Geeniproovi saab alates 1. märtsist anda Narva Astri Keskuse Apteegis!

Eestimaalaste suure toetuse tõttu 2018. aastal toimunud 100 000 uue 

geenidoonori kogumise projektile on riik eraldanud vahendid uute 

geenidoonorite jätkuvaks kaasamiseks 2019. aastal. 

Alates selle aasta 1. märtsist saab oma geeniproovi anda ka Narva Astri 

Keskuse Apotheka apteegis.

2018. aasta tulemused näitavad, et eestimaalaste huvi geenidoonoriks saamise vastu on väga suur. Üheksa kuuga liitus Geenivaramuga üle 100 000 uue geenidoonori. Kokku on praeguseks Geenivaramus üle 150 000 inimese andmed ehk ligi 15% Eesti täiskasvanud elanikkonnast. Käesoleval aastal on võimalik liituda veel 50 000 eestimaalasel.

Ida-Virumaal on geenidoonoriks saamise nõusoleku digitaalselt allkirjastanud üle 2400 inimese, kuid kõik ei ole veel jõudnud oma vereproovi anda. Nüüd on selleks hea võimalus, kuna apteegis toimub geenidoonorite vastuvõtt õhtupoolsel ajal ja laupäeviti.

Kõikidele geenidoonoritele on kavas teha geenianalüüs - teisisõnu saavad nad endale tulevikus personaalsed geenikaardid. Geenikaardi alusel saab hinnata inimese personaalseid pärilikke haigusriske ja ravimite sobivust.

Eesti riik on alustanud koostöös teadlaste ja meedikutega infotehnoloogiliste lahenduste loomist eelnevalt mainitud geeniandmete kättesaadavaks tegemiseks tervise infosüsteemi kaudu. See annab kõigile geenidoonoritele võimaluse tutvuda oma personaalsete geneetiliste riskidega ning nende nõusolekul saavad arstid kasutada geeniinfot tulevikus haiguste ennetamiseks ja raviks.

INFO GEENIDOONORILE Geenidoonoriks saamiseks on vaja allkirjastada nõusolekuvorm veebilehel geenidoonor.ee või paberil geeniproovide kogumispunktis ning anda vereproov (üks väike katsuti veeniverd). Narva elanikud saavad alates 1. märtsist oma vereproovi anda Astri Keskuse Apotheka apteegis E-R 16.00-19.00 ja L 11.00-16.00 Lisaks saab Ida-Virumaal oma geeniproovi loovutada Narva ja Jõhvi SYNLABis E-N 11-15, R 9-12 või Jõhvi Qvalitas Arstikeskuses E-N 8-16, R 8-13 Proovi andmiseks eelnevalt aega broneerima ei pea. Võimalusel tuleks olla 4 tundi söömata. Geenidoonoriks võivad saada kõik eestimaalased, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja kes pole juba varem liitunud Geenivaramuga. Kõrge vanus ega haigused pole takistuseks. Lisainformatsiooni saate veebilehelt geenidoonor.ee, helistades Geenivaramu infotelefonile 520 6959 tööpäeviti 9-17 või kirjutades info@geenidoonor.ee

Märts

hommikul luges

pensioniealine poissmees

aia päiksesepoolses servas istudes

ajalehte.

see oli tema esimene kevadpäike
milles oli ühteaegu nii kutsuvat hellust
kui ka allespuhkenu õrna ujedust.

elu oli talle õpetanud
et uudised ajalehtedes tulevad ja lähevad
aga päikesepaistel istumise mõnu
jääb ikka samaks.

nad võivad pommitada maatasa linnu
pöörata pahupidi terveid riike
sõita otsima kasvõi uusi maailmu

aga päikesepaistel istumise mõnu
jah, päikesepaistel istumine mõju
jääb ikka samaks.

(Maarja Pärtna)

Turvalisus meie ümber

Igapäevaelu toimetamiste juures jätame me tihti tähelepanuta ja märkamata neid olulisi asju, mis võivad seada ohtu meie või meie lähedaste elu.

Olen väga palju aastaid tegelenud siseturvalisuse teemadega ning teen seda jätkuvalt, nüüd Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidus moodustatud maakonna siseturvalisuse nõukogu juhtides. Turvalisuse nõukogu on moodustatud eesmärgiga tegelda ennetustegevusega maakonnas ja nõukogus on väga erinevate eluvaldkondade esindajad. Turvalisus ei ole ainult politsei või pääste ülesanne.

Selle aasta jaanuaris leidis aset väga kahetsusväärne õnnetus, mille tagajärjel lahkus meie hulgast 7 aastane laps. See juhtum ajendas jätkama juba 2015. aastal alustatud pankranniku ohutuse teemaga.

31. jaanuaril toimus pankranniku ohutuse teemaline nõupidamine, kus osalesid Ida päästekeskus, Ida prefektuuri, Keskkonnaameti, Riigi Metsamajandamise Keskuse ja Toila valla esindajad, et analüüsida pankrannikul juhtunud õnnetust ja planeerida meetmeteid pankranniku ohu vähendamiseks.

Ülevaate õnnetustest ja senisest tegevuses andsid kohtumisel Ida päästekeskuse juht Ailar Holzmann ja Toila vallavanem Eve East.

