ojaveed vulavad,
kevad end kõikjale laotab.
Head valla inimesed!
Ikka jätkub meie ühine teekond CORONA viirusega. Ja mitte, et tema hooliks ja astuks kõrvale, vaid meil tuleb temast hoolida ja analüüsida oma käitumist, tegevusi ja suhtumist.
Kui eelmise kuu valla lehes kirjutasin, et positiivsete arv püsib stabiilselt kõrge, siis tänaseks hetkeks on arv rekordiliselt kõrgeks kasvanud. Selles valguses peame me tõele otsa vaatama ning jätma kõrvale oma tahtmised, arusaamad ja vastuargumendid ning asuma hoolima endast ja meie kaasteelistest.
See aasta on juba olnud keeruline Ida-Virumaa ja sealhulgas ka Toila valla majutusettevõtetele, spadele ja toitlustuskohtadele, spordi- ja huvitegevusele – asutused suleti täielikult. Ettevõtete olukorra tõsidus avaldus teadmatuses, töötute arvu suurenemises ja tulubaasi languses. Aga olukord avaldas mõju ka inimestele, kellel ei olnud võimalust lihtsalt puhata, tekkinud vaimseid pingeid maandada ja suhelda.
Võime arvata, et ettevõtete sulgemine oli emotsionaalne, aga tegelikkuses on sellel pikemaajalised majanduslikud mõjud ja seda ei suuda riik läbi toetuste korvata ka kõige parema tahtmise juures.
Veebruari lõpus teatas teadusnõukogu, et soovitab endiselt piirata kohtumistel osalevate inimeste arvu ja sulgeda kaubanduskeskused. Ja sellel seisukohal on nad ka märtsi algul. Kas tõepoolest ülisuured nakatunute, haiglasolijate numbrid ei pane mõtlema neid inimesi, kes võitlevad küll maskide kandmise vastu, liikumispiirangute vastu, suuremaarvuliste ürituste ärajätmise vastu ja lõpuks ka vaktsineerimise vastu. Jah me võime olla vastu kõigele, aga kas saab või tohib arvestamata jätta oma pereliikmete, sõprade-tuttavate, oma vanemate, vanavanemate soove ja tahtmisi. Rõhutaksin: reeglid on tekkinud ühiskondlikust vajadusest ja antud juhul on selleks põhjuseks kogu maailmas möllav viirus, mis on suur oht inimese elule ja tervisele. Ma leian, et ei ole õigustust seada ohtu teise inimese elu ja tervise. Ükskõik, millise viiruse puhul võivad ja on erinevad tagajärjed. Kui keegi väljendab, et mulle viirus külge ei hakka ja mind ei saa sundida reegleid täitma, siis peaks mõtlema, mida ma võin teha teistele, kes ei taha nakatuda, sattuda haiglasse või veel hullem – lahkuda jäädavalt. Mõelgem selle üle ikka tõsisemalt ja teeme ühiselt jõupingutusi.
Mitte keegi ei taha kaubanduskeskuste sulgemist. Hoiame siis teistega vahet, paneme ette maski, desinfitseerime käsi. Lihtsad tegevused, mis aitavad ära hoida nakatumise.
Reeglite täitmist rõhutab ka siseminister ning tuletab meelde, et kaubanduskeskustes ja ka mujal siseruumides on maski kandmine juba alates novembrist kohustuslik.
Kindlasti oleme me tänulikud neile, kes maskide kandmise vajadust mõistavad, kannavad maski, hoiavad distantsi ning desinfitseerivad käsi. Viirusest vabanemiseks on vaja meie kõigi ühistööd ning parim moodus on järgida kehtestatud reegleid.
Ja nüüd vaktsiinist. Segadus ja arvamuste paljusus. Vaktsineerimine toimub. Nii nagu viirus mõjub inimestele erinevalt, nii on ka vaktsineerimisjärgne aeg erinev. Inimestele on antud võimalus otsustada kas vaktsiin saada või mitte, aga tuleb ka aru saada asutuste juhtidest, kellel lasub vastustus asutuse toimimisel ja veel enam, kui tegemist lasteasutustega või teenusettevõtetega, kus suhtlusring väga suur – kellel on siis õigus!
