Kalmistupühad Toila vallas

EELK Viru praostkonna Pühajõe Maarja koguduse surnuaiapühad Toila valla kalmistutel 2015.a:

05.07   kell 12.00 Toila kalmistul

            kell 13.30 Pühajõe kalmistul

Jaanipäev Toilas

Kell 19.00 traditsiooniline jalgpallimatš poissmehed (pruudita mehed) versus abielumehed (pruudiga mehed)
Matšil osalemiseks peab pruut kaasas olema!

Toitlustus- ja lasteala avatud kella 19.00-st!
Programmi algus kell 20.00

Peaesinejad NANCY ja ANNE LOHO
Plaati keerutab DJ MOWKS

Õhtut juhib Veiko Taluste

Võta kaasa sularaha, sest Sind ootavad:
Toila Toiduklubi toitlustusala, Tridensi kokteilitelk, lasteatraktsioonid, batuut, skyjump, karussell ja palju muud põnevat!

Merepäev Toila sadama territooriumil

12.00 – Gerd Kanteri sportlikud tegevused nii noorte kui täiskasvanutega
13.00 – laste päästealased võistlused
14.00 – päästevahendite, kiirabivahendite ja tegevuse tutvustus
15.00 – võistlus merel, sadamas teatevõistlus
16.00 – 17.00 – Toila laste esinemine
17.00 – 18.00 kultuurilised etteasted ja Kirderanniku mereteemaline etteaste
18.30 – 20.45 Ansamblid Kimalase vend, Märulipänd ja Iiukala
21.00 Ansambel – Meelis Punder ja Anti Kammiste

NB! Korraldajat jätavad endale õiguse teha kavas vajadusel muudatusi.

Üritus on TASUTA

Juuni

Karikakraõied nagu värsked näod,

 kõik hommikul vastu päikest lahti.

Sööt õitseb. Nagu mullu suvelgi,

ainult et kiduramalt ja üldse teisiti.

Kõik on üldse teisiti kui mullu suvel.

Ainult see, et on suvi, on sama,

Ja et teised suved tulevad meelde

ja teevad natuke haiget.

Mitte eriti.

 /Tõnu Õnnepalu/

Hea Toila valla lehe lugeja!

Suvekuudel Toila valla lehe paberlehte ei ilmu, nii et hoidke kodukandi uudistel silm peal veebi vahendusel.

Järgmine leht peaks postkastidesse jõudma septembris.

 

Seniks soovin teile palju kohtumisi soojade hommikute sarnaste inimestega, meeleolukat puhkust ja palju päikest!
Küllap on kõigil, kellel puhkus veel ees, plaanid selle mõnusaks ja kosutavaks veetmiseks tehtud. Igal juhul püüdke võimalikult palju päikest, et akusid laadida ning terve ja rõõmsana sügisele vastu minna. Sest olgugi, et suvi alles hakkab, on ta siiski üürike. Suvi pidavat meie laiuskraadil küll kõige pikem aastaaeg olema, ometi tundub ta alati olevat lühike kui unenägu.

Lea Rand

Orav ja Ilves tulevad Oru parki kaema!

11.06 Komöödiateater etendusega „Orav ja Ilves“ Toila laululaval, algusega kell 19.00. Piletid hinnas 12€ kuni 14€ müügil Piletilevis või kohapeal.
 
Osades: Andrus Vaarik ja Kaspar Velberg (Tallinna Linnateater)
Jant ühes vaatuses, kestab üle ühe tunni
 
„Pühendatud Wabariigi aastapäevale ja Riigikogu valimistele, ja see ei ole orava- ega ilvesepartei reklaam. Oled eestlane või ei ole!“ Ivan Orav
 
Halva ilma korral toimub etendus Toila Gümnaasiumis!

On öö. President Ilves on Kadriorgu külla kutsunud Ivan Orava – otse põrgust. Talle teeb muret, et Evelin on korduvalt rääkinud kahest vene nimega meesterahvast, kes teda elevile ajavad. Ja kes oleks tibladega paremini kursis kui Ivan ise! Ta ilmubki otse maa alt ja avardab presidendi silmaringi nõukaja teemadel, mille nüansid on väliseestlasele tabamatuks jäänud.
Ilves: „Evelin räägib mulle neist pidevalt mingeid kummalisi lugusid, ise naerab, näost punane, aga mina ei saa aru, kes need isikud sellised on. Mõistad, Ivan, ma ei taha oma naise minevikus tuhnida, ma ei taha talle midagi ette heita, igalühel võib olla eelmiseid suhteid, aga ma tahan siiski teada… Ma tahan kindel olla… Miks ta mulle neist kogu aeg räägib? Kas suhted jätkuvad? Minu selja taga?“
Orav: „Toomas, ära mõtle välja, oma naise pärast võid sa küll päris rahulik olla! Nende poolt pole sul mingit ohtu karta.“

Seda Andrus Kivirähki uut näidendit mängiti ühekordse projektina 6. jaanuaril 2013, kuid laiemale üldsusele on see jäänud kättesaamatuks. Nüüd siirdutakse aga Komöödiateatri egiidi all üle-eestilisele ringreisile.
 „Orav ja Ilves“ on kindlasti sama vaimukas kui legendaarne „Meri ja Orav“. Ainuke erinevus, et endise riigipea asemel astub lavale president Ilves, kaaslaseks muidugi vana sepp Ivan Orav.

