Internetis levivad ohtlikud väljakutsemängud lastele

Head lapsevanemad!

Viimastel nädalatel on sagenenud teated lastest, kes mängivad nii sõiduteedel kui sotisaalmeedia vahendusel ohtlikke mänge ning seavad sellega ohtu oma elu või vigastavad ennast.

Sõiduteedel mängitav mäng „Jookse või sure“ sisu on joosta liikuva sõiduki eest võimalikult lähedalt üle tee, kogudes iga filmitud „etteaste“ eest punkte.

Sotsiaalmeedia vahendusel levivatest mängudest on üks ohtlikumaid „Sinine Vaal“, „Blue Whale“ või „Синий кит". Mängus osalemine on laste jaoks lihtne – sotsiaalmeedias tuleb postitada teemaviide #bluewhale, #iminthegame või midagi sarnast.
Seejärel võtab võõras inimene teemaviite postitanud lapsega ühendust. Võõras suhtleb lapsega interneti teel ning läbi hirmu ja ähvardamiste kontrollib tema käitumist. Lapsele antakse ülesandeid, kus ta peab end vigastama, täitma ohtlikke ülesandeid või ärkama öösel, et vaadata häiriva sisuga videoid.
Tavaliselt kästakse noorel lõigata või kriimustada käele või jalale sinivaala kuju.

Lapsevanemad, palun jälgige, millega teie laps arvutis või nutiseadmes tegeleb. 
Pöörake tähelepanu sellele, kas lapsele on tekkinud kahtlustäratavaid haavu või vigastusi ning küsige nende tekkimise kohta. Pöörake tähelepanu laste muutunud käitumistele või nähtavatele vigastustele. Kui kahtlustate, et laps on sattunud mängu ja vajab abi, tuleb temaga rääkida ohtudest ning teavitada koolipsühholoogi, sotsiaaltöötajat, lastekaitsetöötajat või politseid. Samuti võib abivajavast lapsest teada anda lasteabitelefonil 116 111.
Spetsialistid teavad, kuidas kõige oskuslikumalt olukorrale reageerida ning oskavad anda nõu ja soovitusi.
Palun näidake hoolivust ja tundke huvi laste tegemiste vastu. Tundes huvi laste tegemiste ja sotsiaalmeedias suhtlemise vastu ning olles hooliv ja osavõtlik, saame säästa laste tervist ja elu.
Ohumärkide ilmnemisel tuleb säilitada rahu ning olla lapsele toeks keerukast olukorrast väljatulemisel.


Miks me ohtlikkest mängudest räägime? Usume, et teades ja tundes võimalikke ohtusid – eluohtlike mängude sisu ja kuidas neid mängitakse, oskate ohuolukordi ära tunda ja neile õigel ajal reageerida, tekitamata ebavajalikku huvi laste seas. Nii on teil võimalus sekkuda ja raske tagajärg ära hoida.

MTA: veel 20 000 inimesel on madalapalgalise tagasimakse taotlus esitamata

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel ei ole ligi 20 000 inimest, kellel võib olla õigus taotleda madalapalgalise tagasimakset, veel e-maksuametis/e-tollis oma tuludeklaratsiooni ega tagasimakse taotlust esitanud. Ida - Viru  maakonnas on tuludeklaratsioon ja taotlus esitamata veel 1 775 inimesel.

Oma tulud tuleb deklareerida ja taotlust saab esitada kuni 31. märtsini. MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul on taotluse mittetäitnute seas palju neid, kes eelmistel aastatel ei ole pidanudki oma tuludeklaratsiooni esitama ja seetõttu on see ka tänavu tegemata jäänud. „Alates järgmisest nädalast saadame nendele inimestele ka otsepostituse, et nad oma tuludeklaratsiooni sel aastal ära täidaksid,“ märkis Liivamägi.

„Kui täisealine inimene on eelmise aasta jooksul töötanud täiskohaga vähemalt kuus kuud terve kalendrikuu vältel ja saanud brutotulu kokku alla 7817 euro, siis soovitame kindlasti enne 31. märtsi e-MTAs oma tuludeklaratsioon kinnitada. Kui peale seda avaneb võimalus esitada ka madalapalgalise tagasimakse taotlus, siis kinnitada ka see,“ rääkis Liivamägi.

Madalapalgalise tagasimakse saamise eelduseks on tuludeklaratsiooni esitamine ja seejärel saab tagasimakse õigust omav inimene teha taotluse e-maksuametis/e-tollis. „Ilma kinnitatud taotluseta madalapalgalise tagasimakset me inimesele teha ei saa,“ ütles Liivamägi.

