Veebruar 2010

Reportaaž 24. veebruarist

Tänavune vabariigi aastapäev algas Toila vallas traditsiooniliselt lipuheiskamisega päikesetõusul Toila Gümnaasiumi juures.

Keskpäeval oli aga spordihuvilistel põhjust koguneda Voka staadionile, et osaleda Agu Normaku I Mälestusvõistlusel suusatamises.

Täpsustuseks peab ehk ütlema, et tegu polnud mitte tavapärase tõsise spordivõistlusega, kus igal sekundil ja meetril oleks kulla hind, vaid pigem lõbusa ja vaheldusrikka spordipäevaga. Just sellisega nagu Agu neid omal ajal aastakümneid korraldas.

Korraldajate hulgas ja suusarajal oli nii endisi Agu õpilasi kui ka õpilaste järeltulijaid.

Kui 23. veebruaril “õnnistas” ilm meid veel korraliku lumetuisuga, siis kolmapäeva hommikuks oli taevas klaar ja ilm helge. See paneb mõtlema sellele, et kellelgi – kas Agul või korraldajatel - peab selle taadiga, kes seal “üleval pool” asju korraldab, väga hea läbisaamine olema.

Aga las pildid räägivad iseenda eest.

Vaata pilte

Kõik osalejad, nii võistlejad kui publik, panid ennast ajaloo jaoks kirja – kokku sai nimesid 152.

Finišiprotokollist toome ära iga võistlusala alagruppide parimad:

1. võistlusala – SUUSASPRINT (100 m)

Tublid tillusõitjad
Mario Kivil
Ravel Leisalu
Leivo Luha
Tüdrukud 1. - 4.kl
Anett-Leann Saks
Poisid 1. – 4.kl
Vane Vähk
Tüdrukud 5. – 8.kl
Sandra Schmidt
Poisid 5. – 8.kl
Marko Saatman
Tüdrukud 9. – 12.kl
Katrel Virkus
Poisid 9. – 12.kl
Silver Seliov
Naised - asjaarmastajad
Karis Niisuke
Mehed – asjaarmastajad
Dmitri Reinmets

2. võistlusala – OSAVUSSÕIT

Tüdrukud 1. - 4.kl
Pia Kivil
Poisid 1. – 4.kl
Vane Vähk
Tüdrukud 5. – 8.kl
Aira Ferschel
Poisid 5. – 8.kl
Marko Saatman
Tüdrukud 9. – 12.kl
Katrel Virkus
Poisid 9. – 12.kl
Silver Seliov
Naised - asjaarmastajad
Karis Niisuke
Mehed – asjaarmastajad
Dmitri Reinmets

Lea Rand

Agu Normaku I Mälestusvõistlused on selleks aastaks peetud. Soovime abi eest tänada võistluse korraldajaid Maarika Rajat, Toomas Nõmmistet, Karis Niisukest, Robert Peetsi ja Toivo Tünnit. Võistluste sekretariaadis olid abiks Külli Laur, Gerttu Simm ning Merke Mehide. Rajameistrile olid suureks toeks Mihkel Laur, Ülo Ahu, Meelis Luud ning Peeter Maala. Rajakohtunikeks Ilja Tverdov, Anne-Liis Alman ja Aavo Laur. Toitlustamise poole pealt tänud Voka Lasteaeaiale, Julie Laurile, Lea Rannale ning Lenne Põdrale. Suured tänud ka Ib Lambile, kelle mootorsaanita ei oleks olnud võimalik sellisel tasemel raja ettevalmistus. Samuti täname kõiki osalejaid ja pealtvaatajaid, kelleta ei oleks nii tore üritus võimalikuks osutunud. Kõige suuremad tänud lähevad siiski Viiu, Hannes ja Arne Normakule – tänu nende abile, toetusele ja nõusolekule see üritus üldse teoks sai.

Võistluse juhataja Andres Laur ja rajameister Hendrik-Ulvar Peets

UUDISEID TOILA GÜMNAASIUMIST

Märgalade päev Toila Gümnaasiumis 2. veebruaril 2010

Meie kool osales rahvusvahelise märgalade päeva tähistamisel esmakordselt. Sel päeval toimunud bioloogiatunnid olid kõik märgala-teemalised.
Galeriisse oli üles seatud fotonäitus meie Ida-Virumaa kohalikest märgaladest, küll Aluoja üleujutusaladest, mis kobraste töö tõttu selliseks muutunud, Selisoost, Muraka rabast, Imatu soost. Näitus on vaatamiseks väljas kuu aja jooksul, koos sinna juurde kuuluva selgitava tekstiga soode tähtsusest ja millest on üldse märgalade päev alguse saanud. Fotod on meie kooli fotoringi juhendaja hr.Väino Auli erakogust.
Tundides rääkisime lähemalt looduskaitsest, märgaladest kogu maailmas, vaatasime õppefilme “Sood Eestis ja Lõuna-Soomes” ning “Endla looduskaitsealast”. Seejärel õppisime sootaimi ja õpetaja oli määramiseks lauale pannud 10 enamlevinumat raba-ning soosaarte taime, mille iga klass pidi ära määrama, lisaks oli veel ka klassidevaheline viktoriin. Meie märgalade päeval osales 4 klassi: 6., 8.,11., 12., kellest kõige paremad sootundjad ja rabataimede määrajad olid 6. klassi õpilased. Neile auhinnaks väikesed šokolaadid.
Toila Gümnaasiumi fotoring käis ka Pühajõe suudmes ja mere ääres fotojahil nädal enne märgalade päeva, kuid kahjuks naasesid jahilt tühjade käte ehk fotoaparaatidega, kuna ühtegi veelindu ei õnnestunud pildistada.

