Kas Sina tahad edaspidi elada suures Alutaguse vallas?

Vabariigi Valitsus on 15.02.2017. a teinud ettepaneku sundühendamiseks kaheksale Ida-Virumaa omavalitsusele: Kohtla, Kohtla-Nõmme, Toila, Iisaku, Alajõe, Mäetaguse, Tudulinna ja Illuka vallale

Seoses sellega toimub TOILA VALLAS 23. ja 24. aprillil 2017.a. RAHVAKÜSITLUS

Küsitluslehele kantakse küsimus:
«Kas toetate Alajõe valla, Iisaku valla, Illuka valla, Kohtla valla, Kohtla-Nõmme valla, Mäetaguse valla, Toila valla ja Tudulinna valla ühinemist ühiseks omavalitsusüksuseks?» vastusevariantidega «jah» ja «ei».

Rahvaküsitlus viiakse läbi küsitluspunktides ja elektrooniliselt.

Toila küsitluspunktis – Toila vallamaja (Pikk 13a, Toila alevik)
toimub küsitlus pühapäeval 23. aprillil kell 10.00-18.00

Voka küsitluspunktis – Voka raamatukogu (Narva mnt 2, Voka alevik)

toimub küsitlus esmaspäeval 24. aprillil kell 10.00-18.00

Elektrooniline küsitlus toimub pühapäeval 23. aprillil kell 10.00-22.00 veebikeskkonnas www.volis.ee. Elektroonilises küsitluses osalemiseks on vaja ennast identifitseerida ID-kaardi või mobiil-ID-ga.

Küsitlusest on õigus osa võtta igal küsitluse ajaks vähemalt 16-aastaseks saanud elanikul, kes Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetel elab Toila vallas.

OOTAME AKTIIVSET OSAVÕTTU!

Oluline on see, et tuled ja avaldad oma arvamust. 

Mittetulemine näitab, et Sul on ükskõik. Aga tegelikult ju ei ole!

Iga inimese arvamus on oluline: mida rohkem on küsitlusele vastajaid, seda kaalukam on tulemus.

Jürikuu

Aasta neljandal kuul on maakeeles mitmeid nimesid: mahlakuu, poolkuu, pooli-kuu, mähakuu, kevadekuu, sulakuu, vetekuu, porikuu ja linnukuu. Meie praegu käibel olev „aprill” on aga roomlastelt ning kõige vähem oma. 

Maakeelde laenatud on Aprell, aprill ehk aprel`i üle vene, rootsi ja saksa keele ladina keelest. Vanas Roomas tähistas aprilis aasta teist kuud. Sõna täpne tähendus pole teada, kuid arvatavasti seondus see avanemise ja kevadega.

Mahlakuu nimi on Väikese murdesõnastiku andmetel tuntud väga paljudes paikades: Harjumaal, Virumaal, Läänemaal, Järvamaal, Tartumaal, Mulgimaal, Võrumaal, samuti Läti aladel elanud Leivu ja Lutsi maarahva juures. Kuna omakeelsed kuu nimed on seotud loonas toimuvaga, on kõik nimed mõistetavad: mahlakuul on pärast lume sulamist paljudel puudel rohke mahlajooksu aeg. 

Mähakuu lööb puude koorealuse lahti. Sulakuul aina sulatab, vetekuul tulvavad veed, porikuul muutuvad teed ja rajad hõlpsalt poriseks ning linnukuul saabub enamus rändlinde. Poolkuu arvatakse olevat seotud künnipäevaga, mis poolitab tööaasta suve- ja talvepooleks. 

Jürikuu, jüripäevakuu ja lihavõttekuu on kirikukalendrist pärit. Püha Jüri ehk Georgi, kes surmab ratsutades lohemadu, ehib Vene riigivapi kahepäise kotka rinda. Usutakse, et see kehastab loonausuliste põlisrahvaste hävitamist ja anastamist, kelle maile Vene riik on loodud. Lihavõtted tähistavad kristlaste paastuaja lõppu ja luba taas liha võtta ehk süüa.