Meetmete osas lepiti kokku järgmised tegevused: Riigi Metsamajandamise Keskus (RMK) ja Ida päästekeskus koostöös tegelevad hoiatustahvlitega. RMK on juba tellinud 10 ohutusalast hoiatustahvlit ja paigaldavad pankrannikule, kus on RMK matkarada. Toila vald kaardistab kõik teada olevad kohad, kuhu inimesed käivad ja transpordivahenditega sõidavad. Samas kaalub vald ka võimalikke kohti, kuhu võiks luua vaatlus- ja puhkekohad.

Aprillis toimub kokkusaamine Toila vallavalitsuses peale mida minnakse kõikide ametkondade esindajatega ja vaadatakse üle kõik Toila valla kaardistatud kohad ning otsustatakse iga koha osas, kuidas riske maandada. Kohapeal riski hinnates tehakse otsus piirde, hoiatussildi või mingi muu lahenduse osas. Varisemise ohu eest hoiatavad hoiatustahvlid paigaldatakse ka pankranniku alla, et hoiatada pankrannikult kukkuvate esemete eest. Otsustati, et ohtlike kohtade hindamismeeskonda kaasatakse ka Maanteeamet ja Keskkonnainspektsioon. Pankranniku hindamismeeskonnas osalevad Ida päästekeskus, Ida prefektuur, RMK, Keskkonnaamet, Maanteeamet, Keskkonnainspektsioon, Toila vald, Narva-Jõesuu linn, Lüganuse vald ja Viru-Nigula vald.

Kui Toila valla pankranniku ohtlikud kohad on kaardistatud, alustatakse Narva-Jõesuu linna, Lüganuse valla ja Viru-Nigula valla ohtlike kohtade kaardistamisega.

Soovin kõigile valla inimestele ohutut liikumist pankrannikul!

Eve East

Vallavanem

Toila Vallavolikogu teated

Veebruarikuu volikogus olid arutusel järgmised küsimused:

1. Toila Vallavolikogu revisjonikomisjoni 2019. aasta tööplaani kinnitamine.

2. Hariduskomisjoni koosseisu muutmine

Volikogu otsustas kinnitada hariduskomisjoni liikmeks Elisabeth Purga.

TVL

Suur kevadlaat ootab kauplejaid!

Kuldvillaku finaal

KOPi kevadine taotlusvoor

Tere tulemast jääauku!

Just nii tervitatakse sel talvel peaaegu igal pühapäeval Voka paisjärves käivaid talisuplejaid.

Et karget suplust nautijaid juurde tuleks ja info selle ettevõtmise kohta laiemalt leviks, korraldas Viru Spordiklubi koos Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskusega märtsikuu esimesel pühapäeval Vokas esimese saunamaratoni. Ühtlasi tähistati sellega ka vastlapäeva. Saunamaratoni peakohtunik ja üks ürituse korraldajatest oli Juhan Neiland.

Viis sauna, viis jääauku, seitse võistkonda ja lugematul hulgas positiivseid emotsioone. Nii võib vist selle päeva kokku võtta küll. Kui siinkirjutaja hommikul sae undamise peale üles ärkas, siis esimene mõte oli, et kes see hull nüüd pühapäeva hommikul seal tiigi ääres puid langetab. Aga pilk aknast välja tõi asjasse selgust – naabrimees lõikas hoopis jääauku lahti. Kui nüüd päris aus olla, siis mulle peaks ikka väga palju pakkuma, et ma ennast täiesti vabatahtlikult jäisesse vette kastaks. Seda enam imetlen neid, kes seda teevad. Nagu näiteks naabrinaine Maire Aul. Olgu varakevadel, kui jää on just-just ära läinud või hilissügisel, kui esimene kirmetis hakkab looma, Maire käib ikka ujumas. Sel talvel ei jäänud siis üldse vahet sisse. Eks natuke teeb ju ikka kadedaks ta, küllap ta tänu sellele nii nooruslik ongi!

Kui ERRi mehed kaamerate ja mikrofonidega kohale jõudsid, oli Mairel juba mitu jääauku läbi käidud. Foto: Väino Aul.

Samal ajal, kui paisjärvel toimus äge saunatamine, käisid Voka raamatukogus valimised. Selgus, et hea planeerimise korral jõuab mõlemat – kahe sauna vahel käis hääletamas kohalik spordimees Tanel Leisalu.

Valimised Voka moodi. Foto: Rene Kundla.

Kui ilmaolud lubavad, siis oodatakse talisuplejaid veel igal märtsikuu pühapäeval 14.00-16.00 ja tervis tuleb!

Lea Rand

Voka jäätmemajast... murelikult

Voka elanike jaoks on juba aastaid loomulik, et prügikonteinerid ei seisa lahtise taeva all, vaid selleks on rajatud Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel Voka jäätmemaja ning ühistute lähedusse väiksemad prügimajad. Tänu sellele on lahenenud prügimajandusega seotud probleemid majade ümbruses.

Kõik korteriühistute liikmed peavad omalt poolt tagama jäätmemajade ohutu ja nõuetekohase kasutamise. Millegipärast on aga viimasel ajal sagenenud olukorrad, kus see nii ei ole.

Paljud elanikud paistavad arvavat, et jäätmemaja on ju niisama, iseenesest korras ja puhas, maha loobitud prügikotid ronivad "ise" prügikasti jne. Meeldetuletuseks olgu öeldud, et heakorratöötajate tööaeg on 8 tundi, nagu meil kõigil, mitte 24 tundi ööpäevas nagu millegipärast arvatakse.