Bioloogiaõpetaja Anne Sternhof

Jääpall

3.veebruaril toimus Toila gümnaasiumis esimene jääpallivõistlus. Seda võimaldas korraldada meie kooli oma uisuväli, mida on juba aastaid Toila gümnaasiumi hoovis talvisel hooajal valatud. Sellel aastal korraldas kool uisuväljal jääpallivõistluse, mis osutus väga põnevaks ettevõtmiseks. Selle tegi erilisemaks ka lumetribüün, mis oli mõeldud jääpalli vaatajatele.
Algselt oli mõte, et jääpalli võistluses osalevad ainult poisid, aga huvilisi leidus ka tüdrukute hulgas. Jääpalli võistlusele registreerus 3 poiste ja 3 tüdrukute võistkonda. Enda uisuoskust sai treenida kehalise kasvatuse tundide ajal, mis enamasti toimusid liuväljal. Ka uiskudega pole meie koolil kunagi probleeme olnud, kellel ei ole oma uiske, saab neid täiesti tasuta laenutada koolist.
Jääpallivõistlus jõudis lähemale ning ärevus kasvas. Lõpuks panid kõik osalejad uisud jalga ning ootasid aega, et võistlema minna. Pealtvaatajad sättisid end samuti tribüünidele mugavalt sisse ning jälgisid toimuvat kaasa elades ning pildistades. Ja oli, mida vaadata ja pildistada!
Mina osalesin jääpallivõistlusel 7. klassi tüdrukute võistkonnas Tshikid. Enne mängu olin natuke elevil, kuid jääle astudes ning veidike harjutades läks see kiiresti üle. Kõik mängud, nii poistevahelised kui ta tüdrukute omavahelised, olid tasavägised ja huvitavad. Tüdrukute võistluse jääpallis võitsid 7. klassi Tshikid, poistest olid osavamad 9. klassi noormehed. Olime kõik väga rõõmsad. Jääpalli sponsoriks oli Swedbank, kes pani välja ka auhinnad tublimatele. Loodame, et jääpall jääbki meie kooli traditsiooniliseks mänguks talvisel ajal.
Laupäeviti ja pühapäeviti saavad kõik uisuhuvilised Toila Gümnaasiumi liuväljale uisutamist nautima tulla, see on täiesti tasuta. Kaasa on vaja võtta ainult uisud ning hea tuju. Ootame teid nautima talvemõnusid! Meeldivaid uisuelamusi!

Indra Mehine

Sõbraöö

8.-12. veebruarini toimus koolis sõbranädal. Traditsiooniliselt annab sellele hoo sisse õpetaja Anneli Koppel ja tegevusi korraldab 6. klass. Üritusi viisid läbi Martina Jõeäär, Kristel Milk ja Christiin Lember.
Esmaspäeval toimus suur müügipäev.
Kaubeldi omavalmistatud kookide, pirukate ja sõbrakaartidega. Teisipäeval lustiti saalivõistlustel. Kolmapäeval hindas zürii väikseid muinasjututegelasi.

Koolipere lemmikuks sai väike Pipi 1. klassist. Neljapäeval esitasid solistid ja ansamblid tuntud lugusid. Väga tublid olid Pauliine, Neinar ja 1. klass.
Reedel selgitati välja kooli kõige sõbralikum klass, õpetaja ja igast klassist üks poiss ja üks tüdruk.
Nädalale pani punkti sõbraöö, sest kui tunnid on lõppenud ja õppimisi enam ei küsita, saab koolis teha nii mõndagi huvitavat.
Õhtu algas uisutamisega. Kokku oli jääl 62 2.-7. klassi õpilast. Uisutati, võisteldi, mängiti jääpalli ja tehti palju sõbrapilte. Suuremad aitasid väiksematel uiske lahti nöörida ja kuivama panna - nii saigi tunnike liuväljal ruttu otsa.
Õhtu jooksul küpsetasid õpetajad kõikidele pannkooke. Aitäh teile, Merike Lepsalu, Katrin Kivimeister ja Anneli Koppel!

Veel sai õhtu jooksul osaleda erinevates töötubades, mängida saalis osavusmänge ja tantsida. Huvitava diskokava panid kokku 5. klassi tüdrukud. Tants ei tahtnud lõppeda!
Tuttavates klassitubades ööbides jätkus juttu peaaegu hommikuni. Pikk koolipäev lõppes laupäeva hommikul kell 8. Kohtumiseni järgmisel sõbraööl!

Maire Aul
Toila Gümnaasiumi huvijuht

Lõunanaabrid meie maakonnas kogemusi vahetamas

10. veebruaril saabus Toilasse rahvusvahelise projekti Enterprising SELF raames ligi 50 pedagoogi Läti haridusasutustest. Kolmepäevane visiit Ida-Virumaale algas Toila Gümnaasiumis, kus külalistele pakuti koolilõunat. Pärast kehakinnitust oli plaanis maakonna vaatamisväärsustega tutvumine. 11. klassi õpilased Anneli Marks ja Kristel Oja tutvustasid neile kaunist Oru parki. Olenemata sellest, et külalised inglise keelt eriti hästi ei mõistnud, olid nad väga sõbralikud ja suhtlusaltid. Päeva jooksul käidi ka Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis, mis jättis meie lõunanaabritele sügava mulje. Nende jaoks oli see kogemus ainulaadne. Meie kooli noortel giididel Annelil ja Kristelil aitasid ekskursioonipäeva läbi viia Aseri kooli õpilane Kert ja projektijuht Jaan Urb. Esimese päeva lõpetas ühine mõnus õhtusöök restoranis "Mio Mare", kus toimus Eesti haridussüsteemi interaktiivne tutvustus – külalised pidid joonistama nende nägemuse sellest, kuidas väike poiss või tüdruk, kes unistab saada kokaks, õpetajaks või arhitektiks, saab oma unistuse meie haridussüsteemi abil teoks teha.

Teisel päeval külastasid lõunanaabrid meie maakonna tublimaid koole ja lasteaedu. Toila Gümnaasiumis said Läti kolleegid külastada 3. klassi majandusõpetuse tundi, kus õpetaja Anneli Koppel juhendas ajalehe koostamist, 6. klassi tüdrukute käsitöö tundi ja 10. klassi inglise keele tundi, kus õpetaja Kristi Goldberg tutvustas kolleegidele ettevõtliku õpetamise erinevaid meetodeid. Kõige rohkem elevust tekitas käsitöötund, kus külalised said õpetaja Kaja Oja juhendamisel ise endale viltimistehnikas südame valmistada. Läti pedagoogide Ida-Virumaa visiidi lõpetas ühine arutelu koolielu teemadel. Ka lõunanaabritel on samad probleemid mis meilgi - kuidas kaasata lapsevanemaid lasteaedade ja koolide tegemistesse, kuidas innustada õpilasi oma sõna kaasa ütlema läbi õpilasomavalitsuse, kuidas arendada lastes tööoskust ja ettevõtlikkust. Läti haridustöötajate visiit toimus Interreg IV A SELF projekti Enterprising Education in Sweden, Estonia, Latvia and Finland raames. Märtsis on meie maakonna õpetajad ja õpilased oodatud kogemusi vahetama Rootsi.

Külli Guljavin, Anneli Marks

Liumägi = ühisvägi !