Mahlakuu on heitlike ilmade kuu, mis toob kord sooja, kord külma. Usutakse, et kui mahlakuu on soe, tuleb lehekuul kindlasti veel külma. Lüganusel näiteks teatakse, et mahlakuus tärganud rohu närvutab lehekuu külm. Mahlakuu lund aga peetakse hea saagi tagatiseks. Saardes on öeldud:
kui aprillikuul võtad kindad käest, siis paned seda maikuu sees veel korra kätte.

Rahvatarkusi 
Kevadel jürikuus vaadetakse, kui meres palju vett, siis tulevat vihmane sui, on aga vähe vett, siis kuiv sui. Mustjala

Kuulukse müristamist märtsi- ja aprillikuus, siis on jälle viljarikas aasta loota. Kullamaa

On aprilli veeojad suured-laiad, siis on einakaared sui kõrged ja saab pailu eina kogu panna. Kaarma
On aprillis palju äikest, siis on seda ka kogu suvel. Vändra

Ku’ jürikuu viil om lumi maah, sis saa pallõ rükki. Seto

On jürikuu vihmane ja vilu, tuleb märg ja vilu suvi ja rohke vilja-aasta. Karja

Märja aprilli järel tuleb kuiv juuni. Muhu Om jürikuu lämmi ja lehekuu vilu, sõs saab paelu aiavillä. Tarvastu

http://www.loodusajakiri.ee

Toila vald saab 24. aastaseks. Tule sünnipäevale!

 Head Toila valla elanikud!

Olete oodatud 29. aprillil Toila valla 24. aastapäeva

kontsertaktusele ja retrotantsuõhtule!

Kontsertaktus kell 14.00 Voka rahvamajas

Esineb Tõnis Mägi

Tule ise ja võta sõbrad ka kaasa – sööme koos sünnipäevatorti!

Sissepääs kontserdile tasuta!

Tantsuõhtu kell 20.00

Esinevad ansamblid MUIDUGI (erikoosseisus „isad ja pojad“) ja DETAIL

Ansambel Muidugi koosseis: Karl Reband (vokaal, basskitarr), Raul Reidma (taustavokaal, akustiline kitarr, klahvpillid), Raivo Randmäe (taustavokaal, rütmipillid), Hans Lõo (vokaal, klahvpillid, akustiline kitarr), Roger Erikson (taustavokaal, kitarrid), Veli Rooger (kitarrid, trummid, vokaal), Margus Randmäe (kitarrid, trummid), Vello Erikson (heli).

Lauale saad kaasa võtta oma maitse järgi suupisteid ja joogi.

Tantsuõhtu pilet 5€

Võta kaasa sularaha, avatud on BAAR!

Liigub kontserdibuss:

Enne kontsertaktust: 13.20 Toila poe juurest, Konju 13.35, lisaks vahepeatused, kui oled bussijuhile tee ääres nähtav.

Pärast kontsertaktust viib buss soovijad koju tagasi.

Laudade broneerimine tantsuõhtule, transpordisoov: Kaisa.Pukk@toila.ee/ 5258417

Tantsuõhtu Toila Gümnaasiumis

Kirderanniku koori kevadkontsert

Mathura raamatu esitlus Toila raamatukogus

Toila raamatukogu ootab meisterdama

Toila õpilasmalev kutsub!

Merle Meituse maalide näitusmüük

VANKi karjääritund

Üle-eestiline avatud kalasadamate päev

29. aprillil 2017 toimub esimest korda üle-eestiline avatud kalasadamate päev.

11 sadamat kutsuvad endale külla, et tutvustada kalandust ja kalasadamate igapäevaelu. Sadamad on avatud kell 8–14.

Esimesel üle-eestilisel avatud kalasadamate päeval saab näha sadamaid nii seest- kui ka väljastpoolt.

Sadamates on võimalus osta otse kaluritelt värsket kala ja maitsta kohalikke kalatoite.