Viimase ajal on levinud olukorrad, kus kotid erinevate jäätmetega (ka nendega, mis tegelikult seal ei peaks olema) jäetakse lihtsalt ukse taha maha. Kuidas need sealt edasi konteineritesse jõuavad, pole enam kellegi mure.

Väga lihtne on kritiseerida ja anda hinnanguid. Liiga tihti kuulevad heakorratöötajad kriitikat millegi tegematajätmiste või hoopis valesti tegemiste kohta.

Tuleb tunnistada – ka kõige parema tahtmise juures need inimesed igale poole paratamatult ei jõua. Seda enam ootame ka aleviku elanikelt endilt pisut rohkem heasoovlikkust ja toetust.

PALUME KÕIGIL KONTEINERITE KASUTAJATEL VIIA KONTEINERITESSE TÕEPOOLEST AINULT NEID JÄÄTMELIIKE, MIS SINNA SOBIVAD! Jäätmete ukse taha mahapanemine on keelatud! Valla heakorratöötaja ei pea oma tööpäevi alustama prügi sorteerimisega. Ohtlike jäätmete ja vanaelektroonika üleandmiseks TULEB KINDLASTI eelnevalt kokku leppida Voka aleviku heakorratöötaja Tiina Juursaluga tel. 5614 7667.

Jäätmejaamad on vajalikud ennekõike kohalikele elanikele, et nad saaksid oma jäätmed mugavalt ja tasuta üle anda. Sellest võidab ka keskkond. Kui näiteks ohtlikud jäätmed satuvad tavaprügi hulka, võib see olla ohtlik tervisele, varale, keskkonnale.

Kõik saab üsna lihtsalt ja ohutult korda, kui:
* sordid jäätmeid juba tekkekohal ning kasutad taaskasutussüsteeme (jäätmejaamad, jäätmekogumispunktid), isegi kui need ei asu päris koduukse kõrval;
* küsid vajadusel rohkem lisateavet kohalikust omavalitsusest;
* liitud korraldatud jäätmeveoga;
* ei põleta jäätmeid ega viska neid teepervele või metsa alla või kellegi teise konteinerisse.

TVL

Tänavavalgustuse uuendamine Toila ja Voka alevikus

Toila Vallavalitsus on kavandamas Toila ja Voka alevike tänavavalgustuse kaasajastamist ning tööde elluviimiseks taotleb vald 2019. aasta I pooles Keskkonnainvesteeringute Keskuselt tänavavalgustuse rekonstrueerimise meetmest toetust. Toila ja Voka alevike tänavavalgustuse kaasajastamise projekt on konkreetse tegevusena toodud ka Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme valla ühinemislepingus (ainsa endise Toila valla investeeringuprojektina).

Projekti ettevalmistamise perioodil soovime vallaelanikelt tagasisidet üleliigsetest valgustuspostidest ning alavalgustatud lõikudest aadressil mehis.luus@toila.ee.

Täpse ülevaate Toila ja Voka tänavavalgustuspostidest saab EOMAP kaardiserveri rakendusest aadressil https://service.eomap.ee/toilavald_uus/, kus märkides menüü "Infokihid" alt "Välisvalgustus" leiate kaardilt konkreetse tänavavalgustuspunkti numbri.

Ettepanekute saabumisel vaatab need üle vallavalitsuse majandusosakond ning teeb vastavalt toetusmeetme määrusele kaalutletud otsuse. Kui puudub võimalus digitaalselt oma ettepanek esitada, tasub vallavalitsusse (Pikk 13a, Toila) kohale tulla ning oma ettepanek suuliselt edastada.

TVL

Lemmikud ja kevadised „miiniväljad”

Saabuv kevad ja päikesepaistelised ilmad tekitavad meis kõigis soovi rohkem värskes õhus viibida, teha tervisesporti, niisama ilma nautida ja oma lemmikuga jalutada. Kahjuks toob kevad välja ka lemmikutega seotud pahupoole, milles on süüdi nende omanikud.

Igal kevadel tulevad lume alt välja "miiniväljad", mis ei tee rõõmu kellelegi. Eriti kurvastab ja küllap isegi vihastab see neid majaomanikke, kelle aiataguseid "korterikoerad" WC-na kasutavad.

Sama seis on haljasaladel ja parkides. Täiskasvanud märkab ehk astumise kohta valida, aga teeb ikka kurjaks küll, kui väike laps läbi hunniku kõnnib.

Aga kelle peale sa vihastad? Koera? Küllap on siin siiski põhisüü koerte omanikel, kes oma lemmikute järelt ei korista või lasevad nad lihtsalt vabalt jooksma. Ja nii need "miiniväljad" tekivadki. Kohusetundlik loomapidaja vastutab oma looma käitumise eest – ta ei lase oma lemmikut omapäi külavahele hulkuma ja ringi jooksma, koristab oma looma järelt ning arvestab loomaga jalutades ja ka muul ajal, et tema lemmik ei häiriks kaaskodanikke!

Seega, armas koeraomanik – alati, kui koduuksest väljud, pane oma lemmik jalutusrihma otsa ja kui Sa seni koeraga õues käies tema järelt koristanud ei ole, siis hakka seda tegema!

