Jaanuar-veebruar

Hea valla lehe lugeja!

Kuna läbi leheveergude kohtume Sinuga sel aastal alles esimest korda, siis luba endale soovida kõige ilusamat aastat! 

Tervist ja õnnestumisi, tegusaid päevi ja rahulikke puhkehetki, rõõmu ja sära silmadesse! Need viimased asjad kipuvad meil, eestlastel, kuidagi tuhmuma.

Mulle meeldis ühest lehest loetud TLÜ psühholoogiaprofessori Mati Heidmetsa mõte, et 2014. aastal võiks iga eestlane võtta ühe pahura kaaskodaniku personaalse järelevaatamise alla, proovides temaga sõbralikult rääkida, elu päikselisemat poolt esile tuua, kord päevas silitada ja tunnustada. 

Ehk oleks abi.

Veel juhtusin ühest aastalõpu Postimehest lugema kahe mehe lugu, kus vastamisi isa ja poeg – Hannes Onno ja Sass Henno. 

Sealtki jäi meelde üks väärt mõte, mida tahaks siinkohal Sinuga jagada. 

Mõte oli selles, et iga eestlane peaks kirjutama oma eluloo. Mitte bestselleri, vaid oma järeltulevatele põlvedele. Vanematelt lastele. Ausalt ja avalikult. Et me teaks, kes me oleme ja kust tuleme. Isegi siis, kui me näeme üksteist järjest harvem. See oli aastalõpu üleskutse kõigile, kes kirjutavad, igaühele meist. 

Sest nii väikse rahva puhul loevad kõik. Loevad. Mõlemas mõttes.

Lea Rand

Toila Vallavolikogu VII koosseisu 5. istung 22. jaanuaril 2014.a.

Volikogu otsustas:

1. määrata Toila valla 2013. majandusaasta aruande audiitorkontrolli teostajaks Audiitorteenuste osaühingu Audest.

2. määrata Toila valla 2014.aasta eelarve projekti ja Toila valla arengukava 2014-2020 projekti muudatusettepanekute esitamise uueks tähtajaks 10.veebruar 2014 kell 15.30.

3. tunnistada kehtetuks Toila Vallavolikogu 21.04.2004.a. otsus nr 92 „Ametiisiku majanduslike huvide deklaratsioonide deklaratsioonihoidja ja deklaratsioonide avalikustamise väljaande määramine“

Pidulik lipuheiskamine 24. veebruaril

Kutsume kõiki koos meiega piduliku lipuheiskamisega tähistama

Eesti Vabariigi 96. aastapäeva!

Lipp heisatakse Toila Gümnaasiumi vaatetornis

24. veebruari varahommikul kell 7.20.

 

Laulame isamaa ja tõusva päikese tervituseks, pakume teed ja kringlit, soovijad saavad ilusa ilma korral uisutada

või heita ülevalt tornist pilgu koduvallale.

Toila valla Spordi- ja kultuurikeskus

Toila Gümnaasium

Jäälind

Mu keha vajub pehmesse lumme

ja külm õhk paitab mu tiibu.

Lõpuks suigun vaiksesse unne,

uluv tuul mind kaasa viigu!

Oma külmas pesas unises

tulutult mõtteid liigutan,

oma väikses pesas lumises

laste kilkavaist naerust unistan.

Olen jäälind siin taeva all,

oma sinakaid tiibu sirutan.

Kui üles vaatad, taevas on hall

ja mina Sinu kohal tiirutan…

Sinu kaitsja ja armastav hoidja,

Sinu jaoks siia saadetud

ustavuse ning aususe looja -

kõik hea pole veel kaotatud.

Nüüd leban siin lumes,

mul on kaks murtud tiiba…

Taas tunnen, et olen unes,

kas Sa võiksid mind ära viia?

Elise Jalonen

Toila Gümnaasium 8. klass

Valla leht on valla elaniku tegu ja nägu

Alates sellest, kui 1996. aasta veebruaris ilmus esimene Toila valla leht, olen ikka ja jälle kutsunud inimesi valla lehe tegemises aktiivsemalt kaasa lööma. Hea meel on nentida, et viimastel aastatel on need kutsed ka vilja hakanud kandma.

Selleks, et veelgi rohkem inimesi kaasata, julgustada ja ehk natuke ka ajakirjanduslikku kogemust jagada, on plaanis korraldada nö „algaja ajakirjaniku kursused“. Nendest on oodatud osalema eelkõige õpilased/noored, kes tunnevad, et nad on valmis andma oma panuse valla lehe valmimisse, see tähendab, et kirjutama mitte ainult kooli teemadel, vaid jälgima meie valla elu-olu laiemalt. Samuti on oodatud vanemad inimesed, kes oleksid samuti valmis kaasa lööma, aga vahel ehk kahtlevad – kas ma ikka oskan.

Koolitajatena on plaanis kaasata samuti oma valla inimesi, kes selles valdkonnas tegutsevad.

Koolitusega alustame kohe, kui piisaval arvul huvilisi kokku saame.

Kes on asjast huvitatud, palun andke endast märku telefonil 33 69 551, 53 428 705 või e-posti aadressil lea.rand65@gmail.com kuni 20. veebruarini.