Suhtugem austusega oma elu ja tervisesse ning mõelgem – meie kõrval on palju elusid! Ja see on väärtus, millega ei tohiks mõtlematult riskida.
Hoidkem üksteist!
Eve East
vallavanem
Toila Vallavolikogu veebruarikuu istungil olid arutusel järgmised küsimused:
1. Loa andmine vallavara tasuta võõrandamiseks otsustuskorras
Volikogu otsustas anda Toila Vallavalitsusele luba võõrandada otsustuskorras tasuta ASile Toila V.V. Toila vallale kuuluvad alljärgnevad varad:
1) kinnistu Saka kaev, Saka küla, Toila vald koos kinnistul asuva pumpla, puurkaevu ja sinna juurde kuuluvate tehnovõrkudega.
2) kinnistu Vitsiku kaev, Vitsiku küla, Toila vald koos kinnistul asuva pumpla, puurkaevu ja sinna juurde kuuluvate tehnovõrkudega.
3) kinnistu Kreegi tn 9a, Kohtla-Nõmme alev, Toila vald koos kinnistul asuva pumpla, puurkaevude ja sinna juurde kuuluvate tehnovõrkudega.
4) Kukruse, Kohtla, Kabelimetsa, Vitsiku, Saka, Roodu külade ning Kohtla-Nõmme alevi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni taristud.
5) anda Toila Vallavalitsusele luba võõrandada otsustuskorras tasuta OÜle Järve Biopuhastus Toila vallale kuuluvad Järve, Paate, Peeri, Täkumetsa, Mõisamaa külade ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni taristud.
2. Toila valla 2021. aasta eelarve teine lugemine ja vastu võtmine
Volikogu otsustas võtta vastu Toila valla 2021. aasta eelarve põhitegevuse tulud summas 7 099 200 eurot, põhitegevuse kulud summas 7 226 155 eurot, finantseerimistegevus summas 170 225 eurot, investeerimistegevus summas 1 360 320 eurot.
Kokkuvõtet 2021. aasta eelarvest saab lugeda allpool.
3. Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord
Volikogu kinnitas määruse, millega reguleeritakse Toila valla eelarvest ja riigieelarvest vallale sotsiaalhoolekande abi osutamise toetuseks eraldatud vahenditest makstavate sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise ning Toila vallas osutatavate või korraldatavate sotsiaalteenuste taotlemise ja osutamise kord.
Määrus jõustub 1. aprillil 2021. a.
Pikemat kokkuvõtet määrusest on võimalik lugeda Toila valla lehe aprillikuu numbrist.
TVL
Toila valla 2021 aasta eelarve maht on kokku 8 miljonit 757 tuhat eurot.
2021.aasta eeldatav tulude maht on vähenenud 299 tuhat eurot ja kulude maht 170 tuhat eurot võrreldes 2020. aasta eelarvega. 2021. aasta eelarve põhitegevuse tulem on -127 tuhat eurot. Tulude kasv on vähenenud võrreldes 2020. aastaga ja see on tingitud üksikisiku tulumaksu laekumise ja riigi toetuste vähenemisest.
Eelarve on jaotatud valitsemisfunktsioonide alusel viieks valdkonnaks alljärgnevalt: vallavalitsemise, kultuuri, hariduse, majanduse ja sotsiaalvaldkond.
Valdkondade kulude jaotus aastatel 2019-2021 (tuhandetes eurodes)
|
2019 eelarve |
% |
2020 eelarve |
% |
2021 eelarve |
% |
|
|
|
|
|
|
|
Vallavalitsemise valdkond |
881 |
12,00% |
891 |
12,00% |
894 |
12,40% |
Kultuurivaldkond |
811 |
11,10% |
879 |
12,00% |
824 |
11,40% |
Hariduse valdkond |
3981 |
54,30% |
4046 |
55,00% |
4233 |
58,50% |
Majanduse valdkond |
774 |
10,60% |
896 |
12,30% |
853 |
11,90% |
Sotsiaalvaldkond |
884 |
12,00% |
634 |
8,70% |
422 |
5,80% |
Valdkondade kulud kokku |
7331 |
100,00% |
7347 |
100,00% |
7226 |
100,00% |
Tabelis
toodud andmete järgi on valdkonnade võrdluses suurenenud
haridusvaldkonna kulude osakaal. Sotsiaalvaldkonna kulude vähenemine
on seotud Kohtla-Nõmme Lastekodu tegevuse lõppemisega 2020. aastal.
