Detailplaneeringu kehtestamisest

Toila Vallavalitsuse 27.10.2014 korraldusega nr 210 „Toila aleviku aleviku Ranna tn 12 krundi detailplaneeringu kehtestamine” kehtestati Toila vallas Toila alevikus Ranna tn 12 kinnistu detailplaneering

Toila Vallavalitsuse 10.03.2014.a. korraldusega nr 47 „Toila vallas, Toila alevikus, Ranna tn 12 detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ algatati Toila vallas, Toila alevikus Ranna tn 12 kinnistu ja detailplaneering. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks on kinnitatud Toila Vallavalitsuse 24.03.2014.a. korraldusega nr 64. Detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamine ja avalik arutelu toimus 16.04.2014.a.Toila vallamajas Pikk tn 13a. Toila Vallavalitsus võttis 18.08.2014 korraldusega nr 165 vastu detailplaneeringu ja suunas avalikule väljapanekule. Avaliku väljapaneku käigus vastuväiteid ega ettepanekuid ei esitatud. Detailplaneering on kooskõlas Toila vallavolikogu 28.10.2005.a. määrusega nr 1 kehtestatud Toila valla üldplaneeringuga. OÜ AIT Projekti poolt koostatud detailplaneeringus on lahendatud Ranna tn 12 kinnistul ehitusõiguse määramine, uute hoonestusalade paiknemine, liikluskorraldus ja parkimine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, tehnovõrkude ja-rajatiste paiknemine ja ehitiste olulisemd arhitektuurinõuded.

Kehtestatud detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Toila Valla veebilehel.

Detailplaneeringu kehtestamisest

 

Toila Vallavalitsuse 27.10.2014 korraldusega nr 211 „Vahtra kinnistu detailplaneeringu kehtestamine” kehtestati Toila vallas Vaivina külas Vahtra kinnistu detailplaneering.

Toila Vallavalitsus algatas 30.10.2006 korraldusega nr 534 “Detailplaneeringu koostamise algatamine lihtsustatud korras” Toila vallas Vaivina külas Vahtra kinnistul (katastritunnus 80201:002:0081, reg nr 1827808, pindala 9598 m², maakasutuse sihtotstarve elamumaa) lihtsustatud korras detailplaneeringu koostamise. OÜ TGK GEO poolt koostatud detailplaneeringuga on lahendatud kinnistu jagamine kaheks eraldiseisvaks kinnistuks, hoonestusalad ja juurdepääsuteede paigutus. 23.04.2014 esitas kinnistu uus omanik avalduse planeeringu menetluse jätkamiseks ja muudatuste tegemiseks.

Detailplaneering on kooskõlas Toila vallavolikogu 28.10.2005.a. määrusega nr 1 kehtestatud Toila valla üldplaneeringuga.

Kehtestatud detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Toila Valla veebilehel.

2. advendil olete oodatud kontserdile Pühajõe kirikus

November

On hingedeaeg...

On hingedeaeg ...

Kuigi sügis on meid hellitanud ja päris külmad pole veel kohale jõudnud, on siiski hommikud juba pimedad ja õhtudki pikad ja nukravõitu. Nii väga tahaks rohkem valgus, päikest!

On hingedeaeg ...

Olen „küünlausku“ ja süütan kodus küünla igal õhtul.

Et endal oleks hubasem ja natuke mõeldes ka neile, kes mu tegemisi nüüd vaid pilvepiirilt jälgivad. Ma tean, et nad hoiavad mul silma peal. Ka siis, kui ma igapäevaselt neile ehk ei mõtlegi. Mõtlen siis, kui vaatan vanu fotosid ja meenutan aegu, kui nad kõik veel minu ümber oma tegemisi toimetasid. Mäletan neid tervete ja rõõmsatena.

Mitte kunagi ei vaata ma matusepilte. Õigupoolest polegi neid mu fotoalbumites mitte ühtegi. Ma tahan mäletada oma inimesi sellistena, nagu nad olid – elavad, rõõmsad, ilusad. Seepärast ei mõista ma ka neid inimesi, kes matustel fotoaparaatidel välkuda lasevad või hullem veel – lausa kaameraid suristavad. Kas nad tõesti tahavad seda kurba sündmust ikka ja jälle enda jaoks meelde tuletada!?

