TOILA VALLA LEHT: December 2013

Monday, December 9, 2013

Puurkaevumeistrid tulevad appi!

Monday, December 2, 2013

Detsember

Olgugi, et veel mõned päevad tagasi aimus looduses rohkem kevadet, kui peagi saabuvat talve, siis täna, 2. detsembril, aknast välja vaadates peab tõdema, et ega ta tulemata jää. Eks ta tuleb ikka ootamatult, nagu alati. Nii võib öelda, et eile, esimesel advendil, tuli maha esimene lumi ja õhtul alanud torm tegi pahandust päris palju.

Jah, aasta saab läbi ja nagu ikka – aasta lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg.

Loodan, et vaatamata tagasilöökidele, mis niikuinii igas elus aeg-ajalt ette tulevad, on Sul peagi ajalukku sammuv aasta hästi läinud.

Et on olnud õnnestunud ettevõtmisi ja südantsoojendavaid kohtumisi.

Et oled osanud igast päevast midagi õppida ja tulevikuks tallele panna.

Et oled olnud terve ja rõõmus ka siis, kui elumerelained ehk teinekord üle pea kokku on löönud.

Et oled olnud hea kaaslane oma sõpradele ja lähedastele.

Et Sa saad hommikul rõõmuga tööle ja õhtul koju minna.

Et igas päevas on olnud rõõmu natuke rohkem kui kurbust!

Jõulude ja aasta lõpuni on küll veel mõned nädalad aega, aga kuna see on meil sel aastal viimane leht, siis soovin Sulle rahulikku advendiaega, hubaseid jõule ja lustilist aasta lõppu!

Peagi võtab ajakukk nokkimiseks ette 2014. tera ja siis ootavad meid ees juba hoopis uued teemad ja on rääkida hoopis teised jutud.

Seniks aga – ole Sa hoitud!

Lea Rand

Rahulikku advendiaega!

Toila Vallavolikogu VII koosseis on tööks valmis

20. oktoobril valitud Toila Vallavolikogu VII koosseis on tänaseks pidanud kolm istungit.

Nende käigus on kinnitatud volikogu esimeheks Roland Peets ja aseesimeheks Bruno Uustal.

Vallavanemana jätkab Tiit Kuusmik.

Eelmises valla lehes avaldasime volikogu liikmete koosseisu. Selles on toimunud väikesed muudatused – kuna Toivo Loide peatas oma volikogu liikmeks oleku seoses vallavalitsuse liikmeks kinnitamisega, siis tuli tema asemel volikogusse Rudolf Uustal. Seoses Rein Meriranna lahkumisega vallavolikogust asus tema kohale Riina Taela.

Volikogu töö edukaks toimimiseks on oluline asjalik ja tegus töö komisjonides.

Revisjonikomisjoni tööd juhib Ursi Joost (liikmed Riina Taela ja Rudolf Uustal).

Eelarve- ja majanduskomisjoni esimees on Jaak Saar (liikmed Jaak Pruunes, Rudolf uustal, Roland Peets, Toivo Tünni, Kalle Lehismets, Meelis tint, Aavo Laur).

Kultuuri- ja spordikomisjoni esimeheks valiti Mehis Astok (liikmed Julie Laur, Bruno Uustal, Jaak Saar, Irina Vassiljeva, Andra Pärnamäe, Anu Pungas, Helju Männi, Robert Peets).

Haridus- ja sotsiaalkomisjoni esimees on Bruno Uustal (liikmed Mehis Astok, Roland Peets, Jaak Saar, Ursi Joost, Riina Taela, Arnold Persidski, Tiina Kasema, Külli Mänd, Ia Tuisk, Artur Gabriel).

Kuna järgmine eelarve-aasta on kohe-kohe algamas, siis on värske volikogu ja vallavalitsuse esimene töö tegelemine 2014. aasta eelarvega. Esimene lugemine peaks toimuma juba detsembrikuu istungil.

TVL

Saame tuttavaks – Kaisa Pukk, Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskuse kultuurijuht

Kes Sa oled ja kust tuled?

Minu nimi on Kaisa, olen 24. aastane. Tulen Ida-Virumaalt, Kohtla- Järvelt!

Öeldakse, et me kõik tuleme lapsepõlvest. Kus möödus Sinu lapsepõlv ja mida Sa kodust kaasa oled saanud?