Toetuse taotluse saab esitada pärast seda, kui olete tuludeklaratsiooni e-maksuametis/e-tollis ära kinnitanud. Kui olete Maksu- ja Tolliameti andmetel tulu kriteeriumi täitnud (aastane tulu jäi alla 7817 euro), siis kuvatakse tuludeklaratsiooni viimasel lehel info madalapalgalise töötaja toetuse kohta ja teksti juures on eraldi olemas link, millele vajutades saate edasi liikuda taotluse esitamise juurde. Siis kontrollib Maksu- ja tolliameti süsteem veel üle, kas olete ka kõik teised kriteeriumid täitnud ja seejärel saate oma taotluse ära kinnitada ja siis näete kohe ära ka oma tagasimakse suuruse.

Kui nüüd juhtub, et taotlus jääb mingil põhjusel sellisel viisil esitamata – ei pannud teksti tähele vms, siis on teine võimalus logida pärast tuludeklaratsiooni esitamist uuesti e-maksuametisse/e-tolli sisse, valite menüüst „Töötamine ja väljamaksed“ ja seejärel menüüst „Madalapalgaliste toetus“. Siit edasi saate vaadata, kas täidate toetuse saamise tingimused ja siis juba sealsamas taotluse esitada.

Taotluse saavad esitada vaid need inimesed, kes täidavad Maksu- ja Tolliameti andmetel toetuse saamise tingimused, teistel seda esitada ei ole võimalik. Tänase seisuga on madalapalgalise tagasimakse taotluse esitanud 67 000 inimest, kellele kuulub hetkeseisuga tagastamisele 24,7 miljonit eurot. Lõplik tagasimakstav summa selgub mais, kui maksu- ja tolliamet arvutab kontrollitud tuludeklaratsioonide andmete põhjal välja toetuse suuruse ning alustab väljamaksete tegemist. Küsimuste korral on abiks maksu- ja tolliameti infotelefon 880 0811.

Teatrisse! Tulge teatrisse!

Märts

Täna neid ridu kirjutades on kevade alguseni täpselt 10 päeva aega.

10 päeva – see on liblika jaoks peaaegu terve elu, inimese jaoks üks väike osake elupäevade reast.

See pani mind mõtlema aja peale laiemalt. Mis on aeg?

Kas ja kuidas see meid muudab?

Oma igapäevases elus oleme teel läbi aja – minevikust tulevikku.

Ajaga saab teha erinevaid asju.

Aega saab maha võtta ja parajaks teha, surnuks lüüa ja teenida...

Aja kohta on mitmeid erinevaid ütlusi.

Aeg ei peatu.

Ja siiski tundub vahel, et jääb lausa seisma. Nii mõnigi kord on tunne, eriti siis kui midagi väga-väga ootad, et lausa tardub. Või siis, kui midagi väga traagilist juhtub, öeldakse samuti, et aeg jäi korraks seisma ja kogu elu jooksis silme eest läbi.

Aeg on raha.

Jah, iga päev kulutame me kõik suure osa oma ajast, et teenida raha, aga...

Ole ajaga kokkuhoidlikum kui rahaga, sest ajaga võib teenida raha, kuid rahaga aega osta ei saa.

Aeg parandab haavad.

Kas siiski parandab? Ehk silub ja tasandab, aga eriti hingehaavad kipuvad jääma. Füüsilised haavad võivad tõesti ajapikku kaduda, aga... Siinkohal mõtlen nendele haavadele, mille tekitas 1944. aasta märtsipommitamine. Linnad ehitati uuesti üles, aga inimestes elavad need haavad edasi... Fred Jüssi on ilusti öelnud: „Aeg parandab haavad, aga armid kasvavad koos inimestega.“

Aega ja sõnu ei saa tagasi võtta.

See aeg, mis on möödas, seda tagasi ei saa. Seda saame ainult meenutada. Iga sõna, mis on lendu lastud, hakkab elama oma elu ja tagasi me seda võtta ei saa.

Praegu on ainus aeg, mis meil on ja ainult meist endist sõltub, kuidas me seda kasutame – kas „lööme surnuks“ või kasutame nii, et see tooks rõõmu ja rahulolu nii meile endile, kui ka teistele.

Tänases lehes on kaks persoonilugu – üks noorest ja teine vanast mehest.

Mõlemad on neile antud aega kasutanud nii, et homme oleks, mida meenutada.

Rooma teoloog ja filosoof Aurelius Augustinus pani juba rohkem kui poolteist tuhat aastat tagasi kirja sõnad:

„Mis on aeg? Kui keegi seda minult ei küsi, siis ma tean; kui ma seda aga küsijale seletada tahaksin, siis ma seda ei tea.“

Jah, ju nii ongi. Aega seletada on raske. Jätkuks vaid tarkust seda targalt kasutada.

