Puulehtede vedu

Abistame puulehtede äraveoga  elanikke, kelle kruntidel/ puhastusalal kasvab palju põlispuid ning kellel puuduvad võimalused lehtede komposteerimiseks.
 
 
Puulehed viiakse tasuta ära ainult alljärgnevatel tingimustel:
- lehed on pandud kuni 150 L kottidesse;
- lehekottides on ainult puulehed. Olmejäätmete, okste jm aiaprahiga kotte ära ei viida
- lehekotid on veopäevadeks tõstetud tänavapoolsele haljasribale, autoga ligipääsetavasse kohta.




Veopäevad on  26. oktoober, 2. november ja 9. november.
 
Registreerimine   http://goo.gl/forms/IZzHJ6tjZH
või telefonidel  518 2845; 336 9620.
 
Lisainfo:  Piret Aller, tel 518 2845

Oktoober

Alburahva teater tuleb jälle külla!

Rahuliku kortermaja tülid ja rõõmud. Kuid mis saab siis, kui õhtuhämaruses saabuvad kahtlased võõrad? Kas inimesed üldse aimavad ohtu või peab nende turvalisuse eest seisma hakkama keegi kolmas? Kas teate, mis teie trepikojas öösel toimub?
Romantikasugemetega, kriminaalseks kiskuv lugu kahes vaatuses ühe vaheajaga.

Avatud on ka teatrikohvik! Magusad ja soolased suupisted ning kohv, tee! Arveldame sularahas!
Pilet 5€. Piletid müügil Toila ja Voka raamatukogudes ja 1 tund enne etenduse algust Toila seltsimajas.

Igal oma saatus

Toila raamatukogu Kella Kuue Kohtumiste Klubi ansamblil on küpsemas uus muusika- ja luulekava, mis seekord on veidi mõtlikum ja sissepoole vaatavam, kui eelmine "vanatüdrukute" kava. Loeme ja laulame Anneli Lambi uuest luulekogust "Igal oma saatus".
Võtke kaasa sularaha – kohapeal on võimalik osta Anneli luulekogu ja avatud on ka luulekohvik.
Olete oodatud veetma ühte hingedeaja õhtut koos luule ja muusikaga! Sissepääs prii!

Sõpruskohtumine korvpallis TOILA vs RIIGIKOGU

Isadepäev Voka rahvamajas

Tuuritavad kirjanikud

Juba mitmel aastal, tavaliselt sügiseti, tuuritavad kirjanikud ja kirjandusinimesed mööda Eestimaad, et rääkida oma loomingust ja kirjanduselust üldse. Seekord on hea meel tuuritajaid võõrustada ka Toilas. 

Külla tulevad kirjanik ja tõlkija Indrek Koff; muusik ja laulusõnade kirjutaja Mait Vaik, kelle sõnadele on loodud 150 laulu, nende hulgas näiteks ka "1905" ja "Ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head". Alates 2002. aastast tänaseni tegutseb Mait Vaik ansamblis Sõpruse Puiestee, olles ansambli enamiku tekstide autor, kirjutades ka heliloomingut; kirjanik Olavi Ruitlane, kellelt ilmus alles hiljuti uus raamat "Vee peal", lugemiselamusi on pakkunud ka tema "Kroonu", "Naine", "Eesti Edulood" jt.; lugemissoovitusi jagab kirjanduskriitik, Eesti Rahvusraamatukogu eesti kirjanduse referent Maire Liivamets, kelle põhieesmärk, ausalt öeldes lausa missioon, on ärgitada eestlasi lugema EESTI KIRJANDUST. 

Soovitan lugeda Liivametsa lugemisi Rahvusraamatukogu kodulehelt http://www.nlib.ee/liivametsa-lugemised/
Tõotab tulla kirev õhtu! Sissepääs prii!

Jüri Lina loeng ja raamatu esitlus

Valge Tähekiir ootab suuri ja väikeseid sõpru!

Marko Kaldur räägib ja näitab pilte nii raamatu "VALGE TÄHEKIIRE SEIKLUSED" saamisloost, peategelase Tähekiire elust ja seiklustest kui ka samojeedi koertest ning nende päritolust, tõust, tegemistest. 

Kohal on ka ehtne samojeedi koer Valge Tähekiir isiklikult ning teda saab katsuda, sügada ja paitada ka.
 

Samas on võimalik soodsate "kelgukoera-sõbrahindadega" osta raamatuid "Valge Tähekiire seiklused" koos peategelase käpajälje ning autori pühendusega. Raamatu hind on 20 eurot.
 

Soovitud "käpajälje"-raamatute arv tuleks eelnevalt kokku leppida. Selleks palume soovijatel nädal enne kohtumise toimumist helistada tel. 33 69 551 või kirjutada lea.rand65@gmail.com.
 

Armsad väiksed sõbrad – võtke emad-isad, vanaemad-vanaisad kaasa ja kohtume raamatukogus!

Qigong ja shindo Toila seltsimajas

Vallavolikogus

30. septembri vallavolikogu

otsustas algatada Toila valla arengukava 2014-2020 ja eelarvestrateegia 2015-2018 muutmise.

Toila vallavalitsusel tuleb informeerida avalikkust arengukava muutmise algatamisest.

Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Pagulasteemal mõtiskledes

Mõtiskluse ajendiks sai 12. septembril ajalehes Põhjarannik rubriik „Nädala kujud“, kus koos progressiivsete Jõhvi ja Mäetaguse valdadega sai äramainimist ka Toila vald, sedapuhku kahjuks mitte just kõige paremast küljest.

Kuid nagu ütles kunagi Agu Sihvka, et asi arusaadav oleks, tuleb kõik südamelt ausalt ära rääkida.

Mõtisklen vallavanemana, kaasamata teisi ametnikke, vallavalitsust ja volikogu, arvestusega, et kõigil on võimalus sellel teemal kaasa rääkida, arvamust avaldada, kas siis üksikult või kollektiivselt.

Pagulasteema jõudis riiki intensiivselt peale seda, kui Euroopa Liidu lõunaosariigid pagulasküsimusega ummikusse jooksid.

