KOERTE JA KASSIDE MARUTAUDIVASTANE VAKTSINEERIMINE Toila vallas TOIMUB 28. mail

Loomapidaja on kohustatud ennetavalt vaktsineerima oma koera ja kassi marutaudi vastu (Loomatauditõrje seadus §43¹ lg 2), vastasel korral võidakse loomaomanikku trahvida kuni 200 trahviühiku ulatuses

(Loomatauditõrje seadus §58²).

VAKTSINEERIMINE TOIMUB:

• 09.00 – 10.30 TOILA vallamaja juures
• 11.00 - 12.00 VOKA kaupluse juures
• 12.30 - 13.00 KONJU vana kaupluse juures

LOOMAOMANIKE SOOVIL KOMPLEKSVAKTSIIN:

• KOERTELE – koertekatk, viiruslik hepatiit, parvoviroos, kennelköha, leptospiroos, marutaud
• KASSIDELE – panleucopenia, calicivirus, rinotraheiit, marutaud

HINNAD: KULUD IGA LOOMA KOHTA – 1€

MARUTAUDI VAKTSIIN – TASUTA

KOMPLEKSVAKTSIINID – 16€

KODUVISIIT TASULINE – 8€

Vaktsineerimistunnistus – 2€

Puugi-kirbu-ussirohud ALATES 2€

INFO TELEFONIL: 50 64452. http://marutaud.onepagefree.com/ 

LOOMAARST JURI LOGVINJUK

Mai

kiirustav kevad

võilill ja meelespea ootavad starti

lumikelluke on ammu finišis

ülaste valgus on kustumas varsti

juba minevikus lõhnab näsiniin

kevad oh kevad küll on sul kiire

kõike on palju ja pillad käest

pilvedel pääsude tiibade tiire

kägude kukumist kõigest väest

mina ei jõua püsida kannul

iga punga puhkemist märgata

mõned õied on närtsinud ammu

kui iga päiksega koos ei ärgata

ära torma kevad sa arutu

lase mul lihtsalt olla ja hingata

tuled nii äkki kui tõeline marutuul

ja mu rahu viid rutakalt minema

/Anneli Lamp/

Õpetaja suure algustähega

Nii iseloomustab oma endist õpetajat, tänavu Toila valla Aukodaniku tiitli saanud Laivi Voormansikut tema endine õpilane Kaisa-Maarja Pärtel (Jagula).

Kuna me kõik tuleme oma lapsepõlvest, siis alustan minagi lugu Laivist tema lapsepõlve meenutades. (siin ja edaspidi kasutatud Laivi Voormansiku meenutusi raamatust „Toila valla elulood I, 2005)

Laivi lapsepõlv möödus Toila Altkülas, kus ta pere teise tütrena 12. septembri varahommikul 80 aastat tagasi sündis. Lapsepõlvemaastik oma kitsi iluga on jäänud igavesti tema hinge: põlluäärne vesine heinamaa, kevadine suurvesi, kiivitajate kisa, kõrged paplid, kuhu välk pidevalt sisse lõi, õitsev rukis kahel pool põlluvaheteed; kalarand ja saras plekkahjul küpsetatud kalad.

Ehkki vanemad ei olnud kooliharidust kuigi palju saanud, valitses kodus haridust ja lugemist väärtustav vaim. Mõlemad vanemad lugesid võimalusel palju, isa huvitus eriti ajaloost ja geograafiast. Nende jaoks oli laste koolitamine olulisim elueesmärk.

Laivi ütleb, et ainuüksi raamatute lõhn lummas teda ja juturaamat oli ime. Kirjandusteosed, mis talle lapsepõlve meenutavad on Ridala luuletus „Talvine õhtu“, Tuglase „Väike Illimar“ ja Luige „Seitsmes rahukevad“.

Lapsepõlvekodu lihtsus, helid, värvid, lõhnad; ausus ja inimestest hoolimine – neid väärtusi on Laivi endaga kandnud läbi elu.

Peale Toila 7-lk. Kooli lõpetamist asus Laivi õppima Jõhvi I keskkoolis. Algas elu üürikorterites ja ühiselamutes kuni ülikooli lõpetamiseni. Ehkki kooliaeg ja ülikooliõpingud langesid keerulisse ja raskesse aega, leiab Laivi talle omaselt nendest aegadest ikka head ja humoorikat, mida meenutada. Toredaid ja armsaid kaasteelisi, kellega veel tänagi möödunut meenutada, tarku ja huvitavaid õpetajaid, kelle sõnad ja nõuanded veel aastaid hiljemgi meeles on.

„Viis ülikooliaastat muutsid mind täielikult“, on Laivi oma mälestustes kirjutanud. „Tekkisid eluaegsed sõprussuhted, ühtekuuluvustunne koos läbielatud kurbadest ja lõbusatest päevadest, eriline vaimustumine inimestest ja kultuurist.“

Diplomitöö kirjutamine viis kokku ka Betti Alveriga ja seda kohtumist meenutab Laivi nii: „Mäletan hubast Tähtvere kodu, imehead kohvi ja sõbralikku vestlust. Alver tundis huvi Toila vastu, seal oli ta ju suvitanud ja tormisele merele kippunud“ ja lisab, et tänu Alveri luulele hakkas ta esmakordselt tajuma, mis on tõeline luule, milline mõjuvõim on sõnal, kujundil.

Peale ülikooli lõpetamist oli Laivi soov saada õpetajakoht kodule lähemal. Kuna Toilasse vajati just eesti keele õpetajat, siis jõudiski ta kodukohta tagasi ja algas 45 aasta pikkune tee Toila Keskkoolis/Gümnaasiumis.

Tagasi vaadates näeb Laivi kaheksat direktorit, kelle alluvuses oli tal au töötada, kolme keskkoolilendu ja kahte 8. kl. kooli lendu saab ta oma lasteks pidada.

Kui mõelda koolis tehtule, siis õpilaste loomingulisus, loovuse arendamine on olnud Laivi eriline huviala. Sellest on ta saanud tõelist vaimustust ja elamusi. Rõõmu teeb see, et läbi aastate on olnud palju kirjandushuvilisi õpilasi, kellega koos on saanud korraldada erinevaid kirjandusüritusi, loominguõhtuid ja kelle esinemised vabariiklikel olümpiaadidel ja võistlustel on edu ning tunnustust toonud.

