubasid. 

Ma loodan, et toreda elamuse nimel ei pea ka meie valla rahvas neid paiku liiga kaugeks. Kahjuks ei ole minu võimuses panna liikuma ühistransporti, aga usutavasti on võimalik kohaletulekuks koopereeruda naabrite või tuttavatega. 

Kui nüüd keegi mu käest küsib, kas siis kohapeal ei olegi võimalik etendust näha, siis pean vastama, et tõenäoliselt näeb üksikuid numbreid meie kavast edaspidi ka siin, aga täispikk muusikaliõhtu saab teoks 10. mail Tammikus ja 11. mail Kohtla-Nõmmel.

Vaatamata sellele, et oleks tore ja minule kui asja eestvedajale ka mitu korda vähem vaevaline olnud nimetatud ettevõtmine siinsamas, oma vallas, korraldada, olen siiski õnnelik, et meie tegemistesse on haaratud nii suured kui väikesed meie kogukonnast – koolilapsed, vilistlased, õpetajad ja lapsevanemad. 

Ilusat kevadet ja kohtumiseni emadepäeva eel Tammikus ja Kohtla-Nõmmel, kus teie ees avaneb kirev muusikalimaailm!

Seltsing “Muusikal” ja Anu Pungas

Toila valla laste 17. lauluvõistluse tulemused

Toila Gümnaasiumi väikeses saalis toimus 12.aprillil Toila valla laste 17. lauluvõistluse koolilaste voor. Kuulajate ette astus 16 noort solisti vanuses 7 kuni 16 aastat. Žürii, koosseisus Toila Muusika- ja Kunstikooli õpetajad Irena Svetlanova, Jelena Kuzmenkova ja Toila Gümnaasiumi õpilane, staažikas laulukonkurssidest osavõtja Keiu Simm, otsustas jagada tunnustust järgmiselt:

7-10-aastased solistid

I koht Pipi Triinu Nõmmiste (juhendaja Stella Müsler)

II koht Anett Marie Astok (juhendaja Anu Pungas)

III koht Lene Tiinas (juhendaja Tiina Luik)

eraldi märgiti ära tublid lauljad Diana Dolganova ja Jannes Niine.

13 –16 -aastased solistid

I koht Kirsika Liiva

II koht Lilian Männi

III koht Airiin Abel,

Kõik kolm neidu kuuluvad solistideringi, mille juhendajaks on Stella Müsler.

Suured tänud Toila Gümnaasiumile, helimeestele Karl Sarapile ja Fred Georg Päärole ning üritusejuht Evely Eastile!

Korraldajad Maire Aul ja Stella Müsler

Vaata pilte

Toila vald 20

Toila vallas on hea elada, sest see asub Ida-Virumaal

Valla aastapäeva eel vastas toimetaja küsimustele volikogu esimees Roland Peets.

Aprillikuu lõpus tähistab Toila vald 20. Sünnipäeva. Kus Sina 20 aastat tagasi olid?

20 aastat tagasi oli olukord selline, et 1992. aastal olin peatanud oma tegevuse Toila külanõukogu tegevuses ja töötasin juba Eesti Piirivalves kohaliku piirkonna staabiülemana. Aga nende arengutega, mis eelnesid vallale omavalitsusliku staatuse andmisele, olin läbi osalemise külanõukogu töös, kursis.

Mis on sinu arvates Toila vallas viimase 20 aastaga muutunud?

Muutunud on tegelikult väga palju.

20 aastat tagasi olime omariikluse loomise juures. Olime lootusrikkad, aga ehk ka natuke sinisilmsed. 1993. aasta oli kogu Eestimaale, nii ka meie valla inimestele, raske aasta – aasta varem oli toimunud rahareform, mis tõi palju muudatusi inimeste majanduslikku olukorda. Algasid erastamised ja maade tagastamised, mis muutsid paljude inimeste elukorraldust. Ka meie valla kolm suuremat ettevõtet - „Viru Rand“, Voka EPT ja „Kaljurand“ elasid läbi muutusi. See kõik kajastus ka valla elanike igapäevaelus. Küllap meenutavad paljud tänased vallaelanikud seda aega kui keerulist, aga samas ka põnevat perioodi.