Lea Rand

Militaarajalugu praeguse Toila valla territooriumil

„Algamas on orienteerujate neljapäevak Oru pargis. Vahetult enne esimese startija rajale suundumist jõuab sinna Toila kordoni ülem koos kolme piirivalvuriga. „Mis siin toimub?“ Spordiseltsi „Jõud„ esimees Heino Raam vastab, et algab Talvepalee rünnak. See iroonia oli natuke liig ohvitserile, kelle hoole all oli terve Saka-Sillamäe rannalõik. Järgnes käsk: “5 minuti pärast järgneb arest kõigile, kel puudub tsooniluba!“ Õnneks võtsid kohalikud kalurid dialoogi enda peale ja rahustasid ohvitserid nii ära, et võistlus võis alata.“ /Aadu Peki meenutusi nõukogude piirivalvest/

Ahto Erisalu rääkis, et põhikooli lõpuklassi õpilasi oli viidud piirevalvekordonisse külla ja ta mäletab, et seal sõitis suurest angaarist prožektor välja. Et valgustada merd. Ilm oli udune ja kergelt lumine, nii et suurt midagi ei näinud. Selline oli nõukogudeaegne sportlik-sõjaline kasvatustöö.

Urmas Tokman meenutab, et Vokas oli talvel üks traat tõmmatud jääle, lume alla ja teine oli õhus, umbes meetri kõrgusel. Poisikesed hüppasid ikka üle traadi ja tagasi, aga randa jõudes olid ka piirivalvurid kohal.

Enamik meist, kes on siin vallas üle 30 aasta elanud, mäletavad, et taksoga Jõhvist Toila või Vokka sõiduks tuli piiritempliga pass ette näidata, kui taksosse istusid.

Küllap on siinsetel elanikel möödunud aegadest taolisi mälestusi kuhjaga.

Militaarajalugu praeguse Toila valla territooriumil on pikk ja kirju. Alustades Põhjasõja-aegsetest sündmustest lõpetades nõukogude piirivalve kohaloleku ja raketibaasini Vokas.

Selleks, et need mälestused ja sündmused läbi aegade kuidagi kokku võtta, tekkis idee korraldada tänavu suve lõpus/sügise alguses Militaarajaloo päev. Mõtte algataja Merle Äri kutsus 27. jaanuaril Voka raamatukogusse kokku grupi inimesi, et teemat pikemalt arutada.

Esimesel kokkusaamisel olid peale allakirjutanu ka Toila valla Hariduse ja Kultuuri Seltsi esimees Bruno Uustal, Aivar Helštein Kaitseliidust ja muidugi meie „raskekahurvägi“ - kohalikud ajaloo-uurijad Jüri Eljas ja Olav Vallimäe.

Sündmuse õnnestumiseks ootame kohalike elanike abi.

Palun vaadake üle oma keldrid, lakapealsed ja räästa-alused – ehk leidub seal mingeid esemeid, mis on kuidagi seotud militaarteemaga ja sündmustega. Tehke inventuuri oma fotoalbumites, küllap leidub seal pilte, mis sobiksid näitusele. Võtke aega meenutusteks, tuletage meelde, mis on juhtunud teie endaga või millest on ehk vanemad rääkinud. Ja pange need meenutused ja lood ka kirja. Lood võiksid olla teemal „Mina ja sõda“. Kui ise ei oska, siis olete lahkesti oodatud nii Voka kui Toila raamatukogusse, kuulame hea meelega teie lugusid ja paneme need ise kirja. Lubame, et kõik näituse jaoks toodud esemed saavad omanikud tagasi ja fotod tagastame peale ümberpildistamist samuti.

Asju, fotosid ja kirjapandud lugusid võib tuua raamatukogudesse. Lugusid võib saata ka e-posti aadressitele merle.ari@toila.ee või lea.rand65@gmail.com.

Samadel aadressitel võib saata ka täiendavaid küsimusi ja muidugi võib alati helistada telefonidel 33 98 572 või 33 69 551.

Lea Rand

Mööda Surmateed Hea Õnne Sambani

Hea sõber,

kas Sa tead, kus asuvad Surmatee, päikesetempel ja Hea õnne sammas? Või seda, milline on kõige kõrgemal asuv pealinn? Ehk oled kuulnud, kus kasvavad kalad kui püksirihmad?
Äkki tahad teada, kes oli Pachacuti või mis on maka algarrobo, chocla ja Llallahui? Või seda, milliselt linnult oleks tiibvarju juhil palju õppida?

Kui ei tea, aga tahaks teada,

siis oled 16. veebruaril 14.00 oodatud Toila raamatukogusse,

kus kõigile nendele ja paljudele teistele küsimustele Lõuna-Ameerika kohta oskab vastata õhtujuht, pulmaisa, jõuluvana, rännumees, lendur ja muidu muhe mees

AARE REBBAN,

kes 2013. aasta lõpus käis koos kamraadidega läbi 7 riiki Peruust Argentiinani.

Terve vaim tahab elada terves kehas

Olgugi, et talv on alles täies jõus ja kevad-suvi tunduvad alles mägede taga olevat, on just nüüd paras aeg hakata mõtlema selle peale, kuidas kevadele võimalikult tervelt ja kaunina vastu minna, kuidas oma treeninguid võimalikult efektiivselt planeerida.