TVL

Pärimuspäev Toila seltsimajas

Head sõbrad!
Toila Vallaraamatukogu ja Viru Instituut on seljad kokku pannud ja korraldavad Toila seltsimajas pärimuspäeva.
Päeva sisse mahuvad huvitavad loengud ja kohtumised oma ala asjatundjatega:
Folklorist Mall Hiiemäe räägib metsloomadest ja lindudest Virumaa rahvapärimuses.
Folklorist Reet Hiiemäe räägib kaitsemaagiast Virumaal.
Lisaks külalistele on juturingis ka meie oma valla koduloo- ja pärandiuurijad.
Avatud ühine kohvilaud!
Osalemine tasuta!
Päeva paremaks korraldamiseks palun oma osalemissoovist teada anda 20. märtsiks Toila raamatukogu telefonil 33 69 551 või e-posti aadressil raamatukogu@toila.ee

Lea Rand

Olen oma kutsumuse leidnud ja tore, et seda tööd ka tunnustatakse

Veebruarikuu valla lehes jagasime uudiseid meie vallas elavatest tublidest naistest, kes tänavu vabariigi aastapäeva eel tunnustatud said.

Täna teeme lähemalt tutvust ühega neist. 

Konju külas elav Ida-Virumaa naiste tugikeskuse-varjupaiga juhataja Lilli Andrejev sai vabariigi aastapäeva eel presidendilt Punase Risti IV klassi teenetemärgi.

Praegune, tunnustuse toonud töö ei ole olnud Lilli esimene valik. "Jah, on nii juhtunud, et töötamine on olnud 10 aasta kaupa – agronoom, kirjakandja ja nüüd üle kümmne aasta naiste tugikeskuses. Sinna vahele on jäänud ka mõned aastad vanurite koduhoolekandes, õpetajana keelekümbluslasteaias ja vabatahtlikuna kriminaalhoolduses", loetleb Lilli oma tööelu verstaposte.

Aastal 2010 tunnustas ETKA Andras Sind Ida-Virumaa aasta õppija tiitliga. Oled lõpetanud Tallinna ülikooli Rakvere kolledži sotsiaaltöö erialal. Kuidas jõudsid sotsiaalteemadeni? Mis andis tõuke või ajendas alustada küpses eas õpinguid hoopis teises valdkonnas ja tänu sellele teha kannapööre ka tööelus?

"Arvan, et alguse sai kõik sellest, kui mind valiti Toila Vallavolikogusse, sest olin külas populaarne, abistasin vanureid ja tegelesin Konju Küla Seltsis ürituste korraldamisega. Tundsin, et olen võimeline enamaks. Korda läks ka halvustav suhtumine endise võimuliidu poolt "loll kirjakandja", mis ta volikogus teeb (seda ma nimetan räpaseks poliitikaks). Elu oli enne ülikooli nii rutiinne – olen praegu õnnelik, et otsustasin kõrghariduse omandada ja halli argipäeva värvikaks lõuendiks muutsin. Ma tunnen ennast ühiskonnale vajalikuna, lisaks sellele olen veendunud, et elan, mitte ei võta üksnes ruumi”, tsiteerib Lilli lõpetuseks moodsaid klassikuid.

Milline on Sinu tavaline tööpäev?

"Kõik mu tööpäevad on nii erinevad. Kõik oleneb sellest, kas olen telefoni päeva- või öövalves ja kas viin nõustamist läbi Narvas või Jõhvis. Külastan regulaarselt ka turvakorterites elavaid kliente. Suhtlen omavalitsustega, ohvriabiga, politsei või prokuratuuriga, kellega meil on välja kujunenud väga hea koostöövõgustik. Juhtub ka, et mõni päev on õppepäev või tuleb viibida ümarlaual. Tuleb ette ka olukordi, kus tuleb koristada turvakorterit või hoida klientide lapsi."

Selles raskes töös on kindlasti ka oma päikselised päevad. Mis teeb rõõmu ja toob rahulolu?

"Rõõmu teeb see, kui oleme suutnud naisi vägivallast välja tuua. Kui nende silmad säravad ja nad suudavad jälle elust rõõmu tunda. Rahulolu pakub iga kohtulahingu võit. On väga hea tunne, kui kuuleme tänusõnu naistelt, kes on mingi kohtulahingu võitnud. See on võit kogu meeskonnale."

Kuidas Sa ise puhkad, pingeid maandad?

"Reisin, koostan fotoraamatuid nii reisidest kui ka pere aastaraamatuid. Ka mõnele tuttavale olen fotoraamatuid teinud. Joonistamine ja maalimine on kahjuks jäänud unarusse ja paljud maalid ootavad lõpetamist. See on tegevus, mida ma väga naudin. Suvel toimetan aias – agranoomi kirg saab lohutust."

Kas ja kuidas me kõik saaksime kaasa aidata sellele, et üha vähem naisi/lapsi peaksid abi otsima naiste tugikeskustest?

"Üle 40 aasta tagasi lugesin esimest korda raamatut " Tõde ja õigus". Nüüd, enne kinno minekut, otsustasin selle uuesti läbi lugeda. Mind tabas paras šokk. Selle aja kultuuritaust oligi vägivald – peksti naisi, lapsi ja ka loomad ei jäänud ilma.

