Märts

On teatrikuu, naistekuu ja esimene kevadkuu...

päike on metsa peal madalas

märtsiõhtu on ligi

millal need soojad küll tulevad

kevad ju olema pidi

küllap need soojad ka tulevad

jala saad murule astu

tulevad õhtud kui unelmad

käod hüüavad metsades vastu

küll õitsevad jälle meelespead

ja tuul kannab kevade lõhnu

ja sina surmani meeles pead

selle lummava kevade õhtu

(Anneli Lamp)

Toimetaja veerg

Armsad Toila valla lehe lugejad!

Kuna me pole teiega sel aastal veel leheveergudel kohtunud, siis alustuseks tahan teile ilusat aastat soovida. Olgugi, et aasta esimese veerandi terad on ajakukk juba peaaegu ära nokkinud. Ilusat ja head võib ju ikka alati soovida.

Kindlasti on nii mõnigi teist mõelnud, miks valla leht pole juba mitu kuud postkasti jõudnud. Päris mitmed lehelugejad on ka helistanud ja muret tundnud, et kas on ainult nemad lehest ilma jäänud või on leht ilmumise lõpetanud. See teeb tegelikult ainult rõõmu, sest näitab, et valla leht on oluline ja oodatud.

Kuna meie hea ja pikaaegne koostööpartner trükikoda Trükis läks möödunud aasta lõpus pankrotti, siis juhtuski nii, et lehe ilmumisse tekkis mõnekuune paus.

Tänaseks oleme oma asjaajamistega jõudnud sinnamaale, et meil on uus kujundaja ja ka uus trükkija. Edaspidi kujundatakse meie valla lehte osaühingus Ajakirjastus ja trükitakse trükikojas Printall.

Loodame, et ka nendega kujuneb meie koostöö ladusalt ja Toila valla leht rõõmustab teid taas iga kuu.

Päikselist saabuvat kevadet ja kohtumiseni taas!

Lea Rand

Tänuavaldus Konstantin Pätsi kuju toetajatele

Vallavanema kõne Konstantin Pätsi kuju avamisel 23.02.2020

Austatud daamid ja härrad!

Homme tähistatakse kõikjal Eestis Vabariigi saja teist sünnipäeva. Vabariigi auks algab pidupäev päikesetõusul lipuheiskamistega. Toila vallas toimuvad lipuheiskamised siin, Oru pargis ja Valaste joa juures. Eesti sini-must-valge lipu – ühe olulise riigi sümboli heiskamine näitab, et me väärtustame oma riiki ja rahvana kanname edasi austust ja mäletame neid, kes selle riigi üles ehitasid.

Eesti riigi sünni eel ei uskunud paljud sellise riigi võimalikkust. Eestit peeti liiga väikeseks ja eestlaste eneseteadvust liiga nõrgaks. Ometi see riik sündis – väliste ja sisemiste asjaolude soodsal kokkulangemisel. Midagi ei teki aga päris iseenesest ega üleöö, kõigel on oma eellugu. Ja inimesed on need, kelle koosmõjus ajalugu sünnibki.

Eesti Vabariigi ettevalmistajaid ja väljakuulutajaid oli palju. Ent keegi nendest pidi olema esimene, keegi pidi ettevõtmist suunama. Kahtlemata oli selleks suunajaks Konstantin Päts – Eestimaa Päästmise Komitee tegelik juht, kellest sai ka Eesti riigi esimene valitsusjuht ja sõjaminister kõige raskemal ajal – Vabadussõja alguses. Ajal, mil lootusetus oli väga laialdane. Konstantin Päts ja kindral Johan Laidoner uskusid selle sõja mõttekusse ja võidu võimalikkusse.

Konstantin Pätsile ja kindral Laidonerile on ette heidetud Eesti iseseisvuse kaotust, või vähemalt kaotust ilma relvastatud vastupanuta. Otsust nõustuda baaside lepinguga ei langetanud aga nemad kahekesi. Otsustamisel osales kogu riigi poliitiline juhtkond. Lõpuks mõistsid kõik: selles olukorras targem annab järele.

Eesti juhtkond ei võinud teada, et Saksamaa rünnak viibib terve aasta. 1940. aasta suvel sulgus lõks. Pedagoog Heli Susi on kirjeldanud oma isa Arnold Susi, kes oli Tiefi valitsuse liige ja Solẑenitsõni mentor GULAGis, meenutust viimsest kohtumisest Konstantin Pätsiga. Riigipea oli lausunud: „Mis minust saab, pole oluline, aga Eesti rahvas peab alles jääma!

Me ei saa kunagi teada, millised oleksid olnud Eesti kaotused, kui Eesti Vabariik oleks otsustanud 1939. aasta septembri lõpus osutada Punaarmeele täiesti üksinda sõjalist vastupanu.

Konstantin Pätsi teene eesti rahva ees on: ta julges astuda vastu vapsidele ja taastas väga lõhestunud ühiskonnas rahu ning tasakaalu. Ta asus järk-järgult riigireformi teele. Peagi valitud Rahvuskogu võttis 1937. aastal vastu uue põhiseaduse, mille alusel valiti uus Riigikogu. Malbe autoritaarne riigikord oli teel taastuvale täisdemokraatiale.

Autoritaarsed riigikorrad olid toonases Euroopas täiesti valdavad – see oli aja vaim. Eesti oli neist üks mõõdukamaid. Nõuda tagantjärele tarkuses, et Eesti pidanuks siis olema nagu Rootsi või Suurbritannia on kahtlemata mõõdutundetu. Eestil puudusid selleks ajaloolised eeldused.

Talupoegade ühiskond oli küll õppinud valima vallavanemaid ja pidama vallakohtuid, ent oma riigi kogemus oli ikkagi väga üürike. Me ei tohi mineviku inimestelt nõuda tänaseid arusaamu.

On tähelepanuväärne, et Konstantin Päts oli pikkadel Nõukogude okupatsiooni aastakümnetel rahva mälus kõrgelt hinnatud. Ühelt poolt võib seda seletada tema märtrisaatusega. Kuid teiselt poolt ka sellega, et Pätsi aega mäletati väga ilusana. Muidugi oli see ilus võrreldes järgnenud Nõukogude ajaga, aga mitte ainult. See pidi olema ilus ka asjana iseeneses. Kui see aeg oleks olnud ebameeldiv diktatuur, kajastunuks see kindlasti ka rahva mälus, ka tollest ajast säilinud kirjades, päevikutes jne.

Me peaksime loobuma negatiivsest hoiakust Konstantin Pätsi suhtes, teadlikult ja tahtlikult loodud halvustavast müüdist.

Pätsi aja märkideks meie tänases Eestis on uuenenud ruumilahendused, euroopalik raamatukultuur, kodukaunistamise liikumine, lippudega taluõuel või majade seintel.

