TOILA VALLA LEHT: April 2016

Toila valla Aukodanikuks Laivi Voormansik – kauaaegneToila Gümnaasiumi (enne 8-klassiline kool, keskkool) eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Töötas aastatel 1959-2004 kokku 45 aastat.

Aasta Tegijaks 2015 – Toila Gümnaasiumi noorte rahvakultuuri esindusrühm - üldhariduskooli õpilaskollektiivina täispikkade kontsertide andmine välisriigis (Inglismaa) on märkimisväärne saavutus ning tunnustust vääriv tegu aastal 2015.

TVL

Detailplaneeringu kehtestamine

Toila Vallavalitsus kehtestas 17.03.2016 korraldusega nr 45 Toila SPA puhkekeskuse detailplaneeringu.

Detailplaneering on kooskõlas Toila Vallavolikogu 28.10.2005.a. määrusega nr 1 kehtestatud Toila valla üldplaneeringuga.

De Detailplaneering algatati Toila Vallavalitsuse 29.04.2013 korraldusega nr 124. Planeering hõlmab Toila vallas Toila alevikus Ranna tn 13 (katastritunnus 80206:001:0134, reg nr 3696608, maa sihtotstarve Ärimaa 100%, pindala 13987 m²), Ranna tn 15 (katastritunnus 80206:001:0334, reg nr 4607308, maa sihtotstarve Riigikaitsemaa 100%, pindala 14683 m²), Ranna tn 21 (katastritunnus 80206:001:0335, reg nr 4607408, maa sihtotstarve Riigikaitsemaa 100%, pindala 15433 m²), Ranna tn 21a (katastritunnus 80206:001:0336, reg nr 4607208, maa sihtotstarve Elamumaa100%, pindala 2700m²), ja Sadama tee L1 (katastritunnus 80206:001:0338, reg nr 1212108, maa sihtotstarve Transpordimaa 100%, pindala 5204m²) kokku 5,2 ha.

De Detailplaneeringu eesmärgiks on puhkeküla rajamine, maa sihtotstarvete muutmine, uute katastriüksuste moodustamine, hoonestusalade määramine, liikluskorralduse määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, kujade määramine, tehnovõrkude ja-rajatiste asukoha määramine, ehitise olulisemate arhitektuurinõuete seadmine, servituutide vajaduse määramine ja keskonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Toila SPA puhkekeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist ei algatatud kuna planeeringu elluviimisega ei kaasne keskkonnamõju Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes.

Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks on kinnitatud Toila Vallavalitsuse 20.05.2013.a. korraldusega nr 130.

Pla Planeeringuala on osaliselt hoonestatud.

Toila Vallavalitsuse19.01.2016 korraldusega nr 13 on Toila SPA puhkekeskuse detailplaneering vastu võetud. Detailplanneeringu avalik väljapanek toimus 15.02.2016 – 29.02.2013. Avaliku väljapaneku käigus vastuväiteid ega ettepanekuid ei esitatud.

Kuidas kulgeb haldusreformi ettevalmistus?

Veebruarikuu valla lehes vestlesime sellel teemal Toila vallavolikogu esimehe Roland Peetsiga.

Paari kuu jooksul on toimunud erinevaid kohtumisi ja asjad on edasi liikunud, see annab põhjust sel teemal jälle rääkida.

Nii nagu paar kuud tagasi, võib ka täna öelda, et pilt on kirju – on mõttekaaslased ja liitlased, kes näevad koos meiega suur pilti, on omavalitsusi, kes liitumise pärast ei muretse, on neid, kes kahtlevad – võiks tegutseda, aga ehk veel ei peaks.

Toila volikogu jätkuv seisukoht on, et reformi käigus peaks loodama võimalikult suur omavalitsus, kus saavutatud sünergiaga oleks tagatud piirkonna jätkusuutlik areng, elanikkonna elukvaliteedi jätkuv tõus ning osutatavate teenuste oluliselt parem kvaliteet.

Kuna vallavalitsuste ülesanded on muutunud, siis kõiki teenuseid ei olegi ehk igapäevaselt kohapeal vaja. Teatud asju saab kokku panna ja vabanenud ressursi baasil saab pakkuda uusi ja kvaliteetsemaid teenuseid. Näiteks toob Roland Peets ehitusnõuniku või arhitekti ametikoha. Praegu ei saa kõik väikesed omavalitsused endale neid ametikohti lubada. Samuti järelevalve haridusasutustes. Vallad on küll koolipidajad, kuid sellega seotud ülesandeid ressursinappuse tõttu tihti täita ei saa.

Samas peab Roland Peetsi sõnul näiteks sotsiaalvaldkond kindlasti jääma kohapeale, sest seda teenust ei saa pakkuda kaugelt keskusest. Sotsiaaltöötaja peab tundma inimesi, nende vajadusi ja kohalikke olusid.

Paar kuud tagasi tehtud ettepanekutele läbirääkimiste laua taha tulla on vastanud positiivselt kõik peale Illuka (27. jaanuaril toimunud volikogu istungi ajaks oli selge, et Jõhvi on kutsunud liitumiskõnelustele Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme valla. Toila vallavolikogu nõustus sellega ja tegi ettepaneku lisaks eelnevatele ka Mäetaguse ja Illuka vallale.)

23. märtsi volikogus tutvustas Roland Peets volikogule põhilisi seisukohti, millega läbirääkimistele minna.

24. märtsil toimus Toilas sissejuhatav kohtumine kõigi osapooltega, kus Toila tutvustas neid seisukohti ja kus räägiti ka edasisest tegevuskavast, delegatsioonide suurusest ja koosseisust.

Toila vald käsitleb kõiki partnereid võrdsetena ning lähtub partneri territooriumi puudutavates küsimustes partneri seisukohtadest; hoiab läbirääkimistega uutele liituvatele omavalitsustele ukse avatud; välistab läbirääkimistel osavaldade teema, et juhtimine oleks võimalikult operatiivne, siis peaks erinevaid juhtimistasandeid olema vähem; tähtsustab Jõhvi linna kui maakonnakeskust; tagamaks kodanikulähedased otsustusprotsessid nähakse ette tänastel vallakeskustel põhinev haldus- ja teenuskeskuste süsteem; olemasolevad omavalitsuse hallatavad koolid ja lasteaiad säilitatakse, huvihariduse ja -tegevuse arendamisel säilitatakse toimivad süsteemid; olemasolevate noortekeskuste baasil moodustatakse noortekeskuste võrgustik; kultuuri- ja sporditegevus jätkub valdades praegustes asukohtades, kuid see toimuks koordineeritumalt; oluline on täna regionaalselt oluliste avalike objektide säilitamine (Toilas näiteks laululava ja sadam).