Selleks, et oma tervislikust seisundist ülevaadet saada, kutsume kõiki huvilisi tegema kehakoostise analüüsi 19. veebruaril 15.00-18.00 Toila raamatukogus.

Testi tulemusel saab klient teada:
rasvaprotsendi ning rasvade jaotumise keha erinevatel osadel (kerel, kätel, jalgadel),
keha rasvavaba kaalu,
keha bioloogilise vanuse,
põhiainevahetuse ning päevase soovitusliku kaloraaži,
juhised kaalu muutusteks,
konsultandipoolsed soovitused,
test annab edasisteks treeninguteks ning toitumiseks teavet ning positiivse impulsi.

Mida peaks enne testi tegemist silmas pidama?
Võimalikult täpse mõõtmistulemuse saavutamiseks soovitame järgmist:
Mõõtmine tuleb teha umbes 3-4 tundi pärast söömist.
Vältige diureetiliste toodete (nt kohv ja energiajoogid) tarbimist enne (umbes 4 tundi) mõõtmist.
Joo 2 klaasi vett umbes 2 tundi enne mõõtmist.
Väldi treeningut, sauna või muid liigset higistamist põhjustavaid tegevusi vähemalt 4 tundi enne mõõtmist.
Väldi alkoholi tarbimist vähemalt 24 tundi enne mõõtmist.
Riietuge mõõtmiseks võimalikult kergelt.
Ole püstises asendis vähemalt 5 minutit enne mõõtmist.
Suuremate temperatuuri vahede puhul (sise- ja väliskeskkonna temperatuuri vahe) on vaja kehal lasta normaalsesse temperatuuri jõuda.
Käi WC-s enne mõõtmist.

Kehakoostise analüüs maksab 10 €. Tasuda saab ainult sularahas!

Registreeri teenusele telefonil 33 69 551, 53 428 705 või e-posti aadressil lea.rand65@gmail.com kuni 14. veebruarini.

Valime koos Tegija 2013

Hea Toila valla elanik!

Soovime Sinu abi parimate tunnustamisel. Kes oli Sinu arvates 2013 aastal see “kõige-kõige”, kelle tegu või tegemised meenuvad sulle kohe, kui mõtled tagasi eelmise aasta kultuuri- ja spordielule meie vallas. Kes on Sinu arvates 2013 aasta kultuuri- või sporditegija?

Tingimused kandidaadile:

Aasta kultuuritegija on üksikisik või kollektiiv, kes on eelmisel aastal korraldanud vallas üritusi, osalenud või esindanud valda rahvusvahelistel või riigisisestel üritustel, välja andnud valda käsitleva teose vms

Aasta sporditegija on sportlane, võistkond või treener, kes (või kelle hoolealune) on eelmisel aastal esindanud valda ja saavutanud edu rahvusvahelises või riigisiseses konkurentsis.

Kindlasti peab olema ära märgitud kandidaadi esitaja nimi ja tegu, mille eest kandidaat seda tiitlit väärib.

Oma arvamus saada palun 01. märtsiks 2014 meilitsi: mehis.astok@gmail.com või vallavalitsuse kantseleisse vallasekretär Jana Kangurile. Märksõnaks märgi: TEGIJA.

Samuti on võimalik avaldada oma arvamust nii Toila kui Voka Raamatukogudes.

Toila vallavolikogu Kultuuri- ja spordikomisjoni nimel

Mehis Astok

komisjoni esimees

Tel: 52 56504

Konstantin Päts 140

23. veebruaril möödub 140 aastat meie esimese presidendi sünnist. 

Kuna 1937. aastal valis tollane Voka Vallavolikogu ta Voka valla esimeseks aukodanikuks, siis on ehk seekord paslik taas kord meenutada Pätsi sidet Oruga ja meenutada tema viimaseid käike siia.

Ajal, mil Eesti Vabariigi Vabrikantide Ühingu poolt ostetud oru loss kingiti riigile riigipea suveresidentsiks, oli riigivanemaks Konstantin Päts. Lossi kordaseadmine toimus K. Pätsi juhtimisel. Ta ehtis lossi nagu oma pruuti, rääkisid lossi töötajad.

Lossis toimusid siis Eesti Variigi riigipea vastuvõtud. President veetis suviti iga oma vaba hetke Orul. Oli huvitatud ka meie valla (tollal Voka valla) käekäigust. Presidendi eestvedamisel ehitati Oru Kodumajanduskool, ta toetas ka Voka algkooli, mis asus Voka mõisas.

Presidendi eelviimane külaskäik Orule toimus 1940. aasta juulikuu esimestel päevadel, kui ta oli juba Ždanovi vang Kadrioru lossis.

See oli nagu jumalagajätu külaskäik. Presidenti saatis tema vanemkäsundusohvitser kolonel Grabbi. Presidendi autot jälgis RO ja NKVD auto. Enne Orule sõitmist tehti veel kõrvalepõige Lääne-Virumaale Rakke vallas olevasse Suur-Tammiku külla, kus ta külastas oma venda, kes oli Tammiku mõisa omanik.