Tänaseks oleme palju õppinud ja targemaks saanud. Oleme oma tegemistes saavutanud mõningase stabiilsuse. Tänaseks on ehk kadumas ka vastandamine Voka versus Toila, mis nõukogude ajal oli tuntav. Täna vaatame valda tervikuna ja olulisi otsuseid tehakse kogu valla huve silmas pidades.

Mis on valla arengu seisukohalt kõige olulisem?

Väga oluline on, et on suudetud hoida kohalikku kultuuri ja läbi selle eestlust, et oleme suutnud tagada selle, et kohalik laps saab kohapeal kvaliteetset haridust.

Valla arengut on soodustanud ka see, et endisele nn kaevurite sanatooriumile leidusid head ja õiged ostjad, kes tagasid selle, et täna on Toila SPA üks suuremaid tööandjaid vallas. Meil oleks võinud minna ka nii, nagu juhtus Narva-Jõesuus, kus endised sanatooriumhooned müüdi erainvestoritele, kellel puudusid huvi ja võimalused nende arendamiseks.

Välja tahaks tuua ka Oru pargi ja Toila sadama olulisust. Hea meel on selle üle, et RMK on pargi arendamist ja korrashoidu tõsiselt võtnud, Toila sadamat on viimastel aastatel tublisti arendatud. Nii park kui sadam on kohad, mis pakuvad töövälist tegevust ja puhkamisvõimalusi nii kohalikele elanikele kui meie külalistele.

Millele oleks ehk viimastel aastatel rohkem tähelepanu pidanud pöörama, on kultuuri pool. Toila ja Voka on ajalooliselt olnud aktiivsed kultuurikeskused. Senist ainult „projektipõhist“ investeerimise poliitikat ei tohiks jätkata, jätkusuutlikkuse tagamiseks peab vald rohkem ise hakkama saama ja keskenduma eelkõige vajaduspõhisele arendamisele ja majandamisele. Prioriteet on jätkuvalt seltsitegevuse ja isetegemise toetamine, aga seda läbi erinevate sündmuste korraldamise, mis kaasavad inimesi ja toodavad lisaväärtust. Väga tähtis on, et kultuur saaks taas tugevatele jalgadele, oleks koht, kus seda teha ja Voka lasteaed saaks korda.

Millele peaksid volikogu ja vallavalitsus lähiaastatel enim tähelepanu pöörama ja ressursse suunama?

Täna on põhiline eesmärk valla tulubaasi suurendamine.

Seda saame teha läbi ettevõtluskeskkonna toetamise ja läbi elanikkonna suurendamise. Meil on looduslikult unikaalne koht, mis annab palju võimalusi aktiivseks puhkuseks.

See, et Karuväravate juures läks arendusprojekt „aia taha“, ei tähenda, et arendustegevus tuleks ära lõpetada. Tähtis on, et arendus toimuks valla printsiipidest lähtuvalt. Mujal Eestis on kinnisvaraturg ja arendustegevus masujärgselt taas elavnemas. Peame ülejäänud Eestiga sammu pidama. Hea on öelda küll, et toome noored valda (tagasi)! Selleks, et meie oma noored siia tagasi tahaksid tulla ja uued inimesed meie valla elanikeks tahaksid saada, peame selleks eelkõige looma tingimused ja olema valmis meile kõigile looma lisaväärtusi.

Kuidas Sa suhtud haldusreformi?

Nii nagu igal asjal on kaks otsa, on ka siin omad plussid ja miinused.

Selge on see, et kui asi ükskord liikuma läheb, siis „liikuva rongiga oleks hea kaasa sõita, mitte selle kihutamist kõrvalt vaadata“.

Positiivne on selle asja juures see, et arendamiseks on rahakott suurem. Miinuseks võib aga saada olukord, et meie tänased prioriteedid ei pruugi uues suures omavalitsuses enam sugugi esmatähtsad olla.

Selge on, et sunniviisiline „paaripanek“ ei toimi. Alati ei saa positiivset tulemust pelgalt millegi kokkupanemisega, selleks on vaja sügavat ja tõsist koostööd.

Miks on täna Toila vallas hea elada?

Toila vallas on kogu aeg olnud hea elada! Sellepärast, et Toila vald asub Ida-Virumaal. Teist nii ilusat ja mitmekesist maakonda Eestis ei ole. Meil on meri ja Peipsi järv, Kurtna järvistu ja Kuremäe klooster, Kiviõli suusakeskus, meie oma Oru park … Hommikul ärgates vaatad ilma järgi, kuhu poole täna puhkama sõita.