Rahandusministeerium ootab, et selge pilt ühinemistest tekiks 2016 I poolaasta jooksul. Toila plaan on käesoleva aasta lõpuks liitumisleping lauale saada. Eesmärk on valmistada ette leping, kus oleks esindatud kõigi osapoolte huvid ja põhimõtted.

Roland Peetsiga vestles

Lea Rand

Tänavu möödub 80 aastat Oru lossi taasavamisest

21. juulil 1936 kirjutas päevaleht Uus Eesti:

„Kui maa poolt läheneda, paistab Oru lossi neljakandiline tornehitus kaugele üle pargi roheluse. Kui kihutad edasi mööda Viru rannikut Sillamäe poole, jääb loss veel kauaks valendama, kõnelemata ulgumerest, kuhu ta paistab kaugele kätte.
Endine rikas vene kaupmees ja mitmekordne miljonär Jelissejev, kes lossi ehitas 1901. aastal, oli osanud valida oma puhkuspaleele ühe suurepärasematest paikadest Viru rannal.

/.../

Kui nüüd Eesti suurtöösturite ringkonnad hiljuti selle lossi ära ostsid ja tema kinkisid riigivalitsusele ja lossi remontima hakkasid, selgus õige suurel määral, kuidas ehitajad-arhitektid ja insenerid vene kaupmees-miljonäri olid tüssanud. Võtame kas või lossi terrasside müürisid, mis ei olnudki nii massiivsed kui väliselt näisid - õhukese kivikatte taha oli paigutatud lihtsalt prügi ja prahti. Kuulus laemaal oli kinnitatud lohakalt päris harilikkude naeltega.
Lossi remonteerimise ja ümbruse kordaseadmise tööd on jõudnud juba lõpukorrale.
On tehtud väikseid ümberehitusi, samuti planeeritud park mitmeti uuesti. Lossi väline toon, mis varemalt oli kollakas-hallikas, on nüüd saanud meeldiva kreem-roosa värvingu. Korda on seatud ka kõrvalhooned. Parki on ehitatud maja lossi komandandile ja mõnedele teistele ametiisikutele.
1. augustiks on kõik omal kohal. Siis teatavasti tuleb Orule riigivanemale külla Soome vabariigi president ühes abikaasaga.
Lossi kordaseadmine on tulnud õnnistuseks ka laiemale ümbruskonnale. Lossi juurde viivad teed, mis seni olid korratus olekus, on nüüd muutunud esmajärgulisteks.“

15. aprillil kutsuvad Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskus ja Toila raamatukogu Toila valla 23. sünnipäevale ja Oru lossi taasavamise 80. aastapäevale pühendatud meenutuste õhtule koos Eesti esimese riigipea lapselapse Matti Pätsiga.

Loeme "värskeid uudiseid" vanadest ajalehtedest, kuuleme Matti Pätsi meenutusi lapsepõlvest Orul.

Üritus toimub koostöös Rahvusarhiivi filmiarhiiviga. Näitame fotosid filmiarhiivi kogudest ja vaatame Harald Perteni ja Aleksander Lellepi poolt üles võetud filmilinte, kus saab näha president Konstantin Pätsi lähikondlastega Oru residentsis ja Toila rannas 1939. aasta suvel.

Kohtumiseni 15. aprillil kell 18.00 Toila seltsimajas!

Sissepääs prii, töötab kohvik.

Naksitrallid kutsuvad peole

Toila Gümnaasium ootab 1. klassi astujaid ja kutsub kevadkontserdile

Toila Gümnaasiumi

KEVADKONTSERT

16. aprillil kell 10.00

Kell 9.00 ootame

väikses saalis

1. septembril 2016.a.

1. klassi astujaid

koos vanematega!

Kuhu minna, mida teha?

7. aprillil 18.30 Voka raamatukogus räägib Marko Mõru Püssist reisimuljeid Nepaalist.

Pääse prii!

15. aprillil 18.00 Toila seltsimajas Toila valla 23. sünnipäevale ja Oru lossi taasavamise 80. aastapäevale pühendatud meenutuste õhtu koos Eesti esimese riigipea lapselapse Matti Pätsiga.
"Värsked uudised" vanadest ajalehtedest, Matti Pätsi meenutused lapsepõlvest Orul.
Üritus toimub koostöös Rahvusarhiivi filmiarhiiviga. Näitame fotosid filmiarhiivi kogudest ning vaatame Harald Perteni ja Aleksander Lellepi poolt üles võetud filmilinte, kus saab näha president Konstantin Pätsi lähikondlastega Oru residentsis ja Toila rannas 1939. aasta suvel.
Sissepääs prii, töötab kohvik.

17. aprillil 14.30 Voka rahvamajas Toila valla 23. aastapäeva kontsertaktus.
Publikut tervitavad Päikesekillukesed ja Toila Gümnaasiumi õpilased Anu Pungase juhendamisel.
Esinevad Ivo Linna ja Antti Kammiste. Tule ise ja võta sõbrad ka kaasa – sööme koos sünnipäevatorti! Liigub kontserdibuss! Enne kontsertaktust: Kell 14.00 Toila poe juurest ja lisaks vahepeatused, kui oled bussijuhile nähtav. Peale kontsertaktust väljub buss Voka rahvamaja eest kell 17.00 Sissepääs tasuta!

22. aprillil III Jüriöö jooks. Start ja finiš Voka spordihoone juures.
20.00-20.45 Registreerimine
20.40 Tillujooks (staadionil 100 m)
21.00 Start põhijooksule
Jooksu info www.toila.ee, www.facebook.com/toilavallaspordijakultuurikeskus
Võistluse korraldaja Toila valla spordi-ja kultuurikeskus.