Vallavalitsemise valdkonnas on 2021. aastal planeeritud valimiste
kulud, mis tõstab pisut valdkonna kulude osakaalu.
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest tulenevalt on 2021. aasta eelarve projekt koostatud 6-osalisena (tuhandetes eurodes):
Füüsilise isiku tulumaksu prognoos 2021. aastaks on 4 370 tuhat eurot ja on planeeritud konservatiivselt arvestates keerulist majandusolukorda ning on samal tasemel 2020. aasta laekumisega.
Füüsilise isiku tulumaksu laekumine moodustab põhitegevuse tuludest 61,7 %.
Seisuga 01.01.2021 elas Toila vallas rahvastikuregistri andmetel 4657 inimest, neist 0-17 vanuseid 901, tööealisi (18-63) 2736 ja eakaid (64-..) 1020. Elanikkond on vähenenud 82 inimese võrra
Tasandus- ja toetusfondi eraldised eelarves 1 847 tuhat eurot on kajastatud vastavalt eelnõu koostamise ajal teadaolevatele andmetele. Toetus- ja tasandusfondi moodustab Toila valla põhitegevuse tulude mahust 26,0% ja võrreldes 2020 aastaga on vahendeid vähem 180 tuhat eurot sh tasandusfonditoetus 92 tuhat ja muid toetusi 88 tuhat eurot.
 |
| Toila 2021. aasta eelarve kulude jaotus |
I NVESTEERIMISTEGEVUS
2021. aasta eelarves on investeeringute elluviimisel jälgitud nii ühinemislepingut kui eelarvestrateegiat. Vallale aastatel 2017-2019 eraldatud ühinemistoetuse jääk on 312 000 eurot, sh Toila-Voka tänavavalgustus 261 000 ja Kohtla-Nõmme koolistaadion 51 000 eurot. 2021 aasta eelarvesse on on planeeritud 2020 aastal riigi poolt eraldatud nn Covid investeeringutoetust kokku 357 tuhat eurot
Sissetulekutena on kajastatud alljärgnevad tegevused:
Sihtotstarbelised toetused põhivara soetuseks 1 129 tuhat eurot sh
Toila ja Voka tänavavalgustuse KIK toetus 542 tuhat eurot
Kohtla-Nõmme Kooli ja Voka staadioni ja 357 tuhat eurot
Toila Mere puiestee kergliiklustee toetus
Kohtla-Nõmme, Jaama tn toetus 191 tuhat eurot
Hajaasustuse veeprogrammi toetus 39 tuhat eurot
Muud tulud investeerimistegevusest
1. Laenu tagasimaksetest 15 tuhat eurot Eesti Kaevandusmuuseumilt
Väljaminekutena on summas 2 504 tuhat eurot kajastatud alljärgnevad tegevused:
Investeeringud vallateede ehitusse 637 tuhat eurot sh.