Tänapäeval see õnneks enam nii ei ole. Eriti viimastel aastatel on suhtumine lähisuhtevägivalda väga palju muutunud. Kersti Kaljulaid käis meil külas oma esimesel Ida-Virumaa visiidil. Ta tahtis teada, millega me tegeleme ja kes on meie kliendid. Ütles, et on hea õpilane. Hiljem tõstatas president naistevastase vägivalla teema oma aastapäevakõnes − see oli super, et suutsime temani oma sõnumi viia. Peale seda, kui president sellest rääkis, hakkas see teema ühiskonnas üha rohkem kõlama.

Meie kõik saame oma panuse anda sellega, kui me ei aktsepteeri mitte mingit vägivalda ühiskonnas, kui me ei õigusta seda. Igaüks peab võtma vastutuse oma tegude, mõtete ja tunnete eest. Lapsed peavad saama kodus piisavalt kiindumust, armastust ja turvalised piirid, mille raames nad õpivad oma tunnetega toime tulema ning oma käitumist reguleerima. Ainult nii saavad neist täiskasvanud, kes austavad teisi inimesi."

Aitäh, Lilli! Veel kord palju õnne tunnustuse puhul ja jõudu Sulle Sinu raskes ja tänuväärt töös!

Lea Rand

Toila vald osaleb projektis "Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine

Projekti raames on võimalik kohandada koduseid liikumisteid (nt eluruumi sissepääs, hoone välisukse ja eluruumi vaheline käigutee, hoonesse ja selle territooriumile sissepääs), hügieeniruume ja kööke.

Eluruumi kohandamist saab taotleda, kui isikul on tuvastatud puude raskusaste puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse mõistes ja tal on sellekohane kehtiv otsus.

Taotlused koos lisadokumentidega tuleb esitada hiljemalt 30.04.2019 Toila vallavalitsuse meiliaadressil toilavv@toila.ee (digitaalselt allkirjastatud) või postiaadressil Pikk 13a, Toila alevik, 41702 Toila märgusõnaga "Puudega inimeste elusaseme kohandamise toetus". Samuti võtavad taotlusi vastu elukohajärgsed Toila vallavalitsuse teenuspunktid Kohtla-Nõmmel ja Kohtlas.

Taotluse vorm on leitav Toila valla kodulehel.

Lisainfo Krista Kool tel. 5341 9885 krista.kool@toila.ee

Üksi elava pensionäri toetuse saamiseks peab alates 1. aprillist vastama kolmele tingimusele

Juba kolmandat aastat saavad Eestis üksi elavad pensionärid oktoobrikuus nn. üksi elava pensionäri toetust. 115 euro suuruse toetuse maksab Sotsiaalkindlustusamet ilma taotluseta kõigile, kes vastavad 1. aprillist kuni 30. septembrini kolmele tingimusele:

• on kogu sellel perioodil vanaduspensionieas;
• elavad rahvastikuregistri andmetel üksi;
• kelle kättesaadav pension on väiksem, kui 1,2 kordne Eesti keskmine vanaduspension, mis 2019. aastal on 540 eurot.

Et oktoobrikuus toetus kindlasti üksi elava vanaduspensionärini jõuaks, soovitame juba praegu veenduda, et alates 1. aprillist ka kõik need tingimused täidetud on.

Kontrolli enda andmeid rahvastikuregistris

Kõige rohkem küsimusi on varasematel aastatel olnud seoses üksi elamisega. Enamasti on põhjuseks see, et inimese andmed rahvastikuregistris ei vasta tegelikule olukorrale. Vanemate juurde on sisse kirjutatud lapsed, kes seal enam ammu ei ela jms. Toetuse määramisel lähtub Sotsiaalkindlustusamet ainult rahvastikuregistri andmetest. Seetõttu võib juhtuda, et reaalselt üksi elav pensionär jääb toetusest ilma, kuna sissekirjutused on jäänud rahvastikuregistris muutmata.

Üksi elamise reeglil on siiski ka mõned erandid. Näiteks, kui samal elamispinnal elavad eestkostja ja eestkostetav ning üks nendest on pensionär, on tal õigus üksi elava pensionäri toetusele. Kui eestkostja ja eestkostetav on mõlemad pensionärid, on õigus toetusele mõlemal. Ka juhul, kui pensionär elab koos oma lapsega, kes on tema ülalpidamisel perekonnaseaduse mõistes, saab pensionär üksi elava pensionäri toetust. See erisus on mõeldud just juhuks, kui pensionär kasvatab ise oma alaealist või kuni 21-aastast õppivat last.

Üksi elava pensionäri toetust makstakse ka kõikidele ööpäevaringset hooldusteenust saavatele pensionäridele, kes viibivad hooldekodus vähemalt alates 1. aprillist. Lisaks hooldekodus elavale pensionärile, saab toetust ka temaga samal elamispinnal elanud teine pensionär. Tema on jäänud üksi koju elama kuna üldjuhul hooldekodud ei võimalda teenuse saajaid hooldekodusse sisse kirjutada, ei ole võimalik rahvastikuregistri andmeid tegelikkusele vastavaks muuta.

Iga aasta aprillis tõusevad pensionid

Oluline on tähele panna, et iga aasta aprillis indekseeritakse vanaduspensione ja sellega seoses vanaduspensionid suurenevad. Üksi elava pensionäri toetuse tingimuste juures on seda arvesse võetud ja nii tõuseb ka toetuse saamise tingimuseks seatud pensionisumma igal aastal. Kui möödunud aastal pidi toetuse saamiseks jääma igakuise kättesaadava pensioni summa alla 492 euro, siis sel aastal on piiriks 540 eurot.