Ennekõike aga kodurahu ja tasakaalu armastav eluhoiak.

Konstantin Pätsi lugu võib vaadelda kui Eesti riigi lugu, mis on läbi põimunud lootuse ja lootusetusega, kannatuse ja selle ületamisega, mõistmise ja mõistmatusega.

Konstantin Pätsi märterlikkus on justkui Eesti Vabariigi märterlikkus. Mitte keegi Eesti riigimeestest pole oma poliitilise tegevuse pärast nii palju kordi ja nii palju aastaid vangis veetnud kui Konstantin Päts.

Me ei saa kunagi teada, kuidas läinuks ajalugu, kui see oleks läinud teisiti. Usume lihtsameelselt, et see saanuks minna vaid paremini. Mõelgem, ehk oleme Konstantin Pätsi tänuvõlglased? Mitte ainult kui Eesti Vabariigi ühe peamise rajaja ees, vaid ka kui eestluse elus hoidja ees.

Konstatntin Päts on Eesti jaoks esimene president ja sellega meie riigi presidendi institutsiooni kandja. Toila valla jaoks aga lisaks – esimene valla aukodanik ja need on ajaloolised faktid.

Kuju püstitamise ideest teostuseni on möödunud vaid aasta. See näitabki meie inimeste ühtehoidmist, väärtuste ja ajaloo tunnustamist.

Tänan Toila valla Hariduse ja Kultuuri Seltsi, kellega koos selle tee läbi käisime.

Sügav lugupidamine teile Eestimaalased, Ida-Virumaalased ja Toila inimesed, ettevõtjad, riigi institutsioonid, tänu kelle nii rahalisele, kui tegevustega panustatud toetustele on meil võimalus täna 23. veebruaril, Konstantin Pätsi sünnipäeval Toilas, avaldada austust ja jätkata Oru pargi ajaloolist eesmärgipärast arendamist.

On veel inimene, kelle panus esimese presidendi jõudmiseks Oru parki on märkimisväärne – Aivar Simson, kunstniku nimega Simpson von Seakyl. Skulptori poolne teostus on meile loonud tõeliselt väärika presidendi. Tänan sind!

Tänan Edvins Krūmis, Dmitri Sokolov koos Uus Monumentaali meeskonnaga, kellega oli samuti usaldav koostöö.

Eile saabus mulle kiri, mille lubasin tänasel sündmusel ette lugeda:

Tervitame tänase piduliku sündmuse puhul kõiki sellest osavõtjaid, täname omalt poolt kõiki, kes on kaasa aidanud meie riigi ühe looja, Konstantin Pätsi mälestuse jäädvustamisele, seekord Toilas. Konstantin Pätsil oli õnn luua eestlastele oma riik, kuid ta enda saatus kujunes dramaatiliseks. Meie, väikesearvuliste entusiastide nn. rahvadiplomaatide nimel, kes on jäädvustanud Konstantin Pätsi mälestuse tema kunagisel matmispaigal Venemaal, Tveri oblasti Buraševo asula mahajäetud surnuaial, on alati meeles tema sõnad, „Mis saab meist (juhtidest) pole tähtis, peaasi et Eesti rahvas jääks püsima.” Need tema sõnad on ära toodud meie kodulehe Konstantin Pätsi jälgedes.ee pealehel. Meie suhtlemisele Buraševo ja Tveriga on kaasaaitajaid ka Ida Virumaalt. Tänu ja tervitus kõikidele , kes peavad kalliks meie kodumaad ja hoiavad oma riiki, millest üks ja mitte vähetähtis on tema ajaloo säilitamine. Hoolime ja hoiame üksteist! Suur tänu ka meie sõpradelt Buraševos ja Tveris, kes on informeeritud tänasest sündmusest Toilas.

Konstantin Pätsi Venemaal mälestuse jäädvustajate nimel Niina Peerna ja Henn Latt

Hoidkem üksteist, hoidkem Eestit!

Konstantin Päts jõudis tagasi Oru parki. Foto Alar Tasa

Presidendilt presidendile. Foto Lea Rand.

Kontantin Pätsi skulptuuri loojad Simson von Seakyl ja Edvins Krūmis. Foto Lea Rand

Toila Vallavolikogu teated

27. novembri istungil võeti vastu

Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord, mis sätestab toetuste määramise ja maksmise tingimused ning korra isikutele, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Toila vallas.

Toetuste liigid

(1) Leibkonna sissetulekust mittesõltuvad toetused:

1) sünnitoetus;

2) matusetoetus;

3) lasteaia kohatasu hüvitamine.

(2) Leibkonna sissetulekust sõltuvad toetused:

1) toetus lasteaia kulude (kohamaks, osalustasu, toidupäev) osaliseks hüvitamiseks;

2) toetus kooliaasta alustamisega seotud kulutuste (koolitarbed, spordiriided ja -jalanõud jm) osaliseks hüvitamiseks õpilastele kuni 19. eluaastani (k.a.). Toetuse avaldusi võetakse vastu kuni

31. oktoobrini;

3) toetus retseptiravimite maksumuse osaliseks hüvitamiseks;

4) toetus raviteenuste (visiiditasud, voodipäeva maksumus, hambaravi) osaliseks hüvitamiseks;

5) toetus sotsiaal- ja tervishoiuteenusele sõidukulu osaliseks hüvitamiseks;

6) toetus prillide ja invaabivahendite ostmise või laenutamise osaliseks hüvitamiseks;

7) toetus küttematerjali ostmise osaliseks hüvitamiseks era- ja kortermajades;

8) toetus laste- ja spordilaagri kulutuste osaliseks hüvitamiseks;

9) toetus erakorraliste kahjude ja kulude osaliseks hüvitamiseks (vargus politsei või tulekahju päästeteenistuse tõendi esitamisel või muu ettenägematu juhtum);

10) muu sotsiaaltoetus hädavajalike kulutuste osaliseks hüvitamiseks (isikut tõendavate dokumentide vormistamine, tervisetõend tööle asumiseks jm).

(3) Sihtgrupist sõltuv toetus on toetus koolisõiduga seotud kulutuste hüvitamiseks.

§ 3. Toetuse taotlemine, määramine ja maksmine

(1) Leibkonna sissetulekust mittesõltuvad toetused:

1) Sünnitoetust makstakse 100% ulatuses lapse sünni puhul, kui mõlema lapsevanema (s.h. üksikvanem) ning sündinud lapse rahvastikuregistrijärgseks elukohaks on lapse sünni hetkel Toila vald. Sünnitoetust makstakse 50% ulatuses, kui ühe lapsevanema ning sündinud lapse rahvastikuregistrijärgseks elukohaks on lapse sünni hetkel Toila vald.

2) Mitmikute sünni puhul makstakse sünnitoetust iga lapse kohta käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 korda järgides.