Paljud mujalt Eestist siia tulnud ei saa sellest aru, aga meil siin Ida-Virumaal valitsevad eestlaste vahel hoopis teistmoodi suhted kui mujal. Eks see ole väikese kogukonna võlu, et kõik on nö omad.

See kehtib ka Toila vallas ja sellepärast ongi siin hea ja turvaline elada.

Aitäh!

20 aastat sõnas ja pildis

1993

• Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 115 22. aprillist 1993 anti Toila vallale omavalitsuslik staatus.
  
  
  
  
  
  
  
• Vallavolikogu valimistele oli registreeritud 151 kandidaati, kes kandideerisid 16 kohale.
• 22. oktoobril toimus Toila vallavolikogu I koosseisu I istung. Volikogu esimeheks valiti Ants Raatma.
• 29. oktoobri istungil valiti vallavanemaks Bruno Uustal. Uus vallavalitsus kinnitati koosseisus Bruno Uustal, Piia Lipp – vallasekretär, Andre Seli – maaspetsialist, Ly-Ene Onton – pearaamatupidaja, Endel Pilder – Toila esindaja.
• Otsustati alustada Toila valla infolehe väljaandmist alates 1993. aasta detsembrist.
• Lehe nimeks sai VoTo leht.
• Voka Kodukaitse maleva liikmetele Ants Pajorile, Sulev Paumetsale, Andres Peedile, Ants Paumetsale, Urmas Vitkinile, Allan Simmile ja Ervin Vuksile anti õigus koostada haldusprotokolle ja teha rahatrahve.
• Toila valla eelarve oli 2,9 miljonit.

Aasta siis oli 1993

1994

• 20. jaanuaril võeti vastu I Toila valla põhimäärus.
• Volikogu kinnitas Toila laululava fondi põhikirja. Fondi eesmärk oli Toila laululava taasrajamine.
• Otsustati võtta munitsipaalomandisse Voka EPT hoone, Toila pioneerilaager ja Toila laululava.
• Volikogu otsustas viia Toila Raamatukogu üle Toila ambulatooriumi hoonesse.
• Volikogu otsustas sõlmida laenuleping Euroopa Rekonstruktsiooni – ja Arengupangaga 31 000.- DEM Voka asula soojamõõtjate ja aknatihendite hankimiseks.
• Toila valla eelarve oli 5,2 miljonit krooni.

1995

• Volikogu otsustas nõustuda lastekodu rajamisega Voka alevikus hotell-ühiselamusse.
• Otsustai toetada partnerlussuhete arendamist Kirchesari vallaga Saksamaalt ja Heinola linnaga Soomest.
• Toila Raamatukogu juhatajana asus tööle Lea Rand.
• Maikuus toimus “Viru Ranna” uue kalatööstuse avamine Vokas.
  
  

  

  Voka Kalatööstuse avamine 19.05.1995.a.

• OÜ-lt “Viru Rand” osteti praegune vallavalitsuse hoone.
• 17. juunil avati Oru pargis uus laululava.
  
  
  
  
  
• Tulenevalt vajadusest tõhustada politsei patrullteenistust valla territooriumil otsustati eraldada politseile raha 100 liitri bensiini ostmiseks.
• Vallavalitsus nõustus vajadusega avada Voka alevikus apteek.
• Toimus I Toila valla rahvajooks.

1996

• Aastatel 1995-1996 said Konju küla talud telefonid.
• Üheliikmelise perekonna toimetulekupiir oli 390.- krooni.
• Jaanuaris avati endise munitsipaalhaigla ruumides Toila hooldekodu.
  
  
  
   
• Veebruaris ilmus esimene Toila valla leht
• Seoses tegevusvaldkondade laienemisega nimetati Toila muusikakool ümber Toila Muusika- ja Kunstikooliks.
• Volikogu otsustas eraldada politseile 55 000.- krooni patrullauto soetamiseks.
• Oktoobris toimusid kohaliku omavalitsuse valimised. Valiti vallavolikogu II koosseis.
• Valimistele oli registreeritud 49 kandidaati.
• Vallavolikogu esimeheks valiti Valdur Paas.
• Vallavanemaks valiti Bruno Uustal.
• Detsembris toimus Toila valla Hariduse ja Kultuuri Seltsi esimene kokkusaamine.