Sh - valla teede ehitus ja renoveerimine (sh Oru parkla, Põhja-Vaivina tee) 219 tuhat eurot
- Jaama tänava remont ja tänavavalgustus 273 tuhat eurot
- Mere puiestee kergliiklustee 116 tuhat eurot
- Jõhvi-Toila kergliiklustee projekt 30 tuhat eurot
Voka ja Toila tänavavalgustus 951 tuhat eurot
Voka staadioni uuendamine 188 tuhat eurot
Kohtla-Nõmme Kooli staadioni rekonstrueerimine 139 tuhat eurot
Külade (Kabelimetsa, Ontika...) tänavavalgustus 40 tuhat eurot
Valaste joa lipuväljaku ja parkla korrastamine 51 tuhat eurot
Kohtla-Nõmme Kooli ehitusprojekti tellimine 50 tuhat eurot
Toila Gümnaasiumi tualettruumid 40 tuhat eurot
Toila Gümnaasiumi ainekabinettide sisustus 29 tuhat eurot
Jäätmemajanduse investeeringud (Pühajõe jäätmemaja jm) 27 tuhat eurot
Toila Gümnaasiumi vana hoone sokkel 21 tuhat eurot
Toila seltsimaja pritsikuuri katus 12 tuhat eurot
Laste mänguväljakute uuendamine 12 tuhat eurot
Toila vallamaja treppide remondi lõpetamine 8 tuhat eurot
Veemajanduse arendamine Kohtla-Nõmme 72 tuhat eurot
Projektide omafinantseerimiste reserv ja projektid 60 tuhat eurot
Voka lasteaia remondi projekt 14 tuhat eurot
Koolide üldkonseptsiooni loomine 9 tuhat eurot
Hajaasustuse vee- ja kanalisatsiooniprojektid 118 tuhat eurot
Kaasav eelarve 10 tuhat eurot
Eesti Kaevandusmuuseumi SA põhivara kaasfinantseerimine 8 tuhat eurot
Kohtla-Nõmme elamumajanduse korrastamine 4 tuhat eurot
Kokkuvõtte tegi Toila valla pearaamatupidaja
Silja Vask
„Siin Vokas on meil üks tore maja
ja seda maja on väga vaja.
Et emad-isad kui tööle läevad,
siis oma põnnid nad siia toovad...“ (Urve, Julie)
See tekst on Naksitrallide lasteaia 2001. aastal loodud laulust. Teine lasteaia lauluke (Urve, Julie 2006) on kõige pisematele – naksitralle tutvustav: „ Sammalhabe, Sammalhabe, sul on pehme samblast habe... jne“. Ja see pole veel kõik. Tegelikult on Naksitrallidel ka kolmas laul ja selle kinkisid lapsevanemad laste esituses lasteaia lõpupeol.
Miks nii pikalt just lauludest? Lauludes kajastuvadki meie argi- ja pidupäevad. Ja tore, et just juubeliaastal on põhjust üle pika aja rõõmustada – meil on muusikaõpetaja Merike, kes oskab lastes kooslaulmise rõõmu üles leida ja laulud sünnipäevaks kenasti kõlama panna.
Märtsikuu esimesel päeval 1976. aastal avati praegune lasteaiahoone kuuerühmalisena. Alates 1980ndate lõpust on olnud lasteaias viis rühma. Vabanenud rühmaruumi on kasutatud küll Vokas algklassides käivate õpilaste toitlustamiseks, juuksuriteenuse osutamise ja rahvatantsu viljelemise kohana ning pikka aega asus siin perearstikeskus. Tänane nö vaba ruum on kohandatud liikumistoaks, kokkamise ja robootika vm temaatiliste tegevuste toaks. Samuti asub seal privaatne ruumike kõneravi ja arengumängude teostamiseks või arenguvestluste, ümarlaudade pidamiseks.
Lasteaia kööki ja hoone teises otsas asuvaid rühmi ühendava koridori pikkus on ligi 100 m. Üllatavalt palju samme saab eriti õpetaja abi päeva jooksul koridori läbides koguda! Algusaastatel ja õhtusel ajal on üldkoridori pikkus olnud sobiv noorte kergejõustiklaste sisetrenni jooksurajaks.
Tänases lasteaias on kauaaegsete rõõmuks kolleegidena tööl viis endist kasvandikku, st. vilistlast. Endisest kasvandikest on omal ajal isegi vilistlaskogu kokku tulnud, kellest oli tookord abi „Lasteaiandust Vokas - 50“ ürituse korraldamisel. Vilistlastelt oleme saanud igakülgselt abi kas elukutse, ameti tutvustamisel; päevajuhina meie talendipäeval või füüsiliselt – käed külge panustades.
Iga juht on Naksitrallide lasteaia arenguid kujundanud keskmiselt 7,5 aastat. Kõige pikemaks staaziks Voka Naksitrallides on rekordilised 44 õpetajatöö aastat. Tänane lasteaiaõpetaja on keskmiselt 41 aastane ja maja muu töötaja 44 aastane.