Esimene lasteaedade laulu- ja tantsupidu toimub Toilas!

6. juunil toimubIda-Virumaa lasteaedade esimene laulu- ja tantsupidu
 "Oleme Virumaa lapsed“
Peost võtab osa 13 lasteaeda ja üle 260 lapse!

Peo ajakava: 11.00 Rongkäik (laululava mäest alla.)
11.30 Avasõnad
11.35 – 13.00 Kontsert
Vihmase ilm korral toimub pidu Toila Gümnaasiumis
 
Naerumere pere kutsub Sind peole!

 

Suvised treeningud

Jaanituli Vokas

Camerata kutsub Ida-Virumaale!

Eesti Maaülikooli Kammerkoor Camerata Universitatis korraldab juubelihõngulise kontsertturnee Ida-Virumaale, mille raames antakse neli tasuta kontserti pealkirjaga „Muusikaline jalutuskäik keskajast tänapäeva“. 

Kammerkoor Camerata Universitatis on peamiselt Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli üliõpilastest, õppejõududest ja vilistlastest koosnev koor. 

Sel aastal tähistab koor oma 25. juubelit ning sel puhul anname tavapärasest rohkem kontserte väljaspool oma kodulinna Tartut. 

Meie repertuaar on läbi aastate olnud mitmekesine. Oleme laulnud hispaania ja inglise muusikat keskajast tänapäevani ning vaimulikku muusikat nii idast kui ka läänest. Seejuures on alati tähtsal kohal olnud eesti heliloojate looming.

Ida-Virumaa kontserdid toimuvad:

12. juunil kell 18 Avinurme kirikus

13. juunil kell 14 Pühajõe kirikus

13. juunil kell 19 Jõhvi Mihkli kirikus

14. juunil kell 12.30 Iisaku kirikus

Pühapäeval, 14. juunil pidulik jumalateenistus Pühajõe kirikus

 
Pühapäeval, 14. juunil kell 13.00 pidulik jumalateenistus armulauaga.
 
Koguduse esmanimetamine püha nimega: EELK Pühajõe Maarja kogudus.
 
Teenib peapiiskop Urmas Viilma.

Valime koos Pühajõe küla Aasta külaks 2015

Ida-Virumaal asuv Pühajõe küla osaleb Aasta Küla 2015 konkursil. 
Elage meile kaasa ja andke oma hääl Terevisiooni rahvahääletusel, mis kestab kuni 12.06.! 

Enim hääli saanud külas tehakse viimane sellehooaja Terevisiooni saade. Vaata ja hääleta, sest PÜHAJÕE KÜLA on Eesti kauneim koht!

Tšekka ka külaseltsi kodulehekülge - http://puhajoe.weebly.com/

Rahvahääletus käib, oma hääle saad anda siin - http://etv.err.ee/l/meelelahutus/terevisioon

 

Tensegrity® - praktika ja eluviis

Tensegrity® on heaolu praktika, mis võimaldab elada tasakaalus ise enda ja teistega, looduse ja maaga, taeva ja tähtedega ja kõikide nende erinevate tsüklitega. See mida me Tensegrity® praktika käigus õpime, on meeleolu – rõõmuküllane äratundmine, et meil on kõik, mida vajame eluks ja igaks päevaks.

Nimi Tensegrity® on iidse Mehhiko nägijate liini teadmiste kaasaegne nimetus. Meieni on see jõudnud Carlos Castaneda jagatud õpetuste kaudu, mida talle jagas don Juan Matus, iidsest Mehhikost pärit nägijate liini viimane esindaja. Selle liini esindajate ülim eesmärk oli saavutada tajumise vabadus, taasühenduda oma energeetilise olemusega ehk energiakehaga.

Tensegrity® praktika sobib igaühele, ilma eelneva kogemuse ja füüsiliste eeldusteta. See sobib kõigile, kes tunnevad tungi oma elus midagi muuta, leida uus vaade ja elada elu intensiivsemalt, tajuda avaramalt, kogeda rohkem.