Lund jätkub tänavu kõigile ja kõikjale. Oleks vaid fantaasiat ja pealehakkamist - mida kõike sellest valgest vaibast teha võiks! Naerumerelased ilmataadiga päris tuttavad pole, seepärast jagus enne meie ettevõtmist kahtlejaidki. Ikka, et kas maksabki suuremalt midagi plaanida!? Sula pole ja külma küllaga. Ega enne ei teagi, kas tasub, kui ei proovi. Kutsutud olid kõik lastevanemad liumägesid – lumelinna ehitama vaid e – kirjade kaudu. Julge pealehakkamine pidi vähemalt pool võitu olema. Meie tundsime 11.veebruari õhtupoolikul, et see kokkukutsumine ületas kõik ootused! Kui kell lähenes 16-le, hakkasid Toila lasteaed Naerumere hoovile sõitma lastevanemad koos oma koduste abiliste ja vajalike tööriistadega. Ei puudunud ka aiavoolikud ja lumetuubid, et ehitistele viimast lihvi anda. Selline masinapark ei tahtnud enam hoovile äragi mahtuda. Meie poolt olid teotahtelisi ja toredaid lastevanemaid ootamas ergutavad tervitusplakatid, lõbus muusika, suured lumememmed ning soe tee ja suupisted. Pärast juhataja avasõnu võisid lastevanemad koonduda oma rühmale ühistööna tehtavat lumeehitist välja mõtlema ja meisterdama. Suureks abiks muidugi igaühel oma lapsed, kes sealsamas ämbrite – kühvlikestega hakkamas olid. Pimenemisel süüdati prožektor, viimistluseks segati värvivett. Vahepeal võeti kehakinnitust. Naerukillukeste rühmale valmis Hiina müür ja krokodill, Rõõmukillukesed said suure draakoni ning Õnnekillukeste lastevanemad kinkisid oma lastele lumest vaalaskala. Kõigi nende lumeloomade pealt on mõnus pikki liuge lasta.

Valmimise märgiks jäid igale mäele põlema tõrvikud, mis sümboliseerisid meie kõigi ühist võitu.

Võit oli see õhtupoolik kindlasti! Kasvõi võit kahtluse üle, et osavõtt tuleb tagasihoidlik. Igaühel võit oma mugavuse üle.

Ja kindlasti jäi väga vahva õlatunne meile kõigile südamesoppi. Oli tõeliselt soojendav kogeda, et oleme üksteisele nii – nii vajalikud. Siiras tänu kõigile, kes leidsid aega ja tahtmist seda lumist ehitustööd nautida. Naerumere pere tundis, et selliste hakkajate lastevanematega võib mägesid liigutada! Seniks jäävad need liumäed mõnusat ühistegu meenutama kevadeni!

Järgmiste toredate kohtumisteni!

Aili Saarne

Toila lasteaed Naerumeri juhataja

Lugupeetud ettevõtjad!

Tuletame Teile meelde, et kõik tegutsevad ettevõtjad, kes omavad registreeringut majandustegevuse registris, on kohustatud igal aastal ajavahemikul 15.01.-15.04. esitama kinnituse registreeringu õigsuse kohta.

Kuidas registreeringu õigsust kinnitada? Registreeringu õigsuse kinnitamiseks tuleb täita vastav vorm, mille leiab MTR-i koduleheküljelt http://www.mkm.ee/mtr „Taotluse vormid“ alt.

Täidetud registreeringu õigsuse kinnitamise vorm tuleb esitada posti teel, kohaleviimisega või e-posti teel digitaalallkirjastatult samasse kohta, kuhu esitasite ka taotluse registreeringu saamiseks. Paljudel juhtudel on selleks tegevuskohajärgne valla- või linnavalitsus või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kuid mõnel juhul ka mõni muu asutus.

Andmete õigsuse kinnitamine iseseisvalt. Selleks peab äriregistris registreeritud ettevõtja esindusõigust omav isik omama ID-kaarti ja kaardilugejat või teine variant- sisenema „X-tee teenused ettevõtjale“ portaali. Viimaseks sobib lisaks ID-kaardile ka isiku tuvastamine läbi internetipanga. Elektrooniline registreeringu andmete õigsuse kinnitamine on iseenesest aga äärmiselt kiire ning mugav. Täpsemat infot selle kohta, kuidas andmete kinnitamist elektrooniliselt teostada võib saada MTR-i kodulehelt või aadressilt https://portaal.riik.ee/x/eit/ .

TVL

Emakeelepäev - meie oma keele päev

14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva. Miks just siis?

Täpselt samal kuupäeval sündis ka eesti kirjanik Kristjan Jaak Peterson. Olgugi, et tema elutee jäi äärmiselt lühikeseks, jõudis ta oma elatud elu jooksul eesti kirjandusmaastikule märkimisväärse jälje jätta. Peterson hindas kõrgelt kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Ta oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kristjan Jaak Petersoni sulest on tulnud ka värsiread "Kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?" Sellega oli ta esimene, kes küsis, miks ei võiks eesti keelel olla õigust igavikule.

Tänu Kristjan Jaak Petersoni aatelistele vaadetele ja emakeelearmastusele, tundus tema sünniaastapäev olevat kõige õigemaks valikuks, et tähistada meie jaoks seda tähtsat päeva.

Et üle-riigilist emakeelepäeva tähistama hakati, tuleb tänada Sonda kooli endist õpetajat Meinhard Laksi, kes 1995. aastal alustas emakeele kaitseks toetusallkirjade kogumist. Tema aastaid kestnud aatelised ponnistused kandsid vilja: 11. veebruaril 1999. a. võetigi Riigikogus ühel häälel vastu seadus emakeelepäeva tähistamise kohta. Alates samast aastast on emakeelepäev ametlik riigipüha.

Emakeelepäeva viktoriin

1. Mis aastast alates tähistatakse Eestis emakeelepäeva?
2. Miks tähistatakse emakeelepäeva just 14. märtsil?
3. Kes oli emakeelepäeva idee algataja?
4. Millised on eesti keele lähimad sugulaskeeled?
5. Millal kujunes eesti keel iseseisvaks keeleks?
6. Mis aastast pärineb vanim teade eestikeelse trükise kohta?
7. Mis aastal ilmus ja mis raamat oli vanim eestikeelne raamat?
8. 1739. aastal ilmus üks trükis, mis pani aluse põhjaeesti keele kasutuselevõtule kirjakeelena kogu eest keelealal. Mis see oli?
9. Kes oli see XIX sajandi keeleteaduse suurkuju, kelle olulisemaks tööks on 1875.a. ilmunud teos, mida peetakse esimeseks eesti keele teaduslikuks grammatikaks.
10. Mis aastal ja kelle poolt loodi Tartu Ülikooli juurde Akadeemiline Emakeele Selts? Mis oli selle seltsi põhiülesanne?
11. Mida tähendab sõna “ekutama”?
12. Mida teeb inimene, kui ta espeldab?
13. Kui mees ütleb oma naise kohta, et see on igavene labrits, siis mida see ütlus naise kohta teada annab?
14. Mis aastal ja kelle algatusel loodi Eesti Kirjanduse Selts?
15. Kelle initsiatiivil ja mis aastal loodi Eesti Rahva Muuseum, mille peamiseks osaks oli Arhiivraamatukogu?