Mööduvale vaadates saab Laivi tõdeda, et näeb seal rohkem head, meeldejäävat: sõbralikke abivalmis kolleege, innustunud õpilasi. Ta on õpetanud lapsi ja nende lapsi, ka lapselapsi.

Endised õpilased meenutavad Laivit „Õpetajana oli Laivi range ja korrektne, samas oli ta väga mõistev. Ta oli hea huumorisoonega heatujuline õpetaja, keda võis näha väga tihti naermas ja millegi üle siiralt rõõmustamas. Kirjanduse tunnid olid eriti põnevad siis, kui ta luges klassi ees ette luulet või proosat. Tema ettelugemisoskus oli ilmekas ja nauditav.“

On olnud ka raskeid päevi, kahtlusi, tüdimust ja lootusetust. Aga siis on kirjutanud eliitkooli läinud endine õpilane: „Tunnen Teie tundidest puudust“. See andis uut energiat ja usku sellesse, et see, mis tehtud, on hästi tehtud. Seda on andnud ka paljud teised õpilased, kes olles jõudnud õpingute ja töödega kaugemale, jõuavad sageli ka Laivile külla. Ja Laivi ütleb, et on õnnelik nende sõpruse üle.

Lasengi edasi rääkida Laivi endistel kolleegidel ja õpilastel.

Milline õpetaja Laivi oli?

Kaisa-Maarja Pärtel: „Huvi ja kirega oma ainesse suhtuv ja piisavalt range. Laivi oli kindlasti õpetaja, kes ei piirdunud ainult õppeprogrammiga. Lisaks sellele, et ta andis tõesti väga tugeva eesti keele grammatikabaasi ja tekitas suure huvi kirjanduse vastu, tegeles ta läbi oma ainete väga palju ka väärtuskasvatusega.“

Kristi Kivestu: „Hm... millegipärast meeldisid vist Voormansikule need asjad, mis ma kirjutasin, sestap meeldis tema mulle ka. Eesti keele ja kirjanduse tunnid olid ühed mu lemmikud. Tegelikult olin suhteliselt tagurlik nooruk ja revolutsiooniline ja ka laisk. Ma ei lugenud vist ühtegi kohustuliku kirjanduse nimistusse kuuluvat raamatut (kooliajal) läbi. Aga ju siis Voormansik rääkis tundide ajal neist piisavalt huvitavalt ja põnevalt, et ma suutsin neist õpetaja tehtud "arvustustest" saadud info põhjal kõik tööd ikka ära teha.“

Mehis Astok: „Nagu paljude teiste Toila kooli õpetajate kohta, võib ka tema kohta öelda Legendaarne Õpetaja Laivi Voormansik! Tema keeletundides saadud teadmistega võis hiljem ülikooliajal ühikas enamikel filoloogidel naha üle kõrvade tõmmata. Aga kirjanduse tunde nautis ta ise kõige rohkem. Õnneks oli alati ka õpilasi, kes vajaliku raamatu läbi olid lugenud ning sellega päeva päästsid. Lihtsalt tunnis kaasa töötades ei olnud sugugi lihtne head hinnet saada – oli vaja ikka ise ka raamatuid lugeda. Ja ei aidanud siin ka see, kui sa tema juhendatud etlejate ringis käisid. Ei mingit allahindlust! Üldiselt oli kirjanduse tundides õhk alati emotsioonidest paks – õpetaja suutis ainult talle omasel moel ajastusse kehastudes Balzaci või Sophoklest lahti seletada. Ja Suitsu Kerkokella mäletab vist iga Toila kooli vilistlane.“

Mis tema tundidest eriti eredalt meelde on jäänud?

Kaisa-Maarja: „Just seesama, et ta pakkus palju enam kui õppeprogramm ette näeb. Suurim väärtus on see, et ta andis nii eesti keele kui kirjanduse tundidega eluks kaasa analüüsioskuse, õpetas tekstist kaugemale ja sügavamale nägemist ja mõtlemist. Eelkõige ongi meeles see, et pidime alati arvamust avaldama, mis on mõne raamatu, luuletuse või essee mõte, mis olulisi mõtteid me enda jaoks sealt leidsime ja seda põhjendama. Väga erinev klassikalisest põhikooli ja keskkooli lähenemisest, kus on ainult õiged ja valed vastused. Tihti tõi ta meile analüüsimiseks ka mõne huvitava arvamusartikli ajalehest. Ma arvan tänini, et selline meetod on ühe noore inimese jaoks väga arendav, kasvatab mõtlevaid inimesi ja annab eluks kaasa tänuväärse pagasi loetu mõtestamiseks.“

Kristi: „ Kindlasti ei mõistnud ma tema väärtust õpetajana kooli ajal õiges mahus. Ta oli selline tilk-tilk-tilk meetodil õpetav õpetaja, kes ei lasknud ennast õpilaste tühjast pilgust segada, vaid rääkis innukalt edasi. Muidugi sai ta kütet (nagu inimesed ikka, kui samasuguseid väärtusi kandvate inimestega suheldakse) nendel õpilastelt, kes luuletasid ja kirjutasid toredaid arutlusi kirjanduse ja keele teemadel. Minu meelest oli ta ka tubli tagantutsitaja, et andekad enda töid ka avaldada saaksid. Mina teadsin tema nõrka kohta ja ratsutasin selle seljas kõvasti laisale õpilasele kohaselt. Kirjanditesse pikkisin alati meeliülendavaid looduskirjeldusi ja kui kui sinna läks ka mõni roosasäbruline pilv või kahisev kastehein, siis oli "viis" kindel.“

Endine kolleeg ja hea sõber tänini Anneli Lamp räägib Laivist nii:

„ Kui ma meenutan Laivit kui õpetajat, siis esmalt tuleb meelde ikka puhisev ja mühisev Laivi, kes pärast tunni lõpukella õpetajate tuppa tuhiseb, vihikupaki lauale lööb, käed taeva poole tõstab ja auru välja laskma hakkab. Laivi oli ikka hingega oma töös kinni ja ta sai väga pahaseks, kui tal seda korralikult teha ei lastud. Olgu siis puupead klassipingis või mõistmatud kolleegid.“

Merike Lepsalu lisab: „Laivi võis olla väga emotsionaalne – viskas vihikupaki õpetajate toas lauale ja hõikas midagi tabavat vihikute autorite kohta; võis hetkeks ärrituda, aga see oli hetkeline ja pigem mitte inimeste, vaid rohkem selle peale, mis ühiskonnas toimus, protsesside peale. Kui ta ütles midagi oma tõekspidamiste kohta, siis vaatas nii sügavalt silma, et enda elu tundus sealjuures nii tühine.“

Jätkab Anneli Lamp:

„Milline õpetaja oli Laivi? Selline, keda tema endised õpilased ikka siiani aeg-ajalt külastavad. Käivad kasvõi ainult ukselävel kallistamas, kui Laivi parajasti külalisi ei soovi. Laivi tõmbub vahel endasse nagu üks väike vihane tigu ja ei taha inimestest midagi teada.

Laivi ei ole mingi ninnu-nännu inimene ja ta ei andestaks mulle iial, kui ma siin talle halleluujat laulma hakkaksin.

Kui inimkond jagada kaheks: need, kes armastavad luulet ja need, kes ei armasta, siis Laivi on selles esimeses väiksemas rühmas. Laivi armastab luulet ikka täiega ja kirjandust üldse. Raamatud ongi tema elu.

Kui nüüd selle osa inimkonnast, kes luulet armastavad, veel kaheks jagada: need, kellele meeldib minu luule ja need, kellele mitte, siis on Laivi kindlalt jälle selles esimeses väikeses rühmas. Minu jaoks on Laivi väga eriline inimene – minu kirjanduslik ema. Ta on alati mind kirjutama julgustanud ja ma ei kavatse seda kunagi unustada.

Sõbrana on Laivi väga huumorimeelne ja enesekriitiline. Me ei ole igapäevasõbrannad. Seda väärtuslikumad on need Toilas käigud, kui ma juba kaugelt näen, et Laivi mind uksel ootab. Ja siis me joome ingveriõlut ning räägime ära kõik maailma asjad. Ingveriõlu on meie ühine salakirg.

Ajal, mil me näeme telerist iga päev neidsamu „staare“ igas saates. Ajal, mil elu tundub toimuvat ainult Tallinnas, on väga tähtis mõista, et ka väikeses külas metsatuka taga võib kohata suurepäraseid laia silmaringi ja elava südamega inimesi. Üks neist ongi Laivi.“

Peaaegu iga naise ellu kuulub peale töö ka pere. Tütar Saale on astunud ema jälgedes ja töötab samuti eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Rõõmu teevad lapselapsed Susann ja Mario. Susann ütleb, et vanaema on vist tema elu ja kujunemist kõige enam mõjutanud inimene.

Vastuseks küsimusele „Milline vanaema Laivi on?“ ütleb Susann: „Ma olen vist alati nii-öelda kelkinud sõprade seas, et mul on hoopis teistmoodi vanaema: tingimata ei pea rohima, kui ei ole rohimise tuju ja tingimata ei pea alati süüa tegema lihtsalt söögi tegemise pärast.

Saab teistmoodi ka rõõmu valmistada ja hea vanaema olla. Vanaema saadetud postkaardid ja telefonikõned panevad tundma, et kellelegi vajalik olemine on tõepoolest maailma kõige tähtsam tegevus – nagu ta mulle ühe kingitud märkmiku esikaanele kirjutas. Teeb seda heade ja lahkete sõnade ümberjutustamisega kusagilt raamatust, mida ta parasjagu lugenud on või kunagi luges.

Vanaema on õpetanud, et tuleb tegeleda vaimsete asjadega, pole midagi hirmsamat kui küps inimene. Tuleb arusaajamaks ja targemaks inimeseks saada. Tuleb lugeda ilukirjandust, sest lugemine on ilmselt üks olulisemaid maailmaga tegelemise viise. Ja häid loetud mõtteid tuleb üles kirjutada, sest inimesest endast sõltub, kui palju on ta elus ülevust ja ilu.“

Lõpetuseks küsin veel Susanni käest, mis on tema vanaema jaoks tähtis ja oluline?

„Vanaema on vapustunud heast ilukirjandusest ja headest inimestest. Ta räägib sageli mõnest teda liigutanud heast sõnast või külaskäigust. See on väga ilus, kuidas vanaema märkab lahkeid sõnu ja lähedasi inimesi. Ma arvan, et vanaema elu on tähenduslikult elatud hetkede võrra palju sisurikkam kui nende arv lubaks aimata.“

Raamatud ja lugemine on Laivi jaoks kogu aeg tähtsad olnud. Ta ise on öelnud, et nüüd saab lugeda neid raamatuid, mida kooli ajal polnud aega kätte võtta. Laivi on üks aktiivsemaid Toila raamatukogu kasutajaid ka nüüd, kui tervis enam endal raamatukogusse tulla ei lase. Õnneks on häid abilisi, kes lugemisvara eest hoolitsevad. 2010. aastal toimunud lugemisaastale pühendatud esseekonkursile saadetud essees kirjutas Laivi: „Tõnu Õnnepalu “Paradiis” on kui mälestusmärk kaduvatele küladele. … teost lugedes tuli meelde minu ja õe kurb kivil istumine, kui leidsime lapsepõlve kodupaiga ülessongituna “maaparanduse” käigus. … Raamat, mida olen lugenud kui piiblit kümneid kordi. Norra näitleja ja filmirežissööri Liv Ullmanni päevikuvormis “Muutumine” annab edasi olulisi väärtusi, hindab ja vaeb elu häid ja halbu hetki, teoks tehtud unistusi. Noorele, oma elu alustavale inimesele oleks see raamat kui eluõpetus.”

Olgu see siis siin väike lugemissoovitus Laivi poolt.