Minu lapsepõlv möödus põhiliselt kodulinnas, kuid suviti ka tihti Ontikal ja Kauksis vanavanemate juures. Päris suvekoduks pean ikkagi Kauksis, vanaisa kodu. Kodust olen kaasa saanud ema targad mõtted, mis minuga eluteel igal pool kaasas käivad. Tema on kõige parem nõuandja.

Kelleks tahtsid lapsepõlves saada?

Muidugi tahtsin ma lauljaks saada. Täidan vaikselt oma unistust. Laulan igal võimalusel, käin esinemas, teen erinevate koosseisudega koostööd ja naudin lihtsalt head muusikat ja andekaid inimesi enda ümber.

Kus oled õppinud? Miks valisid just selle eriala?

Lõpetasin Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi, seejärel läksin õppima Sisekaitseakadeemiasse, finantskolledžisse – maksundust ja tolli. Valisin selle eriala lihtsalt selle pärast, et saada üleüldine finantsharidus, sest pärast 12. klassi ei teadnud ma tõesti, mida ma õppida tahaksin. Alles praegu on minuni tulnud õiged mõtted, mida edasi õppida sooviksin.

Kui valmis oled muutusteks – uuteks kohtadeks, uuteks inimesteks?

Väga! Elu on näidanud, et oma mugavustsoonis on lihtsalt tüütu istuda. Olen väga tänulik kõikide inimeste üle oma elus. Nagu öeldakse: „Head inimesed toovad sinu ellu õnne, halvad kogemuse, halvimad õppetunnid, samal ajal parimad inimesed jätavad Sinu ellu igaveseks mälestused“. Olen alati mõelnud, et olen kõigele avatud. Elus juhtuvad kõik asjad mingil kindlal, tihti arusaamatul põhjusel.

Mis on Sinu jaoks elus tähtis?

Ümbritseda ennast inimestega, kes teevad mind õnnelikuks. Teha neid asju, mis teevad mind õnnelikuks. Olla aus, siiras ja abivalmis. Arvestada, sellega, kõik mis ma teen, teen iseendale oma elus. Mulle meeldib põhimõte, et elu käib ikka ringiga. Ja olla positiivne!

Mis teeb tuju heaks?

Hea muusika, laulmine, aeg iseendale, õepoegade kallistus, üks jalutuskäik mere ääres, kõne parimale sõbrale.

Eriliselt teeb tuju heaks see, et ma olen ainult paari nädalaga Toilas tööl olles, saanud tuttavaks väga eriliste ja positiivsete uute inimestega. Ja kui tuleb see tunne, et inimesega kellega suhtled on väga hea klapp – siis polegi rohkem midagi õnneks vaja!

Mida hindad inimestes? Elus üldse?

Hindan inimestes seda, et nad oleks nemad ise. Et nad ei pea mängima kedagi, et kellelegi meeldida. Mulle meeldib ausus, siirus, otsekohesus ja positiivsus!

Elus olen lihtsalt tänulik kõige üle. Heade ja halbade asjade üle.

Mis tööd oled enne Toila valda tulemist teinud?

Olen töötanud aastast 2005. Jõhvi kontserdimajas – alustasin klienditeenindajana, edasi infolaua töötajana ning lõpetasin peaadministraatorina. Lisaks aidanud ürituste turundamisel ja korraldamisel erinevaid ettevõtteid.

Õnneks ei seisne inimese elu ainult töös. Millega tegeled vabal ajal meelsasti?

Kui ma saaksin valida praegu 5 tegevust, mida ma teeksin kui mul vaba aeg oleks siis:

1) Oleksin Voka Avatud Noortekeskuses ja teeksin bändiga akustilist proovi

2) Jalutaksin klapid peas mere ääres

3) Läheksin vanaemadele ja vanaisale külla

4) Kirjutaks luuletusi või laulusõnu

5) Loeksin mõnda head raamatut.

Kuidas Sa Toilasse sattusid?

Juba Jõhvi kontserdimajas töötades olen olnud kaasatud näiteks Muinastulede ürituse teoks saamisele, viimastel aastatel ka korraldustiimis. Toila poolt ürituste korraldusmeeskond oli mulle juba tuttav ja ühel väga õigel hetkel jõudis minuni kutse tulla Toilasse tööle. Tundsin, et see on uus, huvitav ja et saan kontserdimajas õpitut ja omandatut rakendada.