23. aprillil 18.00 Siuru 20. sünnipäeva kontsert Voka Rahvamajas.

Peomeeleolu aitavad luua Ahtme Kunstide Kooli keelpillikvartett, peotantsijad, Tiit Kuusmik, Valdur Raie ja Lea Rand.

Kevadine kirbukas 24. aprillil Voka rahvamajas 10.00-14.00.

Ootame kauplema kõiki taaskasutuse sõpru! Müügiks sobivad nii uued kui kasutatud riided, jalanõud, aia-ja kodukaubad, mänguasjad, mööbel, ise valmistatud tooted jne.
Müügikoha registreerimiseks helista või kirjuta: Kaisa.Pukk@toila.ee / 5258417
Kirbuka raames on võimalik huvilistel saada osa Kevadisest Meigikoolist, 5€.
Näohooldus, meigipõhi, õigete toonide valimise õpetus, kaunid kulmud, kelmikas silmalainer, volüümikad huuled. Aktiivsematele lisaks tasuta individuaalne nõustamine.
Palun eelregistreeri ennast kirjutades: signeviilop@hot.ee
Tule ostlema ja müüma! Mis on ühe jaoks vana, on teise jaoks uus! Kohapeal arveldame ikka ainult sularahas!

29. aprillil 21.00-1.00 Toila seltsimajas Boamadu 15a Rock´n´Rolli.

Boamadu on ületanud tähtsa verstaposti ning kutsub Sind tähistama ning eelnenud 15a Rock´n´Rolli uuesti läbi elama. Kuna Boamadu sai alguse Toila Kultuurimajast, siis oleme sel tähtsal sündmusel seal taas tagasi!

Retroajastu üks tuntumaid lemmikartiste, Sandra koos ansambliga, annab suvel kaks kontserti, mis koosnevad parimatest kaheksa- ja üheksakümnendate hittidest.Sandrat on võimalik näha ja kuulata 23. juuli õhtul Toila lauluväljakul. Erikülalisena liitub kodumaine legend ansambel 2Quick Start. Sissepääs avatakse pidustusteks kell 19.00 ning kontserdi algus on kell 20.00. Sandra & Band alustavad kell 22.30. Peo ametlik lõpp on kell 00.00.
Piletid on müügil Piletilevi müügipunktides üle Eesti ja internetis.

Märtsikuu Toila valla lehes ilmunud viktoriini „Toila valla leht 20“ õiged vastused

1997. aastal toimus esimest korda üks Toila valla suurüritus, mis on meie vallale kuulsust toonud ka mujal vabariigis? Vastus: Oru pargi promenaad
2008. aasta augustis avati Oru pargis üks eriline vaatamisväärsus. Mis see on? Vastus: Päikesekell
Kuidas on omavahel seotud Toila valla leht ja eesti eurolaul „Kaelakee hääl“? Vastus: Mõlemad on sündinud 1996. aastal
1996. aastal avati Toila vallas mitmeid uusi asutusi, ettevõtteid. Üks nendest kandis nime „Karmen“. Mis asutusega oli tegu? Vastus: Ilusalong
Mis aastal toimus I Toila valla rahvajooks? Vastus: 1995
Toilas ja Vokas asutati juba möödunud sajandi alguses terve rida seltse, mis kohalikule rahvale koostegutsemise võimalusi pakkusid. 20 aastat tagasi detsembrikuus toimus taas ühe uue seltsi asutamiskoosolek. Mis selts see on? Vastus: Toila valla Hariduse ja Kultuuri Selts
1997. aasta lõpus toimus Oru pargis üks oluline muudatus. Mis see oli? Vastus: Võeti vastuToila-koolimaja tee valgustus
Mis aastal sai Toila Gümnaasium interneti püsiühenduse? Samal aastal käivitus ka Eesti Mobiiltelefoni tugijaam Pühajõel. Vastus: 1998
Kui raske oli 1999. aasta jaanipäeval Voka tiigist püütud karpkala? Püüdjaks oli Aleksander Kaar. Vastus: 12 kg
Kes oli esimene Toila valla aukodanik? Vastus: Olav Vallimäe; õigeks vastuseks võib lugeda ka Konstantin Päts, sest 1937. aastal valis tollane Voka Vallavolikogu ta Voka valla esimeseks aukodanikuks.
Mis aastal alustati Toila valla aunimetuste andmist (aukodanik, elutöö preemia, aasta inimene)? Vastus: 1999. aastal (aukodanikuks valiti Olav Vallimäe, elutöö preemia sai Arno Mitt ja 1998. aasta inimeseks valiti Märt Mõtuste).
Kes on need kolm inimest, kes on aastate jooksul saanud kaks Toila valla aunimetust? Vastus: Olav Vallimäe, Märt Mõtuste ja Ib Lamp
Mis aastal avati Voka lasteaia juures mängumaa? Vastus: 2007
21. juunil 2009.a. paigaldati Toila valla Hariduse ja Kultuuri Seltsi algatusel mälestuskivi ühele Toila vallas sündinud teatrimehele, millega tähistati tema 110. sünniaastapäeva. Kellele? Vastus: Kaarli Aluoja (Karl Otto)
2010. aastal korraldasid noored spordimehed esimest korda ühe spordivõistluse, mis on pühendatud ühele Toila valla spordimehele. Kelle nimelised mälestusvõitlused alates nimetatud aastast igal talvel toimuvad? Vastus: Agu Normak
Millised viis omavalitsust asutasid 2011. aastal ühise korrakaitseüksuse Menetlusteenistus? Vastus: Vaivara, Toila, Jõhvi, Mäetaguse ja Illuka
Mis nime kannab alates 2012. aastat Toila laululaval toimuv talvine laulupidu? Vastus: Jää Hääl

Viktoriinis osales kuus inimest.

Kõik õiged vastused saatis Viiu Normak ja tema saab auhinnaks restorani Mio Mare kinkekaardi.

Üks vale vastus oli võistkonnal, kuhu kuulusid Anneli Koppel ja Sirje Bombe. Neile läheb auhinnaks Vana Fregati Pubi kinkekaart. Kahe vale vastusega jäid kolmandale kohale Helle Astok ja Katrin Otto. Loosimise tulemusel saab raamatu „Kes tahab saada miljonäriks?“ Helle Astok.