Päikest teie kevadesse!

Lea Rand

Triatloni maaletooja Aadu Pekk

Päeval, kui meie tänase loo peategelane, Aadu Pekk, asus tööle Vokka Põllumajandustehnika rajoonikoondisesse, kirjutati ajalooraamatusse kuupäev 5. veebruar 1962.

Kas Aadu oskas siis arvata, et järgmised 55 aastat mööduvad siinsamas, seda on tagantjärele raske öelda, aga fakt on see, et siia ta jäi.

Tänavu maikuus 82. sünnipäeva tähistaval Aadul on möödunud aastatest meenutada nii mõndagi ja juttu jätkuks kauemaks. Lemmikteemaks on kindlasti spordijutud. Nendele tuleb ehk ainult siis lõpp, kui filateelia mängu tuleb.

Aga kõigest järgemööda.

Jõhvis sündinud Aadu lapsepõlv möödus Vaivaras, kus isa pidas endises Vorobjovi kõrtsis poodi. Peale Aadu kasvas peres veel kaks poissi.

Lapsepõlv ei olnud kerge, aga ometi meenutab Aadu seda aega heldimusega ja ütleb, et vaestes oludes kasvamine on õpetanud asju ise tegema ja hindama seda, mis on, mitte tagaajama kättesaamatut. Oma esimesed suusadki tegid poisid endale ise.

„Minu „suusakarjäär“ algas 1944.a. hilissügisel, kui olime sõjapaos Järvamaal, Kolu külas. Meie ajutise elamise perenaine leidis sarast 4 m puuprussikese (5x5 cm) ja pakkus meile suuskade aseaine tegemiseks. Veel samal õhtu olid meil kaksikvenna Jüriga meetrised prussijupid viltide all ja esimesed liuglemised õue peal tehtud. Kolu jõeäärsed 5-7 m künkad olid meie lemmikpaigad,“ meenutab Aadu.

Tõelisi suuski sai ta proovida paar aastat hiljem Jõhvi I keskkooli V klassi võimlemistunnis.

Peale Jõhvi keskkooli lõpetamist 1953. aastal viis tee pealinna ehitust õppima. Aadu ütleb ise, et ega ta sel ajal ehitusest suurt midagi ei teadnud, aga sisse ta sai ja see töö on kogu ülejäänud elu ka leiva lauale toonud.

Kui suunamise aeg kätte jõudis, siis oli Aadu see, kes tuli vabatahtlikult Ida-Virumaale ja seda otsust pole ta pidanud kahetsema.

Vokas ootas teda ees huvitav töö, ilus loodus ja inimesed, kes on olnud toeks ja inspiratsiooniks.

Hea sõnaga meenutab Aadu Arno Mitti, pikaaegset Voka EPT juhatajat, kes oli talle moraalseks toeks ja nö isakujuks.

Tööaastatest Vokas on meenutada nii mõndagi, aga eriline sära tuleb Aadu silmadesse siis, kui jutuks tuleb Voka staadioni ehitus.

1980. aastal valmis Vokas parim maapiirkonna staadion, mis oli isegi uhkem, kui Kirovi kalurikolhoosil.

Töö kõrval on Aadu alati ise sporti teinud ning olnud ka paljude spordiürituste pea- või kaaskorraldaja.

„Olles põdenud tuberkuloosi, aasta olnud II grupi invaliidide kirjas, võin raudselt kinnitada, et tegelemine spordiga on mind hoidnud tegijana keskmisest kõrgema eani,“ ütleb Aadu.

„Tänaseks on läbitud üle 50 maratoni ja tuhanded, tuhanded kilomeetrid. Kaunimad elamused olen saanud Voka EPT naistepäeva neljateistkümnelt maratonmatkalt Gorodenkost üle Puhatu soo Vokka ja kahekümnelt Tartu-Elva suusamaratonilt.
Voka EPT maratonmatk oli n.ö. „ prestiizi küsimus”. Seda organiseerisid ja sõitsid „suured juhid” ja nende järelkasv. See kõik ei seganud nautida seda ääretut vaikust ja lummavat ilu, mida pakkus jäätunud Puhatu soo.
1981. aastal osalesin esmakordselt Tartu suusamaratonil. See oli osalemine juba suurel suusapeol. Varahommiklises hämaruses sebisid tuhanded suusatajad. Siin põlesid lõkked,siin määriti suuski, kes võimles, kes tegi jõuharjutusi, agaramad olid juba kohad „kinni pannud” oma suusakoridoris. Mulle oli see uudis ja suur rõõm , et saan osaleda sellise mastaabiga maratonil… ja see läks igati korda. Koht oli 398! Edaspidiseks oli käsi antud ja naljatades vastasin igale küsijale järgmise aasta osavõtu kohta, et see maraton jääb küll ära kui mind seal osalejate hulgas ei ole.“

Foto: Margus Ansu

„Tartu Maratoni maskott“ 2006. aastal. Võistluskostüüm on õmmeldud läbitud maratonide numrbitest, mida on ühtekokku 20.