1997

• 1. jaanuari seisuga oli Toila vallas 2450 elanikku, neist mehi 1199 ja naisi 1251.
• Uikalas monteeriti ühte majapidamisse traadita telefon, millega sai küla telefoniühenduse.
• Jaanuaris avati Voka postkontori uued ruumid.
• Likvideeriti munitsipaalettevõte Toila Veterinaarteenistus.
• Alustati Voka spordikompleksi renoveerimist.
• Alustati Oru pargi valgustuse rajamist.
• Toimus esimene Oru pargi promenaad.

Esimene Oru pargi promenaad 20.08.1997.a.

1998

• 21. veebruaril toimus Oru pargi valgustuse ametlik vastuvõtt. Valgustuse rajamine läks maksma 845 000 krooni, millest 110 000 maksis Toila vald.
• Seoses perearstisüsteemi käivitumisega likvideeriti Toila ja Voka ambulatooriumid.
• 4. septembril käivitus Pühajõel Eesti Mobiiltelefoni GSM tugijaam.
• Oktoobris nimetati Toila Keskkooli ümber Toila Gümnaasiumiks.
• Toila Gümnaasium sai Interneti püsiühenduse.
• Toila valla eelarve oli 15, 2 miljonit krooni.

1999

• Volikogu otsustas võtta laenu 2,7 miljonit Toila ja Voka aleviku gaasikatlamajade ehitamiseks.
• Vabariigi aastapäeva eel tehti teatavaks esimesed Toila valla aunimetuste saajad: Aukodanikuks valiti Olav Vallimäe, Elutöö preemia sai Arno Mitt ja aasta inimeseks 1998.a. valiti Märt Mõtuste.
  
  

  

   
• Juulis avati Toila Pritsikuur.
• Pühajõe kirik sai kolm Dolores Hoffmanni vitraaži.
• Toila alevikus paigaldati tänavate ristmikele viidad tänavate nimedega.
• Voka lastekodu mänguväljaku rajamiseks saadi toetust 60 000.- krooni
• Jaanipäeval püüdis Aleksander Kaar Voka tiigist karpkala, kes kaalus 12 kg ning oli 86 cm pikk.
• Toila ja Voka soojamajanduse ning Toila puhastusseadmete töö korraldamiseks otsustati moodustada 100% valla osalusega AS “Toila”.
• Vokas käivitus Radiolinja 256 mobiiltelefoni tugijaam.
• Novembrikuus kohaliku omavalitsuse valimised. Volikokku kandideeris 172 inimest.
• Vallavolikogu esimeheks valiti Tiit Toos.
• Vallavanemaks hääletas volikogu Bruno Uustali.

2000

• Toila vald sai Toila sadama omanikuks.
• Toimusid Voka päevad, et tähistada küla 580. aastapäeva.
• Septembris koondati Toila ja Voka Rahvamajade juhatajad. Rahvamajad lõpetasid tegevuse.
• Nii Toilas kui Vokas avati heategevustoad, et aidata toimetulekuraskustega ja paljulapselisi peresid tasuta riide- ja muu abiga.
• Oktoobris kuulutati välja konkurss Toila valla hüüdlause leidmiseks. Laekus 25 ettepanekut, valiti Alar Tasa ettepanek “Toila – aastaläbi avatud!”

2001

• Juulis tähistati Toilas eestikeelse teatritegemise 120. aastapäeva. Sel puhul toimus Eesti Näitejuhtide Teatritrupi suvekool Toilas.
  
  

  

    
  
  

  2002

• Toila valla eelarve 19,8 miljonit krooni.
• Toila teeristis avati mäletusmärk kapten Jürgensonile.
  
  

  

  Kapten Jürgensoni mälestuskivi avamine

• Volikogu otsustas alates IV koosseisust vähendada volikogu liikmete arvu 13-le endise 16 asemel.
• Sügisel toimusid vallavolikogu valimised. Valiti vallavolikogu IV koosseis.
• Vallavolikogu esimeheks sai Tiit Salvan.
• Vallavanemaks valiti Tauno Võhmar.

2003

• Avati Toila valla kodulehekülg www.toila.ee
• Toila valla eelarve oli 23,8 miljonit krooni.
• 26. mail sõlmisid Toila vald ja Jõhvi linn omavahelise koostööleppe.
• Toilas ehitas skulptor Simson Seakülast rannakividest paadi, mis on saanud armastatud turismiobjektiks.
  