Orul viibis president paar päeva, jalutas pargis ja ehituste juures, vestles inimestega. Viimasel päeval enne lahkumist kutsus ta oma kabinetti Orul olevate kõrgemate sõjaväelaste abikaasad ja oma minia – kokku neli naist. Sõbralik vestlus kestis üle paari tunni.

Veel korra tuli Päts, enne oma lahkumist presidendi kohalt, tagasi Orule. 

See oli päev, kui korraldati ametlik vastuvõtt punase Varese Moskva nukuvalitsusele. Vastuvõtul oli presidendi poolel ainult kolonel Grabbi.

Kui lossi tuli korraldus teha vastuvõtuks ettevalmistused, keeldus presidendi isiklik kokk Paluoja punastele toidu valmistamisest, võttis kepi ja läks parki jalutama.

Toidud vastuvõtuks toodi kiiruga Narvast.

Peale vastuvõttu sõitis president kohe Tallinna.

See oli presidendi viimane käik armsaks saanud Orule.

Olav Vallimäe

Osaliselt kasutatud Stockholmis 23.02.1974 ilmunud Eesti Päevalehe materjale

Kummalised anomaaliad Voka alevikus

Meil tegutseb üks salapärane tegelane, nähtamatu, kes saab hakkama inimmõistusele arusaamatute tegudega. Või on meie enda rahvas veidi kummaline? Otsustage ise!

Vahel on see olend mees, siis leiab aleviku vahelt meeste saapaid, teksapükse, sokke. Vahel kehastub ta naiseks ja loobib majade vahele oma aluspesu, seelikuid, sukkpükse. Siis ilmub ta välja terve meeskonnana ja demonstreerib oma kümneliikmelise kollektiivi lipse kogu rahvale.

Juhtub, et see kummitus kraamib oma kodu, siis leiab tee äärde loobitud nõudis, lammutatud kodutehnikat, kümmekond metallpanni plastmassist vart.

Aed on tal ka. Kasvatab köögivilja, näeb vaeva, teeb hoidiseid purki. Aga vanad hoidised tassib keldrist välja ja loobib – kuhu? Ikka aleviku vahele. Veel armastab ta ilukõrvitsaid ja mudel sama – ikka kõigile näitamiseks tänavatele.

Viimati kehastus see tegelane mutrikeerajaks. Kruvis prügimaja ukselt ära kümmekond mutrit. Ehk olid enda omad „pööningult“ ära kadunud, vaja asendust leida.

Ja liikuv on see anomaal. Tema jälgi on leidud Konju teelt, tiigi äärest, teeristilt. Tema lemmiktoit tundub olevat sardellid, neid ta armastab ja ülejäägi jätab külakoertele maiustamiseks.

Kummaline, et keegi pole näinud ringi liikumas püksteta, saabasteta olendeid, aga meie tänavatele need riided, saapad, nõud ju kuidagi saavad. On ju anomaalia!?

Äkki oled Sina seda tegelast näinud? Kui jah, siis anna teada lehe toimetajale.

Toila Perearst annab teada

TERVISEKESKUS OÜ

Ambulatoorium Pikk 87, Toila.

TELEFONIKONSULTATSIOON, REGISTREERUMINE VASTUVÕTULE, KODUVISIITIDE VASTUVÕTT : E-R tel 3369977.

VASTAB AUTOMAATVASTAJA, VÕIMALIK JÄTTA TEADE ÖÖPÄEVARINGSELT, SELLELE VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL. KAHJUKS POLE VASTUVÕTU AJAL VÕIMALIK TELEFONILE VASTATA. LOODAME MÕISTVAT SUHTUMIST.

NB ! VASTUVÕTUKS ON VAJALIK EELREGISTREERUMINE !!!

VÄLJASPOOL TÖÖAEGA, ERAKORRALISEL HAIGUSSEISUNDIL PÖÖRDUDA tel. 112. HEAD MEDITSIINILIST NÕU SAAB PEREARSTI NÕUANDETELEFONILT tel. 1220

ÜHA ENAM LEIAB RAKENDUST E-POSTI KASUTAMINE NÕUANNETEKS, KORDUSRETSEPTIDE TELLIMISEKS. VASTAMINE ESIMESEL VÕIMALUSEL, VAJADUSEL ÜLEHELISTAMINE TÄPSUSTAMIST VAJAVATES KÜSIMUSTES.

viru.tervisekeskus@gmail.com

Toila ambulatooriumi tööaeg:

E, N, R - 08:00 - 16:00

T - 10:00 - 18:00

K - 11:00 - 19:00

Arsti vastuvõtt:

E, R - 09:00 - 13:00 Dr. Dementjev

T - 13:30 - 17:30 Dr. Tsaturjan

K - 15:00 - 19:00 Dr. Bondar

N - 08:00 - 12:00 Dr. Dementjev

Õe vastuvõtt:

Natalja Anger või Jelena Aljajeva

E - 08:00 - 09:00 ja 13:00 - 16:00

T - 10:00 - 14:00

K - 11:00 - 15:00

N, R - 12:00 - 16:00

MIDA PEAB MEELES PIDAMA RAVIMITE HOIDMISEL KODUS?