Lea Rand

Toila vald tunnustab

Nagu juba traditsiooniks saanud, tunnustab Toila vald aprillikuus väärikaid ja teenekaid vallakodanikke ja tegijaid.

Lisaks Aukodaniku tiitlile, mille sai tänavu kaua-aegne eesti keele ja kirjanduse õpetaja Laivi Voormansik anti valla sünnipäevapidustustel üle veel kaks tunnustust:

Aasta Tegija 2015 on Toila Gümnaasiumi noorte rahvakultuuri esindusrühm -

 

üldhariduskooli õpilaskollektiivina täispikkade kontsertide andmine välisriigis, oma kooli ja valla esindamine koduvabariigis on märkimisväärne saavutus ning tunnustust vääriv tegu.

2015. aasta Sporditegija on Marten Jõeäär, kelle saavutused jalgrattaspordis olid möödunud aastal silmapaistvad nii koduvabariigis, kui ka raja taga. Eesti Meistrivõistlustelt võitis Marten 2015. aastal ühe hõbe- ja kolm pronksmedalit. Alates 2015.a. sügisest õpib ta Otepääl

Audentese spordigümnaasiumi jalgrattaosakonnas.

Toila Gümnaasium saadab teele 35. lennu

Kes need noored on, kes tänavu Toila Gümnaasiumist tuule tiibadesse saavad?

 

Oma kaasteelisi iseloomustavad Keiu Lindeburg ja Meri-Ly Pärnits:

Nikita Andrianov – klassi uustulnuk, kes liitus 35. lennuga alles sel õppeaastal. Ta on iseseisev ja jutukas. Vahel tundub, et ta võiks vist isegi „musta valgeks“ rääkida, kui vaja peaks olema.
Daniil Borodin – temaga on lihtne suhelda, tal on hea huumorimeel ja iseloom. Üritab anda endast parima igas olukorras. Kooli TV telenägu.

Martina Jõeäär – meeldib vestelda huvitavatel teemadel ning kaitsta oma väljavaateid. Lemmik väljenditeks tundides on: “Kas me võime sööma minna, tund lõpeb 5 minuti pärast?”, „Ma ei saa tööd teha, on hommik/ Reede/ viimane tund…” Talle meeldib teha komplimente, on alati positiivne ja rõõmsameelne.
Karis Karindi – rõõmustab alati, kui ta saab teada, et tunnid jäävad ära, kuid see eest on ta väga usaldusväärne inimene.
Christiin Lember – kui Christiini vaadata, siis võib esmapilgul öelda, et tema juhib klassi. Kuidas tegelikult on, seda ei tea, aga vähemalt oma hoiakult sobiks ta sellesse rolli hästi.
Keiu Lindeburg – ta on väga stiilne ning talle meeldib eksperimenteerida oma soengutega. Ta on väga enesekindel ja positiivse mõtlemisega. Keiu on nagu hunt kriimsilm – seitse ametit! Kõikjale tegutsema teda jätkub ja kõigi ühiskondlike ülesannete kõrvalt leidub tal veel aega koolis ka käia.
Aleksander Mägi – kui kellelgi on mingi vabandus olemas, miks ta ei saa ühte või teist asja teha, siis selleks on Aleksander! Talle meeldib kindlasti sporti teha, aga valikuliselt. Muidu lõbus mees.
Helen Marie Niine – meeldiv isiksus, avatud mõtlemisega, heasüdamlik tüdruk, kellelt julgeks iga kord abi paluda. Kohusetundlik ja töökas, iseseisev ja oma eesmärkide poole püüdlev.
Mari-Liis Pärnits – tema on klassi matemaatik. Kui midagi on loogiline Mari-Liisi jaoks, siis kohe kindlasti pole see loogiline mitte kellegi teise jaoks.

Meri-Ly Pärnits – rõõmus ja kohusetundlik tüdruk. Väga abivalmis, temalt võib alati abi saada. Samuti on temaga kerge suhelda, leiab alati mingi jututeema.
Klassijuhataja Inna Toovis – Õpetaja, kellel on suur süda. Tänu kellele on nii mõnigi õpilane saanud selgeks matemaatika. 35. lennule on ta justkui „vanaema“, kes teeb nendega peaaegu kõike koos ning on alati abiks ja toeks.

Parema homse nimel

Toila Gümnaasiumis on saanud tavaks, et enne kevadvaheajale minekut (seni märtsis, nüüd aprillis) on saanud nii õpilased, nende vanemad kui ka kooli töötajad avaldada arvamust koolis toimuvate protsesside kohta.

Sel aastal andsid tagasisidet rahulolu-uuringu küsitluse kaudu 112 õpilast, 49 lapsevanemat ja 22 kooli personali liiget.

Küsitlus koosnes enamjaolt küsimustest, millele sai anda hinnangu 4-palli süsteemis, kus 1 tähendas “ei ole nõus” ja 4 tähendas, et ollakse väitega “täiesti nõus”.

Millise “hinde” panid õpilased ja nende vanemad koolis toimuvatele protsessidele?