Millised on muljed peale esimesi töönädalaid?

Väga head! Positiivsed – uued toredad inimesed, huvitavad ideed ja nende teostamine.

Oled praegu Toila valla kultuurijuht. Milles Sinu töö seisneb?

Minu ametikoha kõige tähtsamaks eesmärgiks on kultuuritöö korraldamine ning rahvakultuuri säilitamine ja arendamine Toila vallas.

Ise olen mõelnud, et tähtis on, et toimuksid erinevat laadi üritused, kõikidele sihtgruppidele ning et need oleksid kvaliteetsed ja jääksid kauaks meelde. Ning, et meie seltsingud, MTÜ, kollektiivid tegutseksid vähemalt sama aktiivselt edasi ning teeksid koostööd ka omavahel ja oleksid ürituste planeerimisse alati kaasatud.

Millisena hindad meie valla kultuurielu olukorda praegu ja millisena näed seda tulevikus? Mida peaks Sinu arvates tegema, et Toila valla kultuurielu elavdada? Või kas seda ongi üldse vaja teha?

Kellel oleks midagi mõne uue huvitava idee vastu? Neid on ju vaja. Et muuta olemasolevaid traditsioonilisi üritusi huvitavamaks ja samas korraldada täiesti uusi.

Tulevikus sooviksin, et üritustest võtaks osa rohkem valla elanikke, sest väga head esinejad tulevad meie enda valda, meile väga lähedale ja me korraldamegi ju üritusi oma valla rahvale! Kasutame neid võimalusi ja oleme aktiivsed!

Usun, et uue traditsioonina võiks jätkata toimunud Sügiskontserdi formaati, kus kaasata võimalikult palju kodukoha tantsijaid ja lauljaid, pillimängijaid, noori ja lapsi. Olen selle poolt, et kohalikele tuleb anda oma annete näitamiseks maksimaalselt võimalusi ning, et kohalikud tegijad ka omaalgatuslikult jätkaks ürituste korraldamist. Hea näide on SIURU kontsert detsembris, mis jätkub traditsioonina kuid paralleelselt peaks Toila valda leidma esinejate nimekirjas tee ka erinevad Eesti tipptegijad. Luban, et detsembris annab aastalõpupeole vürtsi juurde Henrik Normann, jaanuaris saavad eakad uue aasta tervituskontserdi Toomas Annilt, veebruaris tuleb külla Vana Baskini teater, suvel on üheks Paadiralli peatuspunktiks Toila sadam ning koostöös ajakirjaga Paat planeerime esmakordselt sadamajazzi!

Loodan, et Toila seltsimaja sisetööd ja Voka olmehoone remonditööd saavad plaanipäraselt valmis ning, et kahe hoone ja saali kasutus aktiviseerub. Mõlemas hoones peab hea olema meil endil ning ka esinejatel laval.

Äkki on Sul veel mõni soov vallaelanikele?

Olen avatud kõikidele vallaelanike ideedele, püüan neile leida parima teostuse! Pärast ürituste toimumist olen väga avatud igasugusele tagasisidele!

Minu kontaktid on 5258417 ja kaisa.pukk@toila.ee.

Aitäh!

Küsis Lea Rand

Kool ja hoolekogu käivad ühte jalga hariduse omandamiseks paremate tingimuste loomisel

Toila Gümnaasiumi hoolekogu on sellel õppeaastal koos käinud juba kahel korral. Oleme avaldanud arvamust koolielu reguleerivate dokumentide kohta ja rääkinud koolitervishoiuteenusest. Oleme pöördunud Toila Vallavalitsuse poole ettepanekuga koostada liikluskorralduskava, et leida lahendus hommikuste liiklusohtlike olukordade ärahoidmiseks koolimäel. Abi võiks olla “lamavast politseinikust” ehk kiirustõkkest, samuti kutsume lapsevanemaid üles olema liiklemisel äärmiselt tähelepanelikud.