3) Lapse vanemal on õigus toetusele kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Toetust makstakse avalduse esitamisel kehtinud korras ja määras. Toetuse maksmise aluseks on sünnitõend ja rahvastikuregistri andmed. Avalduses märgitakse taotleja nimi, leibkonna koosseis, kontaktandmed, ja arvelduskonto number.

4) Sünnitoetust ei maksta, kui laps on riiklikul ülalpidamisel või on teises perekonnas eestkostel või hooldusel.

5) Matusetoetus makstakse inimesele, kes korraldab matust isikule, kelle viimaseks elukohaks oli rahvastikuregistri andmetel Toila vald.

6) Toetuse saamiseks tuleb esitada vallavalitsusele avaldus koos kuludokumentidega. Avalduses märgitakse taotleja nimi, kontaktandmed, arvelduskonto number. Toetuse maksmise aluseks on rahvastikuregistri andmed. Matusetoetust finantseeritakse riigieelarvest Toila valla eelarve kaudu. Matusetoetust on õigus taotleda kahe kuu jooksul pärast surma registreerimist.

7) Lasteaia kohatasu hüvitatakse lapsevanemale 100% ulatuses kui peres on kaks ja enam last, kes käivad lasteaias ja nii vanema kui ka laste elukoht on rahvastikuregistri andmetel Toila vald lapsevanema poolt esitatud avalduse alusel. Avalduses märgitakse taotleja nimi, kontaktandmed, arvelduskonto number, lasteaia nimetus, laste nimed ja isikukoodid ning lisatakse kuludokumendid.

8) Lasteaia kohatasu hüvitamiseks on õigus esitada taotlus korraga kuni kahe viimase kuu tasutud kohatasu eest.

(2) Leibkonna sissetulekust sõltuvad toetused:

1) Toetuse taotleja esitab vallavalitsusele avalduse, milles põhjendab toetuse saamise vajadust. Avalduses märgitakse taotleja nimi, kontaktandmed, leibkonna koosseis ja sissetulekud, arvelduskonto number. Avaldusele lisatakse kuludokumendid.

2) Sotsiaaltöötajal on õigus nõuda taotlejalt leibkonna sissetulekuid tõendavaid dokumente ning muid andmeid ja dokumente, millest informeeritakse taotlejat avalduse vastuvõtmisel või kümne tööpäeva jooksul pärast avalduse vastuvõtmist.

3) Toetust on õigus taotleda kahe kuu jooksul peale sündmust, millega seoses toetust taotletakse.

4) Käesoleva korra § 2 lõikes 2 sätestatud toetuse määramise aluseks on leibkonna sissetulek. Sissetuleku hulka arvatakse kõik netotulud, välja arvatud vallaeelarve vahenditest makstavad ühekordsed sotsiaaltoetused.

5) Käesoleva korra § 2 lõikes 2 sätestatud toetus määratakse reeglina isikutele, kelle leibkonna sissetulek iga pereliikme kohta on väiksem kui kahe ja poole kordne kehtiv toimetulekupiiri määr.

6) Käesoleva korra § 2 lõike 2 punktis 9 sätestatud toetust on õigus määrata ka suurema sissetulekuga peredele.

(3) Sihtgrupist sõltuvad toetused:

1) Koolisõiduga seotud kulutused hüvitatakse Ida-Virumaal üldhariduskoolides alg-, põhi- või keskharidust omandavatele õpilastele õppetöö perioodil täies ulatuses.

2) Sõidukulude hüvitamist on õigus taotleda õpilase vanemal, eestkostjal, hooldajal või õpilasel endal alates 18. eluaastast. Toetuse saamiseks esitab eespool nimetatud isik vallavalitsusele avalduse. Avalduses märgitakse taotleja nimi, kontaktandmed, õppeasutus, õpilase nimi, klass ning süstematiseeritud sõidupiletid, kus on loetavad kuupäev, maksumus, sõidumarsruut ning kellaaeg.

3) Hüvitatakse kahel viimasel kuul kooli ja sealt tagasi alalisse elukohta sõitmiseks kasutatud sõidupiletid, arvestusega üks edasi-tagasi sõit päevas. Väljamaksed teostatakse vallavalitsuse korralduse alusel taotleja arvelduskontole.

(4) Toetuse suurus sõltub Toila valla eelarvest sotsiaaltoetusteks eraldatud vahenditest, toetuse piirmäärast, riiklikest sotsiaaltoetustest, taotleja leibkonna sissetulekutest, varanduslikust seisust, eluasemekuludest ning taotleja vajadustest. Sotsiaaltöötajal on õigus, eelneval kokkuleppel taotlejaga teha kodukülastus, et hinnata sotsiaaltoetuse määramise vajadust.

§ 4. Sotsiaaltoetuste määramisest keeldumine

(1) Sotsiaaltoetuse määramise keeldumise aluseks on:

1) taotleja on toetuse saamiseks esitanud teadlikult valeandmeid;

2) taotleja jätab esitamata toetuse määramiseks vajalikke andmeid või dokumente;

3) toetuse taotlemine ja määramine ei ole kooskõlas kehtiva korraga;

4) toetust on eelarveaastal eraldatud piirmäära ulatuses;

5) taotleja ei võimalda toetuse määramise vajadust kontrollida;

6) toetuse vajaduse katavad riiklikud või valla eelarvest makstavad toetused ja teenused.

(2) Toetuse andmise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus kümne tööpäeva jooksul, arvates toetuse taotlemiseks viimase vajaliku dokumendi saamise päevast.

(3) Toetuse mittemääramise korral teatatakse sellest toetuse taotlejale kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates, tuues välja keeldumise põhjuse.

Seletuskiri Toila Vallavolikogu määruse eelnõule
„Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord”

Sotsiaaltoetuste korra muutmise tingis õiguskantsleri pöördumine ning tähelepanu osutamine määruse § 3 lg 1 p 1 - sünnitoetuse maksmine ühele lapsevanemale (reeglina emale). Õiguskantsleri soovitus on muuta antud sõnastust selliselt, et ei eelistataks üht vanemat teisele ning määrus oleks toetuse taotlejale üheselt mõistetav.

Vältimaks isade diskrimineerimist on võetud antud korrast suunav selgitus maha.

Täpsustati leibkonna sissetulekust sõltuvate toetuste loetelu. Varasema 8 punkti asemel on antud määruses 10 punkti. Loetelu tehti täpsemaks. Lisatud on sostsiaal- ja tershoiuteenusele sõidukulu osaline hüvitamine, prillide osaline hüvitamine, laste- ja spordilaagri kulutuste osaline hüvitamine

Muudetud on sünnitoetuste maksmise korda, kus sünnitoetust makstakse 100% ulatuses lapse sünni puhul, kui mõlema lapsevanema (s.h. üksikvanem) ning sündinud lapse rahvastikuregistrijärgseks elukohaks on lapse sünni hetkel Toila vald ja 50% ulatuses, kui ühe lapsevanema ning sündinud lapse rahvastikuregistrijärgseks elukohaks on lapse sünni hetkel Toila vald.