• Õpilased ja nende vanemad hindavad õhkkonda koolis sõbralikuks (mõlemal hinne 3,1);
• Enamus lapsevanematest väidab, et lapse klassijuhatajaga on lihtne suhelda (3,68);
• ÕpilasOmaValitsuse tööd hindavad õpilased hindega 2,84;
• Lapsevanemad usuvad, et hoolekogu suudab koolis toimuvat mõjutada (2,55) ja hindab meie kooli hoolekogu aktiivsust hindega 2,5;
• Infot saavad õpilased kõige rohkem kaasõpilastelt (3,47) ning võrdselt nii klassijuhatajalt kui ka e-koolist (mõlemal 3,33);
• Lapsevanemad saavad infot eelkõige e-koolist (3,80), oma lapselt (3,55) ja lapse klassijuhatajalt (3,41);
• Õpilased tunnevad, et õpetajad teevad oma tööd hästi (3,03), et nende saavutusi hinnatakse (3,14) ning tunnevad heameelt, et koolis on võimalik saada õpetajatelt konsultatsioonitunde (3,04);
• Lapsevanemad tunnevad, et tema lapse saavutusi koolis hinnatakse (3,38) ja õpetajad on pädevad (3,29);
• Õpilased väidavad, et koolis pakutakse võimalusi huvitugevuseks (2,81), kuid õppetöö koormus ei jäta huvitegevusega tegelemiseks piisavalt aega (2,36);
• Ka lapsevanemate teada on koolis erinevaid võimalusi huvitegevuseks (3,43), kuid ka nemad väidavad, et  õppetöö ei jäta lastel selleks piisavalt aega 3,06);
• Lapsevanematele tundub, et koolis tegeldakse rohkem nõrgemate õpilastega (3,39) kui andekamate õpilastega (2,93); lapse arenguvestlused on kasulikud (3,26), kuid käitumisraskustega õpilased saavad vähe abi (2,55);
• Õpilastele meeldib, et kooli ruumid on puhtad ja korras ning klassiruumid hästi sisustatud (mõlema hinne 3,04), veel rohkem ollakse rahul kooli raamatukoguga (3,29);
• Lapsevanemad peavad meie kooli oma lapsele ja tema asjadele turvaliseks (3,41) ja on rahul kooli ruumide ning õpikeskkonnaga (3,14);
• Õpilased on rahul kooliga (3,29) ja arvavad, et meie koolis omandatud haridusega on võimalik tulevikus hästi hakkama saada (3,14);
• Ka lapsevanemad on rahul kooliga (3,34), teavad, et meie koolil on hea maine (3,27) ning paneksid ka oma järgmise lapse meie kooli (3,37);

Uuringus oli ka nn lahtisi küsimusi, millele sai kirjutada oma mõtteid ja ettepanekuid koolielu parendamiseks.

Mis ei meeldi või mida oleks vaja õpilaste ja nende vanemate hinnangul koolis muutma?

Ja ettepanekud said järgmised:

• üks õpilane soovib, et koolisisest infot võiks siiski rohkem jagada sotsiaalmeedias :) (aga enamus vastanutest tunnistab, et info jõuab nendeni õigeaegselt);
• mitmed õpilased paluvad vähem kodutöid või siis vähemalt ellu viia lubatud “iseseisva õppetöö päev”, kuid suurem enamus on õppetöö korraldusega rahul;
• õpilased tunnevad, et andekad õpilased saavad koolis vähe juhendatud (tuntakse, et enamasti toetatakse õpiraskustega õpilasi);
• õppetöövälistesse tegevustesse soovivad õpilased (ja ka lapsevanemad) rohkem tehnikaringe;
• suurem osa õpilastest tunnistab, et koolitoit on super, aga sooviks võtta iseteenindusletist (mitmed eelistaksid ainult vegan-toitu), ka lapsevanemad kinnitavad, et iseteenindusletid oleksid vajalikud;
• paljud õpilased kurdavad, et 13.00 lõunasööki ei jõua ära oodata, tahaks varem süüa (on ettepanek teha söökla suuremaks, et mahuks ära kahte söögivahetundi);
• õpilased on märganud ka seda, et gümnaasiumisse on sattunud õpilased, kes seal õppima ei peaks, sest see on neil liialt raske;
• tuntakse puudust sisehoovis vaba aja atraktsioonidest (kasvõi teine “korvgi”);
• päris paljudele õpilastele ei meeldi teisipäevased tunni-ajad ja see, et algklassiõpilased ropendavad;
• õpilased kurdavad, et koolis pole normaalset Wifi võrku ja, et vanematel õpilastel pole oma puhkenurka (noorematel on mängutuba);
• õpilased ootavad, et ÕpilasOmaValitsus aktiviseeruks;
• mitmed lapsevanemad sooviksid, et klassi lastevanemate koosolekuid toimuks sagedamini, kui üks kord õppeaastas;
• enamus lapsevanemaid tunnistavad, et lapsevanemad võiksid olla ise aktiivsemad ja lapse koolielule rohkem kaasa aidata.

Kui õpilastel paluti nimetada kolm asja, mis neile Toila Gümnaaasiumi juures kõige rohkem meeldivad, siis edetabel sai järgmine:

1. mõistvad ja huvitundvad õpetajad (37 häält);
2. mõnus ja sõbralik õhkkond (29 häält);
3. looduskaunis asukoht (24 häält);
4. maitsvad toidud (19 häält);
5. toredad kaasõpilased (18 häält);
6. palju erinevaid vaba aja veetmise võimalusi (huvitegevused, huvikool, pinksilaud, saal, sisehoov, uisujää) (18 häält);

Küsimusele, kas Sulle meeldib meie kool, vastas 91% õpilastest, et jah, meeldib :)

Rahulolu-uuringust 2016 tegi ülevaate

Merike Lepsalu

õppealajuhataja

Toila Gümnaasium

Juba viis aastat põnevat loometegevust

MTÜ Toila Loomekeskus tähistas 29. aprillil oma sünnipäeva. 

Loomekeskus loodi viis aastatat tagasi ettevõtlike kohalike naiste poolt, et arendada piirkonnas loomevaldkonda. Lugu ise sai alguse toredast õppereisist Gotlandi saarele, kus tegutses väga palju põnevaid käsitööteemalisi ühinguid. Tehti ühiselt käsitööd ja müüdi seda suvisel perioodile turistidele. Sealt ka idee, et miks Toilas ei võiks midagi sellist teha.

Mõnusas seltskonnas ja Toila valla toel ongi juba viis aastat ellu viidud kümneid põnevaid projekte. 2012. aasta suvel korraldati Suveülikool noortele Ida-Virumaa kunstnikele, kus mitme päeva jooksul õpiti maalimist, joonistamist, materjalide taaskasutust, graafikat ja maastikukunsti.

Sama aasta sügisel läks käima juba järgmine projekt „Loovus Toila käsitöötubades“. Projekti raames toimus loomekeskuses kümmekond töötuba. Parimate juhendajate käe all õpiti valmistama dikroidklaasist ehteid, erinevas köites albumeid, klaasimosaiigis küünlaalust, dekupaažtehnikat, paeltikandit, soutach tehnikat ja majoolikat. 