Vastused võib tuua või saata lahtisel postkaardil Toila Raamatukogusse, Pikk 13, Toila 41702 või saata lea.rand@mail.ee 10. märtsiks.

Lisage kindlasti oma telefoninumber või aadress, et saaksime võitjatega ühendust võtta. Emakeelepäeval loosime õigete vastuste saatjate vahel välja 3 raamatut.

Lea Rand

ÕNNITLEME KÜÜNLAKUU EAKAID HÄLLILAPSI

FIILIP	KLEMETS	81
AIN	KIVILO	72
HEINO	MÄEKS	76
ERIKA	SEPP	86
VEELAINE	LAIT	84
ÕILME	KAARLÕP	84
LAINE-MERALDE	LOOMÄGI	80
HELGI	ARROVAL	80
AGNES	PAUMETS	77
HELO	MITT	76
MAI	REELO	75
MARJU	PONTUS	70

MTÜ VOKA KÜLA SELTS

ootab uusi liikmeid!

Kui oled huvitatud koos tegemisest ja ühes olemisest ja Voka küla käekäik on Sulle tähtis, siis võta ühendust tel. 566 498 43 või kirjuta riinula@hotmail.com. Sulle vastab Riin Reinula, kellega saab Voka küla teemadel juba pikemalt rääkidaJ

Suvel tuleb DigiTV

Televisioonisaateid on Eesti eetris 55 aastat edastatud analoogmeetodil.

1. juulil 2010.a saab see aeg otsa ning edaspidi jõuab telepilt antenni kaudu inimesteni vaid digitaalsel kujul. See on suur samm edasi nii televisiooni poolt pakutavate uute võimaluste kui ka parema ressursikasutuse osas. Analoogtelevisiooni edastamine eetris lõpeb lähiajal kogu maailmas, Euroopa Liidus on Eesti esimeste seas, kes selle sammu astub.

1. juuliks 2010.a peavad kõik need, kes võtavad telepilti vastu tavalise katuse- või toaantenniga, soetama endale digitaalset vastuvõttu võimaldava lisaseadme (nn digiboksi) või uue digiteleri. Vajadusel tuleb korrastada olemasolev antenn ja ühenduskaabel.

Tasuta kanalite vastuvõtuks eetri kaudu ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga, seda tuleb teha vaid juhul, kui soovitakse lisaks vaadata ka rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid. Tehnilise võimaluse olemasolul võib soovija valida mitme tasulise kaabellevi- või satelliittelevisiooni teenusepakkuja vahel: Elion, Starman, STV, Viasat jt. Vaatajaid, kes on juba mõne teenusepakkujaga liitunud, üleminek tehnilises mõttes ei puuduta.

Milleks digilevi?

Digilevi loob palju eeliseid. Vaatajatele saavad osaks oluliselt parem pilt ja heli kui analoogvastuvõtul. Mõned pildihäired nagu näiteks "lumesadu" ja "varjud" kaovad täielikult. Avaneb võimalus osa saada digitaalsest, paljukanalilisest (ruumilisest) helist, mis läbi eraldiseisva audiosüsteemi kõlab tunduvalt paremini kui otse

televiisorist. Digilevi võimaldab planeerida oma telerivaatamise aega elektroonilise telekava (EPG) järgi. EPG kuvab otse teleriekraanile terve nädala telekava ning saadete ja filmide tutvustused, sisaldades telesaadete pealkirju, lühikokkuvõtteid, alguse- ja lõpuaegu ning kestvust. Soovi korral saab saateid ka broneerida ning digiboks tuletab saate algust õigeaegselt meelde ja hoolitseb ise ka kanalivahetuse eest.

Digilevis on sama programmi juurde võimalik pakkuda erinevates keeltes heli ja subtiitreid. Kui telekanal neid pakub, saab televaataja ise valida, mis keeles heli või subtiitreid ta soovib või hoopis subtiitrid välja lülitada. Kõiki eelpool kirjeldatud teenuseid saab sisse lülitada ja seadistada digiboksi või digiteleri juhtpuldist. Täpsemad juhised leiab alati seadme kasutamisjuhendist.

TVL

Jaanuar 2010

Kutsume kõiki koos meiega tähistama piduliku lipuheiskamisega

Eesti Vabariigi 92. aastapäeva.

Lipp heisatakse Toila Gümnaasiumi vaatetornis

24. veebruari varahommikul kell 7.20.

Sellele järgneb ühislaulmine tõusva päikese tervituseks,

töötab kohvik, soovijad saavad uisutada.
Transpordi vajadusest palume kuni 19. veebruarini teada anda telefonil 33 69 642.

Hoiame ühte sel keerulisel ajal ja tähistame koos kodumaa sünnipäeva!

Toila valla aunimetused 2010

Käesoleval aastal annab Toila vald aunimetusi välja 12. korda.

Aukodaniku tiitel antakse eriti silmapaistva ja pikaajalise tegevuse eest valla ettevõtluse, kultuuri, spordi, hariduse vms. tegevuse arendamise eest;

Tänu elutöö eest on tunnustus silmapaistva ja pikaajalise tegevuse eest valla ettevõtluse, kultuuri, spordi, hariduse vms. tegevuse arendamise eest;

Aasta inimese tiitel antakse silmapaistva tegevuse eest valla ettevõtluse, kultuuri, spordi, hariduse vms. tegevuse arendamise eest möödunud aastal.

Toila valla aunimetuste saajad valib Toila Vallavolikogu salajasel hääletamisel. Aunimetuste saamiseks peab esitatu saama vallavolikogu poolt häälteenamuse.

Kui keegi esitatud kandidaatidest nõutaval arvul poolthääli ei saa, siis aunimetust sel aastal välja ei anta.

Ettepanekuid Toila valla aunimetuste andmiseks võivad teha üksikisikud, juriidilised isikud, klubid, organisatsioonid, seltsid, samuti vallavolikogu ja vallavalitsus.