Käesoleval aastal toetuse saamiseks on seega oluline, et vanaduspensionäri indekseeritud pensioni kättesaadav summa on väiksem kui 540 eurot. Täpne vanaduspensioni summa selgub igale pensionärile pärast indekseerimist. Et aidata juba varem hinnata, milliseks vanaduspensioni suurus pärast indekseerimist kujuneb, on Sotsiaalkindlustusameti kodulehel indekseerimise kalkulaator: www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/pension-toetused/pensioni-indekseerimine-0#pensioni-kalkulaator Sinna enda praeguse pensionisumma sisestamisel annab kalkulaator tulemuseks eeldatava uue pensionisumma. Oluline on siiski teada, et kalkulaatoriga saab kalkuleerida vaid uut vanaduspensioni summat ja see annab õige tulemuse vaid juhul, kui kõik vanaduspensioni saamise alused on jäänud samaks. Näiteks, kui vanaduspensionär on vahepeal tööl käinud või otsustab edaspidi kasutada tulumaksuvabastust töötasult vms, ei pruugi kalkulaatorist saadav tulemus täpne olla.

Toetuse määramisel läheb lisaks arvesse ka välismaalt saadav pension. Üksi elava pensionäri toetust makstakse juhul, kui Eestist ja välisriigist saadavate pensionite summa kokku jääb alla 540 euro. Oluline on, mis on välisriigist saadava pensioni suurus 1. aprilli 2019 seisuga. Välismaalt saadava pensioni kohta peab vanaduspensionär ise Sotsiaalkindlustusametile info andma.

Kokkuvõtteks

Üksi elava pensionäri toetuse saamise peamiseks eelduseks on korras andmed rahvastikuregistris. Kui pensionär ei vasta mingil põhjusel selleaastasel vaatlusperioodil, aprillist septembri lõpuni, üksi elava pensionäri toetuse saamise tingimustele, tekib järgmine võimalus toetust saada järgmisel aastal. Ka siis võetakse aluseks rahvastikuregistris aprillist septembri lõpuni olevad andmed.

Merle Sumil-Laanemaa

Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna nõunik

Kultuuriteated

16. märtsil 14.00-17.00 Saka Rahvamajas Toivo Niibergi loeng teemal „Taimetoit ja selle kasulikkus“. Lisaks maitseme ühiselt tervislikke ampse. Registreerida saab www.toitumetargalt.ee, info@toitumetargalt.ee või tel 5134642. Omaosalus 5 eurot.

20. märtsil 18.00 filmiõhtu Kohtla-Nõmme Rahvamajas. Täispikk eneseirooniline komöödia "Mehed" on välja kasvanud ühest viimaste aastate publikumenukaimast teatrilavastusest. Alla 12 a. mittesoovitav. Tavapilet 5, sooduspilet 3.50 eurot.

22. märtsil 18.00 filmiõhtu Kohtla-Nõmme rahvamajas. Kaspar Jancise jutustuse "Seiklus Salamandril" alusel loodud nukufilm „Kapten Morten lollide laeval”. Tavapilet 5, sooduspilet 3 eurot.

23. märtsil 19.00 Toila Seltsimajas Jõgeva Linna Teatri monoetendus „Aabitsa kukk”.

Andrus Kivirähk´i näidend „Aabitsa kukk“ on lüürilise, isegi nukra alltekstiga. Siiski tuuakse probleemid vaatajate ette kirjanikule omases, koomilises võtmes. Vaimse alaarenguga peategelane, elades „oma maailmas“, jääb kõigest hoolimata siiralt uskuma teda ümbritsevaid inimesi ja hindama nende tegusid oma ainsast loetud raamatust – aabitsast lähtuvalt.
Lavastaja Maris Paas, laval Janek Varblas (Tartumaa parim meesnäitleja 2018 ja Harrastusteatrite Riigifestivali näitlejapreemia 2018). Piletid hinnaga 5 eurot müügil 1 tund enne etenduse algust kohapeal. Avatud teatrikohvik!

29. märtsil 19.00 filmiõhtu Kohtla-Nõmme Rahvamajas. “Skandinaavia vaikus” on režissöör Martti Helde psühholoogiline draama, mille keskmes on põhjamaa inimesele loomuomane alalhoidlikkus ja vaikimine. Alla 16 a. keelatud. Tavapilet 5, sooduspilet 3.50 eurot.

30. märtsil 12.00 Pärimuspäev Toila seltsimajas. Avatud ühine kohvilaud! Osalemine tasuta! Lisainfo tel 53 428 705 Lea Rand.

30. märtsil 20.00 Saka Rahvamajas Tantsuõhtu ansambliga KülaMees.
Pilet 10 eurot. Laudade broneerimine tel. 53011031.

6. aprillil Saka Rahvamajas 12.00-15.00 kohtumine Eesti selgetnägijate tuleproovis osalejatega.
Piletid 10 ja perepilet 15 eurot.

7. aprillil 15.00 Salongiõhtu Toila Seltsimajas. Jürikuu salongiõhtul ootab teiega kohtumist humorist, kirjanik, ajakirjanik ja kalamees, kokk (ja küllap võib igaüks teist siia veel mõne "tiitli" lisada) Vladislav Koržets.
Kuna usume, et Vladislav pikemat tutvustust ei vaja, siis infoks veel vaid nii palju, et ta lubas kaasa võtta ka oma raamatuid, nii et ostusoovi korral võtke kaasa sularaha (ja muidugi sõbrad ka!)
Osaluspanus üritusele on 5 eurot ja nagu ikka on avatud ka Salongikohvik. Lisainfo tel. 53 428 705 Lea Rand.