Hoolekogu on võtnud oma südameasjaks osaleda kooli arengukava uuendamise protsessis. Jaanuari teises pooles kutsume kokku ümarlaua, et arutada, kuidas tõhustada väliskeskkonna mõjusid ning vähendada ohtusid, et gümnaasiumihariduse omandamise võimalus Toilas säiliks. Arvamust avaldama on oodatud õpilased, kooli töötajad, lapsevanemad ja kooli pidaja esindajad. Täpsema aja teatame jaanuarikuu lehes.

Hoolekogu liikmete hulgas on toimunud muudatus. Toila Vallavalitsuse korraldusega arvati omal soovil hoolekogu koosseisust välja Ahto Erisalu ja Jaak Saar ning nende asemele on arvatud Merike Teelahk ja Siiri Villberg. Kõigi hoolekogu liikmete kontaktid leiate kooli kodulehelt rubriigist Inimesed. Kõik teie ettepanekud koolielu paremaks korralduseks on oodatud!

Kati Teelahk

Toila Gümnaasiumi hoolekogu esimees

Toila Raamatukogu kutsub laadale ja näitusele!

Kuni aasta lõpuni on raamatukogus avatud näitus „Igal asjal oma lugu“.

Näitus on pühendatud peagi lõppevale kultuuripärandiaastale ning eksponeeritud on erinevat majakraami, riideid, töövahendeid, käsitööd, fotosid ja albumeid, raamatuid ja koolitarbeid möödunud aegadest – kokku ~150 eset. Suur tänu Marju Pontusele, Ly-Ene Ontonile, Mare Almanile, Anneli Koppelile, Hannes Kohtringule, Ilmar Siimonile ja Jaak Saarele, kes andsid suure panuse näituse õnnestumisele!

Näitusega on võimalus tutvuda kuni detsembrikuu lõpuni!

7. detsembril 11.00-15.00 toimub vallamajas tasuta raamatu laat. Kui teil on kodus terveid, puhtaid raamatuid, mida te ise enam ei vaja, siis tooge need raamatukogusse. Meie sorteerime need ära ja saadame uuele ringile. Andke kodus igavlevatele raamatutele uus elu!

Rahulikku advendiaega ja kohtume ikka raamatukogus!

Lea Rand

Toila Raamatukogu juhataja

Raamatukog(d)u pakub palju enamat, kui ainult raamatuid

Veel sellel aastal ületab Voka raamatukogu raamatufond 16 000 eksemplari piiri.

See on päris suur hulk ühe külaraamatukogu jaoks. Peale raamatute on raamatukogusse tellitud ajalehed ja ajakirjad, on arvutid külastajatele, palju ruumi, valgust ja soojust. Raamatukogul on üle 260 lugeja. Meil on aktiivsed lugejad, loetakse palju ja erinevat kirjandust. Siiani on igaüks leidnud, mida lugeda ja kui ei ole kohalikus raamatukogus, on alati võimalus vajalikku või soovitud lugemisvara tellida teistest raamatukogudest. Kuid raamatukogu, see on midagi palju enamat, kui ainult raamatud ja perioodika. On öeldud, et raamatukogu on kui kaev keset küla.

Tavapäraste raamatunäituste ja väljapanekute kõrval oleme keskendunud kohalike inimeste loodule ja selle väljatoomisele. On toimunud fotonäitused Jelena Ohakalt, Kalev Laidilt, Vladimir Müllerilt, maalinäitus Toila Muusika- ja Kunstikooli õpetajalt Meeli Lõolt, kohaliku käsitööseltsingu väljapanekud. Tore näitus oli endiselt Voka tüdrukult Kristi Kivestult – algsed joonistused koos tekstidega illustratsioonide tarvis Myraka lasteraamatule „Mida mustikat“.

Läbi aegade on olnud huvipakkuvad ja harivad filatelisti Aadu Peki marginäitused. Mulle isiklikult meeldis väga näitus „Kas Eesti on meremaa?“, kus olid markidel tuletornid. Praegu on üleval näitus lindudest ja loomadest Eesti postmarkidel. Suutsin siia ühele stendile saada ka aasta looma – hundi, nii et hundid markidel ja ümbrikutel. Suur ja põhjalik eksliibriste näitus koos kirjandusega oli Jüri Eljase kogust. Eksliibris on raamatuomaniku märk ja see on sama vana, kui esimesed trükitud raamatud. Kokku oli näitusel 99 pisigraafikat 22 kunstnikult.