Tensegrity® praktika võtmeelementideks on:

• Maagilised hingamised ja sooritused, mida praktiseeritakse tänapäeval selleks, et taasäratada ühendus oma energeetilise olemusega. Kaasaegne inimene mõtleb liiga palju ja tunnetamiseks jääb vähem tähelepanu ja teadlikust. Teinekord me ei tule isegi selle peale, et tunnetada, või milline tunne on näiteks uut asja katsuda või nuusutada. Nende hingamiste ja soorituste praktiseerimine aktiveerib uuesti meie tajud, meie sisemise nägija.
• Oma elu ülevaatus ehk kokkuvõtmine – see on oma elukogemuste, veendumuste, uskumuste ja tegevuste ülevaatamine koos hingamise ja tähelepanuga. Seda tehakse selleks, et saada tagasi oma mineviku tegevustesse kinni jäänud vitaalne energia, mida me vajame oma igapäevaelus. Oma elu üle vaadates suudame võtta vastutuse oma enda elu eest ja asuda tegutsema oma unistuste täitmise poole. Mitte keegi teine ei tunne meid paremini, kui me ise ja selle tegevusega vabastame ennast vanadest hinnangutest ning leiame värske uue vaate oma elule, tegevustele ja unistustele.
• Kokkuvõtmise praktika sisaldab endas ka energia varitsemist, mis toob meie tähelepanu ja energia sellele, kuidas me korraldame oma igapäevaelu – kui pillavad või kokkuhoidlikud oleme ise enda energia suhtes.
• Unenägemise kunst on kunst olla teadlik ise endast kui energeetilisest olendist. Unenägemine võimaldab ära tunda uusi võimalusi ja need ka ellu viia. Unenägemine on hetkes olemise kunst, et käia OMA südamega rajal.

Looduses on kõik omavahelises seoses, nagu näiteks metsas, kus kõik puud ja taimed on juureniidistikuga omavahel seotud. Metsakoosluses toimub pidev kohanemine vastavalt võimalustele ja metsa üldistele vajadustele.

Carlos Castaneda ütles, et see on just see paindlik terviklikkus, vastastikune ühendatus ja leidlikkus, mida me oma praktikas otsime ja kehastame – nii füüsiliselt, emotsionaalselt, kui energeetiliselt. Sellepärast on see parim praktika, et oma valitud südamega rajal püsida.

Me vajame oma elus vahel väga väikest tõuget, et saavutada tasakaal meeleolus ning olla tähelepanu ja teadlikkusega antud hetkes siin ja praegu. Alustamiseks ja muutuseks piisab ainult ühest Tensegrity® maagilisest hingamisest.

Maailmas tegeleb Tensegrity® õpetamisega Carlos Castaneda loodud ühing Cleargreen, kes korraldab seminare Euroopas, Ameerikas ja Venemaal.

Eestis on Tensegrity® ametlik praktikagrupp tegutsenud juba üle 10. aasta.

11. juunil 2015.a algusega kell 18:00 toimub Toila Spaas Tensegrity® tutvustav praktika. Kõik huvilised on oodatud!

Lapsed liikluses

Kevade saabumine on alati toonud linnapilti rohkem kergliiklejaid ja eriti lapsi. Ei ole erandiks ka tänavune kevad. Üha enam märkame me enda ümber lapsi, kes mängivad ja jooksevad, sõidavad jalgrataste, rulade ja rulluiskudega. Kahjuks on alati selle kõige kõrval ka hulk ohtusid. Sageli kaotavad lapsed mängu hoos tähelepanu ning õnnetusjuhtumid on kerged juhtuma. Tänavu on Ida prefektuuri teenindatavas piirkonnas olnud juba mitmeid nii kergemaid kui ka raskemaid õnnetusi lastega. Kõige traagilisem õnnetus leidis aset 08.05.2015 Lääne-Virumaal Tamsalu vallas, kui liinibussist väljunud laps jooksis sõiduteele ja jäi auto alla. Liiklusõnnetuse tagajärjel laps hukkus. Sellised traagilised õnnetused tuletavad meile ikka ja jälle meede, et kergliikleja on liikluses kõige nõrgem pool. Lastega juhtuvad õnnetused ei jäta aga kedagi ükskõikseks ja sunnivad meid mõtlema sellele, mis oleks võinud olla teisiti.

Siinkohal ongi paslik kõigil mõelda ja meelde tuleta kõige lihtsamad tõed ja liiklusreeglid ning tuletada neid meelde ka meie väikestele liiklejatele.