Kuna osalejaid oli vähe, otsustasime loosida välja ka lohutusauhinna Niina Otsa ja Helve Guštšina vahel, kellel mõlemal oli kolm vale vastust. Loosimise tulemusena saab järjehoidja Niina Ots.

Loosimise viis 1. aprilli hommikul läbi vallavanem Tiit Kuusmik. Tunnistajateks olid Krista Kool ja Hannes Kohtring.

Auhinnad saab kätte alates 10. aprillist Toila raamatukogust.

Täname osalejaid!

TVL

20 aastane Siuru

Siuru on vokaalansambel, kuhu pääsevad laulma ainult ilusad ja väga ilusad viisipidajad naised. Kasuks tuleb loomulikult noodikirja tundmine ja puhtalt kõlav hääl. Heal lapsel on alati mitu nime, siuru on teisisõnu lõoke (“Kalevipoeg”), aga ka muinasjutuline lind eesti vanemates rahvalauludes ("Eesti keele seletav sõnaraamat").

20 aastane piiga on eneseteadlik oma väärtustest, enamasti teab, mida elult tahta ja aimab, milleks ta suuteline on, aga kollektiiv?

Praeguses Siurus on lauljate hulgas ainult üks – Tiiu Truupõld, kes on ajahambale vastu pidanud, teised liikmed on kõik uued ja seega juhendajal rohkesti tööd, eriti viimase kolme tulijaga. Sest ka meie peame oma lamedad e-d, ä-d ja a-d kõlama saama. Mõnikord on juhendaja märkused päris teravad, aga teame, et need pole asjata. Seda enam, et ta ise on meile kõigile oma korrektsuse, aususe, otsekohesuse ja punktuaalsusega eeskujuks.

Hetkel on ansamblis lauljaid 7 ja nende keskmiseks vanuseks 47.

Siurulasi juhendab endiselt särav, energiline, range, nõudlik, aga väga südamlik daam – õpetaja Maie Eljas.

Siurulaste lauluhääl on kõlanud Haapsalu Piiskopilinnuses, Hiiumaal, Kanepis, Alatskivi lossis, Kihnus, Palal, rääkimata Ida-Virumaa rahva- ja kultuurimajadest. Korduvalt on esinetud Venemaal Peterburis, Soomes, Saksamaal. Ohtralt on olnud erinevaid kirikukontserte (Pühajõe kirikus, Jõhvi Mihkli kirikus, Narva Aleksandri Suurkirikus, Alavuse, Töysä, Seinäjoki, Peräseinäjoeni, Kuortane kirikutes Soomes, Hattstedti kirikus Saksamaal jne). Nende hulgas oli kindlasti väga oluline üritus meie jaoks Pühajõe kiriku ja koguduse esmakordne nimetamine Neitsi Maarja nimega.

Kohalikud laadad, sh Viru Nikerdaja, jaanituled ja jõuluaeg ei möödu Siuru esinemiseta. Ida-Virumaa laulukonkursil VIRU LAUL oleme korduvalt heade sõnade ning eripreemia vääriliseks osutunud.

Ansambel Siuru saab kokku kahel päeval nädalas, proovid kestavad kaks tundi ja põhjus puudumiseks peab olema ülioluline. Kuid proovid on tegusad, rõõmsad ja toredad ning seltskonnas piisavalt dramaatilisi olendeid, nii et ega puududa ei raatsigi, võib midagi põnevat maha magada, boonuseks on alati hea tuju ja lõpptulemuseks huvitav kontsert.

Sel kevadel olemegi veidi tagasihoidlikumad olnud, sest üks lauljatest oli kaua haige ning mõnestki küllakutsest ja võistulaulmisest oleme pidanud loobuma. Vähendatud koosseisuga esinesime 24. veebruaril Eesti lipu heiskamisel Toila Gümnaasiumi torni, 20. märtsil osalesime Mäetaguse rahvamajas Ida-Virumaa rahvamuusikapäeval.

9. aprillil saab meid kuulda ja näha (loodetavasti täies koosseisus) Viru Nikerdajal.

Ja nüüd kõige tähtsam – 23. aprillil esineme Vokas ja tähistame ansambli 20. sünnipäeva (kuulutused on juba väljas), kuhu on oodatud kõik need, kellele meie tegemised lähevad/on läinud korda.

Katrin Kivimeister

(Siuru liige alates 26. jaanuarist 2015)

Milline võiks olla Sinu T(ee)?

Tavaliselt on karjääriredelit ja sellel liikumist kerge ette kujutada – õpid mõned aastad koolis ametit ja lähed tööle. Kui tööl oma ülesandeid korrektselt täidad, on mingi aja pärast ametikõrgendust loota. Loovate ametite puhul ei ole selline karjääritegemine nii selgelt jälgitav ja planeeritav. Seepärast hakkavad paljud noored oma unistuste ameti õppimise asemel õppima ja tööle alal, kus nad õnnelikud pole.
29. märtsil Vokas toimunud Noorteseminari „Sinu T“ eesmärk oligi julgustada noori valima neid ameteid, mis neid tõeliselt õnnelikuks teevad. Seminaril keskenduti näitleja, kunstniku, kirjaniku ja muusiku elukutsetele. Märt Avandi, Rolf Roosalu, Aap Tepper ja Margus Karu rääkisid noortele (ja mitte ainult) oma T(ee) leidmisest.

Palusin seminari korraldajal, Toila Gümnaasiumi 11. klassi õpilasel Karmel Markovil, vastata mõnele üritusega seotud küsimusele.

Kuidas ja millest tekkis idee korraldada selline seminar?

Idee tuli sellest, et umbes aasta tagasi oli mulle kuidagi väga aktuaalne (või jäi mulle lihtsalt pidevalt kõrva) selline probleem, et inimesed teevad sageli tööd, mida nad ei armasta. Ja tihti unistasid need inimesed millestki muust, tihtipeale millestki loovamast. Nii tekkiski mõte, et oleks väga hea, kui saaks neid kõiki julgustada, öelda neile, et kõik on võimalik, kui sa seda piisavalt tahad. Noorteseminar on ta sellepärast, et noortel on veel enamus valikuid ees, seega saavad nad sellest seminarilt saadud infost maksimumi võtta.