Suur fotonäitus sai teoks koos Tiia Ruutopõlluga, kel sai sel aastal Toila vallas elatud 2o aastat. Väljas oli nii loodus- kui ka elu-olupilte.

Kuna fotosid oli palju ja nende juurde Tiialt ka vahva tekst, siis oli vaatajaid palju ning tõeliselt lõbus oli kuulda, kuidas me suhtusime võõramaalastesse ja mida me neist arvasime.

Tiia kirjutas:

„Olin linnalaps Kanadas. Elu oli väga stabiilne, ei mingeid muutusi. Igatsesin maaelu. Tahtsin olla nii iseseisev kui võimalik. Vanavanaisa talu pakkus sellist võimalust. Talu on minu ema poolt (Meedi Ruutopõld Tundo) vanavanaisa (Gustav Grünthal) talu. Tamme kinnistu ehk Tundo talu.

Siin oli võimalus õppida inimestelt nii palju, kuidas ise hakkama saada – oma talu, oma küte, oma toit, oma riie...

Unistuste seiklus mulle ja elukaaslasele – nii põnev, natuke hirmu, tundmatus, kõik teistmoodi, inimesed, keel. Kanadast tõime kaasa kruvid, naelad, aknakitti, pintslid ja veel mõned tööriistad, et hakata kohe maja parandama.

Argipäevaks sai – kaev õues, kuivkäimla, puuküte, suur ja külm maja, pori, lumi, tundmatu koha looduse mõjud. Leidsime aidast vanu riideid – panime selga, tundsime end tõeliste maainimestena...

Esimesed 15 aastat siin – ainult õppimine. Soolaleivaks tõi Põllumäe Sirje meile pardipere, nemad olid meie esimesed hoolealused. Oma esimestele kanadele tegime pappkastidesse pesad ja tüütasime naabrinaist küsimustega, millal ja mitu muna saame... Esimesed lambad saime naabertalust. Me ei teadnud, et lambad tuleb panna lauta, et nad harjuksid oma koduga. Lasksime nad koplisse. Kui proovisime õhtul lauta ajada, siis nad lihtsalt jooksid ära. Kätte me neid ei saanud, tuli kutsuda Reelo Erik tagasi, kes aitas nad kinni püüda. Lammastega tekkis kohe uus mure – miks ei ole neil ülemisi hambaid.... Õuevalvuri jättis meile Valgemäe Evi.

Maa aurab... Olin üksinda kodus, esimene aasta, telefoni ei olnud ja näen aknast, kuidas maast tõuseb valge aur. Midagi sellist ei olnud ma kunagi näinud! Ainult pildistasin ja pildistasin, aknast.

Hirmud tekkisid kohapeal, kui inimesed hakkasid rääkima, et uksed tuleb kinni hoida, et autodelt varastatakse akusid. Meie ise olime õnneks naiivsed... me ei kujutanud ette, et keegi tahab kurja teha asjade pärast.

Üks raskemaid asju, millega siin harjuda, oli talvepimedus ja suvevalgus. Tundus, et oleks õigem magada terve talv... Valgetel suveöödel ei suutnud me üleval olla nagu kohalikud. Tööd oli nii palju, tegime tööd ja tööd ja päev oli nii lõputult pikk ja valge, et kell 11 oli imelik magama minna.“

Aastate jooksul on tehtud erinevaid üritusi. Üks, mis on jäänud, on Trubaduur – autorilaulude õhtu. Sel aastal toimus see juba seitsmendat korda ja esinesid kohalikud Erik Kalda, Raino Erlich, keda toetas võimenduse taga Jaak Saar.

Järgmise aasta üritustest rääkides on paigas jaanuarikuusse planeeritud kohtumine mägironimiselegendiga, kus Helme Suuk räägib Uus-Ginea saare vihmametsadest.

