Täna
neid ridu kirjutades on kevade alguseni täpselt 10 päeva aega.
10
päeva – see on liblika jaoks peaaegu terve elu, inimese jaoks üks
väike osake elupäevade reast.
See
pani mind mõtlema aja peale laiemalt. Mis on aeg?
Kas
ja kuidas see meid muudab?
Oma igapäevases elus
oleme teel läbi aja – minevikust tulevikku.
Ajaga saab teha
erinevaid asju.
Aega saab maha võtta
ja parajaks teha, surnuks lüüa ja teenida...
Aja kohta on mitmeid
erinevaid ütlusi.
Ja siiski tundub vahel, et jääb lausa seisma. Nii mõnigi kord on tunne, eriti siis kui
midagi väga-väga ootad, et lausa tardub. Või siis, kui midagi väga
traagilist juhtub, öeldakse samuti, et aeg jäi korraks seisma ja
kogu elu jooksis silme eest läbi.
Aeg on raha.
Jah, iga päev kulutame
me kõik suure osa oma ajast, et teenida raha, aga...
Ole ajaga
kokkuhoidlikum kui rahaga, sest ajaga võib teenida raha, kuid rahaga
aega osta ei saa.
Kas siiski parandab?
Ehk silub ja tasandab, aga eriti hingehaavad kipuvad jääma.
Füüsilised haavad võivad tõesti ajapikku kaduda, aga... Siinkohal
mõtlen nendele haavadele, mille tekitas 1944. aasta
märtsipommitamine. Linnad ehitati uuesti üles, aga inimestes elavad
need haavad edasi... Fred Jüssi on ilusti öelnud: „Aeg
parandab haavad, aga armid kasvavad koos inimestega.“
Aega ja sõnu ei saa
tagasi võtta.
See aeg, mis on möödas,
seda tagasi ei saa. Seda saame ainult meenutada. Iga sõna, mis on
lendu lastud, hakkab elama oma elu ja tagasi me seda võtta ei saa.
Praegu on ainus aeg,
mis meil on ja ainult meist endist sõltub, kuidas me seda kasutame –
kas „lööme surnuks“ või kasutame nii, et see tooks rõõmu ja
rahulolu nii meile endile, kui ka teistele.
Tänases lehes on kaks
persoonilugu – üks noorest ja teine vanast mehest.
Mõlemad on neile antud
aega kasutanud nii, et homme oleks, mida meenutada.
Rooma teoloog ja
filosoof Aurelius Augustinus pani juba rohkem kui poolteist tuhat
aastat tagasi kirja sõnad:
„Mis on aeg? Kui
keegi seda minult ei küsi, siis ma tean; kui ma seda aga küsijale
seletada tahaksin, siis ma seda ei tea.“
Jah, ju nii ongi. Aega
seletada on raske. Jätkuks vaid tarkust seda targalt kasutada.
Päikest teie
kevadesse!
Lea Rand
No comments:
Post a Comment