Igal sadamal on oma programm. Sadamates on kohal kalateadlased, kalakokad, vabatahtlik merepääste, Politsei- ja Piirivalveamet; kohapeal saab osaleda käsitöötubades ja käia kalakohvikutes. Külastajate meelt lahutavad paadisõidud ja pillimehed ning lastele toimuvad kalaõpitoad, õngekoolitused ja purjekool.

Päeva korraldavad Maaeluministeerium ja Kalanduse Teabekeskus. Osalevad sadamad: Harjumaa: Leppneeme, Tilgu Hiiumaa: Suursadam Ida-Virumaa: Toila Läänemaa: Virtsu Pärnumaa: Japs, Võiste, Lindi Saaremaa: Nasva Tartumaa: Kolkja Viljandimaa: Oiu.

Meelespea külastajale

• Riietu ilmale sobivalt.
• Võta kala jaoks kaasa anum.
• Pargi auto selleks ette nähtud kohta.
• Tutvu eelnevalt kalasadamate programmidega.
• Võta kaasa sularaha.
• Varu külastuseks aega.
• Naudi päeva!

Kevadkuud Naksitallides

Alles see oli, kui kummikuteta lasteaiaõuele tulemiseks pidi väravat valima, sest lumesulamisvesi laiutas peavärava ees minibasseinina. Koostöös valla spetsialistidega Hannese ja Piretiga otsime lahendusi ka majandusvärava esise tee ja värava vastas oleva ala korrastamiseks. Ja juba on vabatahtlikke, kes lahkelt nõu ja jõuga appi tulemas.

Tänaseks on õueteed kuivad. Muruplatsid vajavad veel tahenemist. Tänu Kalmer Markovile on õuealal ootamas metsamaterjal, millest lasteaiaonu Villemil on kavas männiku alla erinevaid pisi-atraktsioone valmistada. Lapsed on ootamisest kärsitud, et juba rattale saada.

Lasteaia akendel on näha lilleseemne tõusmeid ja hernetaimi. Nimelt osalevad Naksitrallide lasterühmad Räpina Aianduskooli taimeprojektis “Sõprusetera”. Projekti eesmärgiks on kasvatada, hooldada ja vaadelda kahe aedherne sordi taimi, võrrelda nende kasvu ja saada vilju. Tulemused märgitakse üles ja antakse koolile tagasisidet herneste kasvamisest. Lisaks on ootamas ees iganädalased viktoriiniküsimused, mitmed konkursid ja võistlused. Räpina Aianduskooli õpilased ja juhendajad teevad katse kaasa, jagavad õpetusi, soovitusi, meeldetuletusi ja annavad nõu tekkivate küsimuste korral. Nõnda saadakse teadmisi protsessist herneterast saagini.

Õpetajad on saanud täiendavalt õues õppimise metoodikat ja loodusmeeskonna eestvedamisel tõotab aprillikuu põnev tulla. Trallide rühma tegusa vanaisa Juhani eestvedamisel käidi retkel, mis andis teadmisi kodukandi paisjärve ümbruse linnuliikidest ning pakkus maastikul liikudes põnevaid väljakutseid.

Voka lasteaia Teeme ära! koristustalgud on registreeritud reedeks, 28. aprilliks kella 10.00-12.00. Tulge teiegi koos lasteaialastega Voka staadioni muruservi korrastama!

Selle õppeaasta ettevõtlikkuse projektidega tutvusime saalis lasteaia sünnipäeval. Iga rühm tegi omanäolise kokkuvõtliku tutvustuse. Rühma ettevõtmised lähtusid laste vanusest, huvidest. Oli laialdast kaasatust – liiva toodi tuttavate abil kaugelt maalt ja lugusid Voka kaupluse vastas oleva traktori kohta koguti nii vanavanematelt kui muudelt tuttavatelt. Puude kohta saadi ema-isa kaasabil pildimaterjali, mida jagub paljudele kauaks kasutada. Vesi oli põnevaks uurimismaterjaliks 4-5 aastastele ja erinevad tubased voolimismaterjalid põnevad sõimelastele. Igast teemast jäi lasteaeda kogumik materjale. Kõlama jäi tahe edaspidigi laste kasvades uurimisteemaga jätkata. Muhv, Kingpool, Sammalhabe ja Hiireke kinkisid igale rühmale tehtud töö eest tänukirja, raamatu ning kommi.