Ühtlasi võtavad nad ka uut infot paremini vastu. Aga see, et see "noorteseminar" oli, ei tähendanud seda, et keegi hingelt noor või muidu huviline ei oleks võinud tulla.

Esinejate hulgas oli nii rohkem tuntud loomeinimesi, kui ka meie oma kooli vilistlane Aap Tepper. Millest lähtusid esinejate valikul?

Esinejate valiku tegin põhiliselt selle kriteeriumi põhjal: esineja peab teadma, kuidas oma valdkonnaga tegeledes ära elada ja kuidas sellel alal edukaks saada. Aga, kui sa mõtled, et miks just näitleja, kunstnik, kirjanik ja muusik, siis sellepärast, et tegin sügisel noorte seas küsitluse ja sealt selguski, millistest ametitest noored enim unistavad.

Seminaril oli osalejaid Toila Gümnaasiumist, Jõhvist, Kohtla-Järvelt, Kiviõlist, kokku peaaegu 80. Kellele see üritus oli suunatud?

Üritus oli suunatud kõigile, kes tahavad kunagi mõne "loova" elukutsega tegelema hakata. Ja ka neile, kes mingis muus mõttes inspiratsiooni/motivatsiooni otsisid.

Suur töö on tehtud ja küllap oled jõudnud enda jaoks kokkuvõtteid teha. Kuidas Sa ise päevaga rahule jäid?

Kuna olin ise esinemiste ajal intervjueerija rollis, siis ei olnud mul võimalik noorte nägusid jälgida ja ma ei teadnud üldse, kuidas kõik läheb. Aga ürituse eesmärk oli julgustada, motiveerida ja inspireerida. Tagasiside oli üdini positiivne ja tundus, et eesmärk sai täidetud. Seega olen väga rahul.

Mida selle päeva korraldamine Sulle andis?

Sellest, mida see korraldamine mulle andnud on, saan ma kindlasti paremini aru hiljem. Mida kauem aega möödub, seda paremini ma mõistma hakkan. Aga praeguseks on see mulle kinnitanud, seda kui ühtsed ja heatahtlikud on inimesed. Kindlasti andis see korraldamine ka suure koguse organiseerimisoskust. Logistika ja koordineerimine olid minu igapäevased ülesanded mitu viimast kuud. Kohati kiskus päris pingeliseks, aga ma olen väga rõõmus, et alla ei andnud.

Noorteseminari „Sinu T“ korraldamine oli Karmeli praktiline uurimustöö ja tema juhendaja oli Anu Pungas.

Näitleja Märt Avandi hoidis saali kui peopeal. Külalistega vestles seminari korraldaja Karmel Markov. Foto: Kalev Lait

Palusin ühel seminaril osalejal, Toila Gümnaasiumi vilistlasel, Aap Tepperil kommenteerida, milline on tema sõnum noortele ja mida tema arvates selline seminar võis noortele anda?

„Vaatan tagasi noorteseminarile läbi kahe perspektiivi – läbi endise koolinoore ja kutsutud esineja. Mind kutsuti küll esinema, kuid olen veel piisavalt noor, et mäletada hästi aega, kui käisin gümnaasiumis. Mäletan veel seda survet, mida avaldas lähenev ülikooliaeg ning teadmatus, mida oma eluga pihta hakata. Mul on hea meel, et juba gümnaasiumis esitatakse õpilastele väljakutseid uurimistööde näol üha rohkem. See on võit meie haridussüsteemile ning sellest lähtuvalt katsetavad õpilased rohkem ning saavad seeläbi juba praktilisi kogemusi.

Toila Gümnaasiumi noore poolt korraldatud seminar tõi õpilastele koju kätte, mugavustsooni, oma alade esindajad, kes rääkisid väga eluliselt oma kogemustest. Minu kõrval esinesid professionaalid ning inimesed, keda nii mõnigi peab oma eeskujuks. See, et nad kohale tulid ning leidsid aega oma tihedast graafikust näitas, et ka nemad tunnevad vastutust noorte ees ning nende kohalolu lõhkus müüti, et meie väike kogukond on perifeerias.

Kui Karmel mind esinema kutsus, siis ma ei kahelnud hetkekski, kas tulla või mitte. Muretsesin pigem selle pärast, et kus ma seminari hetkel olen ja kas minu tulek minu tööandjale sobib. Tulin kohusetundest oma kogukonna vastu, kuid kui kuulsin, et Märt Avandi oli kohale sõitnud Pärnust ning pidi õhtuks veel tagasi proovi jõudma, siis hakkasin mõtlema selle peale kui suure kogukonna eest ma ise vastutust tunnen. Lisaks sellele mõtisklusele kuulasin ma innukalt ka huviga teiste etteasteid ning pidasin seda päeva ka väga heaks võimaluseks ise teadmisi juurde ammutada. Minu etteaste oli päeva kõige viimane, just peale Avandit, kes on professionaalne näitleja ja kes hoidis tervet saali oma peopesal. Avalik esinemine ei ole just minu kõige tugevam külg, kuid võtsin kerge närviga ka selle väljakutse vastu, sest nägin ka siin enda jaoks momenti, millest õppida. Saal võttis mind hästi vastu ja loodetavasti sain neile anda edasi adekvaatse ülevaate kunstitöötaja igapäevaelust.

Karmeli korraldatud seminar võiks olla eeskujuks õpilastele, kes tunnevad huvi mõne teise eriala vastu kui loovtöö. Ise kultuurikorraldajana tean kui palju energiat läheb analoogsete ürituste korraldamise jaoks, kuid praktilisi kogemusi ning oma ala eriala professionaaliga näost näkku kohtumist ei asenda ükski teoreetiline loeng või artikkel. Toila Gümnaasiumil on mitmeid eeskujulikke vilistlasi, keda kutsuda rääkima ning ma olen kindel, et enamus neist tuleksid hea meelega. Ärge unustage ka vilistlasi, kes on tagasi jõudnud Toila valda. Hindan väga nende panust meie kogukonnale ja ka neil on rääkida palju huvitavat oma ülikoolielust ning selle järgsest perioodist.