Tundmatu ravim

Kõik tundmatud ravimid kotikestes, purkides, pabertuutudes ja lahtiselt karpides-sahtlites tuleb ära visata. Nendest pole mingit kasu, võtmisel nö igaks juhuks võib tekitada kasu asemel palju halba.

Tähtaja ületanud ravim

Pikemalt mõtlemata visake minema. Kehtib eelnevaga sama oht.

Uuendamine

Koduapteegi ravimite säilivusaja kontrollimist ja uuendamist peab teostama regulaarselt. Seda peab tegema 2-3 korda aastas, vähemalt külmade tulekul ja suve hakul.

Lapsed

Ravimid peavad olema lastele kättesaamatus kohas. Ravimid oma pilkupüüdvate purkide ja värvidega on väikelastele suureks ahvatluseks. Halvemate ja kõige halvemate tagajärgedega õnnetuste vältimiseks hoitagu neid lastele kättesaamatult!

Head tervist soovides

Toila pereõde Natalja Anger

Fakt on see, et noored soovivad kaasa rääkida

Selleks on kõige parem üritus kord aastas toimuv arutelu üritus „Osaluskohvik“, kus on noortel võimalus kohtuda erinevate otsustajatega (kohalikud ettevõtjad, poliitikud, noorsoopolitsei, noorsootöötajad jne). 

Osaluskohvikute eesmärk on tuua ühiste teemade ümber kokku väga erineva tausta ja kogemusega noored ning noortemeelsed, et panna paika, kuhu tulevikus liikuma peame! Üldkorraldaja on Eesti Noorteühenduste Liit (ENL), kuid igas maakonnas korraldavad seda kohalikud noortekogud, näiteks Ida-Virumaal korraldas seda Ida-Virumaa Noortekogu.

Mina, kui möödunud aastase Ida-Virumaa Osaluskohviku koordinaator leidsin, et vahelduseks võiks ürituse läbi viia kuskil mujal, mitte Jõhvi kontserdimajas nagu kahel eelmisel aastal. 

Nii otsustasingi ürituse läbi viia oma koolis, Toila Gümnaasiumis. Tundsin juba üritust korraldades, et see tuleb kindlasti üks väga vahva ning sisukas üritus. Mind aitasid nii enda kooli ÕOVst kui ka Ida-Virumaa Noortekogust kokku pandud meeskond. Kõige raskemad ülesanded olid ilmselt sponsoritele kirjutamine, otsustajatega ühendust võtmine ning noorte kohale saamine.

Otsustajaid oli väga lihtne üritusele kohale saada. Kõiki huvitas meie üritusel osalemine väga, seda oli näha, kui me nendega suhtlesime. Veidi jama oli noorte kohale saamisega, kuna mõned koolid ei taha oma õpilasi nii kergelt koolist ära lasta ning umbusaldasid meie üritust. Lõpuks saime kokku üle saja noorte ning noortemeelse kaasa mõtlema ning rääkima!

Üritusel oli kokku kuus teemat, neist üleriigilised: noorte seas töötuse vähendamine, noorte omaalgatuse suurendamine, ennetustöö sõltuvusainete tarbimise vähendamiseks ning koolivägivalla vastu võitlemine. Kaks teemat valisime ise oma äranägemise järgi juurde: minu tulevik – edukeskne või keskpärane ning Ida-Virumaa – potentsiaali ju on. Just selles viimases teemas tuli selgelt välja, et meie maakonna noored näevad Ida-Virumaal suuri võimalusi. Tegelikult ei oskagi öelda, millise teema juures arutelu kõige tulisemaks läks, kuna iga gruppi huvitas erinev teema ning igas lauas käidi välja vägagi arukaid ideid.

Arutelude vahepeal said noored muidugi head süüa ning nautida erinevaid noorte tehtud videosid, head muusikat, toredate inimeste seltskonda ning isegi tantsulist etteastet, mida kõik said kaasa teha.

Kokkuvõtte aruteludest saadetakse hiljem laiali koolidesse, noorsootöötajatele ning muidugi on see ka arenguplatvorm nii ENLile kui ka noortekogudele.

Elisabeth Purga

Tartu ja meie

9. klassi karjääriõpe lõppes teisel poolaastal ja preemiaks organiseeris õpetaja Stella Müsler meile õppekäigu Tartu Kutsehariduskeskusesse. Meie klassijuhataja tahtis aga ühe hoobiga mitut kärbest tabada ning suunas meie mõtted teatrirajale. Valutute vaidluste käigus sai paika kuupäev 29. november ja muusikalietendus “Grease”.

Ootamatult enne reisi selgus tõsiasi, et pool reisirahast tuleks meil ise tasuda, aga teatripilet oli juba isegi üsna kallis (17.60). Aga nagu ikka, kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Noortekeskus, eesotsas Merle Harjoga, tuli meile appi. Vastutasuks tegime meie õppekäigust lühifilmi, mille esimesed materjalid filmisime juba oma koduklassis. Lõviosa meie reisi eest tasus siiski Toila Gümnaasium, tänu direktori läbirääkimisoskustele saime tol päeval ka eriti varajase lõunasöögi osaliseks.

Teekonda alustasime peale teist koolitundi. Bussisõit oli lõbus, aga nii mõnigi (igaks juhuks nimesid ei maini) kirtsustas nina, sest Statoili peatust ei tulnud.