Kuidas ja mis toimub, sellest kuuleb igal hommikul esimese asjana kui raadio lahti teed nii uudistes, lisaks ka ajalehetutvustustes ja sedaviisi päevast päeva.

Kuidas kohapeal asi juba sisulisema käigu sai, sellel tuleks pisut pikemalt peatuda.

Tänavu juulis alustasid ministrid Tsahkna ja Pevkur vabariigis ringreisi, et kohtuda omavalitsusjuhtidega ja rääkida pagulasteemaga seonduvast.

Esimene kohtumine toimus 21. juulil Ida-Virumaal Jõhvi Kontserdimajas. Seda kajastas nii telemeedia kui ajakirjandus. Eks propagandaüritused on enam vähem kõik ühte nägu – selgitavad, rahustavad, lubavad ...

Tõsi, üks seik, mis jäi kõlama kohtumisel ja vahest ehk üllataski, oli, et antud probleemi lahendavad omavalitsused rangelt vabatahtlikkuse alusel.

Mõni aeg hiljem järgnes sellele kohtumisele Sotsiaalministeeriumi küsitlus kõigile vabariigi omavalitsustele võimekuse ja võimaluste kohta pagulaste vastuvõtmise osas, tähtaeg vastamiseks 9. september. Eeldavalt võis seda lugeda riigipoolseks testiks, et edasi liikuda ja järeldusi teha, täpselt milliseid, on seni teadmata.

212 omavalitsusest vastas küsitlusele 77. Nendest 70 ei leidnud võimalust ja seitse oleksid põhimõtteliselt nõus pagulasi vastu võtma. Pooled vastanuist teatasid, et küsimus läheb arutamisele volikogus.

Ajaleht Postimees on avaldanud kaardimaterjali vastamiste kohta 14. septembril.

Ida-Virumaa 19 omavalitsusest vastasid Sotsiaalministeeriumi küsitlusele seitse, viis eitavalt ja kaks jaatavalt – Jõhvi ja Mäetaguse.

Tõsi, kirjas seisab nii, tsiteerin - „Jõhvi vald on suuteline abisatama ja majutama 2 kuni 3 peret (eelistatavalt kristlikud pered). Valla omanduses on mõned eluruumid (korterid), mis ei ole tänasel hetkel elamiskõlblikud ning vajavad kapitaalremonti.

Mäetaguse vald on võimeline vastu võtma ühe pagulaspere ning leidma pere jaoks elamispinna (elamispind vajab eelnevalt remonti) juhul kui riik toetab.“

Toon veel Narva linnavalitsuse vastuse sotsiaalministeeriumile: „Narva linnal puuduvad pagulaste paigutamiseks sobivad munitsipaaleluruumid. Pagulaste vastuvõtmine võib tuua kaasa olukorra ägenemise piiritsoonis, mille tõttu Narva linnavalitsus ei pea Narva linna sobivaks kohaks pagulaste paigutamiseks.“

Toila vallavalitsus arutas pagulasteemat väljaspool istungi protokolli ja pidas paremaks sedapuhku üldse mitte vastata.

Siinkohal tahaksin esitada õiendi samas 12. septembril ilmunud Põhjaranniku rubriigi „Nädala kujud” osas. Muide, samas ajalehes andis endine MTÜ Eesti Pagulasabi juht Kristina Kallas pagulasolukorrale hinnangu, kus nentis teatavat segadust nii selgitamise kui ka arusaamise osas.

Kuna arutelu vallavalitsuses ei olnud protokolliga fikseeritud, siis tähtaja liginedes vastasin vallavanemana ministeeriumi poolt küsitule, et „Toila vallal puuduvad pagulaste vastuvõtuks võimalused ja tahe”.

Põhjarannik avaldas arvamust Toila osas, tsiteerin – „Kui Toila valla loosungiks on „Aasta läbi avatud”, siis vallavõimude vastus, et neil puudub tahe sõjapõgenike vastuvõtuks, teeb selle lause üsna õõnsaks.“

Mis nüüd puutub Põhjaranniku poolt puudulikult tsiteeritud valla tunnuslausesse, siis soovin täpsustada, et tunnuslause „Toila vald – aasta läbi avatud”, on registreeritud kaubamärgitunnistusena Eesti Vabariigi Patendiametis 11. juulil 2006. aastal, kehtivusega kümme aastat ja mõeldud kõikidele Toila valla külalistele, kes peavad kalliks ja austavad kogukonna traditsioone, külalislahkust. Kes on valinud Toila valla puhkuse ja loodusidülli nautimiseks.

Tagasi tulles alguse juurde, on pagulaste, toonitan, pagulaste vastuvõtt vabatahtlik. Täna ei ole selge, kes on kes, kas on nad sõjapõgenikud või majanduspagulased? Nii kaua, kui selles asjas ei suuda selgust pakkuda kas kõrgetel ja vähemkõrgetel kohtadel olevad ametnikud, ei saa panna kogukonda võta või jäta fakti ette, pigem tuleb hoiduda pea ees tulle tormamise eest.

Loomulikult ei välista see võimalust soove üles näidata vabatahtlikkuse alusel ja osas.

Olen südame pealt ära rääkinud ja siinkohal lõpetan.

Soovin kõigile ilusat sügist!

Austusega, Tiit Kuusmik

vallavanem

Toila valla I poolaasta õiguskorra ülevaade

Toila vallas möödus suvi rahulikult. Kõige enam kardeti rannahooajaga kaasnevaid parkimisprobleeme Oru pargis ja alevikus üldiselt. Koostöös kohaliku omavalitsusega olid välja töötatud bännerid, mille eesmärgiks oli ennetada võimalikku vale parkimist. Sarnaseid bännereid oli näha ka Kauksi piirkonnas, kuna ka seal esineb suvisel ajal probleeme parkimisega. Jahe suvi ja ennetustöö tingisid selle, et parkimisprobleeme oli piirkonnas tunduvalt vähem.

Väärtegusid registreeriti Toila vallas võrreldes 2014. aasta esimese poolaastaga 54 juhtumit vähem. Aasta esimeses pooles registreeriti alaealiste poolt toimepandud väärtegusid viis, mis olid toime pandud seoses alkoholiseaduse rikkumistega ning liiklusseaduse rikkumisega.

