Pagulasteemal mõtiskledes

Mõtiskluse ajendiks sai 12. septembril ajalehes Põhjarannik rubriik „Nädala kujud“, kus koos progressiivsete Jõhvi ja Mäetaguse valdadega sai äramainimist ka Toila vald, sedapuhku kahjuks mitte just kõige paremast küljest.

Kuid nagu ütles kunagi Agu Sihvka, et asi arusaadav oleks, tuleb kõik südamelt ausalt ära rääkida.

Mõtisklen vallavanemana, kaasamata teisi ametnikke, vallavalitsust ja volikogu, arvestusega, et kõigil on võimalus sellel teemal kaasa rääkida, arvamust avaldada, kas siis üksikult või kollektiivselt.

Pagulasteema jõudis riiki intensiivselt peale seda, kui Euroopa Liidu lõunaosariigid pagulasküsimusega ummikusse jooksid.

Kuidas ja mis toimub, sellest kuuleb igal hommikul esimese asjana kui raadio lahti teed nii uudistes, lisaks ka ajalehetutvustustes ja sedaviisi päevast päeva.

Kuidas kohapeal asi juba sisulisema käigu sai, sellel tuleks pisut pikemalt peatuda.

Tänavu juulis alustasid ministrid Tsahkna ja Pevkur vabariigis ringreisi, et kohtuda omavalitsusjuhtidega ja rääkida pagulasteemaga seonduvast.

Esimene kohtumine toimus 21. juulil Ida-Virumaal Jõhvi Kontserdimajas. Seda kajastas nii telemeedia kui ajakirjandus. Eks propagandaüritused on enam vähem kõik ühte nägu – selgitavad, rahustavad, lubavad ...

Tõsi, üks seik, mis jäi kõlama kohtumisel ja vahest ehk üllataski, oli, et antud probleemi lahendavad omavalitsused rangelt vabatahtlikkuse alusel.

Mõni aeg hiljem järgnes sellele kohtumisele Sotsiaalministeeriumi küsitlus kõigile vabariigi omavalitsustele võimekuse ja võimaluste kohta pagulaste vastuvõtmise osas, tähtaeg vastamiseks 9. september. Eeldavalt võis seda lugeda riigipoolseks testiks, et edasi liikuda ja järeldusi teha, täpselt milliseid, on seni teadmata.

212 omavalitsusest vastas küsitlusele 77. Nendest 70 ei leidnud võimalust ja seitse oleksid põhimõtteliselt nõus pagulasi vastu võtma. Pooled vastanuist teatasid, et küsimus läheb arutamisele volikogus.

Ajaleht Postimees on avaldanud kaardimaterjali vastamiste kohta 14. septembril.

Ida-Virumaa 19 omavalitsusest vastasid Sotsiaalministeeriumi küsitlusele seitse, viis eitavalt ja kaks jaatavalt – Jõhvi ja Mäetaguse.

Tõsi, kirjas seisab nii, tsiteerin - „Jõhvi vald on suuteline abisatama ja majutama 2 kuni 3 peret (eelistatavalt kristlikud pered). Valla omanduses on mõned eluruumid (korterid), mis ei ole tänasel hetkel elamiskõlblikud ning vajavad kapitaalremonti.

Mäetaguse vald on võimeline vastu võtma ühe pagulaspere ning leidma pere jaoks elamispinna (elamispind vajab eelnevalt remonti) juhul kui riik toetab.“

Toon veel Narva linnavalitsuse vastuse sotsiaalministeeriumile: „Narva linnal puuduvad pagulaste paigutamiseks sobivad munitsipaaleluruumid. Pagulaste vastuvõtmine võib tuua kaasa olukorra ägenemise piiritsoonis, mille tõttu Narva linnavalitsus ei pea Narva linna sobivaks kohaks pagulaste paigutamiseks.“

Toila vallavalitsus arutas pagulasteemat väljaspool istungi protokolli ja pidas paremaks sedapuhku üldse mitte vastata.

Siinkohal tahaksin esitada õiendi samas 12. septembril ilmunud Põhjaranniku rubriigi „Nädala kujud” osas. Muide, samas ajalehes andis endine MTÜ Eesti Pagulasabi juht Kristina Kallas pagulasolukorrale hinnangu, kus nentis teatavat segadust nii selgitamise kui ka arusaamise osas.

Kuna arutelu vallavalitsuses ei olnud protokolliga fikseeritud, siis tähtaja liginedes vastasin vallavanemana ministeeriumi poolt küsitule, et „Toila vallal puuduvad pagulaste vastuvõtuks võimalused ja tahe”.

Põhjarannik avaldas arvamust Toila osas, tsiteerin – „Kui Toila valla loosungiks on „Aasta läbi avatud”, siis vallavõimude vastus, et neil puudub tahe sõjapõgenike vastuvõtuks, teeb selle lause üsna õõnsaks.“

Mis nüüd puutub Põhjaranniku poolt puudulikult tsiteeritud valla tunnuslausesse, siis soovin täpsustada, et tunnuslause „Toila vald – aasta läbi avatud”, on registreeritud kaubamärgitunnistusena Eesti Vabariigi Patendiametis 11. juulil 2006. aastal, kehtivusega kümme aastat ja mõeldud kõikidele Toila valla külalistele, kes peavad kalliks ja austavad kogukonna traditsioone, külalislahkust. Kes on valinud Toila valla puhkuse ja loodusidülli nautimiseks.

Tagasi tulles alguse juurde, on pagulaste, toonitan, pagulaste vastuvõtt vabatahtlik. Täna ei ole selge, kes on kes, kas on nad sõjapõgenikud või majanduspagulased? Nii kaua, kui selles asjas ei suuda selgust pakkuda kas kõrgetel ja vähemkõrgetel kohtadel olevad ametnikud, ei saa panna kogukonda võta või jäta fakti ette, pigem tuleb hoiduda pea ees tulle tormamise eest.

Loomulikult ei välista see võimalust soove üles näidata vabatahtlikkuse alusel ja osas.

Olen südame pealt ära rääkinud ja siinkohal lõpetan.

Soovin kõigile ilusat sügist!

Austusega, Tiit Kuusmik

vallavanem