Eesmärgiks saada mõlemad lapsevanemad Toila valla rahvastikuregistrisse. Oluline, et lapse sündimise hetkel rahvastikuregistrijärgseks elukohaks oleks Toila vald.

Muudetud on matusetoetuse maksmise aluseid. Matusetoetuse saamiseks ei pea esitama surmatõendid ning toetuse maksmise aluseks on kuludokumendid. Toetus makstakse välja isikule, kes matust korraldab. See väldib olukorda, et toetus makstakse inimesele, kes matust tegelikult ei korralda.

Määruse tunnistatakse kehtetuks Toila Vallavolikogu 21.02.2018.a. määrus nr 7 „Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord”.

Määrus jõustus 1. jaanuarist 2020.

18. detsembril võeti vastu otsus Omaosaluse tagamine projekti „Toila ja Voka aleviku tänavalgustuse taristu renoveerimine” elluviimiseks.

Toila Vallavalitsus esitas oktoobris 2019. aastal Keskkonnainvesteeringute Keskusele taotluse „Toila ja Voka aleviku tänavalgustuse taristu renoveerimine“ projekti elluviimiseks. Projekti kogumaksumus on 950 714,40 eurot, millest toetusosa 541 907,21 eurot ja omfinantseering 408 807,19 eurot. Vastavalt meetme määrusele tuleb esitada omafinantseeringu tagamise kinnitus juhul, kui seda ei ole kajastatud eelarvestrateegias. Toila valla eelarvestrateegias on projekti omafinantseeringuks arvestatud 300 000 euroga.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 8 ja kohaliku omavalitsuse üksuse

finantsjuhtimise seaduse § 28 lõike 3 alusel ning tulenevalt vajadusest viia ellu projekt "Toila ja Voka aleviku tänavalgustuse taristu renoveerimine" otsustas

Toila Vallavolikogu tagada projekti "Toila ja Voka aleviku tänavalgustuse taristu renoveerimine" omafinantseeringu olemasolu eelarveaastateks 2020-2021 kuni 410 000 eurot.

29. jaanuaril oli päevakorras Toila Vallavolikogu 27.06.2018. a määruse nr 18 „Riigieelarvest rahastatava puudega lapse hoooldajatoetuse vahendite kasutamise tingimused ja kord” muutmine.

Muudatuse kohaselt makstakse 3-18 aastasele sügava puudega lapse hooldajale toetust kahekordses riikliku puuetega inimese sotsiaaltoetuse määras, milleks on 51,20 euro ja 3-18 aastasele raske puudega lapse hooldajale toetust 60% kahekordsest riikliku puuetega inimese sotsiaaltoetuse määrast, milleks on 30,72 euro.

Raske ja sügava puudega laste ning täiskasvanute hooldajatoetused on edaspidi ühesugused.

Hetkel kehtib:
1) 3-18 aastasele raske puudega lapse hooldajale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu 16 eurot;
2) 3-18 aastasele sügava puudega lapse hooldajale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu 26 eurot.

Muudatus jõustus 1. jaanuarist 2020.

TVL

Gümnaasiumiharidusest Ida-Virumaal: tugev kodulähedane põhikool nõrga vallagümnaasiumi asemele

Kerda Eiert, Toila abivallavanem:

Käesolev aasta on Toila valla haridusvaldkonna jaoks oluline. 
Nii Kohtla-Nõmme Koolis kui ka Toila Gümnaasiumis on arengukava koostamise aeg. See tähendab, et peame analüüsima oma koolide senist tegevust ausalt ja tulevikku vaatavalt. 
Kas tänane kool on see, millist me tegelikult tahame? Millised võiksid olla meie koolide suunad, eesmärgid ja vajadused, et tagada jätkusuutlikkus ja kvaliteet? 

Need on küsimused, mille ees me täna oleme ja ühiselt vastuseid peame leidma. Kindlasti vajab eraldi tähelepanu Toila Gümnaasium. 
Kuidas jätkata, kui meist 20 km raadiuses asuvad kaks riigigümnaasiumit? 

Antud küsimuses toimub 31. märtsil Ida-Viru haridusklastri eestvedamisel Ida-Virumaa gümnaasiumiharidust puudutav seminar, kuhu kõik huvilised on oodatud kaasa mõtlema. Täpse info seminari toimumise koha ja päevakava osas paneme peagi Toila valla kodulehele. 

Eesmärgiks on edaspidi igas Toila Valla Lehes käsitleda erinevaid vaatenurki ja arvamusi, mis puudutavad meie haridusvaldkonda. Esimene artikkel on Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktori Hendrik Aguri poolt, kes tuleva gümnaasiumihariduse seminari valguses toob mõtisklemiseks välja oma nägemuse hariduse jätkusuutlikkusest Ida-Virumaal. 


Harjumuse jõud on suur ja inimeste identiteedi ning väärikuse tunne samuti. 
Kui räägitakse haridusvõrgu reformimise vajadusest, siis seda küll kuuldakse, aga ei kuulata, milleks see vajalik on. Või siis: ega see meid ju ometi puuduta. Seega igasugune jutt mõne kooli või kooliosa ümberkorraldamisest, liitmisest või sulgemisest on igaühe jaoks valulik. See on seotud emotsioonide ja mälestustega: „Juba minu vanaisa käis selles koolis, mina ja lapsedki ning kõik peab jääma nii nagu on olnud.“ Kahjuks selline arusaam võib pikas plaanis paljugi kahju tekitada. Ajalooline mälu on hea ja vajalik, aga ka ratsionaalne mõtlemine ja arusaamine. 

Milleks on kool ja kelle huvides? Kas töötajate? Et täpselt samad õpetajad, kes on juba seal kaua olnud, saaksid palju aastaid edasi töötada ja „koormuse täis“? Või on kool õpilase arenguks? Kaasaegses maailmas hästi hakkama saava, kohe-kohe värske ja toimeka noore tulevikutegijale. Kui need asjad selgeks mõelda, on võib olla lihtsam mõista ja mõtestada, milline ja millise kvaliteediga peaks olema kool. Kas igas külas ja vallas peab olema tingimata gümnaasiumiosa? Piisab ehk seal kodulähedasest tugevast põhikoolist, millel jätkuks jõudu ja ressurssi kvaliteetse põhihariduse võimaldamiseks? 

Ida-Virumaa vallad peaksid hästi läbi mõtlema, millist eesmärki täidavad nende koolides tegutsevad gümnaasiumiosad. Kas on see traditsioonide jätkamine asja pärast iseeneses (nii on ikka olnud) või on mõni muu kaalukas hariduslik põhjendus?

