Aasta neljandal kuul on maakeeles mitmeid nimesid: mahlakuu, poolkuu, pooli-kuu, mähakuu, kevadekuu, sulakuu, vetekuu, porikuu ja linnukuu. Meie praegu käibel olev „aprill” on aga roomlastelt ning kõige vähem oma.
Maakeelde laenatud on Aprell, aprill ehk aprel`i üle vene, rootsi ja saksa keele ladina keelest. Vanas Roomas tähistas aprilis aasta teist kuud. Sõna täpne tähendus pole teada, kuid arvatavasti seondus see avanemise ja kevadega.
Mahlakuu nimi on Väikese murdesõnastiku andmetel tuntud väga paljudes paikades: Harjumaal, Virumaal, Läänemaal, Järvamaal, Tartumaal, Mulgimaal, Võrumaal, samuti Läti aladel elanud Leivu ja Lutsi maarahva juures. Kuna omakeelsed kuu nimed on seotud loonas toimuvaga, on kõik nimed mõistetavad: mahlakuul on pärast lume sulamist paljudel puudel rohke mahlajooksu aeg.
Mähakuu lööb puude koorealuse lahti. Sulakuul aina sulatab, vetekuul tulvavad veed, porikuul muutuvad teed ja rajad hõlpsalt poriseks ning linnukuul saabub enamus rändlinde. Poolkuu arvatakse olevat seotud künnipäevaga, mis poolitab tööaasta suve- ja talvepooleks.
Jürikuu, jüripäevakuu ja lihavõttekuu on kirikukalendrist pärit. Püha Jüri ehk Georgi, kes surmab ratsutades lohemadu, ehib Vene riigivapi kahepäise kotka rinda. Usutakse, et see kehastab loonausuliste põlisrahvaste hävitamist ja anastamist, kelle maile Vene riik on loodud. Lihavõtted tähistavad kristlaste paastuaja lõppu ja luba taas liha võtta ehk süüa.
Mahlakuu on heitlike ilmade kuu, mis toob kord sooja, kord külma. Usutakse, et kui mahlakuu on soe, tuleb lehekuul kindlasti veel külma. Lüganusel näiteks teatakse, et mahlakuus tärganud rohu närvutab lehekuu külm. Mahlakuu lund aga peetakse hea saagi tagatiseks. Saardes on öeldud:
kui aprillikuul võtad kindad käest, siis paned seda maikuu sees veel korra kätte.
kui aprillikuul võtad kindad käest, siis paned seda maikuu sees veel korra kätte.
Rahvatarkusi
Kevadel jürikuus vaadetakse, kui meres palju vett, siis tulevat vihmane sui, on aga vähe vett, siis kuiv sui. Mustjala
Kevadel jürikuus vaadetakse, kui meres palju vett, siis tulevat vihmane sui, on aga vähe vett, siis kuiv sui. Mustjala
Kuulukse müristamist märtsi- ja aprillikuus, siis on jälle viljarikas aasta loota. Kullamaa
On aprilli veeojad suured-laiad, siis on einakaared sui kõrged ja saab pailu eina kogu panna. Kaarma
On aprillis palju äikest, siis on seda ka kogu suvel. Vändra
On aprillis palju äikest, siis on seda ka kogu suvel. Vändra
Ku’ jürikuu viil om lumi maah, sis saa pallõ rükki. Seto
On jürikuu vihmane ja vilu, tuleb märg ja vilu suvi ja rohke vilja-aasta. Karja
Märja aprilli järel tuleb kuiv juuni. Muhu Om jürikuu lämmi ja lehekuu vilu, sõs saab paelu aiavillä. Tarvastu
http://www.loodusajakiri.ee
No comments:
Post a Comment