  

  

   
• Juunis algas Toila vallas fassaadikampaania. Vastavalt sõlmitud lepingule said Toila valla elanikud soetada Eskaro fassaaditooteid 20% soodsamalt.
• Juulis toimus Voka staadionil sõpruskohtumine jalgpallis soomlastega.
• Augustis suured üleujutused, milles said enim kannatada Metsamägaral asuvad elamud ja suvekodud, Toila Altküla elamud ja põllukultuurid, Mägara oja lähiümbrus, Toila Pikk tn. ja Ranna tn. kaldaäärsed kinnistud.
  
  

  

  Altküla heinamaa 13.08.2003.a.

• Toila Gümnaasiumi algklasside Voka paralleelid toodi Toilasse üle.
• 24. oktoobril avati Toila postkontori uued ruumid.

2004

• Volikogu otsustas võõrandada hoone Toilas, Allika 6.
• Aprillikuus avati Voka raamatukogu uued ruumid olmehoone esimesel korrusel.
  
  

  

   
• Maikuus toimus Voka staadionil “suur jalgpall” – vastamisi olid JK VOKA ja FC TOOMPEA
• Toila Gümnaasiumi kooliaias toimusid talgud väliklassi rajamiseks. 
  
  

  

  Talgud kooliaias 16.05.2004.a.

• Augustikuus avati Toila raamatukogu uued ruumid vallamaja hoones. 
  
  

  

  Toila Raamatukogu avamine 25.08.2004.a

   
• Otsustati osaleda Toila uue lasteaia ehitustöödes kogusummas 4,5 miljonit krooni.
• Vallaeelearve oli 46,2 miljonit krooni.

2005

• Taasavati Toila valla konstaablipunkt vallamajas.
• Valmis projekt “Toila pargirada”, mille käigus valmis vaatetorn Toila Gümnaasiumi vanas majas, kivisillutisega väliürituste plats sadamas, park sai valgustatud tervikringi, paigaldati suunaviidad ja infotahvlid oluliste objektide juurde.
• Juulikuus avati Vokas uus spordihoone.

Voka uue spordihoone avamine 15.07.2005.a.

• Toila Gümnaasiumi vaatetorni pandi välja Oru lossi makett.
• Suvel puhastati Mägara oja.
• Ilmus raamat Toila valla elulood I.
• Oktoobris toimusid kohaliku omavalitsuse valimised. Kandidaate oli 166.
• Vallavolikogu esimeheks valiti Tauno Võhmar.
• Vallavanemaks valiti Tiit Salvan.
• Detsembris külastas Hansapanga pangabuss esimesena Toilat.

2006

• Veebruaris algasid Toila sadama jahtklubi korraldatud väikelaevajuhtide kursused.
• Tööle asus uus valla sekretär Jana Kangur.
• Toila sadamas avati jahtklubi hoone.
  
  

  

  
  
• Aprillis lõpetas tegevuse Toila Hooldekodu.
• President Arnold Rüütel külastas Toila sadamat, et anda üle parima väikesadama tiitel.

President Arnold Rüütel Toila sadamas 12.04.2006.a.

• Maikuus avati Vokas jäätmemaja, esimene omataoline Ida-Virumaal.
• Augustis avas mudilastele uksed Toila uus lasteaed Naerumeri.   
  
  
  
• Toimus X Oru pargi promenaad. Esinejadki olid juubeli väärilised – Anneli Peebo ja Marko Matvere.

2007

• Vabariigi aastapäeval toimus esimest korda pidulik lipuheiskamine Toila Gümnaasiumi vaatetornis.
• Juunis avati Toilas tenniseväljak.
  
  

  

   
• Augustis avati Vokas mängumaa.
  
  

  

  Voka mängumaa avamine 22.08.2007.a.

• Registreeriti vabatahtlike ühendus MTÜ Toila Merepääste.
• Toila sadamas toimus esimest korda „Meri, muusika ja muinastuled“.
• Toila valda jõudis uudne traadita Internet WiMax.