Targad sõnad raamatukogu kohta on öelnud Eesti kirjanik Igor Kotjuh, kes lõpetab oma artikli „Raamatukogu kui kogu Eesti kvintessents*“ (Sirp 01.01.2013) sõnadega: „Olgugi raamatukogu konservatiivne infokogumise paik, on see avatud uutele lahendustele kõigis valdkondades. Mingis mõttes ongi raamatukogu Eesti kvintessents: mis sobib raamatukogus, sobib ka kogu Eestis. See on nii, kuna raamatukogu kui asutust ei kujunda mitte ainult raamatukogutöötajad ja ametnikud vaid ka lugejad. Esimesed juhinduvad eeskirjadest, teised vabast tahtest. Nii sünnib unikaalne kooslus, mis otsib soovide ja võimaluste vahel kuldset keskteed.“ (Kvintessents* – kontsentraat, millegi tugev kogum. - Toim.)

Lõpetuseks tänan kõiki raamatukogu lugejaid! Eriti neid, kes koputavad mu lauale ja küsivad: „Kas sa tead?“ „Kas sa lugesid?“ ja nõuavad: „Just sina pead lugema, vaata, et soovitad ka teistele!“

Ja ma võtan end kokku ja loen.

Suur tänu kõigile, kes leidsid aega ja tahtmist teha koostööd!

Soovin kõigile häid jõule ning toredaid lugemuselamusi uuel aastal!

Merle Äri

Voka Raamatukogu juhataja

Nostalgilisi mõtteid kodupaigast

Olgem ausad, paljusid noori mõjutavad just teiste teod ja valikud.

Me ei võta sageli arvesse iseenda võimeid ja vaateid, lihtsalt mõtleme: tahan nii ja punkt! Sellist suhtumist esineb noortel põhikooli lõpetades ja nii-öelda uude ellu astudes. Esialgu näibki otsus kodust eemale minna väga paljutõotav, kuid aja möödudes mõistetakse, et iseseisvus polegi nii ihaldusväärne, see ei pruugi kõigile sobida. Motiveeritud ja sihikindlad noorukid ei lase esimestel kahtlustel ja kõhklustel võimust võtta ning püüavad, kas või hambad risti, hakkama saada ning tõrjuvad kimbutava murekoorma eemale.

Mind paneb muretsema, kui palju vigu ja uisapäisa otsuseid me võime sellises olukorras teha. Kaugused kutsuvad, uus näib huvitavam. Pealegi õpitakse kogemusest, mitte teiste sõnadest. Siiski, nüüd, kui olen gümnaasiumi lõpetamas suures linnakoolis, võin öelda: „Kaalu hästi oma otsuseid ja kuula oma vanemaid.“ Ega kõik vanemadki müstiliste võimetega selgeltnägijad ole, aga elukogemuselt on nad meist ees ja oma lapsi tunnevad ka kõige paremini just nemad.

Hea näitena võin tuua iseenda. Minu otsus minna peale põhikooli kodust ära linna, gümnaasiumisse, tundus nii õige ja põhjendatud. Vanemate nõu ma loomulikult kuulda ei võtnud. Pingutasin ja püüdsin nagu jaksasin ja – saingi hakkama. Kuid viimasel aastal on tekkinud väga suur igatsus, lausa vajadus minna tagasi pisikesse kodukooli, oma juurte juurde. Suures koolis on olulisem just nagu omandatud ning õpitu lihvimine oma eelmises koolis tunduks nii ahvatlev. Unistan Voka metsateedest, loodusest, merest, kuhu peale koolipäeva jalutama minna, kaamera kaenlas. Unistan luua midagi ilusat, milleks inspireerib mind just see paik, kodu. Tahaksin käia trennis, lugeda häid raamatuid. Tahaksin võtta aega iseendale, olla kodus veel nii palju kui võimalik, enne kui lähen avastama maailma. Eemal oldud aeg on õpetanud mind seda mõistma ja väärtustama.

Ma leian, et sellepärast ongi paljud noored läinud tagasi kodukooli, kuhu jäi kõik OMA: sõbrad, vanemad, unistused. Olles eemal sellest kõigest – vanadest klassikaaslastest, tuttavatest õpetajatest, perest, kodust – mõistetakse, et tegelikult ei olnudki minek õige valik. Võib-olla ka minul, sest ma igatsen ju nii väga tagasi. Kindlasti olen õppinud ka enda kohta midagi uut ja olen sammukese lähemal iseenda avastamisele. Kurb on vahel kuulda, kuidas keegi veidi halvustavalt räägib nendest noortest, kes tagasi tulevad: „Näe, jookseb nüüd, saba jalge vahel, koju tagasi! Näe, ei saanudki hakkama – on harjunud kergelt läbi saama!" Kas see tähendab just seda? Kahtlen. Ehk kisub kodu poole siiras juurteni ulatuv armastus?