Kevad on kokkuvõtmiste aeg. Töötajate eneseanalüüside ja arenguvestluste ning lapse arengu dokumenteerimise ja tagasisidestamise aeg. Kooli on minemas 20 terast, tragi ja nutikat last! Koos õpetaja Jaana ja Katriniga, kel olemas Toila Gümnaasiumist omad mälestused, on koolimajagi põgusalt üle vaadatud. Kooliõpetajaga on kohtumine kohe-kohe toimumas.

Maikuu 11. päeval kell 16.30 on eriti emad ja vanaemad oodatud Voka Rahvamaja saali. 

Seekordne etendus jutustab mesilase Maia salasoovist rõõmustada oma ema.

Teatavasti augustis saab 55 aastat sellest, millest alates Voka alevikus on olemas tegutsev lasteaed. Hea inimene, kes Sa oled töötanud Voka lasteaias, kutsume Sindki osa saama tänase lasteaia emadepäevapeost. Tänukummardus endistele otsustajatele ja juhtidele ning tervitus kõikidele töötajatele saabuva pidupäeva puhul! Lasteaiandusel Vokas on olnud väärikas järjepidevus. Lasteaed pole vaid hoidu võimaldav, vaid alusharidust andev, st kooliks ettevalmistav. Lasteaeda on peetud oluliseks ning lasteaed on läbi aegade olnud noortele peredele kättesaadav ja peret lapse kasvamisprotsessis toetav. Tänase juhina on minul põhjust uhke olla tegusate töötajate ja toetavate kolleegide üle; lasteaia ilusa hoone, heakorra; õppe kvaliteedi ja tunnustuste üle. On meeldiv, et tänasel lapsevanemal on julgus ja soov probleemide lahendamisele kaasa aidata ning tahe panustada õppekasvatustöö mitmekesistamisse. On tähtis, et hoolimata parematest või halvematest aegadest või kitsastest oludest on suudetud paikkonna laste ja perede heaks panustada. Vokas on olemas tore lapse kasvamise paik!

Juuni alguseks paluvad kõik väikesed ja suured naksitrallid Ilmataadilt sooja ja päikselist ilma. 

1. juunil teeme ühiselt traditsioonilise väljasõidu Oru parki. 

Pühapäeval, 4. juunil kell 11.00 algab Voka Lasteaia Naksitrallid poolt korraldatav Ida-Viru maakonna lasteadade laulu-ja tantsupidu Voka staadionil. Osalevad 17 lasteaia rühmad. Soovime, et nii osalejale kui ka lähemalt või kaugemalt tulijale külalisele kujuneks see kaunilt meeldejäävaks peoks.

Päikselist ja tegusat kevadet teilegi!

Julie Laur

Roheliste Nakside „Võluliiv“

Naksitrallide suvemälestus rannaliivast sai Roheliste Nakside 2016-2017 õppeaasta ettevõtlikkuse projektiks „Võluliiv“. Liivaga on igaüks meist lapsepõlves mänginud – teinud erinevaid kujusid, ehitanud losse ja kindluseid ning selle tegevuse juures on paljud ära proovinud ka liiva maitse. „Võluliiva“ projektiga alustasime sügisel, õue liivakastist. Lapsed said katsetada nii kuiva- kui märja liivaga liivavormidega mängimist. Märja liivaga tegime erinevaid kujundeid (kalad, linnud, numbrid jne), samuti jätsime liivale erinevaid jälgi (käe-, mänguauto, traktori jälgi). Meie lastele meeldis auke kaevata, liiva sisse esemeid peita ja neid välja kaevata. Kõige rohkem meeldis lastele teha liivakooki ja –torti. Need kaunistati puulehtede ja lilledega, kutsuti külalisi.