1. Liikluses tuleb olla tähelepanelik ja hoolas. Mänguhoos ei taju laps enda ümber toimuvat. Sageli näeme ka vastupidist pilti - näiteks nutitelefoniga pingsalt mängiv või kõrvaklappidega muusikat kuulav laps, olles oma mõtetes, ei märka enda ümber toimuvat.
2. Jalgrattaga ja pisimopeediga teel sõites tuleb alla 16-aastane juht kandma kinnirihmatud jalgratturi kiivrit.
3. kindlasti teed ületades ülekäigurajal ratta seljast maha tulla ja ratast käekõrval lükata, kuna sõites ei laiene teile tee esmaületaja eelis. Ülekäigurajal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites, kuid sel juhul ei ole reguleerimata ülekäigurajal jalgratturil ega tasakaaluliikuri juhil sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur või tasakaaluliikuri juht ületab ülekäigurajal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ega tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat;
4. Kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada, ülekäigukoht või ristmik ei ole kaugemal kui 100 meetrit, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 meetrit tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui sõidutee on mõlemas suunas hästi näha ja sõidutee ületamisega ei tekitata liiklusohtu.
5. Sõiduteed ületades ei tohi jalakäija asjatult viivitada ega seisma jääda. Rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid vahendeid kasutav jalakäija peab sõidutee ületama jalakäija tavakiirusega.

Seoses eeltooduga politsei nimel palun kõiki liiklejaid olema tähelepanelikumad. Samuti palun lastevanematel seletada oma väikestele liiklejatele juba varakult liiklusreegleid.

 

Jõhvi politseijaoskonna

välijuht Egon Kollo

Veeohutus suvel

Suvi on kõigi oma ahvatlustega Eestimaale jõudmas ning soojad ilmad meelitavad inimesi aina rohkem veekogude äärde jahutust ja meelelahutust otsima.

Päästeamet paneb inimestele südamele, et suverõõmude ja vabaduse nautimisega ei tohiks aga unustada tervet mõistust ja ohutut käitumistava vältimaks õnnetusi - seda nii veekogu ääres ujudes, paadiga sõites või muul viisil meelt lahutades.

Iga-aastane uppumissurmade statistika on karm – Eestis uppus 2013.aastal 56 ja 2014.aastal kaotas veeõnnetustes oma elu 68 inimest, neist 11 Virumaal. Peamine põhjus, miks õnnetused juhtuvad, on ohutusnõuete eiramine.

Paadisõit

Paadiõnnetuste puhul on paat ise väga harva õnnetuste põhjustaja. Tihti on õnnetuse põhjuseks mitme halva asjaolu kokkulangemine, näiteks ilmastikuolud (sh lainetus), veesõiduki kiirus, ohutusvarustuse mittekasutamine vms.

•             hoolitse nii enda kui oma kaaslaste ohutuse eest juba enne veekogule minekut ja kanna korralikult kinnitatud päästevesti.

•             ole kaine veekogu ääres ja veesõidukis, sest paljud õnnetused juhtuvad just siis, kui inimene on tarvitanud alkoholi.

Ujumine

Kui jood, ära uju! Jälgi, et sinu purjus sõber ei läheks ujuma. Alkoholijoobes inimene ei ole adekvaatne maal, veel enam vees, kus tagajärjed võivad olla väga kurvad.

•             Ära hüppa vette tundmatus kohas!

•             Hinda oma ujumisoskust kriitiliselt ja ära uju kaldast liiga kaugele.

Väikesed lapsed ja kodutiigid

Kus on vesi, seal on ka lapsed - seega erilise hoolega tuleb silma peal hoida lastel. Vastutus lapse elu ja tervise eest lasub just lapsevanemal.

•             Ära jäta lapsi veekogu ääres hetkekski järelevalveta. Kuldne reegel on: kui laps on vees, olgu ka lapsevanem vees!

•             Kõikvõimalikud täispuhutavad ujumise abivahendid on ohtlikud. Need võivad lapse rannast eemale kanda ja ootamatult õhust tühjaks minna. Täispuhutavad ujumise abivahendid võivad vee peal petliku turvatunde tekitada või lapse tagurpidi keerata ja vee alla lõksu jätta.

•             Vii oma laps ujumiskursustele või õpeta ise oma laps ujuma

Mida aga teha, kui juhtunud õnnetus?

Kui inimene on uppumas tuleb kiirelt reageerida. Paraku pole uppujat lihtne märgata, sest paanikas hädasolija ei karju reeglina appi, vaid püüab end kõigest väest vee peal hoida ja õhku ahmida. Päästma minnes peab meeles pidama ka enda ohutust. Kui ikka jalad põhja ei ulatu, siis ilma abivahendita ei maksa minna, sest surmahirmus uppuja klammerdub päästja külge nii kõvasti, et uppujaks võib osutada ka päästja ise. Kohe tuleb kutsuda abi, helistades hädaabinumbril 112.

Päästeamet soovib kõigile turvalist suve!

Lili Lillepea

Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht

Päästeamet, kommunikatsiooniosakond

e-post: lili.lillepea@rescue.ee

+372 5308 2705

www.facebook.com/paasteamet