Aga eks inimesed on erinevad, jäägu igaühele oma.

On hingedeaeg ...

“Selleks, et puud suudaksid uuesti ellu ärgata, peavad nad pimedusest läbi minema ja külma käes näpistada saama“, on öelnud Mikk Sarv ja lisab, et Hingedepäev, aga ka mardi- ja kadripäev on aeg, mil tuleb hakata uskuma kevadesse. “Tuleb mõttes käia läbi elumerest ja leida ilusad eredad unistused ning lootused”.

Pikad, pimedad õhtud leiavad meid rohkem tubaste tegemiste ja toimetuste juurest. Tubasemaks läheb ka spordi- ja kultuurielu. Vihjeid erinevateks meelelahutusvõimalusteks leiab tänasest lehest kohe kuhjaga.

Peagi jõuab kätte ka jõulueelsete askelduste aeg. Jah, kaugel nad enam ongi – kahe kuu pärast on juba uus aastagi käes.

Soovin, et see aeg oleks teile rahulik ja hea! Et oleks aega vaadata enda sisse ja enda ümber ja jõulukingid teeme tänavu ise või ostame kohaliku väiketootja või naabrimemme käest!

Rahulikku hingedeaega!

Lea Rand

Kohtumine Toila raamatukogus Valdur Mikitaga

Kohtumine Toila raamatukogus paleotoitumise teemadel

"Paleo Toitumise" autor Ardi Ravalepik räägib oma teest paleoni, tervislikust toitumisest ja figuurisõbralikest retseptidest, mida kõike paleo pakub. Ardi võtab kaasa ka kasti oma raamatuid, mida saab siis koha peal signeeritult osta.
 
Palume registreeruda!

Jõulueelne õpituba omastehooldajatele

Spordiklubi FiniFit kutsub!

Toila pritsimaja oma teise sajandi alguses

Toila priitahtliku tuletõrjujate seltsi protokolliraamatust 1901-1918 võime lugeda järgmisi sissekandeid:

1902. aastal – peetakse nõu pritsisara ehitamise kohta. Selleks valitakse 6-liikmeline komisjon.

1903. aastal – pritsisara ehitamine lükatakse edasi raha vähesuse pärast, pealegi lubab Jüri Otto selleks oma ruumi kasutada. ... Arutatakse pritsimaja ehitamist. Ühed pooldavad suuremat, mis oleks 15 sülda pikka ja 5 sülda lai, teised väiksemat. Vaidlused jätkuvad ehitusplatsi ümber.

1904 – pritsimaja ehituseks hakkab lahti minema. Selle eelarveline maksumus ulatub 3000 rublani.

... Pritsimaja käiku andmise pidu koos söögilauaga määratakse 6. detsembrile. Meestele määratakse osavõtu maksuks 1 rubla, naistele 50 kopikat. Kutsed saadetakse Jõhvi, Konju ja Kannukale, kui sõprus- ja naaberühingutele, et need omad esindajad saadaksid.

Peale pritsimaja valmimist kandus seni Abram Simoni teatrimajas toimunud seltsitegevus samuti sinna. Üks osa tollest pritsimajast on praegune Toila seltsimaja, osa põles maha 1953-54. aastal.

Möödunud sajandi esimese poole seltsi- ja teatritegevus oli Toilas väga aktiivne. Sõjajärgsetel aastatel enam sellist hoogu sisse ei saadud. Vaheldusid kultuurimaja juhatajad, vaheldusid näiteringide juhid.

1958. aastal asus tollase Toila Maakultuurimaja direktorina tööla Maie Paumets ja kultuurielu sai uue hingamise. Näiteringi põhitugi oli alates 1956. aastast Teodor Eljas.

Selleks, et tähistada 110 aasta möödumist Toila pritsimaja ehitamisest ja praeguse seltsimaja remondijärgset taasavamist, korraldavad Toila raamatukogu ja Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskus kohvikõhtu, kus räägime maja ajaloost, sellega soetud inimestest ja vaatame vanu pilte.

Hingedeaja meeleolu aitavad muusikalise luulekavaga "Vaikus on kuldne" luua külalised Jõgevalt.

