Elamise väärtus

 

Head valla inimesed!

Ikka jätkub meie ühine teekond CORONA viirusega. Ja mitte, et tema hooliks ja astuks kõrvale, vaid meil tuleb temast hoolida ja analüüsida oma käitumist, tegevusi ja suhtumist.

Kui eelmise kuu valla lehes kirjutasin, et positiivsete arv püsib stabiilselt kõrge, siis tänaseks hetkeks on arv rekordiliselt kõrgeks kasvanud. Selles valguses peame me tõele otsa vaatama ning jätma kõrvale oma tahtmised, arusaamad ja vastuargumendid ning asuma hoolima endast ja meie kaasteelistest.

See aasta on juba olnud keeruline Ida-Virumaa ja sealhulgas ka Toila valla majutusettevõtetele, spadele ja toitlustuskohtadele, spordi- ja huvitegevusele – asutused suleti täielikult. Ettevõtete olukorra tõsidus avaldus teadmatuses, töötute arvu suurenemises ja tulubaasi languses. Aga olukord avaldas mõju ka inimestele, kellel ei olnud võimalust lihtsalt puhata, tekkinud vaimseid pingeid maandada ja suhelda.

Võime arvata, et ettevõtete sulgemine oli emotsionaalne, aga tegelikkuses on sellel pikemaajalised majanduslikud mõjud ja seda ei suuda riik läbi toetuste korvata ka kõige parema tahtmise juures.

Veebruari lõpus teatas teadusnõukogu, et soovitab endiselt piirata kohtumistel osalevate inimeste arvu ja sulgeda kaubanduskeskused. Ja sellel seisukohal on nad ka märtsi algul. Kas tõepoolest ülisuured nakatunute, haiglasolijate numbrid ei pane mõtlema neid inimesi, kes võitlevad küll maskide kandmise vastu, liikumispiirangute vastu, suuremaarvuliste ürituste ärajätmise vastu ja lõpuks ka vaktsineerimise vastu. Jah me võime olla vastu kõigele, aga kas saab või tohib arvestamata jätta oma pereliikmete, sõprade-tuttavate, oma vanemate, vanavanemate soove ja tahtmisi. Rõhutaksin: reeglid on tekkinud ühiskondlikust vajadusest ja antud juhul on selleks põhjuseks kogu maailmas möllav viirus, mis on suur oht inimese elule ja tervisele. Ma leian, et ei ole õigustust seada ohtu teise inimese elu ja tervise. Ükskõik, millise viiruse puhul võivad ja on erinevad tagajärjed. Kui keegi väljendab, et mulle viirus külge ei hakka ja mind ei saa sundida reegleid täitma, siis peaks mõtlema, mida ma võin teha teistele, kes ei taha nakatuda, sattuda haiglasse või veel hullem – lahkuda jäädavalt. Mõelgem selle üle ikka tõsisemalt ja teeme ühiselt jõupingutusi.

Mitte keegi ei taha kaubanduskeskuste sulgemist. Hoiame siis teistega vahet, paneme ette maski, desinfitseerime käsi. Lihtsad tegevused, mis aitavad ära hoida nakatumise.

Reeglite täitmist rõhutab ka siseminister ning tuletab meelde, et kaubanduskeskustes ja ka mujal siseruumides on maski kandmine juba alates novembrist kohustuslik.

Kindlasti oleme me tänulikud neile, kes maskide kandmise vajadust mõistavad, kannavad maski, hoiavad distantsi ning desinfitseerivad käsi. Viirusest vabanemiseks on vaja meie kõigi ühistööd ning parim moodus on järgida kehtestatud reegleid.

Ja nüüd vaktsiinist. Segadus ja arvamuste paljusus. Vaktsineerimine toimub. Nii nagu viirus mõjub inimestele erinevalt, nii on ka vaktsineerimisjärgne aeg erinev. Inimestele on antud võimalus otsustada kas vaktsiin saada või mitte, aga tuleb ka aru saada asutuste juhtidest, kellel lasub vastustus asutuse toimimisel ja veel enam, kui tegemist lasteasutustega või teenusettevõtetega, kus suhtlusring väga suur – kellel on siis õigus!

Suhtugem austusega oma elu ja tervisesse ning mõelgem – meie kõrval on palju elusid! Ja see on väärtus, millega ei tohiks mõtlematult riskida.

Hoidkem üksteist!

Eve East

vallavanem