Jõudes Emajõe Ateenasse, sõitsime esimesena kutsehariduskeskusesse, seal võttis meid vastu koolitusjuht Ülle Antson. Algselt tutvustas ta meile natukene maja ning peale seda läksime sööklasse sööma. Toit maitses hästi ning see oli antud kooli õpilaste poolt valmistatud, teenindus oli väga sõbralik ja viisakas. Kui kõigil kõhud täis, saabus aeg ekskurreerima minna. Meile tutvustati koolis õpetatavaid erialasid ja erinevaid praktikaklasse. Keskus oli meie arvates väga moodne, uudne ja mahukas. Kooli saab tulla õppima peale gümnaasiumi, peale põhikooli ja ka HEV laste peale on mõeldud. Konkursisõel on tihe ja kõik soovijad õppima ei pääse. Kutsehariduskeskuse õppuritel on võimalus saada järgmisi toetusi: õppe-, eri-, koolilõuna toetus, sõidukulude hüvitamine jne. Räägiti sellest, et põhikooli baasil õppima tulnutest jääb nii mõnelgi koolitee pooleli, sest suurlinnatulede ( Eesti mastaabis) mõju on tugevam kui õpimotivatsioon. Erialadest meeldisid meile enam puutöö, ehitamise ning majutusteenindusega seonduv. Kellel tekkis huvi, leiate rohkem infot kooli koduleheküljelt. Tagasisidest selgus, meie klassis leidub õpilasi, kes loodavad enda haridusteed Tartu Kutsehariduskeskuses jätkata.

Peale õppekäiku läksime töötuppa, kus voltisime salvrätikutest erinevaid kujusid , see ei tundunud kõigile eriti huvitav, kuid elus võib sellest oskusest kasu olla. Lõpetades tegevuse töötoas, saime kätte kauaoodatud linnaloa. Parajaks tuli teha poolteist tundi, selle aja sees külastasime McDonalds-i “restorani”ning erinevaid kaubanduskeskusi. Keegi linnas ära ei eksinud ja kõik jõudsid kokkulepitud ajaks teatrisse.

Etendus oli meie arvates noortepärane, humoorikas ja huvitav, sündmustik tihe ja pingeline. Nii mõnigi suhtus muusikali eelarvamustega, kuid peale etendust jäid kõik sellega rahule. Peaosades olid seekord Meribel Müürsepp ja Priit Strandberg. Näitlejatöö oli hea, tantsud tempokad ja laulud lauldud hingega. Mõnusad meloodiad jäid tükiks ajaks kummitama.

Kokkuvõtteks võib öelda, et päev oli väga huvitav, õpilased ja õpetajad jäid elamusega kutsehariduskeskuses ja etendusega „Grease“ väga rahule, kuigi koju jõudsime juba teise kuupäeva hakul.

Õppisime ka seda, et elus tuleb igasuguseid olukordi ette, mis meist ei sõltu, kui aga oskad ja tahad, saad teiste abiga neid ületada, sest tegelikult on inimesed ilusad ja head.

Suur tänu Külli Guljavinile, Stella Müslerile, Maire Aulile, Merle Harjole, Marge Rõõmusele ja Katrin Kivimeistrile!

Toila Gümnaasiumi 9. klassi õpilased

Noor pildis

2014. aasta esimene Noored Pildis näitab ilmekalt seda kuis meie noored üksteist hoiavad. 

Kanada kirjanik Judith Skelton Grant ütles: „Sõbrad jooksevad üle tänava taldrikutäie värskelt küpsetatud pannkookidega. Sõbrad kutsuvad su vastsündinud kassipoegi vaatama. Sõbrad lõikavad sulle ajalehest huvitavat lugemist. Sõbrad jätavad sinu läveesisele õunakotte. Sõbrad roogivad lund ka sinupoolselt sõiduteelt. Sõbrad toovad sulle lehe, kui sa ise unustad. Sõbrad toidavad su kassi. Sõbrad on absoluutselt hädavajalikud!“

Pildil on noortebändi Spetcher trummari Arvo sünnipäevaüllatus jaanuarikuu alguses.

Tegus inimene, anna endast märku - TULE VABATAHTLIKUKS!

Kas teate, et neljandik Eesti elanikkonnast pühendab osa oma vabast ajast vabatahtlikule tegevusele, küsib karjäärivalikutele keskenduv internetiportaal Rajaleidja.

Möödunud aasta detsembrikuus noorte ja valla otsustajate vahel toimunud ühisel arutelul jäi kõlama mõte, et kõik vabatahtlikust tegevusest huvitatud võiks olla koondatud ühte Toila valla vabatahtlike kontakti-nimekirja kuhu võib e-posti ja/või telefoni vahendusel välja hõigata kutseid ja palveid tulla appi mingisugustes ettevõtmistes kaasa lööma, sündmustel abistama jne.

Voka Avatud Noortekeskus võtab eestvedaja ja infovahendaja rolli enda kanda ja kutsub tegusaid inimesi üles endast märku andma!

Milleks Sulle vabatahtlikutöö?