Hoone on saanud välist uuenduskuuri (seinad, katus 2015) ja sisemist ravi (rühmaruumide remont 2006-2008; vee- ja küttetorustik 2019). Kööki ja saali on paigaldatud ventilatsioon.
Hetkel on lasteaia nimekirjas 67 last. Ühe rühmajagu lapsi (16!) moodustavad oma töötajate lapsed. Vene ja kaks- või mitmekeelsest keelekeskkonnast lapsi on 20.
Meil on armas, turvaline mitmekesisesid tegutsemisvõimalusi soosiv lasteaiaõu mõnusa männikualusega ja suurepärase avaliku mänguväljakuga naabruses.
Meil on suurepärased toetajad, partnerid, keda kõiki tahaks nimetada ja juubeli valguses ajaleheveergudel tänada: Toila SPA, Voka Masin AS, Toila V.V, T. Kruut, Toila Spordi- ja Kultuurikeskus, Toila valla raamatukogud, Toila Loomekeskus, IVEK jne. Oleme (tänu ka Kerda Eiertile ) järjest arenevas ja tihenevas koostöös Toila Gümnaasiumi, lasteaiaga Naerumeri, Kohtla-Nõmme Kooliga ja ka Illuka Kooliga.
Aitäh kõigile vanematele ja ametnikele/otsustajatele, kes nõuga või jõuga alati laste, töötajate ja meie maja heaks olemas on!
Vokas on palju neid, kelle töine elu on olnud pikemat või lühemat aega seotud lasteaiaga. Sünnipäevatervitused teilegi!
Muutunud olud ei võimalda isegi meil üheskoos pidutseda. Oleme ettevaatlikud. Ühistegevused on just need, mille ettevalmistamise ja läbiviimise protsessis koged ühtekuuluvust. Ühised pingutused ja kordaminekud motiveerivad. Siiski keskendume sünnipäeva ette valmistades peamiselt sellele, et lapsed koos Sammalhabeme, Muhvi, Kingpoole ja Hiirekesega saaksid lustida. Et päev kujuneks meeldejäävaks. Õuele on entusiastlike töötajate ja lastevanemate abiga kerkinud juba suur lumetort. Loodetavasti see ikka ilmaoludele vastu peab ja sünnipäeval silmailu pakub. Suurematele lastele on naksitrallid juba lubanud üllatusterada ja igale rühmale on kutsel märgitud ajal peotelgis pidulik vastuvõtt.
„....Ma
tahan hästi kindel olla,
et ka minu laps võib siia tulla.
Kus
tal oleks kõik, mis vaja
ikka samas armsas majas...” (Eveli,
Leho 2011)
Julie
Laur
direktor
KOOSTÖÖ on üks imeline sõna, mis peidab endas tohutut suurt ja rikastavat jõudu. Oleme Kohtla-Nõmme Koolis uuendamas oma õppekava ja sealhulgas ka hindamist. Seetõttu võtsime ühe osaliselt tagurpidise hübriidõppepäeva, mille jooksul saime osa Peetri Kooli kogemusest kujundava hindamise maailmas läbi direktor Luule Niinesalu pilgu, Kohtla-Järve Gümnaasiumi õppejuht Teivi Gabriel tõi meieni oma kooli praktika protsendilises hindamises ning meie kolleeg Janika Kuus jagas oma mõtteid tähtedega hindamise osas. See päev tõestas, et kuigi hetkeolukorras on koostöö koolide vahel raskendatud, kuid siiski võimalik. Piisab vaid tahtmisest!
16. veebruaril, kui kooliosa oli distantsõppel, siis toimus meie lasteaias midagi, millele mõeldes ilmub huulile NAERATUS – lasteaias toimus vastlapäev. See oli niivõrd vahva päev, mis tõi läbi piltide rõõmu- ja tänutunde ka eneseisolatsioonis viibinud kolleegidele. Õppeaasta alguses valisid meie liblikad igaüks ühe tähtpäeva, mil korraldavad sündmuse kaasrühmadele. Esimene selline meistriteos leidis aset 16. veebruaril, mil meie Sinitiivakesed teistele liblikatele unistuste vastlapäeva korraldasid – mängud, näidend, üllatus… Kõik tähtpäevaga seotud traditsioonid mahtusid meie aulasse! Peale kõrgustes lustimist mindi veel Ristikusse hobuseidki vaatama ja saanisõitu nautima. Ütlemata äge!