Ettepanek peab sisaldama:

1) isiku nime, keda esitatakse aunimetuse kandidaadiks;

2) isiku panuse kirjeldus valla arengusse;

3) aasta inimeseks nimetatava isiku panuse kirjeldus möödunud aastal;

4) ettepaneku esitaja(te) nimi (nimed) ja allkiri (allkirjad).

Ettepanekuid oodatakse 1. märtsiks k.a. Toila Vallavalitsusse.

Tähtsaid daatumeid Toila valla ajaloos 2010. aastal

590 aastat tagasi on esmakordselt mainitud Kirivere (hiljem Voka) küla.
315 aastat tagasi oli meie kandis suur näljahäda. Sadu kestis jaanipäevast mihklipäevani.
310 aastat tagasi 17. novembril kell 17 toimus vene väejuhi B. Šeremetjevi väeosa kokkupõrge Rootsi eelväega Pühajõe küla juures.
220 aastat tagasi alustas tööd Valaste külakool.
155 aastat tagasi valmis Päite koolimaja
150 aastat tagasi juulikuus haaras Toila maarahvast Liivimaalt alguse saanud väljarändamise soov.
140 aastat tagasi 20. detsembril avati Toilas uus kalmistu.
125 aastat tagasi asutati Voka mängukoor (juhataja Johannes Sarap)
100 aastat tagasi 12.-14. juunil võtsid Toila sega- ja pasunakoor osa VII üldlaulupeost Tallinnas.
90 aastat tagasi asutati Voka Hariduse Selts “Eha” ja Päite Hariduse Selts “Koit”, samal aastal registreeriti Rakvere-Paide Rahukohtu poolt 2. märtsil Konju Tarvitajate Ühisus “Kasu”, 10. mail Voka tulekahjukordade vastastikuse abistamise selts ja Toila Ranna Kalapüüdjate Ühisus, 12. juulil Voka valla põllumeeste kogu, 21. augustil Voka kartuliühistu ja 6. detsembril Türsamäe masinatarvitajate ühisus.
80 aastat tagasi 31. mail põles Abram Simoni ehitatud teatrimaja.
75 aastat tagasi ostsid töösturid G. Jelissejevilt Oru lossi ja pargi ning kinkisid selle Eesti riigipeale puhkekohaks. Selle ja järgneva aasta jooksul tehti lossis ja kõrvalhoonetes remont ning korrastati park.
65 aastat tagasi asutati Toila Kalakonservikombinaat.
60 aastat tagasi saadi põllumajanduskolhooside ühendamisega Toila külanõukogu üheksast kolhoosist kolm ja Sinimäe sovhoosi osakond.25 aastat tagasi taasavati keskkooliklassid Toila koolis.
20 aastat tagasi 23. juunil õnnistas taastatud Pühajõe kirikuhoone piiskop Kuno Pajula.
15 aastat tagasi 17. juunil avati Oru pargis uus laululava ja toimus vabariiklik meestelaulu ja puhkpillimuusika päev.

M. Mõtuste raamatu “Toila ümbruse kultuuri- ja hariduselu ajaloost” põhjal kokku pannud Lea Rand

Rebasekutsikaid igas variandis

Nii võiks kokku võtta möödunud aasta fotokonkursi tulemused. Peaaegu igal autoril, kes oma fotosid konkursile esitas, oli välja pakkuda oma versioon möödunud aastal Voka staadionil elanud rebaseperest.

Üldse laekus 11. Toila valla fotokonkursile 9 fotoseeriat ja 60 üksikfotot.

Žürii, koosseisus Piret Aller, Meeli Lõo ja Mehis Luus, otsustas preemiad jagada järgmiselt:

Parim üritust kajastav seeria – Merle Põllumäe

Parim loodusfoto – Mikk Mehide

Parim päevakajaline foto – Kalev Lait

Parim hetke tabamine – Helena Ohak

Parim kompositsioon – Mikk Mehide

Parim foto kategoorias “Inimesed pildile” – Mikk Mehide

Parim portree – Kalev Lait

Peapreemia 1000.- krooni sai Helena Ohak.

Kuna käesolev aasta on lugemisaasta, siis pakkusid korraldajad välja korraldada fotojaht lugemise ja lugejaga seotud teemadel. Muidugi on selle aasta fotokonkursile oodatud jätkuvalt pildid Toila vallast ja meie inimestest tööl, kodus ja puhkehetkel

Nii et – kõik fotograafiahuvilised, timmige objektiivid teravaks ja kohtumiseni juba uute piltidega järgmisel fotokonkursil.

Korraldajate nimel
Lea Rand

Graafiline leht Toila vallast

MTÜ Toila Valla Hariduse ja Kultuuri Seltsi eestvedamisel valmis möödunud aasta lõpuks Toila vallast graafiline leht. Graafilise lehe tellimise ja valmistamise eesmärgiks oli valla kultuuriväärtuste kajastamine läbi professionaalse kunstiteose. Graafilise lehe valmistas graafik Tõnis Laanemaa.

Graafiline leht kujutab vaadet linnulennult mere poolt (põhjatähelt) Toila vallale, merele ja pankrannikule. Üldvaate ümber on paigutatud 16 olulisemat kultuuri, ajaloo ja ühiskondlikku objekti (Toila sadam, kivist paat, Päite pank, Aluoja juga, lossiplats ja meri, Voka mõisa vana traktor, Voka staadion, Toila kool, karuvärav, Pühajõe mõis, laululava, Vabadussõdalase kapten Hugo Jürgensoni mälestusmärk, Pühajõe kirik, Nõiametsa vaatepaviljon, vallamaja, Toila sanatoorium).

Graafilise lehe esitlus toimus 28 detsembril Toila Rahvamajas. Kohal viibis ka autor Tõnis Laanemaa. Graafiline leht kingiti valla kultuuri- ja hariduselu edendajatele, samuti leiab teos koha valla asutustes ja suuremates turismiettevõtetes. Meeldivat õhtut sisustas Voka segakoor. Rahvamaja tegid õdusaks prouad MTÜ Merekivist ning kringliga kostitas AS Toila Sanatoorium.

Graafiline lehe valmistamist rahastas Leader programm. Projekti elluviimist toetas Toila Sanatoorium. Toila vallavalitsus aitas graafilised lehed raamida.

MTÜ Toila Valla Hariduse ja Kultuuri Seltsi juhatus tänab kõiki kes aitasid kaasa graafilise lehe valmimisele ja meeldiva õhtu korraldamisele.

Seltsi juhatuse esimees

Bruno Uustal

Detsember 2009

Avalik vastus artiklike "Nelja aastaga vald avatumaks"

Austatud vallavolikogu liikmed Roland Peets, Jaak Pruunes, Toivo Tünni, Ursi Joost, Mehis Astok, Bruno Uustal.