Õpilased, võtke teadmatust oma tuleviku ees pigem väljakutse kui takistusena. Kuulake mis teile räägitakse, aga olge valvsad, sest teile räägitav "tõde" on alati konstrueeritud kellegi poolt. Oma tee leiate katsetades ja ärge kartke läbi kukkuda.“

Noortega vestles

Lea Rand

Töö ja hobi käsikäes

Kas teate, kus töötab terve Eestimaa parim aasta maaraamatukogu hoidja? Toilas. Meie Lea. Sellise auväärse tunnustuse saamisest, lapsepõlevest, elust, inimestest, Toilast rääkisime Leaga ning tema mõtted on teile lugemiseks ja kaasa mõtlemiseks.

Mis tunne on tulla hommikul tööle teades, et oled Eestimaa parim aasta maaraamatukoguhoidja? Kuidas hindad sellist tunnustust?

Ega see teadmine eriti midagi muutnud ei ole – enamasti tulen hommikuti tööle ikka rõõmuga. Muidugi on see suur tunnustus ja ma olen märkamise eest tänulik. Olen seda meelt, et iga inimene, isegi kui ta seda endale ja teistele ei tunnista, vajab aeg-ajalt tähelepanu ja tunnustust. Loomulikult ei tee ma midagi selle pärast, et ehk keegi märkab ja tunnustab. Teen seda, mis mulle endale rõõmu ja rahuldust pakub. Kui see ka teistele silma hakkab, emotsioone pakub, kui tullakse hästi õnnestunud ürituse eest tänama – siis seegi on tunnustus, mis annab jõudu edasi minna, uusi asju proovida.

Öeldakse, et me kõik tuleme lapsepõlvest. Kus möödus Sinu lapsepõlv ja mida Sa kodust kaasa oled saanud?

Kuni viienda eluaastani möödus minu lapsepõlv maal, Kohtla-Nõmme külje all, Vitsiku külas. Seda aega meenutan siiani väga sooja südamega. Elasime koos isa vanematega ja minu päevad möödusid koos vanavanematega (ema-isa olid ju tööl ja minust 6 aastat vanem õde käis juba koolis) kodus askeldades. Mulle on tuttavad nii seakartulite keedulõhn, lehma lüpsmine, hommikused ja õhtused piimakurnamised ja piimamannergud kaevus. Mulle meeldis käia koplisse lammastele leiba viimas, kuigi see sai tavaliselt enne lammasteni jõudmist otsa. Kuna meie külas sel ajal minuvanuseid lapsi eriti rohkem ei olnud, siis mängisingi tavaliselt üksi või kõndisin vana-vanemate sabas. Hiljem kolisime Kohtla-Järvele ja kuni keskkooli lõpetamiseni elasin seal, aga kõige helgemad ja eredamad mälestused on seotud siiski maal elamise ajaga. Mis ma kodust kaasa olen saanud? Neid asju on päris palju – vanaemalt ehk selle, et „ära sunni lapsi elama oma valikute järgi, nemad peavad oma valikud ise tegema“, emalt olen saanud vist oma positiivsuse ja usu, et ma saan alati hakkama – ema ei lubanud meil norutada, vaid ütles ikka, et tuleb halva taga head näha. Isa oli meil kodus see rahulikum pool ja küllap olengi temalt selle ka mina kaasa saanud – püüan võtta asju rahulikult, kui tekib probleem, siis tuleb asjadest rääkida, mitte kohe „särinal põlema minna“.

Kelleks tahtsid lapsepõlves saada ja millest unistasid?

Mingeid erilisi unistusi ei mäletagi. Kui me veel maal elasime ja ma üksi oma kujuteldavate sõpradega mängisin, siis tahtsin saada näitlejaks. Hiljem, juba kooli ajal arvasin, et minust võiks jurist saada. Ei teagi, on see nüüd hea või halb, aga ei saanud minust kumbagi.

Kus oled õppinud? Miks valisid just selle eriala?

Peale keskkooli läksin õppima Tallinna Pedagoogilisse Kooli algklasside õpetajaks. Ma ei mäleta, et minus oleks olnud suur soov õpetajaks saada, pigem oli see sel hetkel rohkem ema mõju, kes arvas, et õpetaja töö on üks väärikas amet. Kahtlemata see seda ongi ja imetlen tänaseni oma endisi õpingukaaslasi ja kolleege, kes seda tööd aastakümneid teevad. Minu pedagoogikarjäär algas Toila Keskkoolis ja lõppes sealsamas kaks aastat hiljem. Paarkümmend aastat hiljem asusin uuesti õppima Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiasse infoteaduse ja raamatukogunduse eriala, millel selleks ajaks juba aastaid töötanud olin. Tundub, et see oli ja on minu jaoks õige – mida aasta edasi, seda rohkem tunnen, et see on mu südameasi.

Milline oli Sinu esimene töö, mille eest raha teenisid?

Minu esimene töösuvi oli peale 8. klassi. Töötasin tollases Jõhvi aiandis krüsanteemide kasvuhoones. Minu töö oli väikeste taimede kastmine, mulla kobestamine, võsude näpistamine...

Mis on Sinu jaoks elus tähtis?

Pere, lapsed, lähedased... ma olen tõeline pereinimene ja olen õnnelik ja rahul siis, kui inimesed, kellega ma nö ühist ruumi jagan, on õnnelikud ja rahul. Sõbrad... mul ei ole neid palju. Kuidagi on kujunenud nii, et igast eluetapist on keegi alles jäänud. Me võime kohtuda kord aastas, aga need kohtumised on sellised, mida tasub oodata. Nad on nagu tähed – kogu aeg neid näha ei ole, aga ma tean, et nad on olemas. Tervis... sellest saan viimasel ajal eriti hästi aru. Isiklik ruum ja aeg... olen küll väga inimestelembene ja päris üksi oleks mul ilmselt väga raske hakkama saada, aga siiski vajan aeg-ajalt aega ja ruumi vaid iseendale. Inimestevahelised suhted... üksteist austavad, hoolivad.

Mis teeb tuju heaks?

Heaks tujuks on mulle väga vähe vaja... olen nagu väike laps, kes vaimustub väikestest asjadest.