Spordivõistlused ja nende korraldamine on toonud ka huvitavaid kohtumis. Aadu meenutab 1983. aastal Vokas toimunud spordiveteranide spartakiaadi, kus aukülaliseks oli maadleja, 1936. aasta Berliini olümpiamängude võitja, Kristjan Palusalu. Tema siinviibimist jäi meenutama staadioni servale istutatud tamm ja mehine, olümpiasangarile kohane käepigistus, mida Aadu praegugi veel mäletab.

Ja muidugi ei saa Aadust rääkida ilma triatloni mainimata. Nimelt korraldas 30. juunil 1984 tollane Kohtla-Järve EPT ehitusjuhataja Aadu Pekk Vokas Eesti esimese triatlonivõistluse. Sellel võistlusel oli hilisemaga võrreldes mitu eripära: ebatavaline oli alade järjestus (rattasõit, ujumine, jooks), ka distantside pikkused ei olnud standardsed (rattaga sõideti 200 km, ujuti basseinis 2 km ja joosti 42,195 km).

Esimest triatloni meenutab Aadu ise nii:

„1984. aasta 28. juuni varahommikul kell kolm alustasid Voka endise vallamaja juurest 200 kilomeetri pikkuse jalgrattadistantsi läbimist neli spordifanaatikut: Agu Normak ja Aadu Pekk Vokast, Arvo Tenner Tallinnast ja Olev Marja Põlvast.

Starteriteks ja kohtunikeks olid Voka EPT spordifanaatikud Ave Haan ja Urmas Kuusk. Starti jälgisid kolm Toila küla noorukit. Nemad olid lugenud Eestis seni tundmatu triatloni esmakordsest toimumisest Noorte Hääle rubriigist „Ainult üks küsimus” ja tahtsid veenduda, et „raudse mehe eksam” sel öösel tõesti algab. Tunni pikkuste vahedega järgnesid esimestele startijatele Oivo Selder Vokast, Sulev Marja Põlvast ja Kaarel Schmidt Vokast. Erinevatel aegadel startijatel oli ühine eesmärk rattasõidu lõppedes hüpata Kohtla-Järve ujula basseini, ujuda kaks kilomeetrit ja siis joosta täismaraton ning finiseeruda kõik solidaarselt kella viie paiku õhtul Voka staadionil.

Nii sai Eestis (ja terves Nõukogude Liidus) alguse triatlon. Selgituseks niipalju, et tänased distantsid ja alade järjekord on: ujumine 3,8 km, jalgratas 180 km ja maraton 42,195 km. Peale Voka noorte olid meie üritusest Noorte Häälest lugenud ka Tartu Ülikooli spordimeedikud ning nende brigaad saabus hommikul Vokka. Varem polnud neil sellise suurte koormustega võistlejaid mõõta ja diagnoosida õnnestunud.

Kõik õnnestus. Esimesena staadionile jõudnud Agu Normak sai pärja, parim aeg oli küll hiljem startinud Kaarel Schmidtil. Kella seitsmeks olid kõik seitse alustajat distantsid lõpetanud, meedikud oma proovid võtnud ja esimene võistlus lõppenud.

Nõnda sai alguse triatlon Eestis, mis tänaseks on tõusnud üheks populaarsemaks mitmevõistluse alaks. Kindlasti ei olnud me „raudsemad“ kui sajad fantastiliste saavutustega hiilanud Maarjamaa spordifanaatikud enne meid (Klein maadles olümpia finaalis 12 tundi, Palusalu võitis kaks kulda ühel Olümpial, Ahto sõitis üksinda purjekal ümber maakera...), aga uhke tunne oli ikka küll!“

Spordipisiku on Aadu edasi andnud ka oma lastele – pojad Tiit ja Tõnu on mõlemad spordiusku.

Tiit alustas murdmaasuusatamistreeninguid Vokas Agu Normaku juhendamisel, sai 1990 Eesti MV-l 50 km (klassikatehnika) hõbeda ja 15 km pronksi. On olnud FIS-i tehniline delegaat ning tegutsenud 2002 Salt Lake City ja 2006 Torino tali-OM-il Eesti murdmaasuusatamise delegatsiooni juhina.

