Toila Lasteaed Naerumeri - ÕPPIV KOOL!

Toila lasteaias Naerumeri õpetajad õpivad, lapsed arenevad.

Oleme Reggio Emiliast inspireeritud lasteaed.

Võib-olla Eesti riigi kontekstis on see võõras sõna, kuid toetudes Loris Malaguzzile lausele «lapsel on sada häält» peegeldub selles kogu maailm.

Meie maja õpetaja tahab, oskab ja suudab kuulata laste sada häält. Laste häältest saavad alguse meie lasteaia pedagoogilised projektid.

Kas Sulle, kallis lugeja, on huvitav teada, kuidas see käib? - Hea meelega vastan.

Kõrvaltvaatajale võib tunduda, et õpetaja istub, vaatleb, jälgib lapsi, miks ta neid „ei õpeta”, „miks õpetaja ei jaga töölehti”…

Vastus on lihtne – õpetaja kuulab laste häält, vaadeldes, kuulates paneb kirja, mis lapsi huvitab, millest nad räägivad, millest nad unistavad, mida nad kujutavad ette, mida ja kuidas nad mängivad ja sellest saabki uue projekti algus.

„Kus on lapse huvi, seal on õppimine”, väidab meie maja eesti keele õpetaja Liivi Maalman. Seda rõhutab ka Phd Maarika Pukk: „Alushariduse muutused peavad tulema alt üles, mitte ülevat alla”. See on kirjas ka haridusministeerimi kodulehel, elukestva õppe strateegia 2020 muutunud õpikäsitluse all: „Iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus on rakendatud kõigil haridustasemetel ja -liikides.”

Sellist tööd teevadki meie maja õpetajad. Lugeja võib küsida, aga kuhu jääb õppekava?

Vastus peitub lapsest lähtuvast tegevuskultuuris, huvi ja idee tulevad laste poolt, õpetaja on suunaja rollis.

Projektõpe = (lapse idee+huvi) + (õpetaja suunaja rollis+õppekava) = Uus õpikäsitlus.

Õpetaja püsimine suunaja rollis tähendab igapäevast lapse arenguprotsessi analüüsi, eneseanalüüsi, meeskonnatöö analüüsi, dokumenteerimist.

Arenguaasta 2018-2019 lendas kui tornaado, kus pöörlesid Õnnekillukeste rühma õuesõppepäevad, metsas, rannas, pargis, õpetaja Silja talus, atraktiivsed ja vahel spontaansed jalutuskäigud Oru pargis 1-3 aastaste Rõõmukillukeste rühma lastega. Siginad-saginad sipelgapesas Naerukillukeste rühamaruumis, kus said endale teise elu tormist maha kukkunud Oru pargi männioksad ja veel palju ahvatlevat ja põnevat.

Ka külalisi käib aastast aastasse aina rohkem. Rakvere Rohuaia lasteaia meeskond sai innustust ja inspiratsiooni. Huvitavad pedagoogilised dialoogid olid Moskva, Jekaterinburgi ja Udmurtia õpetajate delegatsioonidega.

22. märtsil korraldas Toila lasteaia meeskond koostöös Ida-Virumaa Omavalitus Liidu ja Reggio Emilia Ühinguga seminari „Meie maailm läbi lapse prisma”. Osalesid juhid ja õpetajad Tartust, Võrust, kahjuks Ida-Virumaa lasteaedadest osalesid vaid Narva-Jõesuu ja Jõhvi Lasteaiad Sipsiku maja õpetajad.

Aprilli alguses toimus õppesõit Soome Hämenlinna. Seal osales seitse inimest (Paidest, Tallinnast, Harjumaalt ja Toilast, Reggio Emilia Ühingust) mille eesmsärgiks oli tutvuda ja arutada koostöö- ning koolitusvõimalusi Hämenlinna koolieelsete lasteasutustega, kunstikeskusega. 

24. aprillil osalesime oma meeskonnaga koolitaja rollis Tartus õpiüritusel „PROJEKTÕPE ÕUES - LINN KUI ÕPIRUUM”.

Üritus toimus Tartu Loodusmaja pargis ning oli mõeldud Tartu lasteaia õpetajatele. See on suur au, et meid usaldatakse ja kutsutakse Tartusse jagama oma kogemusi! Õpetajad Anneli, Helerin ja Liivi said proovida end koolitaja rollis jagades kogemusi ja vastates keerulistele küsimustele. 

Meie pedagoogilise tegevuskultuuri kontekstis küsin tihti õpetajate käest: miks? ja kuidas? Seekord küsisin: „Miks sa läksid Tartusse (see on ju lisakoormus)?” Õpetajad vastasid:

Liivi: „Et laiendada oma silmaringi ja saada ülevaade, kuidas seda metoodikat rakendatakse Tartu lasteaedades. Oluline on selgituste saamine projektide kohta, olla õppija rollis. Suurendab valiku võimalusi. Annab võimaluse anda lapsele teadmisi loomulikus kasvukeskkonnas ja võimalikult elulähedastes situatsioonides.”

Annely: „Kogemuste vahetamine, näha dokumenteerimise erinevaid võimalusi. Tekivad uued ideed ja mõtted, mida saab kasutada meie rühmas.Tajumine, orienteerumine. Meie lasteaias käiakse ühte sammu muutuva ajastuga.”

Helerin: „Positiivne vastukaja, mul on hea energia seespool. Meie lasteaias on valikuvabadus.”

Leena (küsin ka enda käest): „Õpetajad ise avaldasid soovi osaleda kogemuste vahetusel, mina vaid küsisin: „Kes tahab? Kes soovib?“

Minule kui juhile teeb rõõmu ka see, kui õpetaja Silja ütleb, «aga meil on veel endil palju õppida!»

Ja nii me õpime ja areneme koos: Martin, Enn, Sirje K., Sirje S., Signe, Eha, Annely, Helerin, Siiri, Merle, Triin, Silja, Veronika, Ingrid, Urmas, Liivi ja Leena - Toila Lasteaed Naerumeri meeskond ja lapse kaudu kogukond!

Leena Tukkia