Vabatahtlik töö annab Sulle võimaluse järele proovida erinevaid tegevusi erinevates valdkondades! See aitab Sul tundma õppida iseennast – millised on sinu tugevad küljed, millised tegevused sulle sobivad.

Sul on võimalik teada saada, kas sa oled hea meeskonnatöötaja, suhtleja või hoopis liider.

Vabatahtlik tegevus on suurepärane võimalus leidmaks just seda eluvaldkonda, mis on Sulle sobiv ning millest võib saada tulevikus Sinu elukutse.

Kui Sul on juba töökoht olemas, siis läbi vabatahtliku tegevuse on sul võimalik rikastada oma vaba aega ning anda oma panus ühiskonna arengule ja heaolule. Tihti aitab vabatahtlik tegevus kaasa aktiivsele eluviisile ning võimaldab viibida värskes õhus. Näiteks kodutute koertega jalutamine, talgud või metsaistutamine.

Kui ka Sina oled inimene, keda paelub aktiivne osalemine ühiskondlikes tegevustes, anna endast märku e-posti aadressil noortekeskus@toila.ee või külasta noortekeskust, jättes oma kontaktandmed sinna.

Sedasi loodame koondada kõik vaba tahte alusel tegutseda soovivad inimesed ning edastame neile e-posti vahendusel meile laekunud abipalved, üleskutsed ja märgukirjad.

Lisaks, kui Sina leiad, et Sul läheb mingisuguse ettevõtmise tarvis (olgu see kultuuri- või spordiüritus, heakorratöö vmt) vabatahtlike abi vaja, kirjuta sel samal, ülal toodud aadressil. Viime kokku tegutsejad ja abistajad!

PAKKUMINE EI AEGU!

Merle Harjo

Voka Avatud Noortekeskus

Teade omastehooldajale!

19. veebruaril sõidame tutvuma Alutaguse Hooldekeskusega Mäetagusel.

Palun leia aega kaasa tulla!
Teata oma osavõtusoovist 12. veebruariks Kajale tel. 55547129

Tasuta õigusnõustamine abivajajatele Sillamäel 19. veebruaril

EESTI JURISTIDE LIIT

§ ÕIGUSAPTEEK SILLAMÄEL

19. veebruaril 2014.a. kell 11.00 - 15.00

 

SILLAMÄE LINNAVALITSUSES (Kesk 27, Sillamäe)

Tasuta õigusnõustamine abivajajatele!

Nõu antakse: notaritoimingute, perekonnaõiguse, lastele elatisrahade nõuete, pärimisõiguse, töölepingu seaduse, maksuõiguse, täitemenetluse, era- ja juriidiliste isikute pankrotimenetluse, kohtusse pöördumise, hagiavaldustele esitatavate nõuete, maksekäsukiirmenetluse, kohalike omavalitsuse ja riigiasutusega suhtlemise ja dokumentide vormistamise, tarbijakaitse ja sinna esitatavate kaebuste lahendamise, korteriühistute ja KÜ otsuste, maksuõiguse ja maksuvaidluste lahendamise, maa- ja omandiküsimuste, lepingu- ja võlaõiguse alal.

Oodatud on kõik abivajajad ning tagatud on nii eesti kui venekeelne tasuta õigusalane nõustamine.  

Eelregistreerimine pole vajalik. Teenindatakse elavas järjekorras.

Täpsemat infot § ÕIGUSAPTEEGI vastuvõtu korraldamise kohta saate Eesti Juristide Liidu kodulehelt www.juristideliit.ee või telefonidelt 6313002, 6314466.

Spordi- ja kultuurikeskuse uudised

Jalgpallitrennid lastele

Voka spordihoones reedel 17.00-18.30

laupäeval 14.00-15.30 pühapäeval 15.00-16.30 info Peeter Sööt 53068323 peeter.soot@toila.ee

Korvpallitrennid lastele

Voka spordihoones esmaspäev kuni reede

info poisid Andrus Lehismets 56661294 andrus.lehismets@gmail.com

info tüdrukud Ib Lamp 55518851

Suusatrennid lastele

Toila Gümnaasiumis

info Janek Vallimäe 56218132 janek.vallimae@mail.ee

Aikido lastele ja täiskasvanutele

Voka spordihoones

kolmapäeval 18.00-19.00 (lapsed) 19.00-20.00 (täiskasvanud) laupäeval 12.00-13.00 (täiskasvanud) 13.00-14.00 (lapsed) info Sergei Ermakov 55637377

Tantsutrennid lastele vanuses 5-7

Voka spordihoones

pühapäeval kell 11.00, juhendajad Radosti tantsutrupist, info Kaisa.Pukk@toila.ee , 5258417

Tule uisutama! Juba 1. veebruaril ka tasuta uisutund!

Voka tiigil on lumest lahtilükatud uisuplats!

Uiskude rent täiskasvanutele 2€, lastele 1€

Valgustatud uisuplats ja uisurent avatud E-R 12 – 21.00, L 12.00 – 18.00 P 12.00- 19.00

Rohkem infot: Peeter Sööt 530 68323

Laupäeval, 1.02 kell 13.00 kohtume Voka tiigil uisuplatsil, SEST uisutamise treener Leena Tukkija ootab kõiki, et õpetada õiget uisutamise tehnikat ja nippe!