Töötubades osalenute sõnul on Toila Loomekeskuse võlu just selles, et sealsed töötoad annavad võimaluse proovida erinevaid tehnikaid, õppida uusi asju, mille hulgast välja valida just see kõige rohkem meeldiv, millega omal käel edasi katsetada.

Loomekeskus on tegutsenud kogu selle aja jooksul Toila Gümnaasiumis, kus kasutatakse tegevuste läbiviimiseks ühte ruumi. Aga et ruumis oleksid olemas kõik tööpinnad ja hoiustamise kapid oli taaskord vajalik projekt. Selleks esitati taotlus Leader programmi ja tänu sellele on Loomekeskusel olemas korralik inventar. 2013. aastal jätkati erinevate käsitöö projektidega, kus viidi läbi erinevaid koolitusi ja soetati vahendeid. 2014. aastal toimusid koolitused projekti „Loovus Toila käsitöötubades.“ Lisaks korraldati Leader programmi toel „Tootearenduskoolitus loovalt mõtlevatele inimestele“, mis viidi ellu 2014. aasta sügisel ja oli loomeinimeste seas väga populaarne ja edukas. Viimastel aastatel on jätkatud töötubade korraldamisega, juhendajateks juba oma liikmed. Sel aastal investeeriti Kohaliku Omaalgatuse Programmi toel keraamikaahju ja juba sügisest saab osaleda keraamika ja klaasi töötubades.

Loomekeskusel on siiras rõõm, et juba viis aastat on tegutsetud ja loodame, et järgmised aastad toovad sama palju väljakutseid, rõõmu ja loomeinimesi.

Küllike Kullerkupp

Naabrivalve – hooli, märka, reageeri!

Turvalisus on koostöös loodud väärtus

Inimesed on hakanud üha rohkem tunnetama vajadust kaitsta oma vara ja turvalist elukeskkonda. Tihti on kuulda öisel ajal ringi liikuvatest võõrastest autodest. Kurikaelad on „külas käinud „ valveta suvemajades. Sellised juhtumid on viinud kogukonna rahva vajadusele otsima võimalusi turvatunde tõstmiseks. Naabrivalve pakub selleks ideaalseid tingimusi ja on odavaim turvalisuse tõstmise viis.

Naabrivalve eesmärgiks on tõsta elanikkonna turvalisust kodudes ja lähiümbruses elanike endi aktiivse tegutsemise tulemusel. Ühisesse tegevusse kaastakse naabrid, politsei, kohalik omavalitsus ning naabrivalve ühing.

Naabrite koostöö on piirkonna turvalisuse nurgakivi, mis toimib põhimõttel hooli, märka, reageeri. Naabrivalve abil on lihtsam naabritega tuttavaks saada ja niimoodi on kergem märgata võõraste kahtlast tegevust. Naabrivalve plakatid ja kleebised eristavad teie piirkonna ning teevad teie tegevuse nähtavaks ka teistele. Loodud piirkondade sektorivanematega vesteldes ilmneb, et juba naabrivalve plakatite ülesseadmine loob turvalisema elukeskkonna. Naabrivalve aitab ka paremat suhtlust liikmete vahel.

Naabrivalve sektorid on loodud enamikes Eesti maakondades. Kokku on liitunud majapidamisi üle 11 tuhande enam kui 550 erinevast paigast üle Eesti.

Turvalisuse suurendamiseks on ka teisi täiendavaid võimalusi koostöös turvafirmadega.

Lasnamäe korteriühistus kasutatakse kombineeritut turvalahendust. Suurte kortermajade puhul on see väikeste kulude puhul võimalik ja annab väga häid tulemusi.

Esmane on siiski hoolivus oma naabrite suhtes. Kui Sina aitad naabrit, aitab tema Sind.

Mõtle juba täna, kuidas teil endal on võimalus üheskoos naabritega kodu ja koduümbrus turvalisemaks muuta. Sõbralik naeratus ja TERE naabrile olgu esimene samm, et muuta tõeliseks koduks piirkond, kus elate.

Eesti Naabrivalve on välja töötanud teenuse üksi elavate või suure osa päevast üksi kodus veetvate inimeste jaoks, kes võivad õnnetuse korral jääda hätta abi kutsumisega. Täpsem info selle kohta on kodulehel: häirenupp.naabrivalve.ee

Kuidas liituda Naabrivalvega:

1. Naabrivalvega alustamise eelduseks on Sinu huvi kodukoha turvalisuse parandamise vastu
2. Jaga mõtet oma naabritega
3. Naabrivalve liikumist võib tutvustada näiteks külapäeval, ühistu üldkoosolekul või ka näiteks naabrid hoovi kokku kutsudes
4. Naabrivalvega liitumise soovi korral valige endi hulgast tulevase naabrivalve sektori vanem
5. Sektori vanem esindab naabrivalve sektori liikmeid koostööpartneritega suhtlemisel
6. Täitke ühingust või Naabrivalve kodulehelt saadud blanketil nimekiri elanikest, kes soovivad naabrivalve liikumisega ühineda ja edastage nimekiri Naabrivalve ühingule
7. Naabrivalve sektor saab alguse ühingu poolt ettevalmistatud kootöölepingu sõlmimisega
8. Uue sektori liikmed saavad oluliste numbrite lehe kõikide naabrite ning koostööpartnerite kontaktidega ja infomaterjalid nõuannetega turvalisuse parandamiseks
9. Naabrivalve piirkonna märgistamiseks saate vajaliku arvu plakateid ning kleebised.
10. Liitumistasu on 1 EUR majapidamise/korteri kohta ja samuti 1 EUR on aastamaks.
11. Juriidilise liikme nt. korteriühistu, lasteaia jne. liitumistasu on 10 EUR ja aastamaks samuti 10 EUR.

