Toila
lasteaias Naerumeri õpetajad õpivad, lapsed arenevad.
Oleme
Reggio Emiliast inspireeritud lasteaed.
Võib-olla
Eesti riigi kontekstis on see võõras sõna, kuid toetudes Loris
Malaguzzile lausele «lapsel on sada häält» peegeldub selles kogu
maailm.
Meie
maja õpetaja tahab, oskab ja suudab kuulata laste sada häält.
Laste häältest saavad alguse meie lasteaia pedagoogilised
projektid.
Kas
Sulle, kallis lugeja, on huvitav teada, kuidas see käib? - Hea
meelega vastan.
Kõrvaltvaatajale
võib tunduda, et õpetaja istub, vaatleb, jälgib lapsi, miks ta
neid „ei õpeta”, „miks õpetaja ei jaga töölehti”…
Vastus
on lihtne – õpetaja kuulab laste häält, vaadeldes, kuulates
paneb kirja, mis lapsi huvitab, millest nad räägivad, millest nad
unistavad, mida nad kujutavad ette, mida ja kuidas nad mängivad ja
sellest saabki uue projekti algus.
„Kus
on lapse huvi, seal on õppimine”, väidab meie maja eesti keele
õpetaja Liivi Maalman. Seda rõhutab ka Phd Maarika Pukk:
„Alushariduse muutused peavad tulema alt üles, mitte ülevat
alla”. See on kirjas ka haridusministeerimi kodulehel, elukestva
õppe strateegia 2020 muutunud õpikäsitluse all: „Iga õppija
individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava, õpioskusi, loovust ja
ettevõtlikkust arendav õpikäsitus on rakendatud kõigil
haridustasemetel ja -liikides.”
Sellist
tööd teevadki meie maja õpetajad. Lugeja võib küsida, aga kuhu
jääb õppekava?
Vastus
peitub lapsest lähtuvast tegevuskultuuris, huvi ja idee tulevad
laste poolt, õpetaja on suunaja rollis.
Projektõpe
= (lapse idee+huvi) + (õpetaja suunaja rollis+õppekava) = Uus
õpikäsitlus.
Õpetaja
püsimine suunaja rollis tähendab igapäevast lapse arenguprotsessi
analüüsi, eneseanalüüsi, meeskonnatöö analüüsi,
dokumenteerimist.
Arenguaasta
2018-2019 lendas kui tornaado, kus pöörlesid Õnnekillukeste rühma
õuesõppepäevad, metsas, rannas, pargis, õpetaja Silja talus,
atraktiivsed ja vahel spontaansed jalutuskäigud Oru pargis 1-3
aastaste Rõõmukillukeste rühma lastega. Siginad-saginad
sipelgapesas Naerukillukeste rühamaruumis, kus said endale teise elu
tormist maha kukkunud Oru pargi männioksad ja veel palju ahvatlevat
ja põnevat.
Ka
külalisi käib aastast aastasse aina rohkem. Rakvere Rohuaia
lasteaia meeskond sai innustust ja inspiratsiooni. Huvitavad
pedagoogilised dialoogid olid Moskva, Jekaterinburgi ja Udmurtia
õpetajate delegatsioonidega.
22.
märtsil korraldas Toila lasteaia meeskond koostöös Ida-Virumaa
Omavalitus Liidu ja Reggio Emilia Ühinguga seminari „Meie maailm
läbi lapse prisma”. Osalesid juhid ja õpetajad Tartust, Võrust,
kahjuks Ida-Virumaa lasteaedadest osalesid vaid Narva-Jõesuu ja
Jõhvi Lasteaiad Sipsiku maja õpetajad.
Aprilli
alguses toimus õppesõit Soome Hämenlinna. Seal osales seitse
inimest (Paidest, Tallinnast, Harjumaalt ja Toilast, Reggio Emilia
Ühingust) mille eesmsärgiks oli tutvuda ja arutada koostöö- ning
koolitusvõimalusi Hämenlinna koolieelsete lasteasutustega,
kunstikeskusega.
24.
aprillil osalesime oma meeskonnaga koolitaja rollis Tartus
õpiüritusel „PROJEKTÕPE ÕUES - LINN KUI ÕPIRUUM”.
Üritus
toimus Tartu Loodusmaja pargis ning oli mõeldud Tartu lasteaia
õpetajatele. See on suur au, et meid usaldatakse ja kutsutakse
Tartusse jagama oma kogemusi! Õpetajad Anneli, Helerin ja Liivi said
proovida end koolitaja rollis jagades kogemusi ja vastates
keerulistele küsimustele.
Meie pedagoogilise tegevuskultuuri
kontekstis küsin tihti õpetajate käest: miks? ja kuidas? Seekord
küsisin: „Miks sa läksid Tartusse (see on ju lisakoormus)?”
Õpetajad vastasid:
Liivi:
„Et laiendada oma silmaringi ja saada ülevaade, kuidas seda
metoodikat rakendatakse Tartu lasteaedades. Oluline on selgituste
saamine projektide kohta, olla õppija rollis. Suurendab valiku
võimalusi. Annab võimaluse anda lapsele teadmisi loomulikus
kasvukeskkonnas ja võimalikult elulähedastes situatsioonides.”
Annely:
„Kogemuste vahetamine, näha dokumenteerimise erinevaid võimalusi.
Tekivad uued ideed ja mõtted, mida saab kasutada meie
rühmas.Tajumine, orienteerumine. Meie lasteaias käiakse ühte sammu
muutuva ajastuga.”
Helerin:
„Positiivne vastukaja, mul on hea energia seespool. Meie lasteaias
on valikuvabadus.”
Leena
(küsin ka enda käest): „Õpetajad ise avaldasid soovi osaleda
kogemuste vahetusel, mina vaid küsisin: „Kes tahab? Kes soovib?“
Minule
kui juhile teeb rõõmu ka see, kui õpetaja Silja ütleb, «aga meil
on veel endil palju õppida!»
Ja
nii me õpime ja areneme koos: Martin, Enn, Sirje K., Sirje S.,
Signe, Eha, Annely, Helerin, Siiri, Merle, Triin, Silja, Veronika,
Ingrid, Urmas, Liivi ja Leena - Toila Lasteaed Naerumeri meeskond ja
lapse kaudu kogukond!
Leena
Tukkia