 

Parkimisalaseid rikkumisi oli selle aasta esimese kuue kuu jooksul rikutud viiel korral, mis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on kaks korda vähem. Siinkohal on oluline rõhutada, et Toila vald kasutas eelmisel aastal menetlusteenistuse teenust, kes enamus osas tegeles parkimisprobleemidega.

Toila valla territooriumil rikuti liiklusseadust 93 korral, mis on võrreldes 2014. aasta esimese poolega 54 juhtumit vähem. Rikkumised on registreeritud terve Toila valla territooriumil, mille alla kuulub osa Tallinn-Narva maanteest, kus ületatakse kiirusepiiranguid. Samuti on Toila valla territooriumil registreeritud üks liiklusõnnetus, milles sai vigastada kolm inimest. Liiklusõnnetus toimus Tallinn-Narva maanteel.

 

Kasvanud on karistusseadustiku rikkumiste arv. Registreeritud on kuus juhtumit, sealhulgas pisivargusi kolm. Positiivne on see, et alkoholiseadust rikuti sel aastal vähem kui eelmisel, kuid kahjuks ei saa sama tõdeda liikluskindlustus seaduse kohta, mida jätkuvalt rikutakse.

 

2015. aasta esimese kuue kuu jooksul registreeriti kuritegusid viie võrra vähem kui seda oli 2014. aasta esimesel poolaastal. Alaealiste poolt ei ole Toila vallas toime pandud kuritegusid registreeritud ühtegi.

Peamised registreeritud kuriteoliigid on varavastased, isikuvastased ning liiklusalased kuriteod. Võrreldes 2014. aastaga on varavastased kuriteod langenud 40% võrra, viiel korral oli toime pandud vargusi, mille kahjusummad ületasid 200 eurot. Isikuvastaste kuritegude arv on langenud 50%, kokku oli registreeritud kaks juhtumit. Liikluskuritegude arv on langenud 33% võrra. Kahel korral jäid vahele sõidukijuhid joobeseisundis.

Selleks, et ka järgnevate kuude jooksul püsiks Toila vallas kuritegevuse protsent madal, tuleks silma peal hoida enda ja naabrite varal ja kindlasti teada anda kahtlaste isikute liikumisest piirkonnas ning joobekahtlusega sõidukijuhtidest telefonil 112.

Anna Tihhomirova

piirkonnapolitseinik

Jõhvi-Iisaku konstaablijaoskond

Uusimatest teadusuuringutest meie tervise parandamiseks

Foto: http://www.telegram.ee

Jüri Lina on eesti kirjanik, publitsist, muusikaprodutsent, filmirežissöör ja kultuuritegelane. Teda köidavad eksistentsialistlikud küsimused, esoteerilised mõistatused ja vaimsuse kriisi põhjused, salapärased nähtused ning salaseltside tegevus, sealhulgas vabamüürlased ja illuminaadid. Peavoolu meediumid on teda nimetanud vandenõuteoreetikuks.

1. novembril on Jüri Lina fännidel rõõmupäev – aastate eest oma mõtete pärast KGB-ga tülli läinud ja seejärel 1979. aastal Rootsi emigreerunud mees on Toila seltsimajas, et tutvustada oma menuraamatu "Varjatud tervisevalem" uut, neljandat, täiendatud trükki.

Raamat räägib uusimatest teadusuuringutest meie tervise parandamiseks, mis millegipärast on maha vaikitud. Juttu tuleb vapustavatest uuringuist, mis selgelt näitavad, et oluliste vitamiinide annuste suurendamisel võib päästa inimelusid, kergendada haigete seisundit ja koguni paljudest eluohtlikest haigustest terveks ravida (näiteks teetanus, kuigi ametlikult on see ravimatu). 

Läkaköhast, tuberkuloosist ja hepatiidist on lihtne lahti saada, nagu selgub arstiteadlaste uuringuist, mida aga ei taheta teistele arstidele edasi rääkida. Üks USA arst, keda lektor päeva jooksul korduvalt osundab, pole kuidagi suutnud sellest aru saada: ”Uurimused on olemas, järeldused on lihtsad, võiks päästa hulga inimelusid, aga millegipärast seda ei tehta!?”

Samal ajal nenditakse uurimustes, et enamik inimesi kannatab vitamiinide ja mineraalide vaeguse käes, sest tööstuslikes toiduainetes on väga vähe või üldse mitte vitamiine alles, näiteks B12, mistõttu tekivad närvihaigused.

Uuringud on kestnud mitu aastat, abistamaks arste ja patsiente. Ometi pole neist avalikkusele räägitud, arstegi pole teavitatud. Justkui keegi ei tahaks terveid inimesi näha. Kuidas muidu seletada asjaolu, et andmeid nende uuringute kohta polegi nii lihtne kätte saada. Teatud andmed vitamiinide ülipositiivse mõju kohta, sealhulgas IQ tõstmisel, on koguni salastatud.
Esitatakse jahmatavad andmeid kookosrasva imelistest omadustest.

USA tohter Joel Wallach on tõdenud, et kõik loomuliku surma tõttu lahkunud inimesed on kannatanud elutähtsate ainete vaeguse käes, nagu tema lahkamistulemused on näidanud.

Haigused aga tekivad tavaliselt ebatervislikust toitumisest.

Raamatut saab Toilas osta poole hinnaga (12 eurot).

Kindlasti tuleb juttu ka muudel teemadel.
Ära jäta kasutamata harukordset juhust, sest Jüri Lina peab sel sügisel loenguid Eestis vaid loetud kohtades ja üks neist on TOILA!

Kohtumine toimub 1. novembril kell 14.00 Toila seltsimajas.
SISSEPÄÄS KOHTUMISELE 3 EUROT!

Lea Rand

Kultuurisündmused

Kiired ajad aias, põllul, metsas hakkavad selleks hooajaks ühele poole saama ja nüüd on paras aeg tubasemateks tegevusteks.