KNK ehk Kohtla-Nõmme Kool on sel õppeaastal vaadanud iseendasse. Oleme kaardistanud oma tugevused ja leidnud eesmärgid, mille suunas koos liikuda. On palju erinevaid märksõnu, mida oma visioonis ja põhiväärtustes näeme, nagu organisatsiooniKULTUUR, kogukonnapõhisus, avatud suhtlus ja mitmekesisuse väärtustamine. Igaühes meis on peidus tohutult tugevusi ning just neid me peamegi avastama ja võimestama ning pole olemas asja, mida me üheskoos ei suuda saavutada! Olen kindel, et meie pilvedesse kõrguv ja maagiline maja on ühe põneva teekonna alguses. Olemas on mitmekülgselt põnev meeskond, kellega see reis ette võtta ja toredad lapsed, kes oma elujaatusega meidki igapäevaselt nakatavad. Loomulikult ootame endaga kaasa ka uusi koolipere liikmeid – sügisel alustavasse 70. lendu ja ka teistesse klassidesse. Tule, loome koos tööstuspiirkonna looduslähedase pärli!
31. märtsil algusega kell 18.00 on kõigil esimene võimalus e-külalisena meile külla tulla, et meie tegemistesse virtuaalselt piiluda, eesmärkidest kuulda ja muidugi ka küsimusi küsida (informatsiooni leiab meie kodulehelt www.kohtlanomme.edu.ee).
Kohtla-Nõmme Kooli direktor Mariliis
Oder
Aeg-ajalt tuleb ette, et valda pöördutakse murega, kui on tekkinud arusaamatused ühes majas elavate naabrite vahel seoses korteriomanike kaasomandisse kuuluva maja katuse, konstruktsioonide, kütte-, vee- ja elektrisüsteemi remontimise või territooriumi kasutamise pärast või on probleemid tekkinud tühjalt seisvate korterite omanike poolt maja kaasomandi majandamisse leige suhtumise pärast.
Siin tuleb korteriomanikele appi Korteriomandi- ja korteriühistu seadus, mille kohta leiab selgitusi Justiitsministeeriumi kodulehelt.
2018. aasta 1. jaanuaril jõustus 2014. aastal vastu võetud korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Sellega asendati kaks varem kehtinud seadust – korteriomandiseadus (KOS) ja korteriühistuseadus (KÜS) – ühe seadusega, milles on reguleeritud kõik korteriomandiga seotud õigussuhted.
Uue seaduse kohaselt majandatakse kõiki korteriomandeid iseseisva juriidilise isiku – korteriühistu – vormis, mis seaduse jõustumisel tekkis koos korteriomandite loomisega. Olemasolevatele korteriomanditele, mida majandati kuni uue seaduse jõustumiseni korteriomanike ühisuse vormis, lõi riik ise korteriühistu.
Automaatsete korteriühistute moodustamist ja korteriühistute registrisse kandmist, samuti olemasolevate korteriühistute kandmist MTÜ-de registrist korteriühistute registrisse alustas justiitsministeeriumi registrite ja infosüsteemide keskus (RIK) 2017. aasta viimastel päevadel ja 2018. aastal jõuti sellega lõpule.
Kõige lihtsam on korteriühistut otsida tema seadusjärgse nime järgi korteriühistute registrist (kasutades e-äriregistri päringusüsteemi), sest selles nimes sisaldub kinnisasja aadress. Otsimiseks piisab ka nime osast, näiteks asula või tänava nimest.