Õues tegime ka kunsti. Lapsed tegid PVA liimiga paberile kujundid, vajutasime selle liivale, nii valmis liivapilt. Hiljem töö kuivades, lisasime värvitrüki tehnikas laevad. Liivamängud on lastele lihtsad, samas emotsionaalsed ja köitvad. Tähtis on, et lapsed julgeks proovida ja katsetada, samuti eksida. Eksimine annab sageli kõige parema õppetunni. Talve saabudes tõime liiva tuppa. Rühmaruumis sai loodud liivamängudeks vajalikud tingimused. Vanadest, fotograafias kasutatud ilmutuskastidest said liivakastid. 

Tutvustasime lastele võimalusi toas liivaga mängimiseks. Liiv on nagu omaette maailm – sellele saab joonistada näpu või pulgaga. Lapsevanema abil sai liivaga joonistada valgustahvlile. Liivale oli hea joonistada, lapsed muutsid kiirelt ühe kujundi teiseks. Valgustahvel köitis lapsi – nad olid emotsionaalsed ja väga süvenenud tegevusse, nende silmad särasid. Mida rohkem me liivaga mängime, seda huvitavam ja kasulikum on see lastele. Liivaga mängides areneb lapse sõnavara, väljendusoskus, mälu ja tähelepanu, loovus ja ilumeel. Liiva on erineva kooslusega, seega teeb ta erinevat heli. Panime liiva torukujulistesse topsidesse, nii valmisid liivapillid. Topsi avause peale asetasime lehtri, lusika abil täitsid lapsed topsid erineva liivaga. Kuulasime, mis heli teeb liiv. Lapsed soovisid alati olla abiks tegevuste alustamisel. Tõid lauale meisterdamisalused, liimi, liivavormid, purgid liivaga, luubid, näpitsad – kõik mida oli selleks tegevuseks vaja. Nad said sellega suurepäraselt hakkama. Ühe lapse algatusel ja vanema toel oli paljudele see esmakordne tutvumine ja kogemus kineetilise liivaga. Liiv voolas läbi sõrmede, jäädes kuivaks. See oli hea ja meeldiv tunne. Lapsed ehitasid vormide abil mitmesuguseid kujundeid. Tegevus oli kaasahaarav ja nad ei soovinud kuidagi seda lõpetada. Tutvustasime ka erinevaid jutustusi liivast. Vaatasime liivaga meisterdamisraamatuid, tutvusime liivakellaga, liivapaberiga. 

Kõiki tegevusi ei jõuagi üles lugeda. Projekti „Võluliiv“ kaasasime lapsevanemaid ja sõpru. Nende abiga sai liiv purkidesse ja purgid sildistatud. Purgis on erinevate randade liiv nii lähedalt kui kaugelt. Mõned nendest – Voka, Pärnu, Tenerife, Portugal, Hispaania. Lapsed on ise käinud ka nendes kohtades puhkamas ja praeguseks oleme purki saanud 14-st erinevast asukohast liiva. Projekti raames valmisid lasteaia Tänuürituse meeneteks Roheliste Nakside laste tehtud Võluliiva pildid. Võluliiva projekt oli eakohane, andis lastele uusi teadmisi. Samuti toetas lapse avastamistahet, loovust, uudishimu, kujutlus ja algatusvõimet ning teadmiste saamine täienes läbi kogemuste. 

Roheliste Nakside pere tänab lapsevanemaid meeldiva koostöö eest.

Õpetaja

Maire Lehismets

Internetis levivad ohtlikud väljakutsemängud lastele

Head lapsevanemad!

Viimastel nädalatel on sagenenud teated lastest, kes mängivad nii sõiduteedel kui sotisaalmeedia vahendusel ohtlikke mänge ning seavad sellega ohtu oma elu või vigastavad ennast.

