Meil
tegutseb üks salapärane tegelane, nähtamatu, kes saab hakkama
inimmõistusele arusaamatute tegudega. Või on meie enda rahvas veidi
kummaline? Otsustage ise!
Vahel
on see olend mees, siis leiab aleviku vahelt meeste saapaid,
teksapükse, sokke. Vahel kehastub ta naiseks ja loobib majade vahele
oma aluspesu, seelikuid, sukkpükse. Siis ilmub ta välja terve
meeskonnana ja demonstreerib oma kümneliikmelise kollektiivi lipse
kogu rahvale.
Juhtub,
et see kummitus kraamib oma kodu, siis leiab tee äärde loobitud
nõudis, lammutatud kodutehnikat, kümmekond metallpanni plastmassist
vart.
Aed
on tal ka. Kasvatab köögivilja, näeb vaeva, teeb hoidiseid purki.
Aga vanad hoidised tassib keldrist välja ja loobib – kuhu? Ikka
aleviku vahele. Veel armastab ta ilukõrvitsaid ja mudel sama –
ikka kõigile näitamiseks tänavatele.
Viimati
kehastus see tegelane mutrikeerajaks. Kruvis prügimaja ukselt ära
kümmekond mutrit. Ehk olid enda omad „pööningult“ ära
kadunud, vaja asendust leida.
Ja
liikuv on see anomaal. Tema jälgi on leidud Konju teelt, tiigi
äärest, teeristilt. Tema lemmiktoit tundub olevat sardellid, neid
ta armastab ja ülejäägi jätab külakoertele maiustamiseks.
Kummaline,
et keegi pole näinud ringi liikumas püksteta, saabasteta olendeid,
aga meie tänavatele need riided, saapad, nõud ju kuidagi saavad. On
ju anomaalia!?
Äkki
oled Sina seda tegelast näinud? Kui jah, siis anna teada lehe
toimetajale.
No comments:
Post a Comment