Huvitavad on need noorte valikud ja teed, proovigem neid mõista!

Marilin Kivisto

Noor pildis

Nii noorele kui vanemale meeldib veeta aega perega.

„Aeg, kui seda on hästi kasutatud, on nagu haritud põld, mille iga väike lapike annab rohkem eluks vajalikku kui isegi kõige rikkama maapinna avar väli, mille on vallutanud umbrohi ja ohakad.“ D. Hume

Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskuse ning noortekeskuse koostöös toimus 10. novembril 2013 noortekeskuses mõnus isadepäevale pühendatud perepäev.

Selgitati välja valla meister nooleviskes, süüa sai Inga valmistatud pannkooke. Avatud oli fotonurk, kus Väino tegi portreepilte, noortekeskuse andekad näomaalijad Alice ja Liisu tegid näomaalinguid. Rahulikke laule laulsid Kaisa ja Lilian, kitarril saatis Andreas. Ajati juttu, mängiti koos. Üheskoos meisterdati isade-laste aknakate, mis andis edasi pere ootuseid Toila valla elule 5 aasta pärast. Viimane ehib meie koosolekuruumi ja seda võib noortekeskusesse julgelt vaatama tulla!

Nii osalenud noored kui lapsevanemad lootsid, et sellistest soojadest ja toredatest perepäevadest saab vahva traditsioon.

Rohkem pilte

Sportlik laupäev Toilas

Sportlik laupäev Toilas

Laupäeval, 9. novembri hommikupoolikul, kogunesid Toila ja Jõhvi kodutütred oma peredega Toila Gümnaasiumi, et veeta koos sportlikult üks tore päev.

Kõik ei olnud veel kohalgi, kui kiiremad olid juba valmis startima matkamängule. Moodustasime omavahel võistlemiseks segarühmadest perekondlikud võistkonnad. Iga võistkond mõtles välja omanäolise nime - „Liblikad“, „Tiigrid“, „Jääkarud“, „Nimetud“, „Männirosinad“, „Nool“ ja “Pääsupesa”. Matkamäng pani meid proovile tähelepanelikkuses, kiiruses ja orienteerumises. Lahendades erinevaid ülesandeid, õppisime taas tundma Toila parki. Pargis liikumine pakkudes pinget nii kodutütardele kui ka täiskasvanutele.

Pärast matkamängu pidasime väikese lõunaeine ja mängisime saalihokit. Algul mängisid lapsed ja kui lapsed isadele kingitusi meisterdama läksid, asusid saaliplatsile ka lapsevanemad, emad isade vastu mängima. Kuigi emad lasid isadel lõpuks võita, isadepäeva puhul, andis mäng hea võimaluse mõlemale osapoolele koolilapse kombel ennast välja elada. Rahvastepallis tuli Toila tüdrukutel tunnistada külaliste paremust, aga seekord võitis sõprus.

Üritusel osales üle 40 inimese. Kodutütardel oli kaasas ema või isa, vend või õde, mõnel kogu pere.

Tunnuskirjad said kõik osalenud pered ning ka alade võitjaid autasustati.

Suur tänu Maire ja Väino Aulile, Kristina Varjendile ürituse korraldamise ja eestvedamise eest!

Lastevanemate nimel

Helju Männi

Foto: Mehis Astok

Lugeja küsib!

Vastab vallavanem Tiit Kuusmik

1. Vokas asuv trahter Mõisa Ait sai uue omaniku. Kes on uus omanik ja kas Voka jaanituled toimuvad ka edaspidi trahteri juures?

Tänase päeva seisuga vallavalitsuses omaniku vahetus ametlikult ülestähendatud ei ole.
Küll aga on omaniku vahetuse korral avalikustatud andmed vaadatavad internetis.
Mis puudutab jaanitulede läbiviimist, siis valla poolt takistusi ei ole. Millised saavad olema
eeldatava vahetunud omanikuga kokkulepped, sõltub kahepoolsest huvitatusest ning läbirääkimistest.