13. aprillil 17.00 huumoriõhtu Toila seltsimajas. Meeleolu loob Pajusti huumori- ja satiiritrupp ning silmailu pakub tantsutrupp „Faziyah”. Piletid hinnaga 3 eurot müügil 1 tund enne algust kohapeal. Avatud kohvik.

Kultuurisündmused kogus kokku Lea Rand

Sügiseks saab Kohtla-Nõmme kergliiklustee valmis

8. veebruaril allkirjastas Toila Vallavalitsus projekteerimis-ehitustööde 

töövõtulepingu Kohtla-Nõmme jalg- ja jalgrattatee projekteerimiseks ja 

ehitamiseks riigihankes edukaks tunnistatud pakkujaga KV Infra OÜ.

Lepingu kestvuseks on 1 aasta, kuid projekti realiseerimise põhirõhk langeb käesoleva aasta 1.-3. kvartalisse. Ehitustöödega alustatakse Kohtla-Nõmmel käesoleva aasta suvel.

Projekti kogumaksumus on 244 137,60 eurot, millest 85% kaetakse Euroopa Liidu toetusest (ERDF). "Projekti tegevusena rajatakse 1840 m asfaltbetoonkattega jalg- ja jalgrattateed, vastav märgistus, energiasäästlik tänavavalgustus ning pingid ja prügikastid. Projektiga soodustatakse raudteetranspordi aktiivsemat kasutust Kohtla-Nõmme alevis, kuna rajatav otsetee toob raudteepeatuse alevi keskusele oluliselt lähemale", tõi vallavanem Eve East positiivsete aspektide loeteluna välja ning lisas, et tegemist on selgelt elukeskkonna arendamisele ja kaasajastamisele keskenduva projektiga.

TVL

Õppus Kevadtorm tuleb taas

Kaitsevägi korraldab 29. aprillist 17. maini õppuse Kevadtorm, millel osaleb rohkem kui 9 000 võitlejat Eestist ja liitlasriikidest.

Kolm nädalat kestval õppusel kontrollib kaitsevägi lahingplaanide sünkroniseeritust, juhtimistasandite vahelist koostööd ja üksuste valmisolekut lahingülesannete täitmiseks. Õppusel on peamine treenitav üksus 1. jalaväebrigaad.

Tänavu langeb Kevadtormi põhiraskus suuresti just Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnale, kuid puudutab ka Harju- ja Jõgeva maakondi. Õppuse põhitegevus toimub Alutaguse, Lüganuse, Jõhvi, Toila, Vinni ja Viru-Nigula valla ning Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva-Jõesuu linna territooriumitel. Kevadtormi intensiivseim osa kestab 2.-10. maini.

Õppuse ajal liigub üle kogu Eesti tavapärasest rohkem kaitseväe- ja liitlaste tehnikat, mis võib kaasa tuua ajutisi liikluspiiranguid. Seetõttu palub tuleks õppuse toimumise vältel olla liikluses tavapärasest tähelepanelikum ja jälgida muutuvaid liikluskorraldusi.

Õppusel osalevad kaitseväelased kasutavad erinevaid imitatsioonivahendeid, sealhulgas paukpadruneid, õppegranaate ja valgusrakette. Olgugi et Kevadtormil ei kasutata lahingmoona, võivad ka imitatsioonivahendid teha valedes kätes palju kahju. Leides õppuse alalt eseme, mille puhul tekib kahtlus, et see võib kujutada kellelegi ohtu, ei tohiks seda mitte mingil juhul ise puutuda! Sellises olukorras jätke meelde leitud eseme asukoht ja teavitage sellest koheselt õppusel osalejaid või häirekeskust telefonil 112.

Rasketehnika, lennuvahendite ja imitatsioonivahendite kasutamine tekitavad tavapärasest rohkem müra. Kuna valjud helid võivad häirida nii lapsi kui koduloomi, palub kaitsevägi hoida võimalusel õppuste piirkondades mürapelglikud loomad siseruumides ning selgitada lastele toimuva põhjust.

Õppusel osalejad teevad omalt poolt kõik võimaliku, et vältida kahjusid taristule. Paraku pole alati võimalik kahjustusi täielikult ennetada või välistada. Kui kellegi omand on õnnetu juhuse tõttu saanud kannatada, siis palub kaitsevägi fikseerida nii vahejuhtumi kui võimalusel kahju tekitaja (masina number, üksuse- või kaitseväelase nimi) ning võtta ühendust õppuse tsiviil-sõjalise koostöö meeskonnaga, kellega koostöös juhtum lahendatakse. Informatsioon tuleb edastada telefonil 5696 1267 või e-posti teel kevadtorm@mil.ee.

Kaitsevägi kaardistab tekkinud kahjusid ka ise, märgistades kahjustada saanud ala spetsiaalse kollase lindiga. Lindil on välja toodud kahjustuse identifitseerimiseks vajalik teave, mistõttu palume selliseid märgistusi omaalgatuslikult mitte eemaldada.