Kui vaadata Ida-Virumaa vallakoolide gümnaasiumiosade tulemusnäitajaid: kõrgkoolidesse õppima pääsejad, riigieksamite tulemused, vabariiklikel aineolümpiaadidel osalejad ja seal arvestatavaid kohti saavutanud õpilased, siis häid näiteid Ida-Virumaa vallakoolide gümnaasiumiosade põhjal palju ei leidu. Trend on miinusmärgiga. Kahjuks võib tänaste seaduste järgi gümnaasiumi lõpetada kasvõi ühe punktiga riigieksamil (varem 20 punkti sajast). Nii on väikestel gümnaasiumitel vaba voli tõlgendada ka riiklikku õppekava. Kokkuvõttes võib kujuneda nii, et vallagümnaasiumide sisuline kasu on 16–19-aastaste noorte lapsepõlve pikendamine. Selmet nad omandaksid konkurentsivõimelise gümnaasiumihariduse, millega saaks edasi õppima minna tublidesse ülikoolidesse Eestis ja välismaal. 

Väga suure vastutuse võtavad vallad koolipidajatena. Vallajuhid tihti arvavad, et kõik on hästi ja n-ö väljastpoolt ei ole neid vaja tulla õpetama. Mina arvan, et tuleks uhkus alla suruda ja püüda mõista vastutust ja mõnikord ka samm tagasi astuda. Olen jätkuvalt seisukohal, et väikeste gümnaasiumide pidamine ei taga konkurentsivõimelist haridust ja sellise hariduse võimaldamine noortele ei ole vastutustundlik. 
Väikeste valdade esmaülesanne on tagada kodulähedane kvaliteetne põhiharidus. Las gümnaasiumiharidus koondub sinna, kus on rohkem kompetentsi, võimalusi ja vahendeid. Konkreetset ja sisulist haridusvaldkonna tegevuskava ei julge vallad ellu viia, sest tihti on elanikud, ehk valijad muudatuste vastu ja selletõttu on vallajuhid lõksus. Teed valusa aga vajaliku reformi – tagasi ei valita, ei tee midagi erakorralist – võidakse valida kah. Aga pika adraseadmise ajal õpilased õpivad ja kasvavad ning iga aasta on noortele tähtis ning seda ei tohiks kaotada. Tihti on vallaelanikud seisukohal, et gümnaasium peab olema ja jääma, sest seal kus on gümnaasium, käib ka elu. Säilib inimeste usk, et paik on eluvõimeline. See on nagu surnud ring. 

Kas gümnaasiumit on ikka vaja pidada selleks, et oleks aktiivne kohalik elu? Minu arvates see lähenemisviis ei ole õige. Gümnaasiumi eesmärgiks on õppija areng – konkurentsivõimeline ja elus hästi hakkama saav noor inimene, kes saab hea hariduse, et elada õnnelikult ja panustada targalt ühiskonda tagasi. 

Ka gümnaasiumiosa rahastamismudel ei toeta sugugi väikese gümnaasiumiosa pidamist. Üliväikese gümnaasiumiosaga 1.–12. klassiga täistsüklikoolis, kus gümnaasiumiõpilasi on alla saja, rahastatakse gümnaasiumiosa pidamist põhikooli arvelt ja see on fakt.

 Koolivõrgu korrastamisel on laiem mõju ning väikese õpilase arvuga gümnaasiumiosa pidamise lõpetamine annaks paremad võimalused põhihariduse tugevdamiseks. Mina soovitan kaaluda Ida-Virumaa valdadel võtta esimesel võimalusel vastu otsused gümnaasiumiosade sulgemiseks, hiljemalt ühe-kahe aasta jooksul. Iga aasta on noorte elus tähtis ja väiklane oleks saabuvate valimiste tõttu asjaga venitada. 

Riigigümnaasiumid on Ida-Virumaale loodud ja täies elujõus selleks, et pakkuda siinsetele noortele kvaliteetset haridust. Väikeste gümnaasiumiosade aeg on ümber ja seda tuleks mõista. Transport maakonna siseselt ei ole gümnaasiumiealisele inimesele enam takistuseks.

Praegused katsetused turgutada väikeseid gümnaasiumiosi „imesuundadega“ on gümnaasiumihariduse kvaliteeti ja tegelikke eesmärke silmas pidades silmakirjalikud. Millised suunad, millised klassid? See on eilne päev. Spordi, korvpalli, riigikaitse jne. See ei ole enam tänapäevane gümnaasium ega kaugeltki mitte gümnaasiumi ülesanne. Sulepeast välja imetud „suundade“ vahvad pealkirjad, et millegagi meelitada noori oma kooli juurde. 

Kes ja millise kompetentsiga on need õpetajad, kes väikestes kohtades imeliste nimetustega kursusi annavad? Siin on palju küsitavusi. Kus on majandus, ettevõtlus, psühholoogia, loodusteadused ja kümned ning kümned praktilised valikud, mida suudavad pakkuda suuremad riigigümnaasiumid? Moodsates riigigümnaasiumides ei ole enam mingisuguseid klasse. Õppekorraldus on dünaamiline ja palju valikuid pakkuv. 

Vallajuhid, palun olge vastutustundlikud. Aga õpilased, teie avage silmad ja vaadake, mida pakuvad koolid teie vallapiiridest kaugemal. Gümnaasiumis õppimisel ei ole kaugus koolist enam oluline. Tähtis on haridus ja selle kvaliteet, mille te saate, sest sellest sõltub teie edasine elu – õnn, hakkama saamine ja elutee. Toon näite. Kui Ida-Virumaa mõnes väikeses gümnaasiumis sooviks mõni gümnaasiumi teise aasta õpilane korea keelt või investeerimise aluseid õppida ja mõned teised õpilased samal ajal süvendatult astronoomiat või elu keemiat, siis vaevalt neid soove suudetakse väikeses gümnaasiumis täita. Põhjuseks on õpilaste vähesus, mis kahandab valikute võimaluse minimaalseks. 

Kujutage ette, et 10. klassis õppival kaheksal õpilasel on kaheksa erinevat soovi ja huvi valikainete valikuks. On ju selge, et igale õpilasele ei ole võimalik palgata õpetajat kursuse andmiseks. Järelikult soovitud kursust ei avata ja sellega on jutt lõppenud. 
Suures koolis on tõenäosus, et neile kaheksale valikule on ka teisi huvilisi nii, et õppegrupi suuruseks tuleb 10–15 huvilist ja sel juhul saabki õppegrupi avada. Seega väikestes gümnaasiumides puudub valikute võimalus ja see on probleem. Sellega ongi erinevate koolide õpilased kohe ebavõrdses seisus. 

Näiteks Viljandi gümnaasiumis on võimalik valida 61 valikkursuse vahel. Kohtla-Järve uues riigigümnaasiumis 51 valikkursuse vahel, aga võimalused avarduvad veelgi. 