Toila valla kultuurielu pakub sügiskuudel palju ja erinevaid üritusi. Et midagi meelest ei läheks, selleks võib juba nüüd õiged päevad kalendrisse ära märkida.

21. oktoobril kell 18.00, raamatukogupäevade ajal, on Toila raamatukogus võimalus kohtuda Marko Kalduri ja Valge Tähekiirega.

Marko Kaldur räägib ja näitab pilte nii raamatu "VALGE TÄHEKIIRE SEIKLUSED" saamisloost, peategelase Tähekiire elust ja seiklustest kui ka samojeedi koertest ning nende päritolust, tõust, tegemistest. Kohal on ka ehtne samojeedi koer Valge Tähekiir isiklikult ning teda saab katsuda, sügada ja paitada ka.
Samas on võimalik soodsate "kelgukoera-sõbrahindadega" osta raamatuid "Valge Tähekiire seiklused" koos peategelase käpajälje ning autori pühendusega. Raamatu hind on 20 eurot.
Soovitud "käpajälje"-raamatute arv tuleks eelnevalt kokku leppida. Selleks palume soovijatel nädal enne kohtumise toimumist helistada tel. 33 69 551 või kirjutada lea.rand65@gmail.com.
Armsad väiksed sõbrad – võtke emad-isad, vanaemad-vanaisad kaasa ja kohtume raamatukogus!

23. oktoobril kell 19.00 toimub Voka rahvamajas SÜGISKONTSERT, kus tuleb esitamisele lõbus tantsukava Helle Astoki ja Anu Pungase tantsijatelt.
Sissepääs prii!

1. novembril kell 14.00 on Toila seltsimajas kohtumine Jüri Linaga.

Kohtumisest saab pikemalt lugeda eraldi artiklist. Sissepääs 3 eurot, kohapeal müügil raamatud. Arveldame sularahas.

4. novembril kell 18.00 jõuab Toila raamatukogusse Kirjanike tuur.

Juba mitmel aastal, tavaliselt sügiseti, tuuritavad kirjanikud ja kirjandusinimesed mööda Eestimaad, et rääkida oma loomingust ja kirjanduselust üldse. Seekord on hea meel tuuritajaid võõrustada ka Toilas. Külla tulevad kirjanik ja tõlkija Indrek Koff; muusik ja laulusõnade kirjutaja Mait Vaik, kelle sõnadele on loodud 150 laulu, nende hulgas näiteks ka "1905" ja "Ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head". Alates 2002. aastast tänaseni tegutseb Mait Vaik ansamblis Sõpruse Puiestee, olles ansambli enamiku tekstide autor, kirjutades ka heliloomingut; kirjanik Olavi Ruitlane, kellelt ilmus alles hiljuti uus raamat "Vee peal", lugemiselamusi on pakkunud ka tema "Kroonu", "Naine", "Eesti Edulood" jt.; lugemissoovitusi jagab kirjanduskriitik, Eesti Rahvusraamatukogu eesti kirjanduse referent Maire Liivamets, kelle põhieesmärk, ausalt öeldes lausa missioon, on ärgitada eestlasi lugema EESTI KIRJANDUST. Soovitan lugeda Liivametsa lugemisi Rahvusraamatukogu kodulehelt http://www.nlib.ee/liivametsa-lugemised/
Tõotab tulla kirev õhtu! Sissepääs prii!

6. novembril kell 19.00 ISADEPÄEVA tähistamine Voka rahvamajas. Laulud, tantsud ja mängud kogu perele! Esinevad Toila Gümnaasiumi väikesed ja suuremat tantsijad ja lauljad. Lapsed – võtke isad/vanaisad näpu otsa ja tulge lustima!

10. novembril kell 19.00 Voka spordihoones sõpruskohtumine korvpallis Toila vald vs Riigikogu.Kohtumisega tähistatakse spordihoone 35. sünnipäeva ja 10 aasta möödumist uus hoone valmimisest.

20. novembril kell 19.00 Toila seltsimajas kontsert IGAL OMA SAATUS.

Toila raamatukogu Kella Kuue Kohtumiste Klubi ansamblil on küpsemas uus muusika- ja luulekava, mis seekord on veidi mõtlikum ja sissepoole vaatavam, kui eelmine "vanatüdrukute" kava. Loeme ja laulame Anneli Lambi uuest luulekogust "Igal oma saatus".
Võtke kaasa sularaha – kohapeal on võimalik osta Anneli luulekogu ja avatud on ka luulekohvik.
Olete oodatud veetma ühte hingedeaja õhtut koos luule ja muusikaga! Sissepääs prii!

21. novembril kell 17.00 Toila seltsimajas Alburahva teatri etendus TREPIKODA.

Rahuliku kortermaja tülid ja rõõmud. Kuid mis saab siis, kui õhtuhämaruses saabuvad kahtlased võõrad? Kas inimesed üldse aimavad ohtu või peab nende turvalisuse eest seisma hakkama keegi kolmas? Kas teate, mis teie trepikojas öösel toimub?
Romantikasugemetega, kriminaalseks kiskuv lugu kahes vaatuses ühe vaheajaga.

Avatud on ka teatrikohvik! Magusad ja soolased suupisted ning kohv, tee! Arveldame sularahas!
Pilet 5€. Piletid müügil Toila ja Voka raamatukogudes ja 1 tund enne etenduse algust Toila seltsimajas.

AAP TEPPERi isiknäitus Toila seltsimajas 14. novembrist – 6. detsembrini. Mida seal näitusel täpsemalt näha saab, sellest lubas Aap pikemalt rääkida novembrikuu valla lehele antavas intervjuus.

Kultuurisügise võttis kokku

Lea Rand

Purjetamine arendab füüsist, mõtlemist ja kannatlikkust

Raido koos noorte purjetajatega Nõuni regatil

Kuidas Toila noormees Raido Taela purjetamise juurde sattus, seda ta ise enam päris täpselt ei mäleta, aga arvab, et ju see ema oli, kes teda tagant utsitas ning purjetamistrenni pani.