Kohtumiseni 5. detsembril 18.30 Toila seltsimajas!

Lea Rand

Foto:

Toila pritsijaoskond demonstreerimisel 4. augustil 1929.a.

Kuidas on möödunud esimene aasta Toila kultuurijuhina? Toimetaja küsimustele vastab Kaisa Pukk.

Möödunud aasta detsembris, kui olid kuu aega Toila vallas töötanud, siis ütlesid, et esimesed muljed on „väga head, positiivsed – uued toredad inimesed, huvitavad ideed ja nende teostamine.“

Kas praegu võid öelda sama või on aasta jooksul midagi muutunud?

„Tunded on siiani hästi värsked ja endiselt väga positiivsed. Lugesin just hetk tagasi uuesti läbi aasta tagasi Sulle antud intervjuu. Pean tõdema, et nõustun ka aasta hiljem oma põhimõtetega ja Toilaga seotud ootuste osas. Mitmed plaanid millest tookord ainult kirjutasin ja mõtisklesin on nüüd teoks saanud – Sadamajazz ja Toila seltsimaja renoveerimine. Huvitavad ideed leiavad imekombel ise tee minuni ja õnneks on mul selles osas vedanud ka andekate kolleegidega enda meeskonnast ja teistest Toila valla allasutustest. Kõik kokku olemegi üks suur meeskond. Aga samas julgen ka tunnistada, et aasta on piisavalt lühike aeg, et ennast kultuurijuhina veel veidi „rohelisena`` tunda kuid selle üle on hea meel, tunda, et Toila ja kogu kultuuriruum on suur ja mitmekesine, et selles veel palju avastada ja ideid teostada.“

Meie valla kultuurielu on üsna aktiivseks läinud. Millised sündmused on Sulle endale kõige rohkem rõõmu toonud või korraldajana rahuldust pakkunud?

„Kõige esimesena tuleb meelde Sadamajazz, sest see on veel värskelt mõtteis ja aktuaalne, kuna planeerime juba 2015. aasta suveks samuti sadamajazzi. Aga teine sündmus, mis meelde tuleb on eelmise aasta advendikontsert, kus esinesin koos Toila valla noortega enne Koit Toome kontserti. Ka käesoleva aasta advendikontserdi soojendajateks oleme planeerinud ikka Toila valla omad noored – tütarlasteansambel Päikesekillukesed, Anu Pungase juhendamisel. Aga korraldajana pakub mulle ikkagi enim rõõmu see, kui näen et meie ise, kõik kes me Toila vallas elame, oleme aktiivsed ja võtame sündmustest osa!“

Toila seltsimajas on remont vist selleks korraks valmis? Millised on plaanid selle majaga? Kas see jääb pigem selliseks ürituste korraldamise kohaks või saavad seda kasutada ka erinevad seltsid, seltsingud oma tegevuste läbiviimiseks?

„Mõned sisetööd on veel planeeritud, kuid minimaalselt – kaks teatrietendust „Kolm soovi“ ja „Minu esimene miljon“ on ju seal juba alles hiljuti etendatud. Taasavame ametlikult koostöös Toila raamatukoguga 5. detsembril ajaloolise salongiõhtuga, sest on põhjust tähistada suur numbrit – 110 aastat pritsimaja ajalugu. Toila seltsimaja on mõeldud kasutamiseks kõikidele seltsidele, seltsingutele kellel huvi ja soovi on, kontserdite, teatrietenduste, sünnipäevade ning erinevate sündmuste korraldamiseks.“

Millised on edasised plaanid seoses Toila valla rahvamajaga Vokas? Kuulda on, et sealgi peaksid uuel aastal remonditööd jätkuma?

„Voka rahvamaja (olmehoone) remondi tööde algusaeg on plaeeritud 2015. aasta esimesse poolde. Hetkel on ettevalmistusperiood ja hankedokumentide ettevalmistamine. Ehk saan aasta pärast jälle võrrelda intervjuusid ja tõdeda, et oleme suure sammu edasi liikunud.

Lisaks soovin ma tänada kõiki inimesi, kellega mul on olnud võimalus töötada ühes meeskonnas ja ka kõiki neid, kes on erinevatest kultuuri- ja spordisündmustest aktiivselt osa võtnud.“

Tänan!