Novembrikuu Toila valla lehes avaldati artikkel, mis ei selgita just väga detailselt ega arusaadavalt valimistele järgnenud läbirääkimisi valimisliitude ja erakondade vahel. Seega, toome omalt poolt lugejani infot, mis veidigi selgitab läbirääkimistel toimunut ning tulemusi.

Valimisliit Valla Heaks esindajate eestvedamisel toimusid valimisjärgselt kohtumised VL Voka, VL Ühtne Vald ning Keskerakonna ja Reformierakonna liidritega ning volikogusse valitud saadikutega. Kohtumiste eesmärk oli läbirääkimistel saada ettekujutus partnerite huvidest kohtade jaotamisel ning ka teha vastavad kokkulepped. Kuna Valla Heaks sai valimistel ligemale pool valijate häältest (530 häält 1261-st), oli meie eesmärk moodustada koalitsioon partneriga, kes aktsepteeriks meie esindajat volikogu esimehe ja vallavanema kohale ning oleks samas valmis juhtima volikogu võtmekomisjonide tööd ja saaks koha vallavalitsuses ning AS Toila V.V. nõukogus.

Kuna läbirääkimistel oli valimisliitude Ühtne Vald ja Voka vankumatu soov saada enesele volikogu esimehe koht, ei õnnestunud seetõttu koostööleppe sõlmimine. VL Valla Heaks ei saanud lubada volikogu esimehe kohast loobumist, kuna see on võtmeroll vallavolikogu töö korraldamisel.

Arusaamatuks jääb, miks enne volikogu istungit, kus kinnitati komisjonide koosseis, ilmus valla lehes artikkel, milles süüdistati valimisliitu Valla Heaks soovimatuses luua laiapõhjaline koalitsioon.

Saime aru, et tegelikkuses puudus praegusel opositsioonil juba algselt soov teha sisulist koostööd, mistõttu loobuti osalemast volikogu komisjonide juhtimises, vallavalitsuse töös ning AS Toila V.V. nõukogu töös, ega soovitud võtta reaalset vastutust. Seega otsustasime valitsemisvastutuse võtta koostöös Keskerakonna Ida-Virumaa piirkonna juhatuse ning Toila valla Keskerakonna liikmetega, kellel oli valimistel reaalne soov viia ellu oma nägemust spordivaldkonnas, mis sobis valimisliidule Valla Heaks.

Leiame, et ühiselt valitud juhtorganid on pädevad ning suudavad edukalt järgneval neljal aastal oma eesmärke täita.

Lugupidamisega

Kalle Lehismets
Jüri Gabriel
Urmas Tokman
Külli Guljavin
Urmas Vitkin
Lauri Jalonen
Kaarel Schmidt

Naksitrallid võtavad aasta kokku

Kalendriaasta lõppemine tähendab eelarveaasta lõppemist. Haridusasutusel pole märkimisväärseid tulusid ette näidata – pigem kulutajana ette kanda, kuidas läheb Voka lasteaial, lastel, töötajatel ja kaudselt ka töötaval lapsevanemal. Kuid jõulukuusse numbrid ei passi, seetõttu kirjutan kõigest lasteaia missiooni ja visiooni (vt. kodulehelt) keskselt. Meie missioon on kordumatu, on ainuomane just meie lasteaiale; on oma lihtsuses arusaadav ka lapsele; lapse- ja peresõbralik lapsevanemale ja töist pingutust ja rõõmu pakkuv töötajale.

Meie õpetajate tänud kuuluvad maja ehituse alguste-alguse juures olevatele inimestele hea lasteaiahoone projektivaliku eest. Hoone nõrgimaks lüliks võib pidada vaid lamekatust. Rühmaruumide suurus, terrasside olemasolu ja lasteaiakoha hea valik on meie kui Tervist Edendava lasteaia tänased plussid. Avarust ja avatust vajaksid üldkasutatavad ruumid, kaasajastamist köök ja pesuköök ning hoone peasissekäik ja fuajee. Laste õpikeskkonnad on puhtad, kenasti kujundatud, nägusates värvides, nii et on meeldiv lapsel ja täiskasvanul. 2009. aasta lõpuks on kaasajastatud laste mööbel - riidekapid, voodid, voodipesud, reguleeritavate jalgadega lauad ja laste toolid. Mängutoas on uued täispuidust nukuköögid. Kahes rühmas on akvaarium. Õueala on puhas ja turvaline, erinevaid mängu- ja õpikeskkondi pakkuv. Vihmahall ilm muudab aga maja välisilme hoolimata kenast ümbrusest üsnagi troostituks – lihtsalt 33 aastane ajalugu riivab silma.

Lasteaia plaanimajandus, õppekasvatustöö ja tegutsemine käib laste tervise nimel. Lapse füüsilist arengut toetavad hommikuvõimlemised rühmades, liikumistegevused saalis ja spordihoones, ujumisõpetus 1 x nädalas Sillamäe lasteaias, hambapesu korraldamine. Viirushaigustest ei pääse meiegi, kuigi kasutame desinfektsioonivahendeid, desinfektsioonilampi ja rahvameditsiini küüslaugu näol. Lapsele on tagatud tervisekaitseameti määrustele vastava kalorsusega ja maitsev toit. Lapsed peavad saama ka piisavalt puu- ja juurvilju jälgides lapse toidupäeva maksumust.

Kuidas mõõta vaimset tervist? Kui lapsel silmad säravad jutustades lasteaiapäevast või meisterdatud asjast. Kui lapsel on oma arvamine ja aktiivne tegutsemine. Kui lapsel on tahe, uudishimu, soov teiselgi päeval oma väga hea isa ja armsa ema juurest lasteaeda tulla. Meie ülesanne on perekonda kasvatusküsimustes toetada ja vajadusel nõustada. Kui koostöös õpetajaga jääb midagi selgusetuks, siis IVOL-i kaudu on võimalus kaasata probleemide lahendamisse spetsialiste (psühholoogi, logopeedi). Meie lasteaias tegeleb laste kõneraviga logopeed. Teadmisi lapsevanemale lapse arengust täiskasvanute maailmas jagas lektor sügisesel üldkoosolekul.