Raido ütleb, et noorena tal väga hobisid ei olnud, tegi seda, mida lapsed ikka: mängis, jooksis sõpradega ringi. „Alati on mulle meeldinud tehnika, masinad, autod... kunagi oli unistus saada rongi- või rekkajuhiks või rallisõitjaks.“

Tehnikaga jännata meeldib talle praegugi. „Oma autot vabal ajal remontida, uuendada, elektrisüsteeme ümber teha, helitehnikaga huvitavaid eksperimente teha – kõik sellised oskused olen ise õppinud ja arendanud. Hetkel õpin Tartu Kutsehariduskeskuses sõiduautotehnika erialal. Õppima läksin enda arendamiseks, et oma meelistegevusega, autode remontimise ja „tuunimisega“, osavamalt tegeleda. Kes teab, võib-olla tulevikus on võimalik sellel alal ka ettevõtlusega tegeleda, kuid seda ei oska hetkel ennustada.“

Suviti töötab Raido Toila sadamas noorte purjetajate treenerina. Kuidas ta selleni jõudis?

Raido ütleb, et kodust on ta kaasa saanud hoiaku, et alati tuleb lõpetada see, millega algust on tehtud. Isegi siis, kui algus on raske. „Purjetamine on selline ala, kus peab olema väga palju tahtejõudu ja meelekindlust. Mul see noorena puudus ning esimesed aastad purjetamises olid väga rasked (tugeva tuulega ei julgenud veele minna, pikad trennid olid rasked jne). Hiljem, kui tekkis juurde kasvu, jõudu, tekkis ka tahe purjetada. Võistlustel hakkasid tulema paremad tulemused, sain parema varustuse, purjetamine muutus üha meeldivamaks.“

Miks peaksid noored valima purjetamise? „Alguses võib see neile tunduda raske. Kuid purjetamine on see, mis arendab füüsist, mõtlemist ja kannatlikkust. Eriti tasuks purjetamist hobina valida Toilas, kuna Toila vald on üks väheseid, kes pakub omalt poolt paadid ja varustuse, võistlustel käimine on tasuta jne. Enamus jahtklubid Eestis pakuvad trenniteenust väga suure maksu eest, varustus ja paadid peavad olema isiklikud. Nendel vähestel, kes pakuvad varustust klubi poolt, on varustus väga halvas seisukorras. Toilas seevastu on väga korralikud paadid ning vald arendab seda ala jõudsalt.“

Millised on tulevikuplaanid? „Edasised tulevikuplaanid on veel segased. Esialgu kavatsen Toilas arendada purjetamist, hetkel käin ka koolitusel, et saada treeneri kutse. Järgmisel suvel alustame taas treeningutega, talvel on rahulikum aeg – merele ei saa, aga võib-olla teeme purjetajatega midagi muud sportlikku, või saame lihtsalt kokku.“

Mis siis muud, kui soovime Raidole tuult purjedesse, nii otseses kui ka ülekantud tähenduses ja loodame, et meri ja purjed ikka noori võluvad ning järelkasvu tuleb juurde.

Lea Rand

E- raamatukogu käis külas

16. septembril toimus Toila Gümnaasiumis koolitus “ E-raamatukogu tuleb külla”. Meid külastasid Eesti Rahvusraamatukogu töötajad: Kristina Rood (juhtivspetsialist ja koolitaja), Jane Makke (peaspetsialist) ja Külli Solo (laenuosakonna juhataja) ja Maie Ristissaar (E-teenuste peaspetsialist).

Lisaks Toila Gümnaasiumi 12. klassile olid loengut kutsutud kuulama ka maakonna raamatukogude töötajad. Abituriente informeeriti kaks koolitundi, bibliograafide jaoks kestis üritus kauem.

Meile tutvustati Rahvusraamatukogu e-võimalusi. Tänu lektoritele oskame paremini kasutada e-ressursse ESTERI ja ISE kaudu. Suudame leida kodukoha uusi ja vanu digitaalseid ajalehti, teame, kust ja kuidas leida hõlpsasti e-raamatuid, e-ajakirju, artikleid, pilte, kaarte, reklaamplakateid jms. 

On hea teada, et hätta sattudes võib alati abi küsida, võimalus on saata kiri, helistada või suhelda reaalajas. Raamatukogu professionaalsed töötajad on asutuse lahtiolekuaegadel alati abiks.

Kindlasti on saadud teadmised meile väga vajalikud ja kasulikud ning püüame nende abil oma elu reaalselt kergemaks muuta, sest raamatukogu saab külastada ka kodust lahkumata ja see hoiab päris palju aega kokku.

TG abituriendid

Foto: Lea Rand

Noored aitavad valla kultuurikangast kududa

Küllap on uudis Toila Gümnaasiumi tublidest noortest, kes juunikuus oma laulud-tantsud keset Londoni linna laiali laotasid, jõudnud kõikjale. Sündmus oli märkimisväärne veel seetõttu, et eelmisest reisist polnud aastatki möödas ja noori oli seekord lausa külla kutsutud.

Jaanipäeva hommikul asusime teele, kohvrites kõigele tavapärasele lisaks veel rahvariided ja jalanõud, kaabud ning muu vajalik tantsuatribuutika. Kergema pagasi nimel olime esialgu küll teistsuguste kostüümidega arvestanud, aga alati ei lähe kõik nii, nagu plaanitud ja meie rahvariided on samuti laias maailmas esitlemist väärt.

Kahel õhtul oli meil suurepärane võimalus rõõmustada nii londonlasi kui ka sel hetkel Travel Joy Hostelis viibivaid turiste. Pooletunnine tantsukava välisterrassil tekitas möödujateski huvi ning noori filmiti ja pildistati päris palju. Kuna hostel paiknes tiheda liiklusega tänava ääres, siis tõi lakkamatu autodevool kaasa hulgaliselt signaaltervitusi. Laulutüdrukud astusid oma kavaga üles hiljem, kui vaba mikrofoni õhtu oli hoo sisse saanud. Teade eestlastest, kes esinema hakkavad, levis kulutulena ja nii mõnigi artist tervitas meid enne oma esinemise algust ning rääkis, mil moel ta Eestiga seotud on. Ühel muusikul oli eestlasest ülemus, teine oskas päris ilusas eesti keeles öelda: “Sul on ilusad silmad.” See kõik tekitas meis loomulikult elevust. Laulutüdrukute kava võeti väga soojalt vastu, plaksutati kaasa ja kuna paar laulu esitasime ka inglise keeles, siis leidus neidki, kes mõne viisijupi meiega koos laulsid.