Tõnu teeb oma igapäevatööd küll finantsmaailmas, aga spordist ja liikumisest peab lugu temagi.

Oma elule tagasi vaadates ütleb Aadu, et tal on elus väga vedanud. „Olen elu jooksul tangide vahele jäänud, aga sealt alati välja tulnud.“

Aktiivset sporditegemist küll igapäevaselt enam ette ei tule, aga selle kompenseerivad kepikõnniringid koduses Voka metsas. „Ja kui metsa ei lähe, siis lähen „markidesse“. Seal võib kõik ära unustada.“

Markidesse „armus“ Aadu juba 1947. aastal. Kahjuks ei ole esimese 10 aasta kogutut tervikuna säilinud, sest „rumalast peast sai neid esialgu kontoriliimiga kladesse liimitud“.

Teadlik kogumine algas 1953. aastal ja täna hindab Aadu oma margikogu suuruseks ~20 000 marki.

Markidest võiks Aaduga samuti pikemalt rääkida, aga see on juba uue loo teema ja jääb mõneks teiseks korraks.

Lea Rand

Tegudega suurte sihtide suunas

Just nii iseloomustab oma õpilast, Marten Jõeäärt, Audentese spordigümnaasiumi treener, endine profirattur Andri Lebedev.

2015. aastal anti Toila valla Sporditegija tiitel Martenile, kelle saavutused jalgrattaspordis olid juba siis silmapaistvad nii koduvabariigis, kui ka raja taga. Eesti Meistrivõistlustelt võitis Marten 2015. aastal ühe hõbe- ja kolm pronksmedalit. Tänaseks on Marten jõudnud Eesti paremate noorte ratturite sekka ja seab sihte kaugemale. Möödunud aasta tippsaavutused olid Eesti juunioride meistritiitel maantee grupisõidus ja Dobele velotuuri viimase etapi võit Lätis.

Täna õpib 17 aastane Marten Otepääl Audentese spordigümnaasiumis ja koju Vokka väga tihti ei jõua. Ometi sai armastus spordi ja jalgrattasõidu vastu alguse just siin – koduvallas.

Öeldakse, et me kõik tuleme lapsepõlvest. Kus möödus Sinu lapsepõlv ja mida Sa kodust kaasa oled saanud?

„Minu lapsepõlv möödus Vokas. Kodust olen kaasa saanud selle, et mitte miski ei tule kunagi kergesti kätte. Selleks, et midagi saavutada, tuleb kõvasti pingutada.“

Kelleks tahtsid lapsepõlves saada?

„Olen terve elu tahtnud tippsportlaseks saada. See on minu kõige suurem unistus ja üks eesmärkidest.“

Kui valmis oled muutusteks – uuteks kohtadeks, uuteks inimesteks? Mis on Sinu jaoks elus tähtis?

„Olen olnud muutuste ja uute inimestega suhtlemise kohapealt kogu aeg väga hea. Viimasel ajal ei saa enam laagris olles arugi, kas oled kodust eemal või mitte, sest enamus aega möödub Otepääl. Minu jaoks on elus tähtis teha seda, mis sulle köige rohkem meeldib.“

Mis teeb tuju heaks? Mida hindad inimestes? Elus üldse?

„Tuju teeb alati heaks see, kui saavutad mõne oma eesmärkidest või kui perel läheb hästi. Hindan seda, kui nad suudavad iseendaks jääda.“

Millega tegeled vabal ajal meelsasti?

„Sellist asja, nagu vaba aeg, viimasel ajal eriti palju ei ole. Kui on, siis vaatan filme, käin sõpradega väljas või olen kalal.“

Oled juba pikki aastaid (nüüdseks 10 aastat) tegelenud aktiivselt ja võib öelda, et maailma tasemel rattasõiduga. Kuidas Sa selle juurde jõudsid? Miks just see spordiala, mitte näiteks korvpall, milleks Sul, pikal poisil, ju ka eeldusi oleks?

„Vokas toimusid kunagi Eesti meistrivöistlused. Peale nende võistluste vaatamist olin kindel, et tahan rattaspordiga tegelema hakata. Enne seda käisin ka korvpallitrennis, aga minu arust on see suht igav mäng. Kõik saalid näevad sisuliselt identsed välja. Rattaga sõites näeb aga väga palju maailma.“

Möödunud aastal läbis Marten ratta seljas ~12 000 kilomeetrit.

Milliseid omadusi on vaja, et rattaspordis või spordis üldse tippu jõuda?

