Kulu põletamine on ohtlik ja keelatud!

Viimastel aastatel on väljakutsete arv maastiku- ja kulupõlengutele küll vähenenud, samas on päästjaid juba mõned korrad kutsutud kustutama esimesi kulupõlenguid.

28. märtsil kella 13.19 paiku põles Ida-Viru maakonnas Toila vallas Vaivina külas kulu. Päästjad kustutasid põlengu.

Viimase paari aasta kevadine trend on, et pahatahtlikku kulu põletamist jääb järjest vähemaks, aga siiski aeg-ajalt see juhtub. Päästjatele on see pingeline hooaeg.

Jõhvi päästekomando pealik Andres Sulg räägib, et kulupõlengud saavad alguse hooletusest, näiteks põleva suitsukoni autoaknast välja visates või sihilikult kuivanud rohtu süüdates. „Probleemiks on ka suure koguse niitmata jäetud maa, millel sellised põlengud üldse aset leida saavad“, - lisab Sulg.

Päästjad juhivad tähelepanu, et kulupõleng on väga ohtlik ning kulupõletamine keelatud. Sageli süütab kulu hooletult visatud tikk või suitsukoni, kulupõleng levib omakorda hoonetele või metsa. Kulupõlengute ohvriks on langenud ka inimesi.

Tuli levib väga kiiresti ja kogemusteta inimene ei saa selle kustutamisega juba mõne hetke pärast omal jõul hakkama. Samuti võib juhtuda, et kulupõlengu kustutamisega hõivatud päästemeeskonnad ei jõua piisavalt kiiresti abivajajani, kui samal ajal leiab aset teine õnnetus. Kulupõletajaid ning hooletuid lõkketegijaid ähvardab kuni 1200 euro suurune rahatrahv. Lisaks tuleb kulupõlengu põhjustajal hüvitada keskkonnale tekitatud kahju, kuna hukkuvad madalas heinas elutsevad pisikesed loomad ja pesitsemist alustanud linnud.

Enne kui te kipute midagi põletama, tuletage meelde ohutusnõuded!

Kevad on saabunud ja inimesed alustanud koristustöödega aias. Enne lõkke tegemist tuleb uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib.

Lõkkeaseme ümbrus tuleb hoida vähemalt poole meetri ulatuses puhas süttivast materjalist, et lahtine leek, kõrge temperatuur või sädemed seda ei süütaks. Kasta näiteks enne tule tegemist kuiv lõkkekoht ja selle ümbrus veega märjaks.

Tuld võib teha tuulevaikuses või nõrga tuulega (kuni 5,4 m/s). Jälgige ka tuule suunda, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele või lõkke tegemisega kaasnev suits ei häiriks kaasinimesi.

Lõkkekoha ohutusvahemaad hoonetest ja metsast sõltuvad eelkõige lõkke suurusest

• Alla ühe meetrise läbimõõduga lõke peab paiknema vähemalt 10 meetri kaugusel hoonetest ja metsast.

• Üle ühe meetrise läbimõõduga lõke peab paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel hoonetest ja 20 meetri kaugusel metsast.

• Üle kolme meetrise läbimõõduga avaliku lõkke (avalikul üritusel tehtav) tegemiseks on tarvis juba päästeasutuse luba.

Lahtist tuld ei tohi jätta järelevalveta, isegi mitte hetkeks, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga.

Metsas võib lõket teha vaid selleks ette nähtud tähistatud kohas või omaniku loal.

Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on ohtlik ja kõikjal Eestis keelatud.

Jevgenia Parv

Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht

Päästeamet