 Meie ühtehoidev seltskond omandas sellelt reisilt mitu hiilgavat kogemust. Esiteks saime korraliku vastupidavustreeningu. Olime varahommikust peale jalul ja külastasime Londonis neid paiku, kuhu eelmisel korral ei jõudnud. Vastu õhtut hostelisse saabudes saime tunnikese puhata ning juba oligi aeg särada. Teine suurepärane kogemus seisnes selles, et pidime oma rahvatantsude ja laulude sõnumi viima inimesteni, kellest suurem osa arvatavasti esmakordselt eesti kultuuriga kokku puutus. Tehnilise poole pealt aitas meid professionaalne heliinsener Gregor, kellele meie kava väga meeldis. Kiidusõnu vaprate noorte kohta jagasid nii pealtvaatajad kui ka hosteli personal. Teele saadeti meid sõnadega: “Järgmisel aastal jälle!” Kui oleks toetajaid, kes finantsilisele poolele õla alla paneksid, siis loomulikult! Hetkel peame aga end lohutama mõttega - kunagi ehk tõesti. Toimunud reisi eest täname südamest Toila valda, Toila SPA-d, Toila Hariduse- ja Kultuuriseltsi, Toila Jahtklubi, Saka rahvamaja, Mäetaguse rahvamaja, Toila lasteaeda, Hannes Pertelit, Andra Pärnamäed, Aare Rebbanit ja paljusid teisi. Mina õpetaja ja reisi eestvedajana olen otsata tänulik lapsevanematele, kes igakülgselt meie sõitu toetasid. Need kirjad, mis Londonist tagasi jõudes lapsevanematelt minu meiliaadressile saabusid, tegid südame väga soojaks. Sellise toetusega ei ole mulle ükski ettevõtmine liiga raske. Samuti tahan tänada tugimeeskonda koosseisus Helle Astok, Külli Guljavin ja Sigrit Ustav – kui läheme uuele ringile, olete ikka minuga kaasa oodatud!

Ja need noored, need noored… Vahel ma mõtlen, toimub see ikka päriselt? Või näen ma und? Minu suureks õnneks – tõepoolest päriselt. Need noored on imepärased! Reisi õnnestumise nimel käisid nad mitmeid kordi esinemas ja leidsid ka muid võimalusi rahateenimiseks. Seda kõike oma põhitöö, õppimise kõrvalt. Kes taidlust imelihtsaks peab, võiks peale tööpäeva lõppu minna ning püüda laulude ja tantsudega inimesi lõbustada, aga teha seda nii, et see oleks nauditav ja publik teid välja ei vilistataks. Augustis, oma suvevaheajal, ei pidanud nad paljuks kokku tulla, et lüüa kaasa Muinastulede kavas. Nad on valmis tulema proovidele ja esinemistele oma puhkehetkedel ning nädalavahetustel.

Oktoobris ootab ees rahvamajade päev ja novembris sõidetakse Kiviõli elanikke rõõmustama. Kõik needsamad noored lõid äsja ETV võttemeeskonna ja lavastaja Ain Mäeotsa käe all kaasa “Eestimaa õpib ja tänab” vaheklippide filmimisel. Kuidas saaksin mina öelda, et olen väsinud? Ehkki mõnel hetkel olen tõepoolest väsinud ja eks ole mu töös ka probleeme ning isegi väga haigettegevaid hetki või suhtumist. Kuid ma ei soovi tänast rõõmsat lugu ära rikkuda ja kirjutan sellest kunagi teinekord. Siis, kui tunnen, et enam vaikida ei saa. Hetkel aga tahan mõelda nendest – noortest, kelle pärast on ka sombusel hommikul tore kooli minna või jaksata hilisõhtul rampväsinuna uute ettevõtmiste osas pead murda. Järelkasvu pärast ei pea veel samuti praegu muretsema. Näiteks “Päikesekillukeste” koor esines 1. oktoobril rahvusvahelise muusikapäeva raames Jõhvis Jewe keskuses. Kusjuures koos tütarlasteansambliga anti 40-minutiline kontsert ja seda ainsa üldhariduskoolina meie maakonnas!

Seepärast ongi Toila Gümnaasiumi lapsed kuldaväärt! Kas me oskame neid alati hoida? Soovin, et oskaksime. Minu südames on nad erakordsed, parimatest parimad. Minu hinge on nad kõvasti sisse kasvanud. Nemad koovad meie valla kultuurikangasse nooruslikult rõõmsat mustrit.

õpetaja Anu Pungas

Alt üles vaatan su poole, veel olen väikene ma...

Vanavanemate päeva eesmärgiks on tänada ning avaldada austust vanavanematele laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ning armastuse eest. Vanavanemate päev on Eestis riiklik tähtpäev, mida tähistatakse septembri teisel pühapäeval. Kuna vanavanemad oma laste kaudu hakkasid huvi tundma, millal Punaste Nakside rühmas see päev toimub, siis otsustasime traditsiooni mitte rikkuda ja kutsusime vanavanemad 14. septembril külla.

 

Ettevalmistused algasid juba nädal varem. Lapsed koos vanematega said ülesandeks valmistada sugupuu, millest tekkis rühma ilus perede sein. Igal lapsel oli võimalus tutvustada oma pere sugupuud teistele. Sugupuu tegemisel said lapsed juurde huvitavaid teadmisi oma esivanemate kohta. Oleme eelmisest õppeaastast alates püüdnud teha õpitut nähtavaks. Ka vanavanemate päevaks esitasime lastele küsimuse: „Miks on vanavanemad meile tähtsad?”. Laste vastustest valmis „lapsesuu sein”. Iga laps meisterdas eelnevalt oma vanaemale ja vanaisale kingituse. Hoolega käis ka luuletuse õppimine.

 

Esmaspäeva hommik algas väga ootusärevalt ja veel viimaste ettevalmistustega. Küpsetasime koos lastega külaliste saabumiseks šokolaadimuffineid ja kordasime luuletust.