Hommikune aknast sisse piiluv päike, leevikesed koduvärava vahtra otsas, hea sõna või naeratus, jalutuskäik mere äärde, armsate inimestega koosveedetud aeg, kohtumised soojade hommikute sarnaste inimestega on vaid väike osa nendest asjadest, mis mulle rõõmu pakuvad. Suurt rõõmu teevad ka meie lapsed - nendest on kasvanud head, hoolivad ja arukad, endaga hästi hakkamasaavad noored inimesed.

Mida hindad inimestes ja elus?

Ausust ja otsekohesust, ma ei armasta selja taga susivaid inimesi.

Tolerantsust ja hoolimist, endast erineva märkamine, tema tõekspidamiste tunnustamine on minu jaoks oluline.

Mis sind motiveerib elus? Kes on Sinu eeskuju sinu elutegemistes?

Kindlaid eeskujusid ei oskagi välja tuua. Isikliku elu poole pealt võin öelda, et mulle on eeskujuks minu vanemad, kes elasid koos pika ja ilusa elu. Mind inspireerivad ja annavad motivatsiooni minu lapsed - ei taha muutuda igavaks vanainimeseks, kellega neil millestki muust peale haiguste rääkida ei ole. Kui töö- ja ühiskondliku elu peale mõelda, siis motiveerivad mind huvitavad inimesed, kellega tahaks kohtuda ja tuttavaks saada.

Millega tegeled vabal ajal meelsasti? Mis on su hobid?

Mingit hobi, millega juba pikka aega ja järjepidevalt tegelenud oleksin, mul vist ei olegi.

Mulle meeldib proovida erinevaid asju, selleks annab hea võimaluse kaasalöömine Toila Loomekeskuse tegemistes. Nende õpitubades osalemine on andnud palju uusi oskusi ja tehnikaid. Võin vist öelda, et paber sobib mu kätte paremini, kui kangas või lõngad. Teen meelsasti õnnitluskaarte ja karpe. Aiatöödega on nii ja naa. Ma ei saa öelda, et koos esimeste kevadiste päikesekiirtega mu sõrmed mulla järgi sügelema hakkavad. Samas seda rõõmu ja rahulolu, mis mind korras aeda vaadates valdab, millegagi asendada ka ei oska. Tegelikult võin öelda, et minu kõige suurem ja pika-ajalisem hobi on minu töö. Väga suurt osa kõigest sellest, mida ma tööga seoses teen, teen nö hobi korras ja rõõmuga.

Mis on ja kuidas sünnib raamatuseljaluule?

Raamatuselja luule (bookspine poetry) idee on iseenesest väga lihtne. Tuleb vaid raamaturiiulist välja otsida ja üksteise otsa laduda raamatud, mille pealkirjad moodustaksid luuletuse. Raamatuselja luuletuste koostamine õpetab tähele panema ja seoseid looma. Minu meelest on see tegevus väga hea moodus näiteks lastele mitteriimuva luule olemuse tutvustamiseks ja seda võiksid õpetajadki kirjandustundides kasutada.

Sinu tutvusringkonnas ja sõprade seltsis on palju kirjanikke, luuletajaid, loomeinimesi – kas sa ka ise kirjutad, luuletad? Kui jah, siis mis inspireerib?

Ilmselt on enamus naisi kunagi plikapõlves proovinud luuleridu paberile panna. Nii ka mina. Jah, mul on tänini alles üks märkmik, kuhu kunagi sai armsale inimesele mõeldes luuletusi kirjutatud. Nii et eks inspiratsioon tuleb enamasti ikka inimestest või hetkedest, mis hinge puudutavad. Praegu iga päev sulge haarama ei sunni, aga eks vahel tuleb ette küll, et mingid read hakkavad kuklas kummitama ja siis tuleb need ära kirjutada.

Kuidas süninvad Sinu poolt korraldatud salongi- ja erisündmuste ideed? Milline sündmus on eriti hinge ja meelde jäänud?

Eks nende ideedega on nii ja naa. Mõni tuleb ise kusagilt nagu luule, teised sünnivad jälle koostöös heade kaasteelistega, mõne näppan kolleegidelt. Üldiselt on raamatukogutöötajad nutikad ja leidlikud, seepärast tasub kolleegide tegemistel silma peal hoida – pole ju mõtet hakata jalgratast leiutama, kui keegi teine on selle töö juba ära teinud. Kui meenutada viimaste aastate tegemisi, mida on endalegi üllatuseks päris palju kogunenud, siis võiks ehk välja tuua ühe suurima koostööprojekti, kus Toila valla Hariduse ja Kultuuri Selts, Kaitseliidu Alutaguse Malev, Voka ja Toila raamatukogud ning Voka Avatud Noortekeskus korraldasid koos Sõja-ajaloo päeva. Hea sõnaga tahaks meenutada kohtumisi Valdur Mikitaga paar aastat tagasi ja Arvo Ihoga alles mõni nädal tagasi. Rõõmu teeb ka see, et 2014. aasta sügisel tööd alustanud Kella Kuue Kohtumiste Klubi on leidnud ühise energia ja koos on tehtud muudki, kui ainult kirjandusest räägitud. „Vanatüdrukute tuur“ ja äsja toimunud Luulesalong on meie endi hingele pai teinud ja loodame, et teisedki on neid nautinud.

Kas on võimalik kirjeldada Toila valla inimesi?

Kas seda üldse teha saab? Kuidas kirjeldada inimest? Liiati siis veel ühe valla inimesi. Aga ma proovin... ma arvan, et Toila vallas on läbi aegade elanud ühed vintsked ja tugevad inimesed - kuidas muidu on nad siin kõrgel, tuulisel kaldal juba aastasadu vastu pidanud. Kuna mul endal on rohkem kokkupuutepunkte olnud just Toila inimestega, siis võin öelda, et nad on mõnes mõttes ettevaatlikud, teistpidi jälle kokkuhoidvad. Selgitan. Kui ma nüüdseks juba 30 aastat tagasi Toilasse elama ja tööle tulin, siis võin öelda, et läks julgelt 10 aastat enne, kui tundsin, et nüüd vist olen omaks võetud. Täna võin öelda, et kui sind juba omaks on võetud, siis omasid hoitakse ja nende eest ollakse valmis vajadusel ka välja astuma.