 PISA 2018 tulemuste poolest, millega mõõdetakse just põhikooliõpilaste tulemusi, on Ida-Virumaa kõikides valdkondades Eestis viimasel kohal. Ehkki see on Euroopa ja Venemaa mõistes keskmisel tasemel, siis Eestis siiski viimasel. Aga miks mitte kasvõi Eesti keskmisel? 

Seega tuleb KOVide ressurss suunata Ida-Virumaal tugeva kodulähedase põhihariduse pakkumisele. Noored peavad saama parima võimaliku hariduse. Riik on tulnud siia, et pakkuda uute riigigümnaasiumidega tugevat gümnaasiumiharidust ja ma arvan, et on põhjust usaldada riiki. Kohalikel omavalitsustel tuleks olla kindlameelne ja teha vajalikud otsused, et saaksime olla ka Ida-Virumaal võrdselt ülejäänud Eestiga maailma tipus.

Hendrik Agur Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktor

Toila Gümnaasium sai oma kooli laulu

20. veebruaril toimunud Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel kõlas esmakordselt avalikult tellimustööna valminud Toila kooli laul. Laulu sõnade ja viisi autor on Toila Gümnaasiumi endine õpetaja Anneli Lamp, kelle lapsed on õppinud samuti meie koolis. 

Aktusel tänati autorit tänukirja ja kooli meenetega. 

Anneli Lamp sõnas peale laulu esmaettekannet, et mõtles seda kirjutades oma endisele koolile ja sellele, kuidas see kogu koolipere esituses kõlada võiks. Ja laul kõlas tõesti võimsalt.

Muusikatundides harjutades sai selgeks, et laulu ulatus on sobiv nii algklassiõpilasele kui abituriendile. Loodetavasti saab kooli laul omaseks ka meie vilistlastele. 

Tekstis on viiteid nii kohaliku koolihariduse pikale ajaloole kui kooli püsimajäämisele, aga viidatakse ka kooli motole “Orust tippu!”, sest siin antav hea haridus on see, mis õpilasi tulevikus tippu viib.

Signe Ilmjärv

Toila Gümnaasiumi direktor

Toila kooli laul

Sõnad ja viis: Anneli Lamp

Rõõmsate sammude kaja

toob siia, kus ootab me kool.

Ammugi tuttavas majas,

kel algus, kel lõpp, kellel pool.

Refrään: Sest see on me kooli lugu,

siit algab me tippu tõus,

meid saadab pikk ajalugu

ja kannavad tarkus ning jõud.

Julgete jalgade sammud

me kaunil ja paepealsel maal

on siin astunud ammu

ja edasi astuvad ka.

Refrään: Sest see on me kooli lugu...

Teadmiste tugevad tiivad,

tulevik, mis meie jaoks,

suurde maailma viivad,

kuid kooliaeg meelest ei kao.

Refrään: Sest see on me kooli lugu...

Naksitrallide 2019-2020 õppeaasta digitegu

Huvi tõstmine inseneriteaduste vastu; tehnoloogilise kirjaoskuse, probleemilahendamis- ja programmeerimisoskuse arendamine; digiõppe kasutamine – need on võimalused 21. sajandi oskuste omandamiseks. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) toetab haridustehnoloogiat, kus pedagoogika ja tehnoloogia koos soodustavad õppimist. 

HITSA avas 2019. aastal ProgeTiigri programmi seadmete taotlusvooru. Osalesime – esitasime rahastustaotluse koos tegevuskavaga. Olime õnnelikud toetusesaajad ja juuniks olid juba vahendid soetatud.
Haridusasutustesse jõuab järjest rohkem haridustehnolooge, kes arendavad digiõppe alast tegevust, nõustavad ja toetavad õpetajaid ja õppijaid. Pidime meiegi õpetajatena kõigepealt ise õppima hakkama. 

 Traditsioonilisel teadmistepäeva „Tere, lasteaed!“ mänguhommikul olid Muhv, Kingpool, Sammalhabe ja Hiireke need, kes lastelegi uusi roboteid tutvustasid. Käisime ise Tarekese lasteaias digivahendeid ja nende kasutamisega seotud töökorraldust kaemas. Tarekese õpetajad tulid Vokka ja õpetasid MatataLab`i, Dash ja Dot ning LEGO WEDO robotite programmeerimist. Projektirahastuse toel saime kolme erinevat liiki roboteid (4 tk) ja omaosalusena soetasime 4 tahvelarvutit. Eelnevalt oli meil olemas 4 BeeBot´i.
MatataLab komplekt võimaldab õppida programmeerimist läbi mängulise ning käelise tegevuse. „Majakale“ koodi õigesti ladunud laps saab kohese eduelamuse, sest ta näeb „roboti“ liikumise teekonda ja soovitud punkti jõudmist. 

Naksitrallid avastavad digimaailma. Foto Mariet Aps

Saime soetada Dash ja Dot põrandarobotid, mida juhitakse „tahvli“ ja „äpi“ abil. Robotid annavad tagasisidet värvi ja heliga. Küljes on kolm mikrofoni, kaugusandurid jms. Lisaks saab Dash oma pead liigutada. Tahvelarvutiga saab roboteid programmeerida liikuma kindlal rajal, „laaduriga“ tõstma vastavat tähe- või numbriklotsi; viskama palle nt korvi jne. Lapsed õpivad mänguliselt ja loovalt erinevaid probleeme lahendama, areneb loogiline mõtlemine ja eeldused programmeerimisega alustamiseks.
Lego on iga 5-7 aastase poisi unistus. Kui laps järgib täpselt juhiseid, siis tema legoklotsidest robot hakkab liikuma. Ja kui koolieeliku huvi tähtede kokkulugemise vastu ilmnes alles legorobotit juhtides, siis õpetaja võis rõõmustada – töö sai tasutud, töö kandis vilja!
Punaste Nakside (5-6 a.) isadepäeval oli 4 erinevat tegevuskeskust, kus peredega kõiki robootikavahendeid sai uudistada. Mõne robotiga sai joonistada, teisega jälle isadepäeva pizzaks vajalikke toiduaineid koguda. Dashiga tehti muinasjuttu ja LEGO klotsidest roboti programmeerimine õnnestus esialgu vist vaid tänu pereisadele.

Ka Toila Gümnaasiumi algklasside õpetajaga on vahendite jagamine kokku lepitud. I klassi lapsed said talvisel koolivaheajal lasteaias robootikavahenditega tegutseda. Loomulikult õpilaste loovus lokkas eriti Lego WeDO-st erinevaid roboteid luues ja programmeerides (aitäh isale, kelle insener-tehniline mõtlemine loomisel abiks oli!) või Dash´ile tegevusi välja mõeldes!
Jaanuaris koostasid Naksitrallide õpetajad (lõimides eri ainevaldkondi ning arvestades lasterühma eakohaseid oskusi) programmeerimist sisaldavaid tunnikavu. Robo Mikkude ja Mannide pidu oli lustiline. Tänu kodu toetusel valminud kostüümidele kirev ka!