„Pead olema sihikindel. Trenni peab tahtma minna, mitte kuidagi „heaküll ma siis lähen“ stiilis. Ja eesmärgid peavad olema selged.“

Mis on Sinu eesmärk, kus Sa ennast 5 aasta pärast näed?

„Näen ennast mõnes välisklubis sõitmas.“

Käesoleval aastal tahab Marten välisvõistlustel juunioride seas silma paista. Ikka selleks, et äratada tähelepanu ja pääseda aasta pärast mõnda Prantsusmaa amatöörklubisse ja nii lähemale oma unistustele. Sealt edasi on juba võimalus otsida teed profileeri.

Soovime Martenile edu ja õnne oma unistuste poole liikumisel!

Lea Rand

Toilas algavad taas väikelaevajuhi kursused

Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistamineToilaGümnaasiumis

23. veebruaril tähistas Toila Gümnaasiumi koolipere Eesti Vabariigi 99. aastapäeva piduliku aktusega. Iseseisvuse rajamise tähtpäeva puhul tervitasid õpilasi kooli direktor Signe Ilmjärv ja Toila vallavolikogu esimees Roland Peets. Peotuju täiendasid kitarristide ja käsikellade ansambli meeleolukad etteasted.

Naiskodukaitse ja kodutütarde tegemisi tutvustas lühifilm “Liiliarist”, kohal olid ka kodutütred ja naiskodukaitsjad.

Naiste võimalusest teenida kodumaad andis ülevaate külaline Viru Jalaväepataljonist, ajateenija Maria Abel. Ajateenistus neidudele on ühelt poolt võimalus panna proovile oma füüsilised võimed, aga miks ka mitte leida oma kutsumus, tulevane töö. Külaline julgustas koolinoori läbima ajateenistust, et saada iseseisvaks ja olla valmis kaitsma Eesti riiki.

Aktusel anti kätte 11. klassi õpilastele märgid riigikaitsekursuse ja välilaagri eduka läbimise kohta.

Sünnipäevakingituseks Eestimaale esitas koolipere ühiselt Ülo Vinteri laulu Põhjamaa. Kooli sööklas pakkusid kokatädid sünnipäevakooki ja teed.

Aktusega lõppes õpilastele 3. õppeperiood, aga talvevaheaeg algas piduliku lipuheiskamisega 24. veebruari varahommikul. 

Juba kümnendat korda kogunes vallarahvas Toila Gümnaasiumi hoovile, et tervitada päikesetõusul Eestimaad ja heisata riigilipp koolimaja tornis. Hommikusi pidulisi tervitasid Toila vallavolikogu juht Roland Peets, kooli direktor Signe Ilmjärv, Kirderanniku segakoor ja Kiiguri rahvatantsijad. Kodutütred jagasid külalistele Eesti lippe.

Ühises kohvilauas söödi pidukringlit ja lauldi päevakohaseid laule.

Palju õnne Sulle, Eestimaa!

Maire Aul

Toila Gümnaasiumi huvijuht

Fotod: Väino Aul

Naerumere aastapäevatervitus

Viimastel aastatel on tavaks saanud, et Eesti Vabariigi aastapäeva eel käivad suured ja väikesed killukesed Naerumere lasteaiast vallamaja töötajatele tervitusi toomas.

Nii ka tänavu.
Kõlasid laulud kodust ja kodumaast, emast ja isast ja kodu värvidest. Ringmängu kaasati ka publik, ning sulasest sai peremees, tirairairaa...

Nagu sünnipäeva puhul ikka, jagati ka kingitusi – lapsed said kotitäie vitamiine ja maiustusi ning väikesed sini-must-valged.
Meie maja jäid kaunistama laste valmistatud rukkililled.

Lea Rand

Ja sulasest sai peremees... Foto: Piret Aller

Meisterdama!

Meisterdamine on vahva ja loominguline, samas ka arendav tegevus nii väikestele kui suurtele.

Meisterdada saab igasugusest materjalist ja erinevaid asju, meisterdamine on hea võimalus taaskasutuseks.

Meisterdamine on tore ajaviide, seda võib teha koos sõpradega, ema-isaga või vanaema-vanaisaga.

Möödunud aastal tehti meisterdamistundidega algust Voka Avatud Noortekeskuses.

Alates veebruarikuust on Kaja Alasoo juhendamisel võimalus meisterdada ka Toila raamatukogus.

Sõbrapäeva eel valmisid romantilised küünlapurgid ja sõbrakaardid, Vabariigi aastapäeva eel võisid soovijad teha endale kodukaunistuseks rahvusvärvides suitsupääsukesed.