Milles väljendub pere rahulolu? Rahuloluküsitluste hinne kevadel viie palli süsteemis oli 4,7. Kõige tähtsam on meie jaoks see, kui lapsevanem tunneb lapse tegemiste vastu huvi. Hoolekogu on oma koosseisudes olnud lasteaia tegemisi toetav. Tänu lastevanematele on Voka Lasteaial Naksitrallid oma lipp ja lipu kasutamise tava. Eriline tänu lastevanematele, kes oma töö kõrvalt on olnud füüsiliselt abiks. Sel sügisel oli kollektiivi ühine otsus rühmastendidel kajastada tänu lastevanematele. Meie lasteaia nn. praktikabaasiks maatööde ja koduloomade tutvustamisel võib pidada perekond Põllumäe majapidamist.

Omavalitsuse toel oleme sellest aastast osalised Interregi EDUself projektis „Ettevõtlik kool/lasteaed“. Projektis osalemine tähendab meie jaoks läbimõeldumat tegutsemist (lastele ettevõtlikkuse võimaldamist), innovaatilisust, aga ka koolitusi ja koostööpartnerite (Soome, Rootsi, Läti) parimate kogemustega tutvumist. Koos töötamine laabub hästi ka projekti koordinaatori IVEK-i ettevõtliku meeskonnaga.

Jõuluvana kohtub lasteaiasaalis sel aastal üle 40 koduse lapsega, kellest pooled on juba uuest sügisest lasteaeda oodatud. Advendipäkapikud tervitavad meid igal esmaspäeval üllatustega ja jõuluvalgust kingitakse ka. Rõõmsat jõuluootust kõigile!

Julie Laur

Südamelt ära

Detsembri esimesel nädalal toimus Toila Gümnaasiumi lastevanemate üldkoosolek. Kohustuse kutsuda kokku vanemate koosolek vähemalt üks kord aastas kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks paneb koolile Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 35. Et lapsevanemaid oli koosolekule tulnud vähe, annan ülevaate sellest, millest juttu oli. Külalislektorina esines Tartu Ülikooli Narva Kolledži rahvatervise lektor Marge Grauberg. Ta rääkis oma loengus kolesteroolist, “halva” kolesterooli mõjudest organismile, tervisliku toitumise vajalikkusest ning mõningate laste lemmiktoitude (krõpsud, värvilised joogid, friikartulid) kahjulikust mõjust laste organismile ehk siis ta seletas ära millist kahju organismile teeb rämpstoidu söömine.

Seejärel jagunesid koosolekul osalejad 4 rühma. Iga rühm sai arutamiseks oma valdkonna ja abiks rühmajuhid. Õpilaste valdkonna rühma tööd juhtisid õpilasomavalitsuse esindajad Ljubov Oja ja Eva-Liisa Suurpuu, õpetajate valdkonna rühma tööd juhtis õpetaja Kristi Goldberg, partnerite rühma tööd juhtis lapsevanem Lauri Jalonen ja õppeprotsessi valdkonna rühma tööd juhtis allakirjutanu. Iga rühm pidi 15 minuti jooksul pakkuma tegevusi, mida saaksid kool, kodu ja kogukond teha selleks, et õpilasest kasvaks ettevõtlik kodanik. Rühmad jõudsid selliste järeldusteni:

ÕPILANE:

õpilasele suurem vastutus; rohkem pakkumisi/võimalusi; nii lapsevanemate kui õpetajate isiklik eeskuju; rohkem võimalusi saada infot; kompetentne juhendaja; loovuse arendamine; näitlikustamine; suunamine; julgustamine; rahastamine; ajaline ressurss.

ÕPETAJAD:

õpetajale vaid normkoormus = PUHANUD, RÕÕMUS ÕPETAJA; tehnoloogiline baas, vahendid; andmebaas ettevõtjatest jms tugiisikutest; “Tööriistakast” – hea kogemuse edasiandmine teistele õpetajatele (ained, arenguvestlused, õppekäigud); ühisüritused kogukonnaga, huvigruppidega; tunnustamine, toimiv süsteem; seadusandlus – plaanid, Mis meist saab?; koolituste võimaldamine; õpetajavahetus; õpetajate õppekäigud; lahtised tunnid; positiivse kogemuse jagamine.

PARTNERID:

ettevõtjad – huvi õpilasfirmadelt töid tellida; vilistlaste ja teiste vallakodanike kaasamine; turistide teenindamine; vald – suvised tööd, heakord; ööbimisvõimalused (telgid); kooli poolt aktiivne kontaktiotsing, selgitamine; gümnaasiumil sõber-ettevõtjate list või klubi; ühiskondlike liikumiste ja klubidega koostöös üritused; noored võiksid osaleda volikogu komisjonide töös (vald); noortele anda vabadust tegutseda; koostöö – kolledžid, ülikoolid, kutseõpe; avatust mõtlemises vaja; fond ettevõtlike tegevuste toetamiseks.

ÕPPEPROTSESS:

õppevahendeid rohkem; õppekeskkond korda; õppekäigud asutustesse, ettevõtetesse, loodusesse; algklassides rohkem mängulisust; vanemates klassides rohkem erinevaid aktiivõppemeetodeid; loengu konspekteerimine ei ole efektiivne; oluline arendada õpilastes vastutustunnet ja järjepidevust; õppimise kultuur (otsi vastuseid internetist); teeme liiga palju õpilase eest ära.

Koosoleku viimases kolmandikus said osalejad ülevaate sellest, mida peame täna oma tugevusteks ja mida probleemideks. Heameel on tõdeda, et seoses osalemisega „Karjääriteenuste süsteemi arendamise“ programmi projektis juurutame koolis karjääriõppe süsteemi. Lisaks Toila Gümnaasiumile osaleb selles projektis üle Eesti veel 17 gümnaasiumi ja 8 põhikooli.

Sügisest töötab meie koolis tunnirahu klass. Tunnirahu klassi saadetakse õpilane, kes rikub hea käitumise tavasid, segab kaasõpilaste ja õpetaja tööd või kaotab enesekontrolli tunnis. Õpetaja annab õpilasele kaasa ülesande ja keegi juhtkonna liikmetest võtab õpilase oma hoole alla. Õppeaasta algusest on tunnirahu klassi kasutatud 28 korda, sinna on saadetud 12 õpilast 4.,5.,8. ja 11. klassist. Mõne lapse puhul on tunnirahu klass mõjutusvahendina toiminud juba pärast esimest korda, mõni on sinna sattunud lausa 6 korda. Tunnirahu klassi võivad tulla ka need, kes tunnis õppida ei saa, kuna klassikaaslased ei ole õppimisest huvitatud.