Sõiduteedel mängitav mäng „Jookse või sure“ sisu on joosta liikuva sõiduki eest võimalikult lähedalt üle tee, kogudes iga filmitud „etteaste“ eest punkte.

Sotsiaalmeedia vahendusel levivatest mängudest on üks ohtlikumaid „Sinine Vaal“, „Blue Whale“ või „Синий кит". Mängus osalemine on laste jaoks lihtne – sotsiaalmeedias tuleb postitada teemaviide #bluewhale, #iminthegame või midagi sarnast.

Seejärel võtab võõras inimene teemaviite postitanud lapsega ühendust. Võõras suhtleb lapsega interneti teel ning läbi hirmu ja ähvardamiste kontrollib tema käitumist. Lapsele antakse ülesandeid, kus ta peab end vigastama, täitma ohtlikke ülesandeid või ärkama öösel, et vaadata häiriva sisuga videoid.

Tavaliselt kästakse noorel lõigata või kriimustada käele või jalale sinivaala kuju.

Lapsevanemad, palun jälgige, millega teie laps arvutis või nutiseadmes tegeleb. Pöörake tähelepanu sellele, kas lapsele on tekkinud kahtlustäratavaid haavu või vigastusi ning küsige nende tekkimise kohta. Pöörake tähelepanu laste muutunud käitumistele või nähtavatele vigastustele. Kui kahtlustate, et laps on sattunud mängu ja vajab abi, tuleb temaga rääkida ohtudest ning teavitada koolipsühholoogi, sotsiaaltöötajat, lastekaitsetöötajat või politseid. Samuti võib abivajavast lapsest teada anda lasteabitelefonil 116 111.
Spetsialistid teavad, kuidas kõige oskuslikumalt olukorrale reageerida ning oskavad anda nõu ja soovitusi.
Palun näidake hoolivust ja tundke huvi laste tegemiste vastu. Tundes huvi laste tegemiste ja sotsiaalmeedias suhtlemise vastu ning olles hooliv ja osavõtlik, saame säästa laste tervist ja elu.

Ohumärkide ilmnemisel tuleb säilitada rahu ning olla lapsele toeks keerukast olukorrast väljatulemisel.

Miks me ohtlikkest mängudest räägime? Usume, et teades ja tundes võimalikke ohtusid – eluohtlike mängude sisu ja kuidas neid mängitakse, oskate ohuolukordi ära tunda ja neile õigel ajal reageerida, tekitamata ebavajalikku huvi laste seas. Nii on teil võimalus sekkuda ja raske tagajärg ära hoida.

Kulu põletamine on ohtlik ja keelatud!

Viimastel aastatel on väljakutsete arv maastiku- ja kulupõlengutele küll vähenenud, samas on päästjaid juba mõned korrad kutsutud kustutama esimesi kulupõlenguid.

28. märtsil kella 13.19 paiku põles Ida-Viru maakonnas Toila vallas Vaivina külas kulu. Päästjad kustutasid põlengu.

Viimase paari aasta kevadine trend on, et pahatahtlikku kulu põletamist jääb järjest vähemaks, aga siiski aeg-ajalt see juhtub. Päästjatele on see pingeline hooaeg.

Jõhvi päästekomando pealik Andres Sulg räägib, et kulupõlengud saavad alguse hooletusest, näiteks põleva suitsukoni autoaknast välja visates või sihilikult kuivanud rohtu süüdates. „Probleemiks on ka suure koguse niitmata jäetud maa, millel sellised põlengud üldse aset leida saavad“, - lisab Sulg.

Päästjad juhivad tähelepanu, et kulupõleng on väga ohtlik ning kulupõletamine keelatud. Sageli süütab kulu hooletult visatud tikk või suitsukoni, kulupõleng levib omakorda hoonetele või metsa. Kulupõlengute ohvriks on langenud ka inimesi.