Noored pildis

Sügisesel koolivaheajal toimusid Voka Avatud Noortekeskuses mitmed vahvad tegevused. Sealhulgas külastasid noortekeskust Ida-Virumaa Rajaleidja keskuse kaudu kaks kohalikku ettevõtjat – Katja Loide ja Tia Ruutopõld. Noortel avanes võimalus tutvuda ettevõtluse ja ettevõtlikkusega ning valmistada üheskoos tervislikku ja maitsvat maapähklivõid. 

 

Toila Perearstikeskuse info

Alates 1. oktoobrist 2014 osutab üldarsti abi Toilas perearst Juta Kogan

Telefon +372 336 9977

E-post: merimed@gmail.com

Aadress Pikk 87, 41702 Toila

Vastuvõtt

	Perearst Juta Kogan	Pereõe iseseisev vastuvõtt
Esmaspäev	09.00 - 13.00	13.00 - 17.00
Teisipäev	09.00 - 13.00	13.00 - 17.00
Kolmapäev	14.00 - 18.00	09.00 - 14.00
Neljapäev	13.00 - 17.00	09.00 - 13.00
Reede	09.00 - 13.00	13.00 - 16.00

Näitused Toila vallamajas ja raamatukogus

Karel Kraviku fotonäitus „Viru kaevanduse viimane toodang“

2013. aasta juunikuus suleti taas üks põlevkivikaevandus Ida-Virumaal, see
kord oli tegu Viru kaevandusega. Sealt oli päevavalgele toodud 80,5 miljonit tonni „pruuni kulda". Varud ammendusid, nii nagu ka veel täiesti töökorras köistee, allmaaraudtee ja tehnika sobinuks juba muuseumieksponaatideks.
Karel on Ida-Virumaa Fotoprojekti eestvedaja.
Karel tõdeb, et tema eesmärk on viia oma piltide vaatajad hetkeks mugavustsoonist välja, kohtadesse, kuhu nad niisama tõenäoliselt ei satu, kohtadesse, mis näitavad meile seda, mida on vaja meie igapäevaseks toimimiseks, kuid sellegi poolest ei ole osad meie igapäevasest ümbruskonnast.
Näitus on avatud vallamaja fuajees kuni 20. novembrini.

Kuni jõuludeni on Toila raamatukogus ja vallamajas üleval üks põnev ja kirev näitusmüük.

„Triipudes on võlu“, kus oma loomingut tutvustab Mari Ronk.

Näitusel on näha rõõmsavärvilised kaltsuvaibad ja lapitekid.

Maria ise ütleb, et kaltsuvaipade juurde jõudis ta läbi rahvariiete. Kui rahvariide seeliku kudumine on pikk ja aeganõudev, siis kaltsuvaibad edenevad hoopis jõudsamalt - paar tundi tööd ja silmnähtav tulemus on olemas.
Kaltsuvaiba kudumine ja ka lapiteki õmblemine on loominguline tegevus, Maria naudib mustrite väljamõtlemist ja kokkusättimist. Põnevaid mustreid leiab ka raamatutest ja Internetist. Paljud vaibad sünnivad konkreetsele inimesele või kohale mõeldes.
Näiteks kudus Maria ühe väga rõõmsa triibuvaiba just Toila raamatukogu lastenurga jaoks.

Materjali hankimisel on abiks sõbrad ja tuttavad, kes kõik oma vanad T-särgid ja muud trikotaažesemed Mariale viivad. Maria hindab taaskasutust. Kui sobivas värvis materjali pole, siis saab ju alati ise värvida just täpselt seda värvi, mis parajasti tarvis on.

Kui kellelgi huvi tekkis, siis võib julgesti Mariaga ühendust võtta. Saate just täpselt sellise vaiba, nagu teie koju kõige paremini sobib.
Maria telefon on 53459456

Lea Rand

Toila Gümnaasiumi 4. klassi saiateemaline luuletus võitis Eesti Pagari korraldatud luulekonkursi!