KrtS-i jõustumisel olemas olevad korteriühistud jätkasid oma tegevust, nendele põhimõttelisi muudatusi ei toimunud. Alles jäi nii korteriühistu nimi (ka selline nimi, mis ei sisalda aadressi) kui ka põhikiri. Põhimõtteliselt ei toonud uus seadus ka kaasa vajadust põhikirja muuta. Samas võiks kõik korteriomanikud oma ühistu põhikirja siiski värske pilguga üle vaadata, sest neis võib leiduda sätteid, mis ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Näiteks kui põhikirjas on sätted selle kohta, kuidas juhatus otsustab isiku korteriühistu liikmeks saamise üle, samuti esineb sätteid, mis näevad võimaluse korteriomanik korteriühistu liikmete hulgast juhatuse või üldkoosoleku otsusega välja arvata. Kui tavalise mittetulundusühingu puhul on sellised sätted igati asjakohased, siis korteriühistu puhul mitte. Korteriühistu liikmeks saamine kaasneb automaatselt korteriomanikuks saamisega, samuti saab korteriühistu liikmest vabaneda ainult KOS-is sätestatud korras korteriomandi võõrandamise nõude esitamisega.
Ilma korteriühistuta majad
Kõigis nendes majades, kus korteriomanikud 2018. aastaks ise korteriühistut moodustanud ei olnud, loodi automaatselt n-ö seadusjärgne korteriühistu. See tähendab, et korteriühistute registri pidaja avas registris uue korteriühistu registrikaardi, millel on kirjas korteriühistu nimi ja mis on seotud kinnistusraamatus sama kinnisasja korteriomanditega. Sellise korteriühistu nimeks saab kinnisasja aadress koos täiendiga „korteriühistu“. Näit. Toila vald, Kohtla-Nõmme alev, Jaama tn ... korteriühistu .
N-ö seadusjärgse korteriühistu loomine ei tähenda seda, et keegi määrab automaatselt sellele korteriühistule ka juhatuse liikmed, see ülesanne jääb ikkagi korteriomanikele endile. Kui korteriomanikud on KOS-i alusel ametisse nimetanud valitseja, esialgu jätkab see valitseja tegevust.
Seadusjärgsel korteriühistul ei ole esialgu põhikirja. Kui korteriomanikele see sobib, s.t ei soovita seaduses sätestatust erinevaid reegleid kehtestada, siis on ilma põhikirjata tegutsemine täiesti võimalik, sest KrtS ei nõua korteriühistult põhikirja olemasolu.
Kuni kümne korteriomandiga majad
Eraldi reeglid kehtiva väikeste majade jaoks, kus on kuni kümme korteriomandit. Kuigi korteriühistu tekib sõltumata korteriomandite arvust, on kuni kümne korteriomandiga majas korteriühistu juhtimine võimalik ka ilma eraldi juhatust valimata. Sellisel juhul loetakse kõik korteriomanikud ühise esindusõigusega juhatuse liikmeteks. See tähendab, et korteriühistu nimel tehingu tegemiseks on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Selliselt juhitud korteriühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist ega pea koostama ega esitama majandusaasta aruannet. Need võimalused kehtivad kõigile väikesete majade korteriomanikele sõltumata sellest, kas nad olid enne KrtS-i jõustumist korteriühistu asutanud või mitte.
Esiteks ei puuduta KrtS kinnisasja n-ö tavalisi kaasomanikke ja seda ka siis, kui on sõlmitud kaasomandi kasutuskorra kokkulepe selle kohta, et iga kaasomanik kasutab hoonest kindlat osa (korterit). Selliste omanike suhteid reguleerib jätkuvalt asjaõigusseadus.Teiseks ei puuduta uus seadus reaalosadeks jagatud hoonete omanikke. Sellised hooned on eelkõige ridaelamud, kus iga ridaelamuboks on eraldi kinnisasi ja puudub kaasomandi osa.Kolmandaks ei puuduta uus seadus hooneühistuid ja nende liikmeid. Hooneühistu on tulundusühistu, mille liikmed kasutavad hooneühistule kuuluvat hoonet. Eelkõige tegutsevad sellises vormis endised garaažiühistud.
Refereeritud: https://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/praktilisi-nouandeid/korteriomandi-ja-korteriuhistuseadus
Korteriomandi ja korteriühistu seadust järgides on lihtne ka väiksemate korteriomandite arvuga korteriühistutes kokku kutsuda juriidilist jõudu omav maja üldkoosolek ning ühiselt vastu võtta otsuseid kaasomandi remonditööde teostamiseks, trepikodade ja keldri elektriarvete tasumiseks, maa kasutamiseks, parkimisalade määramiseks, lemmikloomade pidamiseks jne.