Kõige enam oleme kasutanud ikkagi Bee Botte. Need on suurepärased vahendeid, mida loovalt kujundades („kostümeerides“ teiseks tegelaseks või pliiatsit külge teipides joonistama või muusikasse „tantsima“ programmeerides) saab mänguliselt kõne ja jutustamisoskuse arenguks kasutada. Lisandub oluline oskus oma järjekorda kannatlikult oodata. Kes osavamad, siis nemad saavad kaaslasi juhendades õpitut edasi anda. Toila valla kolme lasteaia töötajate kogemuspäevadest 2019 kasvas välja nö õpetajavahetuse projekt. Selle raames on Naksitrallide õpetajad Bee Bot´te juba ka Naerumere ja Kohtla-Nõmme lasteaias läbiviidud õppetegevustes kasutanud. 

Arvan, et tehnoloogiaharidus ehk mänguliste robotitega teadmiste saamine on ja jääb lasteaias kontrollituks. Õpetame turvalist digivahendite kasutamist.
See on võimalusterohke ja põnev valdkond, mis ärgitab õpetajat katsetama ja pidevalt uut õppima. Ülitore oleks leida programmeerimisest huvitunud, oma teadmisi ja aega lastega jagada soovivat inimest, kes valmis lasteaia robootikaringi ellu kutsuma ja seda vedama!

Lugejaile rõõme uute oskuste omandamisest soovides

Julie Laur
direktor

Vaprusehelmeste töötuba Voka lasteaias Naksitrallid

15. oktoobril kutsusime Punaste Nakside lapsevanemaid esimest korda meisterdama vaprusehelmeid.

Vaprusehelmed on mõeldud lastele, kellel on raske krooniline haigus ning helmekeesse helmeste kogumine aitab lapse jaoks lahti mõtestada oma haigust ja ravi kulgemist. Iga helmes näitab, et laps on ületanud haigusega seotud raskuseid, sh raviprotseduuridega vapralt hakkama saanud. Ravi lõppedes saab laps viimase helme, kee seotakse kokku ning see jääb tähistama üht rasket, kuid tähenduslikku perioodi tema elus.

Kuigi põhjus, miks me sel õhtul kokku kogunesime, oligi võib-olla natuke kurb, siis hea muusika saatel ja toredate inimestega oli täitsa mõnus hea eesmärgi nimel meisterdada. Iga helme voolimisse sai pandud kuhjaga soojust ja armastust, et väikestel vapratel lastel seda vaprust veelgi rohkem oleks.

Helmeid meisterdasime fimo savist ning iga osaleja valis endale südamelähedase kujundusega helme. Igal helmel on oma tähendus: näiteks - roheline ussike tähendab ühte haiglanädalat, sinise lillega helme saab laps narkoosi korral, punakollase spiraalikujulise helme saab laps kiiritusravi korral. Sünnipäeva puhul lisab laps oma helmekeesse kollase naerunäo. Igal kalendrikuul on ka oma sümbol, näiteks oktoobrit tähistab vahtralehe kujuline helmes.

Vaprusehelmeste algne idee on pärit Ameerikast, kust see on edasi levinud teistesse maadesse. Eestisse on inspiratsioon helmeste meisterdamiseks jõudnud ühe väikese poisi Sandri kaudu, kes oli Saksamaal ravil. Sandrit ennast enam meie hulgas pole, kuid tema lugu on puudutanud paljude eestlaste meeli ja südameid.

Saksamaal telliti helmekeesse helmeid Hiinast, kuid Eestis mõeldi – miks mitte neid helmeid ise teha. Nii ongi saanud alguse vaprusehelmete meisterdamine, kus iga helmes valmib armastuse ja südamesoojusega.

Nüüdseks oleme vaprusehelmeid meisterdanud lasteaias juba kahel korral. Kui esimeses töötoas osalesid ainult Punaste Nakside vanemad, siis jõulukuine töötuba oli mõeldud lasteaia kõikidele lapsevanematele ja töötajatele - et ikka iga soovija saaks anda oma panuse haigete laste toetuseks.

Mõned mõtted töötoas osalejatelt.

Liis: „Hästi armas on, et laste jaoks tehakse selliseid asju. Samas on kurb, et need lapsed peavad nii palju kannatusi taluma. Mul on hea meel, et saan kuidagi aidata ja nendele lastele rõõmu valmistada.”

Evelyn: „Mulle meeldis see idee. Kodus hakkasime ka helmeid koos lastega plastiliinist tegema. Helmeste tegemisel lähtusin oma lähedasest inimesest suguvõsas. Temale mõeldes valisin, milliseid helmeid tegema hakkan. Väga tore oli üheskoos olla. Sellist töötuba võiks teinekordki teha.”

Oleme veendunud, et head tuleks teha aastaringselt, olenemata aastaajast. Seega peame juba plaane, millal võiks järgmist ühist töötuba korraldada.

Rohkem infot: MTÜ Vaprusehelmed.

Eneli Arge ja Vaprusehelmeste eestvedaja Ulvi Salundo

Vaprusehelmed on loodud krooniliste haigustega laste ravi toetamiseks, nende abistamiseks valulike protseduuride ja pikkade raviperioodidega toimetulekul. Eestis on programmiga liitunud hetkel TÜ Kliinikumi ja Tallinna Lastehaigla hematoloogia-onkoloogia osakonna lapsed.

Punaste Nakside rühma õpetajad

Eneli Arge

Anneli Arge

Mereharidus saab alguse lapsepõlvest

12. veebruaril toimus Voka lasteaias "Naksitrallid" talendihommik, kus iga laps 

osales vabal teemal. Seekordsel Talendipäeval astusid üles 21 julget last, keda

juhatasid sisse Siim Otto ja Henri Aps Toila Gümnaasiumist.

Merepäästehuviline Albert E. Luus tutvustas kõigile erinevat tüüpi päästeveste ning tõi välja nende plussid ja miinused, lisaks said vabatahtlikud neid Albert E. juhendamisel selga proovida. Ehk siis kasvatame järelkasvu, kes ka päästevesti kandmise olulisust igal sammul meelde tuletaksid.

Aitame inimesi merel!

Võimalus taotleda puuetega inimese eluaseme kohandamist

Toila vald osaleb projekti „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine" III taotlusvoorus, mille raames kohandatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ja vallaeelarveliste vahendite toel erivajadusega inimese eluruumid nende vajadustele vastavaks.