 

Oligi aeg käes, kui vanavanemad hakkasid saabuma. Lapsed näitasid rühmaruumi, kus keegi magab, millised on lemmikmänguasjad. Vanavanemad tutvusid sugupuu seinaga ja sellest sai ka meie mänguhommik alguse. Vanavanemate ülesandeks oli Eesti kaardil ära märkida oma lapsepõlve kodu punase täpiga. Kuna kaardi uurimine on laste igapäevane meelistegevus, siis nüüd jälgiti erilise huviga, kuhu kellegi täpp sai pandud. 

Järgmiseks meisterdasid lapsed koos vanavanematega pildid, mida ehtisid erinevate põlvkondade käejäljed. Peale kunstitööd suunduti ühisesse lauluringi. Lauldi vanavanematele ja ka lastele tuttavat laulu. Oligi käes aeg laste valmistatud muffineid maitsta. Lõpetuseks lugesid lapsed luuletuse ja andsid üle kingitused. 

See päev oli väga toimekas. Vanaemad, vanaisad ja lapsed said sellest päevast meeldiva mälestuse koosveedetud kvaliteetajast lasteaias. Meie õpetajatena nägime selles päevas siirast rõõmu väikestest lihtsatest asjadest.

 

Laste kasvatamises on oluline vanavanemate osavõtt. Meie enda rühmas peame seda oluliseks, sest vanaemad ja vanaisad oma elukogemustega aitavad kaasa lapse tundemaailma kujunemisel. Vanavanematega koosolemine annab lapsele midagi, mida ei suuda anda ükski haridus. Vanavanemad on sageli eeskujud noorematele põlvkondadele. Neid võib samuti pidada ajaloolasteks, kes annavad edasi väärtusi ja suguvõsa traditsioone.

Aitäh teile, vanavanemad, et te ka meile oma väärtusi jagate!

Punaste Nakside rühma õpetajad

Berit Paun ja Helle Mänd

Lippude varastamine

Ilusate sügisilmade jätkumise korral toimub sügisesel koolivaheajal Voka alevikus luuremäng „Lippude varastamine“. Antud mäng on tuntud ka „Lipp“ nime all. Mäng toimub kahe võistkonna vahel, võrdselt pooleks jagatud territooriumil. Mängu eesmärgiks on varastada vastaste lipp ja toimetada see oma „pessa“. Esimene võistkond, kellel õnnestub vastaste lipp oma „pessa“ viia, võidab. Mängule lisab põnevust mõlemal võistkonnal olev „vangla“, kuhu satub vastaste poolt puudutatud mängija. Vanglast vabaneda saab vaid oma võistkonnakaaslaste abiga.

Täpsem informatsioon sündmuse kohta lisatakse Voka Avatud Noortekeskuse kodulehele www.vokanoortekas.blogpot.com ja noortekeskuse Facebooki lehele. Mängu korraldavad valla nooredkoostöös Voka Avatud Noortekeskusega.

NB! Kohalikud elanikud võivad sel õhtul kohata luuravaid noori, märgata peidetud lippe kui ka taskulampide valgusvihke. Ärge siis ehmuge, kui keegi teie akna all taskulambiga vehib ja jooksumüdinat tavapärasest rohkem kuulda on.

Sigrit Ustav

Meeldetuletus lemmikloomade omanikele!

Lemmikloomana on koer täisõiguslik pereliige ning oma pereliikmed teavad ja tunnevad tema käitumist. Tundes ise oma lemmikut, unustame aga tihtipeale väga tähtsa tõsiasja – koera käitumine erineb inimese omast.

Lahtiselt ringi jooksev koer võib ootamatult ehmatada – näiteks laps, kes mängib ja satub järsku kokku võõra koeraga, võib tahtmatult teha selliseid liigutusi, mis koera meelest on ähvardavad ning alati hästi käitunud koer võib hetkega muutuda agressiivseks ja rünnata.

Koeraga jalutamisel peab loom alati olema rihmastatud!

Lahtiselt ringi jooksvad koerad on väga tülikad oma koertega jalutavatele inimestele. Alati, kui loomaga koduuksest väljud, pane oma lemmik jalutusrihma otsa, et vältida hilisemaid kurbi tagajärgi.

Miks ei tohi koera omapead ringi jooksma lubada?

See on seadusega keelatud. Enamiku, tõenäoliselt aga kõigi omavalitsuste koerapidamiseeskirjades on punkt, mis keelab koertel omapead avalikes kohtades ringi joosta. Ilma omanikuta leitud koera võib kinni püüda ja viia varjupaika. Tema sealt välja lunastamiseks peate maksma püüdmise ja hoidmise kulud.

Kui koer jääb auto ette ja auto vajab remonti, peab selle kinni maksma koeraomanik. Sellised pretsedendid on Eesti kohtupraktikas olemas.

Kui koer ründab tänaval võõrast koera või inimest, peab omanik hüvitama kahjud, lisaks tuleb koer tõenäoliselt n-ö magama panna. Rääkimata rikutud suhetest rünnaku ohvriks langenud naabritega. Kui viga saab teie koer, peate maksma kopsakaid loomaarstiarveid.

Kõigile inimestele ei meeldi koerad, eriti võõrad koerad, kes omapead tänaval hulguvad. On inimesi, kes koeri lausa paaniliselt kardavad, ning pole üldse oluline, kui sõbralik ja nunnu see koer peremehe arvates olla võib. Ka sellistel inimestel on õigus rahulikult tänaval kõndida.

Lahtiselt ringi jooksvad koerad on väga tülikad oma koertega jalutavatele inimestele. Nii sel juhul, kui endal on rihma otsas kaitsehimuline kuri koer, keda tuleb nuuskima sõbralik hulkur, aga ka juhul, kui hulkuv koer ähvardab teie koera rünnakuga.

Korista alati oma looma järelt.

Selleks võta koeraga jalutama minnes kaasa väike kilekott, kuhu saad panna oma looma väljaheite ja selle hiljem prügikasti visata.