2008

• Jaanuarikuu volikogu istungil valiti volikogu esimeheks Kalle Lehismets.
• Toila valla eelarve oli 49,3 miljonit krooni.
• Tööle asus Toila valla arendusnõunik Mehis Luus.
• Veebruaris tähistati EV 90. sünnipäevaga koos Toila seltsimaja taasavamist.
• Märtsikuus viidi valla raamatukogudes läbi lugejate rahulolu-uuring.
• Algas Pika tänava vee- ja kanalisatsioonitrassi projekteerimine ja rajamine.
• Augustis paigaldati Toila valla Hariduse ja Kultuuri Seltsi algatusel Oru parki päikesekell.
• Asutati Toila Turismiettevõtjate Liit ja alustati Toila perspektiivse kuurorttoote väljaarendamise kava koostamist.
• Asutati MTÜ Pühajõe Tegijate Selts.

2009

• Toila valla eelarve oli 39 201 810 krooni.
• Juunikuus paigaldas Toila valla Hariduse ja Kultuuri Selts mälestuskivi Kaarli Aluoja sünnikodu juurde.
• Toila sadamas toimus Toila I merepäev.
• Juulikuus toimusid Konju küla 565. aastapäeva pidustused.
  
  

  

  Konju küla 565. sünnipäev 25.07.2009.a.

• Septembris toimus Pühajõe kogudusemaja avamine ja õnnistamine.
• Oktoobris toimusid kohaliku omavalitsuse valimised. Kandidaate oli 184.
• Vallavolikogu VI koosseisu esimeheks valiti Kalle Lehismets.
• Vallavanemaks valiti Tiit Salvan.

2010

• Aasta alguses elas Toila vallas 2512 inimest.
• Toila valla eelarve oli 42 621 747 krooni.
• Veebruaris toimus Voka Staadionil I Agu Normaku mälestusvõistlus suusatamises.
• Augustis toimus Pühajõel Veljo Tormise juubelikontsert „Regilaul ja Tormis“.

Veljo Tormise juubelikontsert Pühajõe kirikus 15.08.2010.a.

• Septembris kinnitati Toila valla arengukava 2010-2017.
• Segarahvatantsurühm „Voka“ tähistas oma 25. sünnipäeva.
• Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskuse juhatajana asus tööle Peeter Sööt.

2011

• 1. jaanuaril võeti Eestis kasutusel euro.
• Jaanuaris toimus Jüri Eljase koostatud raamatu „Voka ajalugu arhiivides ja mälestustes“ esitlus.
• Toila valla eelarve oli 2 710 563 eurot.
• Ohutusalane noortering osales Soomes „Rescue Race 2001“-l.
• Aprillis toimus Pühajõel pastoraadihoones Olav Vallimäe raamatu „Pühajõe küla 1241-2011“ esitlus.
  
   
  
• Toila valla Hariduse ja Kultuuri Seltsi toetusel valmis film „Toila vald läbi ajaloo“.
• Juulikuus toimus Pühajõel kolmepäevane regilaululaager „Regi laulab“.
  

  
  

  
• Toila valla lastekaitsespetsialistina asus tööle Kadri-Ann Mänd.
• Toila vald sai kaunima omavalitsuse tiitli.
• Augustis toimus Eesti Rahvamuuseumi ekspeditsioon Toila valda.

2012

• Jaanuaris valiti Toila vallavanemaks Tiit Kuusmik.
• Märtsikuus toimus Toila lauluaval I talvine laulupidu „Jää Hääl“.
   

  

  „Jää Hääl“ Toila laululaval 04.03.2012.a.

• Toila Muusika- ja kunstikool tähistas 15. sünnipäeva.
• Toila vallavolikogu esimeheks valiti Roland Peets.
• Voka Noortekeskuse juhatajana asus tööle Merle Harjo.
• Täitus 50 aastat esimese lasteaia loomisest Vokas.
• Möödus 130 aastat esimese maateatrimaja ehitamisest Toilasse. Selle sündmuse tähistamiseks lavastas Lembit Prits Toila seltsimajas näitemängu „Asi pole tšellos“.
  
  

  

   
• Toila kool tähistas praeguses majas tegutsemise 55. aastapäeva. Kooli hoovi paigaldati mälestuspink kauaaegsele koolidirektorile Olav Vallimäele.
• Toila raamatukogu tähistas 100. sünnipäeva.
   

Hea Toila valla rahvas!

Iga sünnipäev tähistab teatud läbitud etappi, kas siis inimese, kogukonna või kodukandi elus ja tegevuses. Möödunud sajandi 90-date aastate alguses taasiseseisvunud Eesti Vabariik määratles kohalike omavalitsuste staatuse, piiritles vallad ja linnad ning andis elu- ja otsustamisõiguse kohalike omavalitsuste pädevusse.