NB! Kellel on kodus vanu uiske, suuski, mis ei leia kasutust? Tooge need spordihoonesse ja meie saame anda neid tasuta kasutada kõikidele soovijatele. Eriti on oodatud väikesed numbrid uisud lastele. 

 

Vana Baskini Teater tuleb Toilasse

Pilet eelmüügist ja koha peal 6€. Eelmüük avatud Toila ja Voka raamatukogudes.
Liigub tasuta teatribuss! Väljasõit Konjust 18.30, Vokast 18.40 ja lisaks vahepeatused.
Mõnusat teatrielamust!

Voka Kala 2014

MTÜ Pühajõe Forell korraldab 08.02.2014 Voka paisjärvel kalapüügivõistluse "Voka Kala 2014".
Ajakava:
Registreerimine kohapeal kell 9:00-10:25
Võistlusaeg 10:30-14:30
Autasustamine 15:00-15-30
Lõpp 15:30

Reeglid:
1. Võistlus toimub neljas klassis.
Mehed, naised, kohalik kalamees (NB: kohalik kalamees on Toila valla elanik) noored vanuses kuni 17 eluaastat (NB: noored võivad puurimisel kasutada ühe vanema abi)
2. Võistlusel läheb arvesse kaladena särg ja ahven. Võitjaks on püüdja, kes püüab kaaluliselt kõige rohkem kala. Kui kahel võistlejal on kalade kaal võrdne, siis loetakse mõlema võistleja kalad üle ja võitjaks tuleb see, kellel on koguseliselt rohkem kala.
3. Autasustatakse iga klassi kolme parimat ja eriauhind suurima kala püüdjale.
4. Mootori või elektripuuri kasutamine on keelatud.
5. Püügivahenditena võib kasutada kirptirku (möss).
6.Võistlejad võivad kasutada söödana tõuku või matõlli. Teised söödad on keelatud.
7. Võistleja enne võistluse algust jääle minna ei tohi.
8. Võistleja ei tohi anda ega vahetada kala teiste võistlejatega. Kalad, mis on püütud väljaspool võistlust ei lähe tulemuste arvestamisel arvesse.
9. Võistlejad viibivad jääl omal vastutusel.
10. Saades kätte kala ei või võistleja seda visata lumele ega jääle, vaid paneb selle kohe kotti. Kohtunikel on õigus kõik lumel vedelevad kalad ära korjata ja need kalad ei kajastu püüdja tulemuses.
11. Peale lõpusignaali kõlamist sulgeb võistleja kalakoti korraldajate käest saadud kaablivitsaga ja esitab kohtunikele kaalumiseks kinnise kalakoti.
12. Võistlejatel on keelatud kasutada telki.
13. Võistlejad võivad kasutada kahte ühesugust lippu aukude märgistamiseks, kust teine võistleja ei tohi püüda.
14. Kohtunikel on õigus teha muudatusi võistluse ajakavas ja formaadis.

Osavõtutasu 5 eurot.
Eelregistreerimine toimub kuni 06.02.2014.
Eelregistreerimisel kanda raha Mtü Pühajõe Forelli arveldusarvele: EE782200221050041238 Swedbank. Selgitusse märkida "Voka Kala 2014" ja võistleja nimi.
Kohapeal saab tasuda osavõtutasu ainult sularahas.
Palun kaasa võtta noortel õpilaspilet ja täiskasvanutel isikuttõendav dokument.

Osalejatele pakume teed, sooja suppi, ja head tuju !!!

INFO: Argo Kasemaa , Peeter Sööt
TEL: +372 53496101 TEL: +372 53068323

JÄÄ HÄÄL heliseb taas 1. märtsil Toilas

Jää Hääl tuli kaks aastat tagasi. Vaikselt, kuid kindlalt; jäiselt, kuid soojalt…

Tuli, et JÄÄda!

Käesoleva aasta märtsis ootame kõiki taas Toilasse! Seekord teeme peo koos Apelsiniga.

Kes eelmisel korral ei osalenud, kuid on sellest palju häid sõnu kuulnud, võib sirvida meie kroonikat selle kohta.

Teadmiseks aga, et:

Jää Hääl on Toilas toimuv talvine laulupidu kooride ja publiku osavõtul ning koostöös ühe Eesti tuntud ansambliga. Kõlavad mitmed talveteemalised tuntud koorilaulud, esimesel aastal Jää-ääre, teisel koorilauluks seatud lood Kukerpillide repertuaarist ning lisaks selleks sündmuseks spetsiaalselt loodud laulud. Laululaval toimuv pidu jätkub Apelsini kontsert-simmaniga Toila Gümnaasiumi ruumides.

Laulupäeva eesmärk on pakkuda kooridele omapärast kokkutulekuvõimalust talvisel perioodil ning luua koorimuusika varamusse uut loomingut.

Eelmisel kummalgi korral on osalenud 300 lauljat, kuulamas parajal arvul publikut ning koorimuusikavaramu on täienenud kuue uue imeilusa loo võrra.

Korraldajad: Toila vald ja MTÜ Kultuuriveski

Dirigendid: Hirvo Surva jt.

Vabariigi aastapäeva kontsert Voka rahvamajas

Agu Normaku mälestusvõistlused