Haldusreform
ja uued kohalikud omavalitsused on juba enne oma sündi keerutanud
üles palju tolmu. Räägitakse väikeste külade hävitamisest,
ääremaastumisest, aga ka tugevamatest valdadest. Emotsionaalsete
hõisete alla on mattunud aga mõned väga praktilised küsimused.
Maavalitsuste
ajalukku vajumise järel tuleb kohalikel omavalitsustel üle võtta
mitmed turvalisuse ja elanikkonna ohutuse tagamisega seotud teemad.
On äärmiselt oluline, et valimistel kandideerinud inimesed annaksid
endale aru, milline vastutus, aga ka võimalus nende ees seisab. Uued
(nii sisult kui vormilt) kohalikud omavalitsused saavad suurepärase
võimaluse asju muuta, näiteks luua uutmoodi ohutuskultuuri, ning
Päästeamet saab ja tahab olla omavalitsustele hea partner, nõustaja
ja toetaja, et ohutuskultuur ning seeläbi ohutus kogu riigis
paraneks.
Päästeamet
teeb omavalitsusjuhtidele ettepaneku teha senisest veel tõhusamat
koostööd, et kujundada kõikidele inimestele ohutu ja turvaline
elukeskkond. Alljärgnevas viies valdkonnas on kirjeldatud peamisi
koostöökohti ja probleeme, mille lahendamise edukus sõltub just
uutest kohalikest omavalitsustest.
-
Ehitustegevus
ja järelevalve
Kuidas
on võimalik, et keldrid uutes elurajoonides uputavad ja toad jäävad
vee alla, või et keemiatehas kerkib lasteaia vahetusse lähedusse?
Just kohalikel omavalitsustel on võtmeroll üldplaneeringute
tegemisel, ehitustegevuse jälgimisel ja projektist kinnipidamisel.
Seega tuleb kindlasti tagada, et uutes omavalitsuses oleks pädevad
ametnikud, kes tegeleksid ehitustegevuse ja järelevalve teemaga.
Uutele
kohalikele võimudele jääb lahendada ka hoonete kasutuslubade
väljastamisega seotud probleemistik. Tuleb lahendada küsimus,
kuidas muuta kasutusloa protsess eluhoonete (eriti eramajade) osas
hoone omanikele vähem bürokraatlikuks, kuid tagada, et hooned
oleksid inimestele ohutud?
Päästjad
päästavad Eestis igal aastal erinevatest õnnetustest ligikaudu 300
inimest. Meie jaoks on kriitilise tähtsusega, et tänavad oleksid
siltidega ja majadel number peal, vastasel juhul kulub väärtuslik
aeg päästmise asemel navigeerimisele. Niisamuti on oluline, et teed
oleks läbitavad, kustutusvesi olemas, suuremates linnades teevad
muret kinni pargitud majaesised.
Kohalikud
võimud peaksid kaardistama oma territooriumi ohukohad ja võimalikke
riske hindama. Millised on võimalike üleujutuste paigad, kus on
reostusoht, missugune on kasutuseta hoonete olukord jne. Päästeamet
annab hea meelega edasi oma teadmisi ja kogemusi, kuidas ohte
kaardistada ja hinnata, konkreetsed sammud peab aga tegema kohalik
võim.
-
Vee-
ja tuleõnnetuste ennetamine
Hetkel
ei ole Eestis piisavalt finantseeritud ohutusalaste koolituste
korraldamine, huvitegevuse ja lastelaagrite läbiviimine ja
käitumisjuhiste levitamine elanikkonnale, kohalikud omavalitsused
peaksid nendesse tegevustesse suunama rohkem vahendeid, Päästeamet
panustab hea meelega oma oskuste ja teadmistega.
Eestis
upub ja saab tules kannatada või surma liiga palju inimesi.
Ideaalses maailmas oleks iga number üle nulli liiga palju. Et
ideaalini jõuda, selleks peab teadma, miks meie majad põlevad ja
inimesed upuvad.
Üle
Eesti on mitmeid veekogusid, kus inimesed käivad ujumas, kuid mis
vajaksid suuremat tähelepanu. Oluline on veekogu kaldarajatiste ja
põhja heakord, võimalusel vetelpääste kaasamine. Kui see pole
võimalik, tuleks veekogu äärde paigaldada esmased päästevahendid,
ka siin saab Päästeamet oma kogemustega aidata.