Meeldetuletamiseks mõned lihtsad turvasoovitused:

• Korralik uks ja lukk aitavad kodu turvalisemaks muuta
• Uksesilm aitab kindlaks teha, kes ukse taga
• Ka kodus olles hoia välisuks lukus
• Eramaja puhul aias töötades hoia majauks lukus, sest Sa ei näe ja ei kuule, mis teiselpool maja toimub
• Aiatööde lõpetades paiguta aiatööriistad kuuri, keldrisse või garaaži
• Kui jalgrattasõit tehtud vii see tuppa, kuuri või garaaži. Aeda järelvalveta jättes võib sellest ilma jääda. Kehtib ka teiste kergesti kaasavõetavate spordivahendite kohta, nagu rulluisud jne

Lisainfo

Lisainfot ja abi saab Naabrivalve kodulehelt www.naabrivalve.ee ja tel. 6522522.

Jüri Siim

Eesti naabrivalve maakondlik arendusjuht

Meeldetuletus lemmikloomade omanikele !

Lemmikloomana on koer täisõiguslik pereliige ning oma pereliikmed teavad ja tunnevad tema käitumist. Tundes ise oma lemmikut, unustame aga tihtipeale väga tähtsa tõsiasja – koera käitumine erineb inimese omast.

Lahtiselt ringi jooksev koer võib ootamatult ehmatada -näiteks laps, kes mängib ja satub järsku kokku võõra koeraga, võib tahtmatult teha selliseid liigutusi, mis koera meelest on ähvardavad ning alati hästi käitunud koer võib hetkega muutuda agressiivseks ja rünnata.

Koeraga jalutamisel peab loom alati olema rihmastatud!

Lahtiselt ringi jooksvad koerad on väga tülikad oma koertega jalutavatele inimestele. Alati, kui loomaga koduuksest väljud, pane oma lemmik jalutusrihma otsa, et vältida hilisemaid kurbi tagajärgi.

Miks ei tohi koera omapead ringi jooksma lubada?

1. See on seadusega keelatud. Enamiku, tõenäoliselt aga kõigi omavalitsuste koerapidamiseeskirjades on punkt, mis keelab koertel omapead avalikes kohtades ringi joosta. Ilma omanikuta leitud koera võib kinni püüda ja viia varjupaika. Tema sealt välja lunastamiseks peate maksma püüdmise ja hoidmise kulud.

2. Kui koer jääb auto ette ja auto vajab remonti, peab selle kinni maksma koeraomanik. Sellised pretsedendid on Eesti kohtupraktikas olemas.

3. Kui koer ründab tänaval võõrast koera või inimest, peab omanik hüvitama kahjud, lisaks tuleb koer tõenäoliselt n-ö magama panna. Rääkimata rikutud suhetest rünnaku ohvriks langenud naabritega. Kui viga saab teie koer, peate maksma kopsakaid loomaarstiarveid.

4. Kõigile inimestele ei meeldi koerad, eriti võõrad koerad, kes omapead tänaval hulguvad. On inimesi, kes koeri lausa paaniliselt kardavad, ning pole üldse oluline, kui sõbralik ja nunnu see koer peremehe arvates olla võib. Ka sellistel inimestel on õigus rahulikult tänaval kõndida.

5. Lahtiselt ringi jooksvad koerad on väga tülikad oma koertega jalutavatele inimestele. Nii sel juhul, kui endal on rihma otsas kaitsehimuline kuri koer, keda tuleb nuuskima sõbralik hulkur, aga ka juhul, kui hulkuv koer ähvardab teie koera rünnakuga.

Korista alati oma looma järelt.

Selleks võta koeraga jalutama minnes kaasa väike kilekott, kuhu saad panna oma looma väljaheite ja selle hiljem prügikasti visata.

Kilekotikese looma väljaheitega saad visata kõikidesse Toila ja Voka aleviks olevatesse tavalistesse prügiurnidesse. Väide, et meil puuduvad spetsiaalsed koerte väljaheidete kogumise kastid, ei ole piisav põhjendus lemmiklooma järelt mitte koristamiseks, kuna avalikke prügikaste tühjendatakse igapäevaselt ning on välistatud ebameeldiva haisu tekkimine vmt.

Registreeri oma loom loomaarsti juures ning võimalusel lase märgistada mikrokiibiga! Mikrokiip on kindlaim viis peremehe tuvastamiseks looma kaotsimineku korral.

Lase oma loom steriliseerida/ kastreerida! Siis on välistatud, et Sinu loom annab „panuse“ kodutute loomade arvu suurenemisele.

Koera või kassi kadumisel informeeri sellest vallavalitsust, kasuta sotsiaalvõrgustikke, nt facebook vmt; samuti külasta kodutute loomade varjupaika GreyDogs Kohtla- Järvel ( Metsa tn 3, 30328, Kohtla- Järve; www.greydogs.ee)

   Kohusetundlik loomapidaja vastutab oma looma käitumise eest- ta ei lase oma lemmikut omapäi külavahele hulkuma ja ringi jooksma, koristab oma looma järelt ning arvestab loomaga jalutades ja ka muul ajal, et tema lemmik ei häiriks kaaskodanikke!

HAUAPLATSIDE KASUTUSLEPINGUTE SÕLMIMISEST

Vastavalt Toila Vallavolikogu 23. mai 2012.a määrusega nr 33 Toila valla kalmistute kasutamise eeskirjale tuleb hauaplatsi hooldajal sõlmida Toila vallavalitsusega hauaplatsi kasutusleping.

Kasutuslepingusse kantakse hauaplatsi kasutaja andmed, hauaplatsi asukoht ja suurus, määratakse kindlaks kasutuslepingust tulenevad poolte õigused ja kohustused, lepingu kehtivuse tähtaeg (hauaplats antakse kasutamiseks ja kasutusleping sõlmitakse tähtajaga 20 aastat), selle muutmise, lõpetamise ja kolmandale isikule üleandmise kord, hauaplatsi kujundamise ja hooldamise nõuded, poolte vastutus ja vaidluste lahendamise kord ning hauaplatsi kasutaja kinnitus kalmistu kasutamise eeskirja tundmise ja täitmise kohta.

Hauaplatsid, mis on pikemat aega hooldamata, tähistatakse vastava sildiga. Kui senine hauaplatsi kasutaja ei ole vähemalt 2 aasta jooksul hauaplatsi hooldanud ega kalmistu haldajaga ühendust võtnud, võetakse hauaplats arvele hooldamata hauaplatsina.