Kaja ootab meisterdama igas vanuses käsi. Oodatud on nii koolilapsed, kui ka kodused lapsed koos vanematega. Aga miks mitte tulla hoopis koos vanaemaga või vanaisaga.

Eelnevaid suuri kogemusi vaja ei ole ja materjalidki on kohapeal olemas. Tule ainult ja lase näppudel käia!

Järgmine meisterdamine Toila raamatukogus toimub kevade alguse päeval,

20. märtsil kell 15.00.

Räägime lihavõttepühadest ja jutu kõrvale valmib kindlasti midagi, millega oma kodu pühadeks ehtida või mida sõpradele kinkida.

Foto: Lea Rand

Tervise Qigongi päevad Vokas

Tervise Qigongi päevad Voka spordikeskuses kulmineerusid seekord proffesionaalide qigunnide rühmakavade esitamisega. See oli võimas vaatepilt ja elamus nii minule, kui tervisevõimlejale! Mart Parmase treeningrühma liikmed osalevad ka maailmatasemega võistlustel. Qigong on idamaade võitluskunstide ja tervisekultuuri osa, mida harrastati juba tuhandeid aastaid tagasi.

Mardi võimlemises õpime loomulikke võtteid keha ja meele korrastamiseks. Lihtsad on harjutused selja- ja kaelavalude leevendamiseks. Igale eale, vanusest sõltumata on jõukohased harjutused lihaste ja liigeste liikuvuse parandamiseks. Oleme õppinud erinevaid enesemassaaži võtteid, mida on lihtne vaevuste puhul kodus kasutada.

Peale Mardi treeninguid on lihaspinged vähenenud ja parima enesetunde saab, kui harjutusi kodus iseseisvalt sooritada.

Tänan Toila Vallavalitsust ning Voka Spordi- ja Kultuurikeskust abi ja toetuse eest tervisepäevade korraldamisel.

Kaja Rebane

2016. aasta õiguskorra ülevaade Toila vallas

Võrreldes 2015. aastaga on kuritegevus Toila vallas 30% tõusnud. Kokku registreeris politsei 26 juhtumit, millest peamise osa moodustavad liiklussüüteod, varavastased kuriteod ning isikuvastased kuriteod. Üheksal korral karistati sõidukijuhte kriminaalkorras joobeseisundis juhtimise eest. Varavastaseid süütegusid registreeriti kümme. Võõra vallasasja varguse või rikkumise eest alustati üheksa menetlust ning interneti teel varastamise eest alustati üks menetlus. Võrreldes 2015. aastaga on seda kolm juhtumit vähem. Isikuvastased kuritegusid registreeriti neljal korral. Raskete tervisevigastuste tekitamise eest alustati üks menetlus ning kolmel korral alustati menetlust kehalise väärkohtlemise eest.

Väärtegusid registreeriti Toila vallas 2016. aastal kokku 306, mis võrreldes 2015. aastaga on 71 juhtumit rohkem. Samas panid alaealised neist toime vaid kuus, mis on lausa 23 juhtumi võrra vähem kui 2015. aastal. Liiklusseaduse rikkumisi tuvastas politsei möödunud aastal 266 korral ning võrreldes 2015. aastaga on liiklusrikkumiste arv kasvanud 31,2%. Alkoholiseaduse rikkumisi registreeris politsei 2016. aastal tunduvalt vähem kui varasemalt, tuvastati vaid kolm rikkumist. Karistusseadustiku rikkumiste arv on jäänud samale tasemele, kokku registreeriti 2016. aastal 13 juhtumit. Ebameeldiv on see, et möödunud aasta jooksul registreeriti narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse rikkumisi lausa 12 korral.

Toila valla territooriumil toimus kaks liiklusõnnetus, milles sai vigastada neli inimest.

Kõik need rikkumised on registreeritud kogu Toila valla territooriumil, kuhu kuulub ka osa Tallinn-Narva maanteest ning kus liiklusseaduse rikkumisi pahatihi ette tuleb. Pidev koostöö kohaliku omavalitsusega aitab mured kiirelt lahendada. Kohalikel elanikel on ka võimalus tulla regulaarselt toimuvatele vastuvõttudele Toila vallamajas. Politsei võitleb kuritegevusega tõstes inimeste teadlikust läbi ennetustöö ja meedia kaudu. Varavastaste kuritegude ennetamisele saavad kodanikud ise kaasa aidata, oma vara kaitsta ja kindlustada oma esemete turvaline hoiustamine. Kindlasti lukustage kodust lahkudes uksed.