Tulekahjude
põhjuseks on tihti vananenud elektrisüsteemid ja korrast ära
küttesüsteemid. Riik on otsustanud eraldada projekti „Kodud
tuleohtutuks“ tarbeks 1,5 miljonit eurot. Kui kohalikud
omavalitsused otsustavad projektiga kaasa tulla ja lisada omalt poolt
sama palju, siis saab järgnevatel aastatel ohutumaks muuta 500-800
kõige kriitilisemas olukorras olevat majapidamist üle Eesti.
-
Koduohutus
Kodu
on iga inimese jaoks väga eriline ja privaatne koht. Kui palju me
teame, millised on teiste inimeste kodud, kes on mu naabrid ja
millistes tingimustes nad elavad, töökaaslased, laste sõbrad?
Sellele, et kodus midagi halba võiks juhtuda, ei taha me mõelda,
see tundub võimatu. Aga juhtub, ja palju. Inimesed kukuvad ja ei
suuda abi kutsuda, inimesed saavad mürgituse ja vajavad ravi ja kui
tihti me loeme uudistest, et toit läks pliidil kõrbema.
Päästeameti
töötajad teevad igal aastal ligemale 20 000 kodukülastust ja
on näinud, et inimesed elavad kodudes, kus küsimus pole selles, kas
seal juhtub õnnetus, vaid selles, millal see juhtub. Eriti
murelikuks teeb vanemate inimeste, paljulapseliste perede ja madala
sissetulekuga inimeste olukord. Märkamine ja hoolimine ei maksa
mitte midagi, sageli piisab sellest, kui märgata neid inimesi enda
ümber, kes mingil põhjusel päris iseseisvalt hakkama ei saa ning
vajavad abi, et üksinda oma kodus elada. Nendeni jõudmiseks on
parimad vahendid kohalikel omavalitsustel, nemad teavad oma piirkonna
elanikke, oskavad lähedastele nõu anda ja saavad abivajajat aidata
– ohutus ei saa olla luksuskaup.
-
Hädaolukordadeks
valmisoleku suurendamine
Elanikkonna
hädaolukorraks valmisoleku uuring näitas, et Eesti elanike
teadlikkus võimalikest hädaolukordadest ja valmisolek iseseisvaks
toimetulekuks on madal ning tõsisesse hädaolukorda sattumisele
mõeldakse pigem harva või üldse mitte. Arvatakse, et elatakse
justkui vanajumala selja taga. Aga kui kaob toast valgus, maha sajab
pool meetrit lund või vesi tungib õuele, oodatakse, et keegi
kuskilt tuleb ja lahendab probleemid. Kummalisel kombel usutakse, et
mida suurem on hädaolukord ja mida rohkem on õnnetusi, seda rutem
saabub abi, unustatakse aga, et hädasolijaid on sel ajal palju,
mistõttu ei saabu ka abi kiiresti.
Kohaliku
omavalitsuse võimuses on tagada elutähtsate teenuste toimimine –
olgu selleks siis vesi, kanalisatsioon, küte, kohalike teede
läbitavus või elekter, milleta moodne ühiskond kuigi kaua vastu
pidada ei oska. Kui kohalikud võimud on probleemid ja kitsaskohad
kaardistanud, siis on võimalik leida ka lahendused, oluline roll
oleks siin kindlasti kohalikel kriisikomisjonidel.
-
Vabatahtlike
ja kogukonna kaasamine
Eestis
on vabatahtlikke komandosid üle saja ja vabatahtlikke päästjaid
ligemale 2000. Päästeamet toetab jõudumööda vabatahtlikke
päästeseltse tehnika, varustuse ja koolitustega ning toetustega
kulude katmiseks. On väga oluline, et omavalitsused toetaksid
vabatahtlikku tegevust ka omalt poolt, sest just vabatahtlikud on
need, kes tunnevad kogukonda ja kohalike inimeste muresid läbi ja
lõhki, ning saavad viia nendeni olulise ennetusteabe. Turvalisust ei
saa inimestele peale suruda, see peab kujunema alt üles, just
rohujuure tasandilt, see on tasand, kus piirkonna elanikel ja
võimukandjatel on võtmeroll.
Turvalise
Eesti nimel tuleb teha koostööd, elame maailmas, kus ohud võivad
meieni jõuda ootamatult. On väga oluline anda inimestele ennetavalt
teadmised ja oskused, kuidas õnnetusi vältida ja õnnetuse korral
hakkama saada.
Ohutuskultuur
ja selle kasvatamine saab alguse igast inimesest endast, nii tekivad
tugevad kogukonnad ja tugev riik. Haldusreform on võimalus muuta
seni kehtinud dogmasid, et vaid riik tagab elanikkonna hakkamasaamise
õnnetuste korral, nendest kohalikest valimistest võiks saada veel
turvalisema Eesti algus.