Nõndaviisi siis 23. aprillil 1993. aastal sai alguse praegustes piirides toimiv Toila vald, sai uue sünni päeva, millest kohe kohe saab täis 20 aastat.

On seda vähe või palju?

Ajaloolises mõistes mitte eriti, küll aga kasvatuslikus ja kogemusi omandavas ajaühikus piisav selleks, et saada täiskasvanumaks.

Et omandatud kogemuste varal leida need teed ja võimalused, mis aitaksid eestlaslikku jonni ja talupoja mõistust appi võttes teha just seda, mis hea.

Hea nendele, kes elavad ja kasvavad selles valla kogukonnas.

Paljud otsused ja teod, mis on eelnenud aastate jooksul langetatud erinevaid ajahetki arvesse võttes, on kokkuvõtlikult olnud ettearvestavalt positiivsed ja edasiviivad.

Alati on neid, kes tehtust arvavad muudmoodi, kuid eks see olegi see jõud, mis aitab erisustest leida just selle, mis toimib.

Tänavune kevad on olnud täis päikest.

Päikest, mis sümboliseerib elu ja armastust, üksteisemõistmist, millest mõnikord kipub vajaka jääma.

Soovin, et päikesesära saadaks igal päeval Toila valla ja kogukonna inimesi nende tegemistes, seda ka pilvistel ilmadel!

Palju õnne sünnipäevaks!

Parimate soovidega

Tiit Kuusmik

Vallavanem

Sünnipäevakutse

Toila V Merepäevad on tulekul

14.-15. juunil 2013 toimuvad Toila Merepäevad, mis seekord kannavad järjekorra numbrit VIIS.

14. juuni on pühendusega Toila Valla 20. aastapäevale ja selle päeva piletitelt 1€ läheb Toila valla kultuuriobjektide toetuseks. Esimese päeva esinejateks on Rakvere teatri näitlejatest koosnev „Hea Eesti Ansambel“ ja Kolumbus Kris ning õhtut juhib Üllar Saaremäe.

15. juuni on täis üritusi kogu perele, mis toimuvad nii maal kui merel. Tegutsevad päästjad nii maal kui merel, töötoad pakuvad erinevaid tegevusi ja töötab ka karussell.

Muusikalist meelelahutust pakuvad laupäeval Toila Muusikal, Mait Seger, ans.Vanaviisi ja veel mitmed üllatusesinejad

Ootame osalema aktiivseid kunsti ja käsitöö tegijaid, et töötoad saaksid veelgi mitmekesisemad.

Toitlustust pakuvad seekord Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse grillmeistrid.

Täpsemalt üritusest veelkord maikuus ilmuvas valla lehes.

Kohtumiseni merepäevadel!

Mait Põdra

MTÜ Toila Jahtklubi

toilajahtklubi@gmail.com

Merepäevad 2010

KORRALDA TEEME ÄRA TALGUPÄEVAL 4. MAIL SPORDITALGUD!

Spordipealinn 2013 Ida-Virumaa kutsub Teeme Ära talgupäeval 4. mail 2013 üle Eesti sporditalguid korraldama!

Korrastame üheskoos spordiradu ja -rajatisi, mänguväljakuid ning matkaradasid.
Kui Sul omal talguideed ei ole, siis löö kampa oma kodukooli, lasteaiaga või spordiklubiga – kindlasti leiate mõne vajaliku töö, mis talgukorras ära teha.
Kõik talgud saab kanda üle-Eestilisele talgukaardile, kust need omakorda talgulised leiavad.

Selleks tuleb täita lihtne vorm Teeme ära kodulehel, märkides talguliigiks Spordi- ja terviserajatised. Kõik talgujuhid saavad Talgujuhi Stardipaketi!
 

Kuna nii Euroopas kui ka Eestis käib parasjagu Kultuuripärandi aasta, mille juhtmotiiviks on “Pärijata pole pärandit”, siis on talgupäev suurepärane võimalus tuua legendaarsed kunagised spordimehed ja -naised kodust välja, oma lugu vestma ning inspiratsiooni jagama! Seda võib teha nii talgukäigus, ühise lõuna ajal või miks mitte ka talguile järgneval lõkke- või saunaõhtul!