Tuli levib väga kiiresti ja kogemusteta inimene ei saa selle kustutamisega juba mõne hetke pärast omal jõul hakkama. Samuti võib juhtuda, et kulupõlengu kustutamisega hõivatud päästemeeskonnad ei jõua piisavalt kiiresti abivajajani, kui samal ajal leiab aset teine õnnetus. Kulupõletajaid ning hooletuid lõkketegijaid ähvardab kuni 1200 euro suurune rahatrahv. Lisaks tuleb kulupõlengu põhjustajal hüvitada keskkonnale tekitatud kahju, kuna hukkuvad madalas heinas elutsevad pisikesed loomad ja pesitsemist alustanud linnud.

Enne kui te kipute midagi põletama, tuletage meelde ohutusnõuded!

Kevad on saabunud ja inimesed alustanud koristustöödega aias. Enne lõkke tegemist tuleb uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib.

Lõkkeaseme ümbrus tuleb hoida vähemalt poole meetri ulatuses puhas süttivast materjalist, et lahtine leek, kõrge temperatuur või sädemed seda ei süütaks. Kasta näiteks enne tule tegemist kuiv lõkkekoht ja selle ümbrus veega märjaks.

Tuld võib teha tuulevaikuses või nõrga tuulega (kuni 5,4 m/s). Jälgige ka tuule suunda, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele või lõkke tegemisega kaasnev suits ei häiriks kaasinimesi.

Lõkkekoha ohutusvahemaad hoonetest ja metsast sõltuvad eelkõige lõkke suurusest

• Alla ühe meetrise läbimõõduga lõke peab paiknema vähemalt 10 meetri kaugusel hoonetest ja metsast.

• Üle ühe meetrise läbimõõduga lõke peab paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel hoonetest ja 20 meetri kaugusel metsast.

• Üle kolme meetrise läbimõõduga avaliku lõkke (avalikul üritusel tehtav) tegemiseks on tarvis juba päästeasutuse luba.

Lahtist tuld ei tohi jätta järelevalveta, isegi mitte hetkeks, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga.

Metsas võib lõket teha vaid selleks ette nähtud tähistatud kohas või omaniku loal.

Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on ohtlik ja kõikjal Eestis keelatud.

Jevgenia Parv

Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht

Päästeamet

8 olulist küsimust jalgratturile

Ilusad ilmad on juba varakult toonud tänavapilti palju jalgrattureid. Seega on õige aeg üle korrata mõned soovitused ja liiklusreeglid. Kui tead vastuseid alljärgnevatele küsimustele ja nendele vastavalt ka käitud, siis oled andnud oma panuse turvalisemaks liiklemiseks.

Jalgrattaga sõitmine on lõbus ja sportlik tegevus, kuid et see ka turvaline oleks, peab jalgratas olema sõitjale sobiva suurusega ja töökorras.

Kas Sinu jalgrattal on kõik vajalik olemas ja pidurid töökorras?

Kas Sinu lapse jalgratas on talle sobiva suurusega?

Jalgratas on lapsele paras siis, kui harkisjalu, tallad maas, rattapulga kohal seistes jääb rattapulgani vähemalt paar sentimeetrit ruumi.

Kas kiiver on kohustuslik?

Jalgratturi pead kaitseb korralik kiiver. Kiivri kandmine on kohustuslik kõikidel kuni 16-aastastel jalgratturitel. Kiiver kaitseb pead vaid siis, kui see on paraja suurusega ja õigesti kinnitatud.

Kus ja kuidas jalgrattaga sõita?

Alla 10-aastane ja ilma juhiloata jalgrattur tohib sõita üksi kõnniteel, jalgratta- ja jalgteel ning õuealateel. Kindlasti peab iga lapsevanem lapsele liiklusreeglid selgeks tegema enne kui ta oma võsukese üksi liiklusesse sõitma lubab. Kõige parem õpetus on isiklik eeskuju ning ühine koduümbruse läbisõitmine ja võimalike ohtlike olukordade läbiarutamine. Samal teel liiguvad ka jalakäijad ning viisakas jalgrattur kindlasti arvestab nendega.