Kokku laekus Eesti Pagari luulekonkursile "Perenaise riimid ritta" umbes 500 tööd, millest võitjateks tunnistati viis, nende hulgas ka meie laste luuletus. Auhinnaks on ekskursioon Eesti Pagari Paide tehasesse.

Perenaise sai

Eesti põllul kasvab nisu -
see on meie saia sisu.
Pagar saiad valmis teeb,
autojuht need poodi veab.
Ema saia koju toob -
perenaine õige mõnu loob.
Kellel' maitseb kohev sai,
perenaisele teeb pai.
Sooja saia mekin ma
moosiga ja moosita.
Mõni saial' lisab mett,
piima asemel joob vett.
Sõin nii palju, ei saan'dki aru...
Kuhu kadus saiavaru?
Perenaise sai on parim,
poes just selle välja valin.
Kohe mitu ostan ma,
ruttu see ju otsa saab.
Maitsev, helekollane - suvepäik'se sarnane...
Meie kõik siin sööme saia,
oleme ju saiamaiad.

4. klass on tänulik õpetaja Maire Aulile, kes meie poseerimised ära kannatas ja meid kenasti pildile sai.

Õppeaasta algus Naksitrallides

Teadmistekuu esimesel päeval tervitasid Muhv, Kingpool ja Sammalhabe taaskord vanu tuttavaid ja tutvustasid uusi väikseid ja suuri. Sõimelapsi lisandus nimekirja 9 ja aialapsi 2. Rõõmustab, et taas on õpetajate rivis endised naksitrallid – Kristel Mark ja Maire Lehismets. Septembri keskpaik tõi Naksitrallide 38 aastase maja jaoks kaasa olulised hoone soojustamistööd. See tähendab meie jaoks, et pool laste jaoks turvalisest õuealast on pikaks ajaks ehitustööde toimetamise piirkonnaks ja mitte mängupaigaks.

Ja septembri rõõmud segunesid paraku igapäevaselt mitte just meeldivate ja pikaajalisteks kujunevate ootamatustega... Tänu igaühe pingutusele, abivalmidusele ja töökusele said ühiselt „rasked ajad“ ületatud. Õpetajate päevaks said lapsed „suurtelt“ traditsioonilise kingituse – etenduse „Mõmmi ja aabitsa“ ainetel. Vallamaja külaliste alpikannikorv rõõmustab oma õiterohkusega kõiki praegugi veel. Pidupäeva teine pool möödus töötajatel Toila SPA mängudetoas mängulusti ja -hasardiga ja kohvilauas pidupäevamaiustustusi nautides. Ühist puhkehetke aitasid väärtustada härraste Eriku ja Raino ajatud laulud. Tänu AS Toila Spa ja AS Voka Masin ning lapsevanematele, kelle abil õpetajate päev teoks sai!

2014.-2015. õppeaasta teemaks on „Tervelt ja ohutult“ ja eesmärgiks, et laps oskaks märgata riske ja ohte enda lähiümbruses ja turvaliselt käituda. Koostööpartneriteks ja ühtlasi eeskujuks on iga täiskasvanu. On toimunud töötajate tulekahjuõppus ja ühine evakuatsiooniharjutus. Esimeste lasteaeda külastanud ametimeestega politsei- ja päästeametist on juba edasised koostööalased kokkulepped tehtud.

Sel õppeaastal saavad 5-7 aastased lapsed rahvatantsuoskusi õpetaja Helle Astoki ja ujumisoskusi treener Natalja Vossi juhendamisel. Spordihoones õpivad 4-7 aastased lapsed treener Andrus Lehismetsa lõbusate mängude abil hulgaliselt tähelepanelikkust. Mitmekordsed riietumisprotseduurid aga aitavad kaasa eneseteenindamisharjumuste kinnistumisele. Oktoobris tööd alustanud muusikaõpetaja Elda Käär peab laste individuaalsete lauluoskuste arendamise kõrval plaani panna töötajaskondki laulma. Emadepäevaks tahaks kogu lasteaiaperega Voka olmehoone suure saali lavale jõuda.