Projekti raames on võimalik kohandada koduseid liikumisteid (nt eluruumi sissepääs, hoone välisukse ja eluruumi vaheline käigutee, hoonesse ja selle territooriumile sissepääs), hügieeniruume ja kööke.

Eluruumi kohandamist saab taotleda, kui isikul on tuvastatud puude raskusaste puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse mõistes ja tal on sellekohane kehtiv otsus.

Taotlused koos lisadokumentidega tuleb esitada hiljemalt 30.04.2020 Toila vallavalitsuse meiliaadressil toilavv@toila.ee (digitaalselt allkirjastatud) või postiaadressil Pikk 13a, Toila alevik, 41702 Toila märgusõnaga "Puudega inimeste elusaseme kohandamise toetus". Samuti võtavad taotlusi vastu elukohajärgsed Toila vallavalitsuse teenuspunktid Kohtla-Nõmmel ja Kohtlas. Taotlusvormi leiab Toila valla kodulehelt või saab kätte teenuspunktist.

TVL

Hajaasustuse programm pakub toetust maal elavatele peredele

Maapiirkondades elavatele peredele avanes taas võimalus oma elutingimuste parandamiseks taotleda toetust hajaasustuse programmist. Taotlusi saab esitada programmis osalevatele kohalikele omavalitsustele kuni 17. aprillini.

„Maale elama kolimisel on omad suured plussid – looduskaunis ja sageli privaatne elukeskkond. Samal ajal võib see võrreldes linnaeluga olla ka raskem teekond kodu rajamiseks," nentis riigihalduse minister Jaak Aab. „Võib juhtuda, et ise tuleb juurde rajada vee- ja kanalisatsioonisüsteem, elektrisüsteem või koduni viivad juurdepääsuteed. Sellise väljakutse ees seisvad inimesed väärivad igakülgset tuge ja abi, et tagada elementaarsed elutingimused."
Programmiga soovitakse tagada maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ja aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades.
Sellel aastal toetab riik hajaasustuse programmi 2,1 miljoni euroga. Kahel eelmisel aastal on riigi toetus olnud samas suurusjärgus. Programmi toetusvahenditest panustab ühe kolmandiku riik, kolmandiku omavalitsus ja kolmandiku eraisikud ise omafinantseeringuna.

Viimastel aastatel on hajaasustuse programm olnud taotlejate seas väga populaarne. Näiteks 2019. aastal esitati programmis 3022 projektitaotlust, neist rahastati 1465. Riigi toetus oli  2,2 miljonit eurot, omavalitsused panustasid 2,3 miljonit eurot ning toetuse saajate omafinantseering oli samuti 2,3 miljonit eurot.

Toetust saab taotleda elukohajärgsele majapidamisele, kuhu taotleja oli sisse registreeritud selle aasta 1. jaanuari seisuga. Programmist on võimalik saada toetust kuni 6500 eurot majapidamise kohta ja taotleja omafinantseering peab moodustama vähemalt 33 protsenti projekti maksumusest.

Kohalike omavalitsuste jaoks on programmis osalemine vabatahtlik. Taotlusvoor avatakse nendes omavalitsustes, kes on valmis programmi rahastamises ja rakendamises osalema.

Tänavu avaneb hajaasustuse programmi taotlusvoor pisut varem kui varasematel aastatel. Taotlusi on võimalik esitada kohalikele omavalitsustele kuni 17. aprillini.
Kontaktisik Toila vallas on arendusnõunik Mehis Luus.

TVL

Õiguskorra ülevaade Toila vallas

Hea valla elanik!

Seoses 2019. aasta möödumisega edastan teile lühikese politseipoolse kokkuvõtte valla territooriumil toimunu kohta.

Mul on rõõm tõdeda, et meie vallas on paljud õigusrikkumised langustrendis. Usun, et see tuleb sellest, et üha rohkem oleme hakanud hoolima nii enese kui ka kaaskodanikke heaolust. 

Oleme muutunud seaduskuulekamaks ja mõistma, milliseid tagajärgi üks või teine süütegu endaga kaasa võib tuua.
Siiski on kasvutrendis isikuvastased kuriteod, millest enamuse moodustavad maakeeli öelduna teise inimese löömised ja seda just lähedastega seoses. 

Numbriliselt võttes registreeriti isikuvastaseid kuritegusid 2018. aastal 16 ja 2019. aastal oli juba 21. Julgen väita, et see kasv on paljustki tingitud sellest, et inimesed märkavad enda ümber toimuvat ja julgevad sellest ka teada anda. Hea on tõdeda, et üha enam otsivad ka kannatanud ise abi väljastpoolt ning julgemalt annavad enda olukorrast teada. Kasutatakse nii ohvriabi teenust kui ka valla sotsiaaltöötaja abi, samuti ei kardeta abi otsimiseks pöörduda psühholoogi poole. Ka politsei paneb jätkuvalt üha enam rõhku lähisuhtevägivallaga seonduvate juhtumite lahendamisesse. 

Üheskoos kohaliku omavalitsusega, ohvriabi teenusega ja kogukonnaga saame abivajajat ka aidata.

Probleemiks on jätkuvalt liikluskultuur. Endiselt toimuvad Tallinn-Narva maanteel ohtlikud möödasõidud ja lubatud sõidukiiruse ületused. Politsei- ja Piirivalveameti analüüsibüroo ALIS andmete kohaselt aprillis 2019 Toila vallas fikseeriti politsei poolt suurim kiiruseületus, kus sõideti maanteel 167 km/h. Lisaks sellele, et sõidukiirus peab alati jääma lubatu piiridesse, peab kiirus vastamata alati ka juhi oskustele ning tee ja ilmastikuoludele. Raskete tee- või ilmastikuolude korral võib julgelt ka aeglasemalt sõita, kuid alati tuleb teiste juhtidega arvestada ning anda neile võimalus ohutult mööduda.

Murekohaks on jätkuvalt alaealiste poolt alkoholi tarvitamine ning suitsetamine, siis ka sel aastal korraldab politsei sihtsuunitlusega tegevusi – mille üheks eesmärgiks on ära hoida ja vähendada sõltuvainete tarbimist alaealiste poolt.
Noorte tervisest tuleb hoolida, seega pööran tähelepanu sellele, et iga täiskasvanu saab sellele kaasa aidata, rääkides alkoholi/suitsetamise ja narkootikumide kahjulikkusest.

Koostöös loome turvalisuse!

Kui tunned, et võid valla turvalisusele kaasa aidata ja oled valmis õigusrikkujaid korrale kutsuma, siis võta palun valla piirkonnapolitseinikega ühendust ja mõtleme koos, kuidas saaksid just Sina valla turvalisusele panustada.

Toila valda teenindav piirkonnapolitseinik
Juhan Reisi

tel 337 313 juhan.reisi@politsei.ee
Kiireloomuliste probleemide korral helistada hädaabinumbril 112.