Hauaplatsi kasutuslepingu sõlmimine:

1. Täida ära TAOTLUS- blanketi saad kas vallavalitsusest, kalmistukorraldaja käest või http://toila.kovtp.ee/kalmistud;

2. Kalmistuandmete kontrollimiseks vii täidetud taotlus kalmistukorraldaja kätte või too Toila Vallavalitsusse, aadressil Pikk tn 13a, Toila või saada digitaalselt allkirjastatuna e- posti aadressile piret.aller@toila.ee;

3. Peale andmete kontrollimist allkirjastatakse hauaplatsi kasutusleping vastavalt soovile kas paberkandjal või digitaalselt.

NB! Hauaplatside kasutuslepingute menetlemine võib võtta aega kuni 1 aasta!

Abi ja selgitusi taotluse täitmisel annab heakorraspetsialist või kalmistukorraldaja.

Meeldetuletuseks:

Hauaplatsi kasutaja on kohustatud korrastama regulaarselt hauaplatsi, hauatähised, hauarajatised ning hauaplatsi ümbritsevad vahekäigud.

Hauaplats peab vastama järgmistele nõuetele:

1) hauaplatsile istutatud taimed on terved ja elujõulised, võimalusel ära kasuta kunstlilli;

2) hauaplatsilt on eemaldatud kuivanud ja murdunud taimed, sh pärjad ja inetud ning pleekinud kunstlilled jmt

3) hauaplatse piiravaid hekke pügatakse regulaarselt;

4) hauarajatised ja -tähised on ohutud, terved ja neil olev tekst loetav;

5) hauaplatsilt ja hauaplatsi ümbritsevast vahekäigust on riisutud ära lehed ja muu praht;

6) hauaplatsi ääre- ja katteplaadid on terved.

Mida teha hauaplatsi hooldamisel tekkinud jäätmete ja prahiga?

- mittelagunevad jäätmed (plast-, klaas- ja metalljäätmed) tuleb paigutada selleks ettenähtud kohta (maasisesed prügikastid või prügi mahapanemise kohas selleks ettenähtud alale);

- biolagunevad jäätmed (lehed, rohi, oksad, okkad jms) tuleb viia selleks ettenähtud kohta

Siinkohal tuletaks meelde, et lehed ja oksad tuleb panna lahtiselt, mitte visata koos kilekotiga ega muu prahiga.

PALUN ÄRA PANE PRÜGIKASTIDESSE OKSI, OKKAID, LEHTI, LIIVA,

VANU LILLI JNE!

Lisainfo:

Piret Aller, tel. +372 518 2845

KUHU VIIA LIIGITI KOGUTUD JÄÄTMED?

Konteineri liik	Mida tohib panna	Asukoht
PABER JA PAPP	Ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid, kaustikud, joonistuspaber. Paber ja papp ei tohi olla tugevasti määrdunud!	1. Vokas spordihoone juures Metsa tn 2 2. Toilas kaupluse juures (Pikk tn 18A)
SEGAPAKENDID (plast, klaas, metall, joogikartong)	Tühjad, puhtad ja vajaduse korral loputatud piima-, mahla-,keefiri-, jogurtipakendid; või- ja juustukarbid, alkoholi-, mahla-, siirupipudelid, kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid, plastnõud ja - karbid, konservikarbid ja– purgid,	Voka alevikus: 1. Kaupluse juures 2. Aiandusühistute juures sissesõidul; 3. Tiigi tn 11 ja Tiigi tn 7 korterelamu juures Toila alevikus: 1. Kaupluse juures, Pikk tn 18A 2. Oru parki sissesõidul (bussipeatuse juures) 3. Pühaoru tänaval 4. Toila sadamas Pühajõe külas: Toila gümnaasiumi parkimisplatsil Konju külas: Seltsimaja juures
OHTLIKUD JÄÄTMED, VANAD RAVIMID	ERAISIKUTELT võetakse vastu kasutatud õlid, õlipakendid, värvi-, laki- ja liimijäätmed ja -pakendid; lahustid, taimekaitse ja putukatõrjevahendid; akud, leeliselised pesuained, vanad ravimid, elavhõbe, päevavalguslambid, patareid jne. Surve all olevad tooted: õhuvärskendaja, deodorandi- ja juukselakipudelid. Igasugune aerosoolpudelis olev kodukeemia.	Toilas: Jäätmepunkt Toila rahvamaja juures Pikk tn 41 (eelnevalt KINDLASTI kokku leppida heakorratöötajaga tel 5346 9472, Sven Okunev. Vokas: Voka jäätmemaja Narva mnt 5a (soovitav eelnevalt kokku leppida heakorratöötajaga tel 5614 7667, Tiina Juursalu
VANAREHVID	ERAISIKULTELT võetakse vastu sõiduautode vanad rehvid	Toilas: Jäätmepunkt Toila rahvamaja juures Pikk tn 41 (eelnevalt kokku leppida heakorratöötajaga tel 53 469 472, Sven Okunev Vokas: Voka jäätmemaja Narva mnt 5a (soovitav eelnevalt kokku leppida heakorratöötajaga tel 5614 7667, Tiina Juursalu
VANAELEKTROONIKA	Vanad elektri- ja elektroonikajäätmed (külmikud, pesumasinad, elektripliidid, elektriradiaatorid, kliimaseadmed, ventilaatorid, raadiod, telerid, tolmuimejad, arvutid, triikrauad, mikserid, keedukannud, rösterid, videokaamerad jne). ELEKTROONIKAROMUD PEAVAD OLEMA KOMPLEKTSED EHK ET NENDE KÜLJEST POLE MIDAGI ÄRA KRUVITUD EGA EEMALDATUD!	Toilas: Jäätmepunkt Toila rahvamaja juures Pikk tn 41 (eelnevalt kokku leppida heakorratöötajaga tel 53 469 472, Sven Okunev Vokas: Voka jäätmemaja Narva mnt 5a (soovitav eelnevalt kokku leppida heakorratöötajaga tel 5614 7667, Tiina Juursalu)

Täiendav info: Piret Aller, heakorraspetsialist

tel 3 369 546, + 372 518 2845

e- post: piret.aller@toila.ee