Kaitsevägi annab endast parima, et mitte liigselt häirida õppuse ala elanike argielu ja vajadusel olla olemas olukordade selgitamiseks. Küsimuste ja tagasiside korral pöörduge julgelt õppuse alal ringi liikuvate „CIMIC“ märgistust kandvate osalejate poole.

Võimaldades kaitseväe harjutada oma kodukandis, annate sellega olulise panuse Eesti riigikaitsesse. Täname teid toetuse eest ja jääme lootma meeldivale koostööle!

Kaitsevägi

Heategevuslik ettevõtmine

Jaanuarikuus toimus heategevuslik ettevõtmine Jõhvi Rimi supermarket/Rimi Eesti Food AS Eesti ja Punase Risti Ida-Virumaa Seltsi toiduabi annetuskampaania.

Toila sotsiaaltööspetsialistide kaasabil said kampaania käigus toiduabi viisteist vähekindlustatud lastega peret Toila vallas.

TVL

Märtsi keskel avaneb Hajaasustuse programm

Hajaasustuse programmi taotlusvoor on tänavu avatud 11.03 - 13.05.

Programmi kaudu on võimalik välja ehitada veevärk ja kanalisatsioon, teha korda koduõuest suurele teele viiv juurdepääsutee või paigaldada autonoomseid elektrisüsteeme. 

Toila vald eelistab projektide hindamisel vee- ja kanalisatsiooniprojekte, kuna peab seda suurimaks kitsaskohaks valla hajaasustusega piirkondades. Projektide teostamisse panustavad võrdselt nii riik, kohalik omavalitsus kui ka taotleja.

Toetust saavad taotleda vaid majapidamised, kelle elamu asub hajaasustusega piirkonnas (Toila valla üldplaneeringus määratud hajaasustusega piirkonnaks). Samuti ei tohi hajaasustusega piirkond kuuluda veevarustussüsteemide valdkonna puhul piirkonda, kus on toimiv ühisveevärk või mis on vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse §-le 4 määratud ühisveevärgiga kaetavaks alaks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava või planeeringu alusel.

Täpsemad taotlemise aluseks olevad andmed asuvad Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/elukeskkond/hajaasustuse-programm

Programmi koordinaator Toila vallas on arendusnõunik Mehis Luus mehis.luus@toila.ee

TVL

(Kultuuri)elu vajab jäädvustamist

Enne veel, kui suur kevad oma pikkade valgete õhtute ja õuetoimetustega kätte jõuab, on paras aeg nautida tubaseid tegemisi. Üks mõnus tegevus on vanade fotoalbumite ja -karpide sorteerimine.

Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskus ja Toila Vallaraamatukogu tahavad koguda vanu fotosid meie valla (kultuuri)sündmustest, et nendest suvisel Oru pargi Promenaadil näitus kokku panna.

Kellel võimalus, võib oma fotod meile elektrooniliselt saata e-posti aadressile lea.rand65@gmail.com. Paberfotosid võib tuua kõikidesse valla raamatukogudesse. Oleks väga hea, kui foto juures oleks ka info selle kohta, kus ja millal see tehtud on.

Kõik fotod digiteeritakse ja peale seda tagastame fotod omanikele.

Lisaks näituse koostamisele kanname fotod ka Toila topoteeki, kus need jäävad tulevastele põlvedele tutvumiseks.

Küsimustele vastab hea meelega telefonil 53 428 705 Lea Rand.

Päikesetervitus Valastel ja Oru pargis

Juba aastaid on nii Valastel kui ka Oru pargis traditsiooniks, et vabariigi sünnipäevahommikul tervitatakse päikesetõusu piduliku lipuheiskamisega. Toilas toimusid need varem küll Toila Gümnaasiumi juures, nüüd siis juba teist aastat Oru pargis lossiplatsil.

Toilas tervitas sünnipäevalisi tänavu Kirderannikukoor, tantsisid segarühm VOKA ja naisrühm KIIGURI Helle Astoki juhendamisel. Peokõne pidasid vallavanem Eve East ja Alutaguse Maleva pealiku abi Jaak Saar.

Toila Gümnaasium korraldas Eesti Vabariigi 101. sünnipäeva tähistamiseks õpilastele luulekonkursi ja valiku konkursil äramärgitud luuletustest kandsid ette Toila Gümnaasiumi õpilased Marten Aluoja ja Andres Peet.

Peale lipuheiskamist said soovijad teha väikese, tervisliku matka Oru pargis ja kõiki sünnipäevale tulnuid ootasid koolimajas kringel ja kohv. Et hommikune kohvijoomine meeleolukam oleks, selle eest hoolitsesid Reeni Painik ja Riho Breivel.

Samal ajal aitasid Valastel peomeeleolu luua rahvatantsurühm GEVI ja koorid Lüganuselt, Kiviõlist ja Atsalammast. Kõnelelesid Kaitseliidu vanemate kogu liige Kalev Naur ja Toila vallavolikogu esimees Roland Peets.

Sinimustvalge lipp kekris põhjarannikul masti koos Eesti hümniga, mille esitamist juhatas Ida-Virumaa legendaarne koorijuht Aadu Kukk. Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi õpilaste kõnekoor esitas isamaalisi luuletusi.

Valastel pakuti kringlit ja teed. Sajad inimesed kasutasid ka võimalust teha retk mööda paar kuud tagasi avatud matkarada ning nautida end jäisesse pidurüüsse ehtinud Valaste juga.

Lea Rand