2016. aastal toimusid kokkusaamised Eesti Naabrivalvega. Koolilastele korraldati „musta nuku“ katseid, kus lapsed said näha, et pimedas on helkurita inimest võimatu õigeaegselt märgata ning helkur võib päästa inimeste elusid. Samuti toimus koolibussi kontroll turvavööde kasutamise osas. Siinkohal paluks nii vanematel kui ka õpetajatel pöörata turvavööde kasutamisele rohkem tähelepanu, kuna sellest võib sõltuda laste tervis ja turvalisus. Toila vald on rahulik piirkond ning kui me ise selle turvalisusse oma panuse anname, siis koostöös loome turvalisust.

Jõhvi politseijaoskonna piirkonnapolitseinik

Anna Tihhomirova

Rändlinnud võivad meilegi tuua lindude gripi

Euroopas levib nii mets- kui ka kodulindude hulgas ravimatu haigus - lindude gripp, mis võib sel aastal suure tõenäosusega jõuda ka Eestisse. Seeõttu peaksid inimesed teavitama Veterinaar- ja Toiduametit surnud lindudest, et võimalikule puhangule õigeaegselt jälile jõuda. Praegu Euroopas leviv viirusetüvi H5N8 inimestele ohtlik ei ole ja põhjustab ainult lindude haigestumist. Lindude gripi Eestisse jõudmise oht suureneb just nüüd, kui tagasi jõuavad potentsiaalselt viirust kandvad rändlinnud, kes võivad haigust levitada. Teoreetiliselt on kõik linnuliigid linnugripist ohustatud, teistest vastuvõtlikumad on kodulinnud, veelinnud ja röövlinnud.

Maakonna veterinaarkeskust tuleks teavitada, kui leiate vähemalt viis veelinnu korjust või kui on näha ebatavaline veelindude suremine umbes saja meetri ulatuses mererannast. Samuti tuleks ametit teavitada kümne või enama lähestikku asuva surnud metslinnu värskest korjusest.

Linnugripi nakkuse kandjateks looduses on üldjuhul nakatunud või nakkuse läbi põdenud veelinnud, kes võivad nakatada kodulinde kas oma rooja või hingamisteede nõrega. Nakkuse allikaks võivad olla ka surnud lindude korjused, sealhulgas ka vaid lindude suled. Lindude grippi jäänud linde ei ravita. Kui haigus jõuab farmi, siis paraku kõik seal elavad kodulinnud veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all hukatakse, et tõkestada nakkuse edasist levikut. Ka sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis võib olla viirusega saastunud, töödeldakse või hävitatakse veterinaarjärelevalve ametniku juhiste kohaselt viisil, mis tagab viiruse hävimise.

Ettevaatusabinõuna tuleks kodulinde hoida suletud hoonetes. Juhul, kui linde peetakse väljas, tuleb välistada nende mistahes kontakt metslindudega. Selleks sobiks näiteks aiaga piiratud ja võrguga kaetud ala, kusjuures lindude söötmis- ja jootmiskoht peab kindlasti asuma katuse all. Kodus peetavad haned ja pardid peavad olema teistest kodulindudest eraldatud. Iga farmiomanik saab oma linde kaitsta ka sellega, kui ta piirab ka kõrvaliste isikute pääsu lindlasse. Väga oluline on korrapäraselt teha lindlates näriliste ja putukate tõrjet. Linnukasvataja peab olema kindel, et kõik, mis lindlasse sisse viiakse, olgu selleks sööt, allapanu või muu materjal, poleks haigustekitajaga kokku puutunud. Lindlasse sisenedes peaks kindlasti olema võimalus desinfitseerida jalanõud (desomatt) ning seal kasutatavaid jalanõusid ja üleriideid ei tohiks samaaegselt kasutada ja kanda mujal.

Kodulindudel esinevad lindude gripi kliinilised tunnused varieeruvad sõltuvalt linnuliigist ja vanusest. Kanadel esinevat lindude grippi iseloomustavad sellised kliinilised tunnused nagu loidus, isu vähenemine, munatoodangu järsk langus, kõhulahtisus, hingamisraskused, eritised silmadest, närvinähud ning peapiirkonna, peamiselt harja ja lokutite turse ja sinakus. Lindude gripi puhul võib kanade suremus ulatuda kuni 100%-ni.

Kodulindude suurenenud suremusest, rohkem kui viiest surnud veelinnust või enam kui kümnest surnud metslinnust teavita viivitamatult Veterinaar- ja Toiduametit infotelefonil 605 4750 või Ida-Virumaa veterinaarkeskust telefonil 336 6774.

Harles Kaup, Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise osakonna juhataja