Tartu ja meie

9. klassi karjääriõpe lõppes teisel poolaastal ja preemiaks organiseeris õpetaja Stella Müsler meile õppekäigu Tartu Kutsehariduskeskusesse. Meie klassijuhataja tahtis aga ühe hoobiga mitut kärbest tabada ning suunas meie mõtted teatrirajale. Valutute vaidluste käigus sai paika kuupäev 29. november ja muusikalietendus “Grease”.

Ootamatult enne reisi selgus tõsiasi, et pool reisirahast tuleks meil ise tasuda, aga teatripilet oli juba isegi üsna kallis (17.60). Aga nagu ikka, kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Noortekeskus, eesotsas Merle Harjoga, tuli meile appi. Vastutasuks tegime meie õppekäigust lühifilmi, mille esimesed materjalid filmisime juba oma koduklassis. Lõviosa meie reisi eest tasus siiski Toila Gümnaasium, tänu direktori läbirääkimisoskustele saime tol päeval ka eriti varajase lõunasöögi osaliseks.

Teekonda alustasime peale teist koolitundi. Bussisõit oli lõbus, aga nii mõnigi (igaks juhuks nimesid ei maini) kirtsustas nina, sest Statoili peatust ei tulnud.

Jõudes Emajõe Ateenasse, sõitsime esimesena kutsehariduskeskusesse, seal võttis meid vastu koolitusjuht Ülle Antson. Algselt tutvustas ta meile natukene maja ning peale seda läksime sööklasse sööma. Toit maitses hästi ning see oli antud kooli õpilaste poolt valmistatud, teenindus oli väga sõbralik ja viisakas. Kui kõigil kõhud täis, saabus aeg ekskurreerima minna. Meile tutvustati koolis õpetatavaid erialasid ja erinevaid praktikaklasse. Keskus oli meie arvates väga moodne, uudne ja mahukas. Kooli saab tulla õppima peale gümnaasiumi, peale põhikooli ja ka HEV laste peale on mõeldud. Konkursisõel on tihe ja kõik soovijad õppima ei pääse. Kutsehariduskeskuse õppuritel on võimalus saada järgmisi toetusi: õppe-, eri-, koolilõuna toetus, sõidukulude hüvitamine jne. Räägiti sellest, et põhikooli baasil õppima tulnutest jääb nii mõnelgi koolitee pooleli, sest suurlinnatulede ( Eesti mastaabis) mõju on tugevam kui õpimotivatsioon. Erialadest meeldisid meile enam puutöö, ehitamise ning majutusteenindusega seonduv. Kellel tekkis huvi, leiate rohkem infot kooli koduleheküljelt. Tagasisidest selgus, meie klassis leidub õpilasi, kes loodavad enda haridusteed Tartu Kutsehariduskeskuses jätkata.

Peale õppekäiku läksime töötuppa, kus voltisime salvrätikutest erinevaid kujusid , see ei tundunud kõigile eriti huvitav, kuid elus võib sellest oskusest kasu olla. Lõpetades tegevuse töötoas, saime kätte kauaoodatud linnaloa. Parajaks tuli teha poolteist tundi, selle aja sees külastasime McDonalds-i “restorani”ning erinevaid kaubanduskeskusi. Keegi linnas ära ei eksinud ja kõik jõudsid kokkulepitud ajaks teatrisse.

Etendus oli meie arvates noortepärane, humoorikas ja huvitav, sündmustik tihe ja pingeline. Nii mõnigi suhtus muusikali eelarvamustega, kuid peale etendust jäid kõik sellega rahule. Peaosades olid seekord Meribel Müürsepp ja Priit Strandberg. Näitlejatöö oli hea, tantsud tempokad ja laulud lauldud hingega. Mõnusad meloodiad jäid tükiks ajaks kummitama.

Kokkuvõtteks võib öelda, et päev oli väga huvitav, õpilased ja õpetajad jäid elamusega kutsehariduskeskuses ja etendusega „Grease“ väga rahule, kuigi koju jõudsime juba teise kuupäeva hakul.

Õppisime ka seda, et elus tuleb igasuguseid olukordi ette, mis meist ei sõltu, kui aga oskad ja tahad, saad teiste abiga neid ületada, sest tegelikult on inimesed ilusad ja head.

Suur tänu Külli Guljavinile, Stella Müslerile, Maire Aulile, Merle Harjole, Marge Rõõmusele ja Katrin Kivimeistrile!

Toila Gümnaasiumi 9. klassi õpilased