Millised on Toila inimeste raamatukoguharjumus? Kui palju Toila inimesed raamatute lugemist armastavad?

Kui nüüd natuke „raamatukogu keeles“ rääkida, siis saan öelda, et hõlve ehk siis lugejate protsent teeninduspiirkonna elanike arvust on meil päris hea – peaaegu iga kolmas teeninduspiirkonnas elav inimene on ka raamatukogu kasutaja. Samas näitavad viimase aasta tulemused kahjuks väikest langust nii külastustes kui ka laenutustes. Põhjuseid võib siin olla mitmeid, aga neid ei hakka siin välja tooma. Vaatamata statistikanumbritele võib öelda, et Toila inimesed loevad päris palju ja meelsasti. Teine asi on see, kas meil alati seda, mida vajatakse või soovitakse, pakkuda on.

Millised on käesoleva hetke top 3 raamatud, mida laenutatakse?

Võtsin lahti laenutuste edetabeli ja kui sealt jätta välja õpilaste kohustuslik kirjandus, siis saab öelda, et käesoleva aasta esimese kolme kuu kolm enim laenutatud raamatut on M. Zalite „Viienäpu“, M. Sanderi „Litsid“ ja M. Petersoni „Rist teel“.

Millist 3 raamatut Sina soovitaksid vallaelanikele?

Vot see on üks raske küsimus, sest raamatu soovitamine on väga raske töö. See, mis mulle tundub väga hea, ei pruugi seda mitte olla mõnele teisele ja raamat, mida mina pakkudagi ei julge, võib mõnele inimesele maailma parim lugemiselamus olla. Seepärast panen siia lihtsalt kirja kolm raamatut, mis mind ennast on paelunud ja mida ikka ja jälle võin üle lugeda.

Antoine de Saint-Exupéry „Väike prints“, Tõnu Õnnepalu „Paradiis“ ja Viivi Luige „Varjuteater“.

Ja tegelikult ei olegi üldse oluline, MIDA inimene loeb - loeb, et LOEB!

Kas Sul on mõni soov vallaelanikele?

Parafraseeriksin siin ühte salmi. Mida teile soovida, kui teadmata on tulevik? Jääge lihtsaks ja heaks; naerge, kui vaja; nutke, kui pole pääsu; armastage, kui tunnete, et selleta elada ei saa; vihake, kui teate, et teil on õigus ja ärge jätke kasutamata ühtegi võimalust, et olla õnnelik.

Muidugi soovin kõigile tervist, sest kui seda pole, siis pole ka millelgi muul enam tähtsust.

Ja ühe oma lemmiku, Suumani Sassi, sõnadega soovin palju kohtumisi soojade hommikute sarnaste inimestega!

Küsis Kaisa Pukk

Emakeelepäev

14. märtsil oli emakeelepäev – eesti keele ja kultuuri päev, väga tähtis päev meie jaoks. Emakeelepäev on riiklik tähtpäev, mida hakati tähistama aastal 1996 luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval. Sel aastal tähistati emakeelepäeva 20. korda.

Toila Gümnaasiumi õpilaste seas on palju neid, kes armastavad lugeda. Seega otsustasime sel aastal reklaamida oma lemmikraamatut. Reklaam pidi olema köitev ja kutsuma lugema. Üsna raske on mitte lugeda Ilmar Tomuski raamatuid “Volli vanad vigurid” ja “Tere, Volli!”, kui reklaamil seisab kiri “TULE LOE JA SA KAHETSED, et sa pole neid varem lugenud”. Nii reklaamis oma lemmikraamatuid Priit Teelahk 7. klassist. Valmis palju huvitavaid töid. Ilusamad riputasime galeriile stendidele.

Veel oli raamatukogus ilusate vihikute ja 7. klassi õpilaste luulekogude näitus. Luuletused kirjutasid õpilased ise.

Meil käisid ka külalised – luuletajad Jaan Malin ja Anneli Lamp, kes rääkisid õpilastele endast ja tutvustasid oma loomingut. Õpilastele meeldis väga. On hoopis midagi muud, kui luuletaja ise oma loomingut esitab.

Toila Gümnaasiumi õpilased osalesid ka Sõmeru Põhikooli korraldataval Virumaa laste VIII luulevõistlusel “Meie maal kõik tööd on head…”. Pidulikule luulevõistluse lõpetamisele, mis toimus 11. märtsil Sõmeru Põhikoolis, kutsuti Daniel Karjuhin (6. klass) ja Elo-Mari Truupõld (9. klass).

Kalamehe töö

Daniel Karjuhin

Tore töö on kalamehel,

iga päev ta paati läheb.

Sõidab rannast merele,

sööki tooma perele.

Kuigi see on raske töö,

olgu päev või olgu öö.

Meri kutsub kalameest,

kala tahab välja veest.

Kalasaak on päris priske,

kaugele teeb õngeviske.

Ongi võrgud välja võetud,

kalakoorem paati seatud.

Meie maal kõik tööd on head

Elo- Mari Truupõld

Kas sina tead,

mida tulevik võib tuua?

Kas meeldib sulle teadustöö

või oled pigem looja?

On tegelikult ameteid ju palju

ning valida võid mida tahes.

Oled psühholoog, advokaat või leiutaja,

peaasi, et amet huvi sulle pakuks.

Mina tean, mis õnnelikuks teeb mu ,

seetõttu arhitektiks hakkan.

On majade vastu suur kirg mul

ning ise luua hooneid tahan.

Kas sina tead, kelleks saad?

Kui valikut teed,

siis meeles pea,

et meie maal kõik tööd on head!

Elo-Mari saavutas ka emakeeleolümpiaadi piirkonnavoorus 9. klasside arvestuses I koha.

On tore, et on palju õpilasi, kes armastavad lugeda, jutukesi ja luuletusi kirjutada, kes tunnevad huvi emakeele vastu. Nii tõusebki meie maa keel laulu tuules kõrgele taevasse ja otsib igavikku.

Gerli Paumets

Toila Gümnaasiumi eesti keele õpetaja