Valdavalt tegutsevad Toila valla kortermajades tublid ja töökad korteriühistud. Korteriomanikud majandavad ühiselt kaasomandit, mille tulemusena tõuseb ka korteriomandite väärtus. Esiletõstmist väärivad korteriühistud, kus majasid on jõudu-mööda remonditud ja kaasajastatud. Nüüd on Voka alevikus esimesed korteriühistud valmis järgmise sammu astuma koos KREDEX toetusega ning täieliku rekonstrueerimise tööd juba käivad.
Soovime jõudu korteriühistute juhatustele ja head tahet kõikidele korteriühistute liikmetele!
Kuidas leida vajalikku teavet
Eesti Korteriühistute Liit https://ekyl.ee, siit saab nõu korteriühistut puudutavatele küsimustele.
Registrite Infosüsteemide Keskus, e- äriregister https://ariregister.rik.ee - siit leiab korteriühistu juriidilised andmed. Näit.Toila vald, Kohtla-Nõmme alev, Jaama tn ... korteriühistu
Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/ , siit leiab “Korteriomandi- ja korteriühistuseadus” vastu võetud 19.02.2014, jõustumine 01.01.2018 (lühend-KrtS)
Maa-ameti geoportaal https://xgis.maaamet.ee, siit leiab aadressi järgi kinnistu piirid ehk katastrikaardi.
Signe Müür
vallavara- ja heakorraspetsialist
Transpordiamet kuulutab märtsi algul välja riigihanke “Riigitee 1 Tallinn-Narva km 170,028 Toila ristmiku ja riigitee 13105 Kõrve-Toila km 0,13-5,398 rekonstrueerimine”, mis ulatub Toila alevikus kuni Oru pargi sissesõiduni.
Koostöös Transpordiametiga on Toila Vallavalitsusel võimalus hankega liita Oru tn ja Mere pst liiklussõlme väljaehitus, mis on pikaajaliselt erinevaid probleeme valmistanud. Liiklussõlme uue lahenduse illustreerivat ülevaadet saab vaadata Toila valla veebilehelt uudiste alt.
Transpordiameti projekt Kõrve-Toila maantee rekonstrueerimine eeldab kahjuks kõikide teeäärsete puude (tammede, pärnade) likvideerimist, kuna ilma raieta ei ole võimalik saavutada teekattele standardile vastavat kandevõimet ning seeläbi ka kulumiskindlust. Puud asuvad liialt tee ääres ning ilma juuri kahjustamata ei ole võimalik töid läbi viia. Praegune tee on aleviku sees väga kitsas ning teepeenrad sõidukite poolt tugevalt kahjustatud, mistõttu on tee laiendamine möödapääsmatu. Mahavõetavate puude asemele istutatakse uued (20 tk) min 3m kõrgused pooppuud (sorbus intermedia). Uute puude istutamine toimub peale maantee valmimist ning nende asukoha planeerimiseks kaasatakse maastikuarhitekti ja seotud kinnistute omanikke.
Puude likvideerimine Mere puiestee teekoridorist muudab oluliselt Toila sissesõidu üldilmet ning asendusistutus ei võimalda seda ka koheselt kompenseerida, kuid suurenev liikluskoormus seab tee kvaliteedile ja laiusele omad nõuded.
Töödega planeeritakse alustada aprillis ning lõpetada käesoleva aasta IV kvartalis. Paralleelselt Transpordiameti rekonstrueerimisega alustab Toila Vallavalitsus Toila ja Voka alevike tänavavalgustuse taristu renoveerimisega, millega ühineb täiendavalt Elektrilevi, kes paigaldab tänavavalgustuse kaablite kaevikutesse optilise kaabli (kiire interneti). Elektrilevi nö internetivõrk pakub edaspidi operaatorineutraalset võrku, mida on võimalik kõikidel teleteenuste pakkujatel rentida ning senine kogemus mujalt piirkondadest näitab konkurentsitingimustes ka teenuste hinna langust.
Kõikide 2021. aastal planeeritud töödega kaasneb kindlasti üksjagu ebamugavust, kuid sellega luuakse paremad tingimused edaspidiseks.
Mehis Luus
arendusnõunik
