Suvi on kõigi oma ahvatlustega Eestimaale jõudmas
ning soojad ilmad meelitavad inimesi aina rohkem veekogude äärde
jahutust ja meelelahutust otsima.
Päästeamet paneb inimestele südamele, et
suverõõmude ja vabaduse nautimisega ei tohiks aga unustada tervet
mõistust ja ohutut käitumistava vältimaks õnnetusi - seda nii veekogu
ääres ujudes, paadiga sõites või muul viisil meelt lahutades.
Iga-aastane uppumissurmade statistika on karm –
Eestis uppus 2013.aastal 56 ja 2014.aastal kaotas veeõnnetustes oma elu
68 inimest, neist 11 Virumaal. Peamine põhjus, miks õnnetused juhtuvad,
on ohutusnõuete eiramine.
Paadisõit
Paadiõnnetuste puhul on paat ise väga harva
õnnetuste põhjustaja. Tihti on õnnetuse põhjuseks mitme halva asjaolu
kokkulangemine, näiteks ilmastikuolud (sh lainetus), veesõiduki kiirus,
ohutusvarustuse mittekasutamine vms.
• hoolitse nii enda kui oma kaaslaste
ohutuse eest juba enne veekogule minekut ja kanna korralikult kinnitatud
päästevesti.
• ole kaine veekogu ääres ja
veesõidukis, sest paljud õnnetused juhtuvad just siis, kui inimene on
tarvitanud alkoholi.
Ujumine
Kui jood, ära uju! Jälgi, et sinu purjus sõber ei
läheks ujuma. Alkoholijoobes inimene ei ole adekvaatne maal, veel enam
vees, kus tagajärjed võivad olla väga kurvad.
• Ära hüppa vette tundmatus kohas!
• Hinda oma ujumisoskust kriitiliselt ja ära uju kaldast liiga kaugele.
Väikesed lapsed ja kodutiigid
Kus on vesi, seal on ka lapsed - seega erilise
hoolega tuleb silma peal hoida lastel. Vastutus lapse elu ja tervise
eest lasub just lapsevanemal.
• Ära jäta lapsi veekogu ääres hetkekski järelevalveta. Kuldne reegel on: kui laps on vees, olgu ka lapsevanem vees!
• Kõikvõimalikud täispuhutavad ujumise
abivahendid on ohtlikud. Need võivad lapse rannast eemale kanda ja
ootamatult õhust tühjaks minna. Täispuhutavad ujumise abivahendid võivad
vee peal petliku turvatunde tekitada või lapse
tagurpidi keerata ja vee alla lõksu jätta.
• Vii oma laps ujumiskursustele või õpeta ise oma laps ujuma
Mida aga teha, kui juhtunud õnnetus?
Kui inimene on uppumas tuleb kiirelt reageerida.
Paraku pole uppujat lihtne märgata, sest paanikas hädasolija ei karju
reeglina appi, vaid püüab end kõigest väest vee peal hoida ja õhku
ahmida. Päästma minnes peab meeles pidama ka enda
ohutust. Kui ikka jalad põhja ei ulatu, siis ilma abivahendita ei maksa
minna, sest surmahirmus uppuja klammerdub päästja külge nii kõvasti, et
uppujaks võib osutada ka päästja ise. Kohe tuleb kutsuda abi,
helistades hädaabinumbril 112.
Päästeamet soovib kõigile turvalist suve!
Lili Lillepea
Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht
Päästeamet, kommunikatsiooniosakond
e-post:
lili.lillepea@rescue.ee
www.facebook.com/paasteamet
No comments:
Post a Comment