 

Sellest sügisest täidab lasteaia ettevõtlikkuskoordinaatori ülesandeid õpetaja Berit Paun. Tugeva tahte, oskusliku planeerimise ja tubli töö abil loodame saavutada Ettevõtliku lasteaia hõbetaseme juba 2015. aasta sügiseks. Entusiastlikud algatused on teretulnud, sest need haaravad endaga kaasamõtlejaid, tegutseda tahtjaid ja nõnda saab sillutatud tee eesmärkide täitmiseks ja edasiarenguks. Rühmakoosolekud näitasid, et lapsevanem tunneb huvi oma lapse hea käekäigu vastu, soovib aidata, soovib tagasisidet. Kindlasti õnnestuvad plaanid, mis tehtud koos lastevanematega ja/või nende esindajatega. Hoolekogu koosseis selleks õppeaastaks on kinnitatud, esimene prooviülesanne õpetajate päeva töövahetuse organiseerimisel ja läbiviimisel edukalt läbitud.

Lapsed on jõudnud oma taimekastidest koristatud saagi tervislikuks salatiks vormistada; leivanädalal meisterdati jõukohaseid küpsetisi, millest kodusedki osa said; koguperematkal tutvuti Voka metsas oleva discolfi rajaga ja staadionil harjutati Andruse õpetussõnade järgi diskide lennutamisvõtteid; sügiskompositsioonid pakkusid silmarõõmu ja lennukaid ideid ning fotokonkurss kodukandi võludest ja valudest andis teatepulga sügisele üle.

Traditsioonilise „Jõuluootuse“ lahtiste uste päeva teeme sel aastal II advendil 7. detsembril. Ettevalmistused juba käivad. Kindlasti ei paku lasteaiaõu ja maja välimus veel külalisele silmarõõmu, kuid lubame, et toasoojas ootab teid lahke pererahvas, piparkoogilõhn, põnevad töötoad ja palju, palju muudki.

Seniks nautigem hingedeaja küünlasära ja novembrikuu sanditamisi!

Julie Laur

direktor

Fotod: Urve Niisuke

Haridusfestival 2014

16. oktoobril käisid 9. ja 11. klassi õpilased Kohtla–Järvel, kus toimus Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži poolt korraldatud Haridusfestival. Tänu õpetaja Aia kiirele reageerimisele saime kasutada Haridusfestivalile sõiduks Virumaa Kolledži poolt tellitud bussi, meile oli abiks festivali üks korraldajaist Küllike Kullerkupp.

Juba kolledžisse sisse astudes oli näha palju külastajaid. Ettevõtete ja haridusasutuste boksid olid mitme korruse ja hoone peale ära jaotatud. Meie kooli õpilased hakkasid kiirelt ajakava vaatama, et jõuaks eelregistreeritud töötubadesse. Kui töötubade vahele tekkis väike ajapaus, sai korruselt korrusele käia, erinevate inimestega kohtuda ja nende ettevõtetest ning asutustest lähemalt kuulda.

Tegevusi oli rohkesti: sai ennast testida erinevatel aladel – karjäär, tervis, oli ka haistmistest, keemiakatsed, sai proovida värvimistehnikaid, arvutitega möllata, ise paar võileivakest hamba alla teha jpm. Algul tekkis hirm, et ei jõuagi kõike näha ja uurida, aga õnneks töötubade vaheline aeg võimaldas seda.
Töötoad olid väga inspireerivad ja loomingulised. Suured lemmikud meie noorte seas olid "Kuidas saada õnnelikuks?" ja "Kuidas teha elus paremaid otsuseid?" Meiega kaasas olev karjääri- ja muusikaõpetaja Stella Müsleri lemmikuks oli Tiina Saar-Veelmaa töötuba, kus räägiti teemal "Y põlvkond hariduses ja tööl – võlud ja valud". Seal selgitati praeguse noore põlvkonna soove, vajadusi ning ootusi tuleviku suhtes. Kõik, kes töötubadesse registreerisid, igavust ei tundnud.
Pärast üritust olime kõik rõõmsad ja väga rahul. Oskame nüüd paremini oma tulevikku planeerida, langetada otsuseid, teha valikuid – nende teadmistega oleme targemad ja mõtleme rohkem ning sügavamalt oma tulevikule.

9. klassi mõtted pani kirja Lilian Männi

Foto: Karis Karindi

Rohkem fotosid vaata TG kodulehelt