Üle-eestiline Teeme Ära talgupäev sai alguse 2008. aasta prügikoristusaktsiooni ja 2009. aasta mõttetalgute järel 2010. aastal. Nüüd saab iga kogukond, ühendus või aktiivne kodanik ise otsustada, mis vajab ärategemist, korraldada selleks talgud ning kutsuda teised kaasa. 2012. aasta talgupäeval korraldati üle Eesti 1241 talgut kokku 32 000 osalejaga.
 

Sporditalguid on korraldama oodatud spordiklubid ja spordikoolid, külad ja vallad, linnad ja linnaosad, kodanikuühendused ja vabakonnad, koolid ja lasteaiad, firmad ja nende kollektiivid. Samuti kõik teised hakkajad inimesed ja organisatsioonid, kellele terve elustiil, liikumisharrastus ja sport korda lähevad!
 

Näita, et hoolid ja korralda oma kodukandis sporditalgud!
 

Koostöös Eesti Rahva Muuseumiga ootame ja kogume huviga ka talgulugusid. Talgulugu võib olla aastate tagune või värskem – kogume kokku Eestit katva talgulugude valiku, mis seob nii erinevaid aastakümneid, piirkondi kui põlvkondi. Oodatud on ka fotod ja videod.

Lugusid saab jagada ja lugeda talgulugude lehel ning Spordipealinna Facebookilehel.

Teeme ära!

Spordipealinn 2013 Ida-Virumaa ja Teeme Ära talgupäeva eestvedajate nimel,
Marek Vinni / Ott Pärna / Tarmo Tüür
E-post: marek.vinni@just.ee

SUVEKS TÖÖLE!

Alates 2013. aastast haldab Toila sadama- ja rannaala Toila valla allasutus Toila Sadam. Lisaks Toila sadama haldamisele hakkab asutus korraldama nii suvist parkimisteenust tasulistel parkimisaladel kui ka rannavalveteenust avalikul rannaalal.

Otsime Toila valla inimeste seast tulevasi parkimiskorraldajaid ja rannavalvureid. Kui Sa oled 18+ aastat vana ja oled huvitatud ühest või teisest tööst, siis saada oma sooviavaldus aadressil: sadam@toila.ee, märksõna kas „parkimiskorraldaja“ või „rannavalvur“.

Parkimiskorraldajate eeldatav tööperiood on 01.06-31.08.2013 ja rannavalvuritel 21.06-21.08.2013

Mehis Luus

Alutaguse Õpilasmalev kuulutab välja avaliku logokonkursi

Alates 22. aprillist-13. maini ootab Voka Avatud Noortekeskus kõikide Toila valla noorte joonistusi, graafiliselt kujutatud pilte osalema Alutaguse ÕM logokonkursil.

Konkursile esitatud logo peab vastama järgmistele nõuetele:

• ühevärviline,
• sisaldama loetavalt lauset „Alutaguse Õpilasmalev 2013“,
• logo peab sobima kollasele t-särgile,
• peab olema kasutatav nii digitaalselt kui trükistel,
• kasutatav nii väikses formaadis kui suures formaadis,
• looma positiivse, noorusliku, rõõmsameelse meeleolu. 

Töö peab olema originaallooming ja vastama autoriõigustele. Logoks valitud töö võetakse kasutusele Alutaguse Õpilasmaleva sümboolikas 2013. aastal koos kõigi autoriõigustega.

Konkursi tingimused on lihtsamast lihtsamad!

Logo kavand tuleb esitada Voka Avatud Noortekeskusesse või saata e-posti aadressile noortekeskus@toila.ee

Esitatud kavandil peavad olema autori(te) kontaktandmed.

Pärast ideekavandi esitamise tähtaega laekunud kavandeid konkursi raames ei hinnata.

Ideekavandite hindamine:

Valiku teeb komisjon, kuhu kuuluvad Alutaguse Õpilasmaleva korraldajad, noorte esindajad.

Ideekonkursi tulemused ja konkursil osalenud ideekavandid koos autorite nimedega avalikustatakse noortekeskuste veebilehtedel.

Ideekavandite hindamisel arvestatavad kriteeriumid:

• logo atraktiivsus ja mõistetavus,

• logo originaalsus,

• logo sobivus õpilasmaleva olemuse ja ülesannetega,

Auhind:

Konkursi auhinna paneb välja Toila SPA Hotell.

Auhind antakse võitjale välja viie päeva jooksul pärast ideekonkursi võitja avalikustamist.

Lisainfot küsi noortekekusest või noorsootöötaja käest!