Kilekotikese looma väljaheitega saad visata kõikidesse Toila ja Voka aleviks olevatesse tavalistesse prügiurnidesse. Väide, et meil puuduvad spetsiaalsed koerte väljaheidete kogumise kastid, ei ole piisav põhjendus lemmiklooma järelt mitte koristamiseks, kuna avalikke prügikaste tühjendatakse igapäevaselt ning on välistatud ebameeldiva haisu tekkimine vmt.

Registreeri oma loom loomaarsti juures ning võimalusel lase märgistada mikrokiibiga! Mikrokiip on kindlaim viis peremehe tuvastamiseks looma kaotsimineku korral.

Lase oma loom steriliseerida/ kastreerida! Siis on välistatud, et Sinu loom annab „panuse“ kodutute loomade arvu suurenemisele.

Koera või kassi kadumisel informeeri sellest vallavalitsust, samuti külasta kodutute loomade varjupaika GreyDogs Kohtla- Järvel ( Metsa tn 3, 30328, Kohtla- Järve; www.greydogs.ee)

Kohusetundlik loomapidaja vastutab oma looma käitumise eest - ta ei lase oma lemmikut omapäi külavahele hulkuma ja ringi jooksma, koristab oma looma järelt ning arvestab loomaga jalutades ja ka muul ajal, et tema lemmik ei häiriks kaaskodanikke - kõigile inimestele ei meeldi koerad, eriti võõrad koerad, kes omapead tänaval hulguvad.

TVL

Jäätmete põletamine ei ole sorteerimisele hea alternatiiv

Suvehooaja lõpus koduaias või suvilas lõket tehes visatakse lõkkesse puitmaterjali kõrval ka kõiksugu muid pealtnäha süütuid materjale. Jäätmete põletamine koduahjus või lõkkes saastab keskkonda ja on tervisele ohtlik.

Eesti Pakendiringluse juhatuse esimehe Aivo Kanguse sõnul on prügi põletamine lõkkes ebamõistlik. “Kuigi näiteks piimapaki viskamine ahju või lõkkesse tundub ohutu, on see mulje petlik. Põletamise käigus eraldub atmosfääri erinevaid ohtlikke elemente, sh ka raskmetalle ja dioksiine, mis jäävad hiljem pinnasesse,” räägib Kangus. Tema sõnul tohib jäätmeid põletada vaid spetsiaalselt selleks rajatud prügipõletusjaamades, kus suitsugaaside puhastamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiliselt keerukaid filtreid, mis erinevat sorti saasteaineid kinni püüavad.

“Mööda ei tohiks vaadata ka sellest, et näiteks pakendid väärtuslik toormaterjal, millest saaks uusi tooteid. Jäätmete väärtust on selgelt teadvustanud ka Euroopa Liit - aastaks 2020 peab 50% olmejäätmetes sisalduvatest jäätmetest olema uutes toodetes taaskasutatud. Seega selle asemel, et see toore lihtsalt korstnasse lasta, võiks teel suvilast linna pakendid kilekotiga selleks ette nähtud konteinerisse viia,” selgitas Kangus.

Ohtlikud ained, mis põletamisel tekivad, on väga püsivad. “Näiteks peenardele langenud tuhaga “vürtsitatud” mullas kasvanud maasikate kaudu jõuavad ohtlikud saasteained ka meie organismi, kuhu samuti pikemaks püsima jäävad. Paljud põletamisel tekkivad ained on vähkitekitava mõjuga, ent riske on teisigi,” hoiatab Kangus.

Kehtib lihtne reegel, et lõkkes on ohutu põletada vaid immutamata puitu ja katmata paberit. “Seega näiteks erinevate värvide või kaitsevahenditega töödeldud ehitusjäätmed tuleks lõkkest eemal hoida ning lõkkesse ei ole kohta ka tetrapakil. Tulehakatuseks võib kasutada näiteks munareste,” soovitab Kangus.

Jäätmete põletamise kahjulikku mõju arvesse võttes tuleb seega jäätmed käidelda keskkonnasõbralikul moel. See tähendab, et jäätmed tuleb sorteerida ja suunata taaskasutusse, mitte lasta kasulikel materjalidel muutuda ohuks tervisele ja elukeskkonnale.

Eesti Pakendiringlus on riigi suurim taaskasutusorganisatsioon, mis kogub pakendeid kõigis kohalikes omavalitsustes kokku 1384 kogumiskohas. Kogutud jäätmed järelsorteeritakse Maardus asuvas sorteerimistehases ning sealsamas toodetakse pakenditest tooraine uute toodete valmistamiseks. Osa toormest kasutatakse ära Eestis, ent kõigi jäätmete taaskasutamise võimekust siin paraku ei ole, mistõttu läheb osa pakenditest ümbertöötluseks välismaale.

Eesti Pakendiringlus

Tartu flamenko-ja kõhutantsustuudio Duende tantsuetendus "Kostüüm"

Laupäeval, 31. oktoobril kell 19.00 tomub Jõhvi Kontserdimajas Tartu flamenko-ja kõhutantsustuudio Duende tantsuetendus "Kostüüm".
 

Stuudio Duende käis Jõhvi kontserdimajas esinemas 2007. aastal etendusega "Päev ja kogu elu".
Etenduses "Kostüüm"võib näha läbilõiget Duende 15. juubeliaasta tantsudest ja muidugi kostüümidest, mis aja jooksul on kogunenud stuudioriidelattu ja tantsijate kodudesse. Iga kostüümiga käib kaasas lugu, mida jutustab vaatajale selle esitaja.
Sajad meetrid flamenkokleitide volange ja kõhutantsukostüümide ükshaaval tikitud pärle peidavad endas hiliseid õhtutunde selleks, et tulla kolmeks-neljaks minutiks lavale...
Lisaks 80 tantsijale teevad muusikutena kaasa kitarristid Anton Golovko ja Jorge Arena (Hispaania)
ning lauljanna Stefania Airapetjan.
Stuudio koduleheküg on  http://www.hot.ee/mtyduende
Piletid müügil Jõhvi Kontserdimajas, Piletimaailmas ja Piletilevis.

Foto: Stuudio Duende FB lehelt