2. Teatavasti käib teistest maakondadest sadu inimesi Jõhvi tööle. Kas Toila vallavalitsusel on kavas neid inimesi Toila valda elama meelitada ja mida selleks ette võetakse?

Jõhvis tööl käivate teistes maakondades elavate inimeste kohta andmed puuduvad.
Kindlasti käivad Jõhvi tööle paljud lähivaldade ja linnade inimesed.
Elanikkonna kasvu Toila vallas eeldab jätkuv kinnisvaraarendus, ettevõtlus.
Vald loob selleks eeldused, keskkonna, küll aga ei tegele otseselt eelpoolmainitud arendustega.

„Vokirattal“ 17 tiiru juba tehtud ja märke, et hoog raugeks õnneks veel ei ole

Jah, seltsingu „Vokiratas“ 17. tegevusaasta hakkab läbi saama ning taas on aeg kokkuvõtteid teha.

Käesolevat aastat alustasime Pensionäride Ühenduse ümarlauaga Jõhvis. Esinaine Saima Kasemaa tegi ülevaate möödunud aasta tegemistest ja käesoleva aasta plaanidest.

Terve aasta on möödunud täis esinemisi ja külaskäike, põnevaid kohtumisi ja sündmusi.

Jaanuaris osales seltskonnatantsurühm „Vokiratas“ traditsioonilisel „Minjoonil“ Kohtla-Järvel.

Küünlakuud alustasime vastlapäevaga ja lõpetasime vabariigi sünnipäevaga.

Paastukuul tõi meie seltsingule kuulsust Helle Astok, kes võitis Tammikus peetud Memme-taadi konkursil väärika tiitli „Aasta Memm!“

Kevadkuud olid sündmustest nii tulvil, et kodused tegemised kippusid lausa unarusse jääma – nautisime Raimond Valgre 100. sünniaastapäevale pühendatud kontserti Jõhvi Kontserdimajas, ansambel „Siuru“ ja tantsurühm „Vokiratas“ käisid külas Raplamaal Kaius ja Põlvamaal Kanepis, seltsingu tantsurühm osales Jõhvis toimunud Viru tantsul, Rakveres seenioride ühistantsupeol ja Kohtla-Nõmmel Ida-Viru memme-taadi peol.

Juunikuu viis meid reisile Peterburgi, kus „Siurul“ oli suurepärane võimalus esineda Peterburi Jaani kirikus ja juulis siristas „Siuru“ Pühajõe kirikus kontserdil XX sajandi populaarsed meloodiad.

Võtsime osa ka Pensionäride ühenduse korraldatud kohtumisest maavanema Andres Noormägiga ja seminarist kontserdimajas.

Eksursioonil käisime tänavu kahel korral. Ikka mõttega avastada Eestimaad ja kodukanti.

Juulis uudistasime Jääaja keskust, soomepoiste tubamuuseumi, Tartu Tähetorni ning Teaduskeskust AHHAA. See oli väga huvitav reis.

Septembris tutvustas Maie Paas Ida-Virumaa turismitalusid. Tudulinnas külastasime Matsu talu, Lohusuus robotlauta, mille peremees Uudo Mesi pälvis vabariigi parima talu tiitli. Viibisime endises Vadi koolis, kus tegutseb Vadi külaselts, proovisime Järuska silla, mis on ainulaadne katusega sild, tugevust. Kauksi puhkemajas ootas perenaine meid lõunalauda maitsvale suvikõrvitsasupile.

Koduteele jäi veel Iisaku Muuseum.

Tervise tugevdamise eesmärgil käime sageli Toila SPA basseinides. Ära on proovitud ka vastavatud mini-golfi väljak ja pean ütlema, et esimese korra kohta olime kõik päris osavad mängijad.

Oktoobris toimus juba traditsiooniks saanud Eakate päeva kontsert Jõhvis. Tänukirja aktiivse tegevuse eest sai Marju Pontus.

Paljud meist on ka MTÜ Omastehooldus liikmed ning selle tegevusest võtame samuti osa.

Igav meil ei hakka, nii et kel soovi – olete oodatud meiega liituma!

Aasta lõpp toob veel jõulupeo ja õige pea lükkame käima „Vokiratta“ 18. hooaja.

Ingi Loide

Seltsingu „Vokiratas“ esinaine