Kõnniteel tohivad sõita kõik alla 13-aastatsed jalgratturid ja kuni kaks selle lapsega koos sõitvat täiskasvanut. Kõnniteel jalakäijate vahel tohib liikuda vaid jalakäija kiirusega. Selleks, et jalakäijaid mitte ehmatada, saab jalgratturt oma tulekust juba eelnevalt kellaga märku anda. Lähenedes jalakäijale, tuleb anda kella, vähendada sõidukiirust ja mööduda jkõndijast ohutus kauguses.

Kui kõnniteel või jalgratta- ja jalgteel liikuva jalgratturi teele jääb bussipeatus, siis peab jalgrattur andma teed bussile minevatele ja bussilt tulevatele jalakäijatele.

Kuidas ohutult sõiduteed ületada?

Kui jalgratturil on vaja teed ületada, siis on seda kõige ohutum teha jalakäijatele mõeldud sõidutee ületamise kohtades, tulles jalgrattalt maha ja lükates seda enda kõrval. Ületades ülekäigurada ratta seljas, tuleb enne sõiduteele sõitmist hoog maha võtta ja veenduda tegevuse ohutuses. Autojuhid jalgratturile teed andma ei pea, sõidutee tuleb ületada jalakäija kiirusega.

Kui lapsevanem on lapse üksi liikluses osalemiseks ette valmistanud, koolitee on koos jalgrattaga korduvalt läbi sõitnud ning kõik ohuolukorrad läbi arutanud, siis tohib koolilaps mööda kõnniteed, jalgratta- ja jalgteed või õuealateed üksi kodust kooli sõita sõltumata vanusest ja jalgratturi juhiloa olemasolust. Seejuures on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu lapse jalgratta tehnilisele korrasolekule ning kiivri korrektsele kasutamisele.

Millal sõita sõiduteel?

Sõiduteel või jalgrattarajal tohib jalgrattur sõita alates kaheksandast eluaastast ja seda koos täiskasvanud saatjaga. Üksi tohib jalgrattur sõiduteel sõita alates kümnendast eluaastast, kui tal on jalgratturi juhiluba. Sõiduteel sõitev jalgrattur peab olema väga tähelepanelik ja pidama kinni liiklusreeglitest. Sõiduteel sõitev jalgrattur on juht ja peab liikuma autodega samas suunas sõidutee parempoolse ääre lähedal. Selleks, et teised juhid jalgratturi plaane paremini mõistaksid, tuleb näidata enne manöövrit käemärguandeid.

Kas kõrvaklapid ja telefon kujutavad riski?

Liikluses osaledes peab olema väga tähelepanelik. Ainuüksi liiklusreeglite heast tundmisest ei piisa. Kõrvaklappidest muusika kuulamine vähendab jalgratturi tähelepanu ja muudab liikluses osalemise ohtlikumaks. Telefonikõnedele vastamiseks soovitame ratta kõne ajaks peatada ja jätkata teekonda pärast kõne lõppu.

Kuidas saada jalgratturi juhiluba?

Maanteeameti teenindusbüroodest on võimalik saada materjale, mille abil laps eksamiks ette valmistada. Kui liiklusreeglid selged, tuleb registreerida sobivale eksamile. Materjalid ja eksami sooritamine on tasuta. Rohkem infot lähimast büroost.

TÄHELEPANU! Iga lapse eest vastutab lapsevanem! Enne lapse üksi liiklusesse lubamist, olgu jalakäija või jalgratturina, on iga lapsevanema kohustus veenduda, et tema järeltulija on valmis üksi liikluses osalema, mõistab ümbritsevat ja oskab ohutult liigelda. Oma liiklusteadmisi saab jalgrattur kontrollida, lahendades liiklusteste liikluskasvatus.ee lehel.

Christina Vallimäe

Maanteeamet

Ennetustöö osakonna ekspert