Kui teised omavalitsused on sunnitud seoses vahendite nappusega ringide tööd vähendama, siis meie lastel on selles osas vedanud. Toila Gümnaasiumis töötab 26 huviringi ja ringide tegevuses osaleb 266 õpilast. Uuemad ringid on noorkotkad, ohutusalane ring, nüüdistants, kellade ansambel, fotoring. Loodame, et uuel aastal saab hoo sisse ka kodutütarde ring. Heameel on sellest, et mitmeid huviringe juhendavad meie õpilaste emad-isad.

Me arvame, et võrreldes teiste koolidega on meie koolis kaaslaste kiusamist vähem. Seda me järeldame sellest, et lapsed ei taha pärast tunde koju minna, sest sõbrad on siin. Meie lastel on võimalus palju teha, käia ekskursioonidel ja õppekäikudel ning seeläbi õppida väljaspool klassi ja koolimaja.

Murelikuks teeb see, et osa lapsi ei taha pärast kooli koju minna, sest koolis on tal turvalisem, või kodus ei ole kedagi ja ta ei taha üksi olla. Aga kui lapsed jäävad omapead kooli pärast tööpäeva lõppu ja nendega midagi juhtub, ei pruugi olla täiskasvanuid juures, kes aitaks või abi kutsuks. Probleemiks peame ka seda, et ehkki huviringides osalejate arv ületab õpilaste arvu (mõni õpilane osaleb korraga mitme ringi töös), on lapsi, kes ei tahagi midagi teha.

Õpetajad kurdavad, et osa lapsi ei tee koduseid ülesandeid. E-kool võimaldab ju lapsevanemal alati kontrollida kas järgmiseks päevaks jäi õppida. Palju on ka puudumisi, sealhulgas põhjuseta. Kolme kuu kokkuvõttes on tulemus järgmine: 5. klassis on üks õpilane põhjuseta puudunud 19 tundi, 10. klassis 25 tundi, 11. klassis 29 tundi ja 12. klassis 36 tundi. 36 tundi ehk 6 päeva ühe õpilase kohta 3 kuu jooksul tähendab, et kui see noor oleks tööl, oleks tal iga kuu 2 tööluusi. Vaevalt, et tööandja sellist töötajat tööl hoiaks. Oleme vastu võtnud puudumiste ja koolikohustuse täitmise arvestamise korra, milles on kirjas, et kui õpilane ei tule kooli, teavitab lapsevanem sama päeva jooksul lapse puudumise põhjusest kooli (kas helistab või teatab muul moel klassijuhatajale, sekretärile). Kui puudumisest ei teatata samal (või eelneval) päeval, märgib klassijuhataja e-kooli põhjusta puudumise. Kui õpilane peab poole päeva pealt koolist lahkuma, küsib ta selleks luba klassijuhatajalt (tema puudumisel õppealajuhatajalt, direktorilt, aineõpetajalt). Lubaja teeb vastava märke e-kooli. Kui õpilane luba ei küsi, on tegemist põhjuseta puudumisega. Õpilane esitab pärast puudumist kooli tulles lapsevanema või arsti kirjutatud puudumistõendi klassijuhatajale. Puudumistõendi võib lapsevanem esitada ka e-kirja teel. Arvame, et puudumiste hoolsam jälgimine aitab vähendada põhjuseta puudumisi.

Loodan, et järgmisel koosolekul osaleb rohkem lapsevanemaid. Küsime kevadel kindlasti teie arvamust huvi pakkuvate teemade ja koosoleku toimumise aja kohta.

Külli Guljavin
Toila Gümnaasiumi direktor

Väiketurismi ühendamisest Toila vallas

Oktoobris kanti äriregistrisse mittetulundusühing, mis kannab nime Toila Väiketurismiettevõtjate Ühendus. Tegemist on katusorganisatsiooniga, mis koondab endasse kõik Toila vallas vähemal või suuremal määral turismiga tegelevad väikeettevõtted. Varasemalt on Toila valla lehtedes olnud võimalik lugeda ka üleskutseid sarnase ühingu loomiseks, kus on kirjeldatud eesmärke, miks antud ettevõtmine oluline on.

Oma lühikese tegutsemisaja jooksul kirjutati juba novembris projekttaotlus Kirderanniku Koostöökogule, mille hindamiskomisjon heaks kiitis, saades parima hindamistulemuse antud voorus. Projekti realiseerimise tulemusena valmib turismiettevõtjaid ühendava organisatsiooni strateegiline tegevusplaan, ühisturundusele suunatud veebikeskkond, ühtne identiteet ning sarnase märgistusega viidad iga teenusepakkuja juurde. Strateegiline tegevusplaan saab olema järgmiste projektiideede aluseks, mis on laiapõhjaliselt (kaasates ka omavalitsust jt asutusi) kokku lepitud ning läbi vaieldud.

Ühenduse üheks tugevamaks küljeks on asjaolu, et ühe laua taha on kokku tulnud rida inimesi, kes kõik on ühe spetsiifilise valdkonna arendamisest huvitatud, misläbi peaks turismiteenuste pakkumine Toila vallas kvaliteetsemaks muutuma. Hea meel on tõdeda, et ollakse sammuke kaugemale jõutud eestlaslikust suhtumisest, mis kõneleb teise eestlase maitseomadustest ning on leitud, et üheskoos ollakse jõulisemad, sh tulemuslikumad kui igaüks eraldi.

Ühendus on avatud kõikidele asjast huvitatutele, kel mõtteis turism ja selle arendamine. Infot võib küsida aadressilt: turism@toila.ee või telefonilt: 520 9403.

Mehis Luus, arendusnõunik

November 2009

Aeg tööle asuda

25. novembril toimunud vastvalitud volikogu kolmandal istungil on saanud kõik valla juhtimises olulised portfellid jaotatud. See tähendab, et paika on pandud volikogu komisjonid ja vallavalitsuse koosseis. Rakendamise aeg on läbi ja seega saabki volikogu tööle hakata.

Komisjonide jaotus on oluline selleks, et määratleda, kes millega tegeleb.

Kuna valimistel saavutas suurima edu valimisliit Valla Heaks endise ja ka praeguse vallavanema Tiit Salvani juhtimisel, siis on igati loogiline võtta initsiatiiv läbirääkimistel ülesannete jaotuses.

Vast suurimaks üllatuseks nendel läbirääkimistel oli valimisliidu Voka esindajate soovimatus asuda lahendama kommunaalküsimusi. Selleks pakuti neile volikogu aseesimehe ja kommunaalettevõtte Toila VV nõukogu liikme positsioone. Valimisliidu Voka valimiseelset lubadust, leida lahendus toasooja kosmilisele hinnale, ei ole ometi mõeldav täita omaette põlve otsas nokitsedes.

Tunnetades probleemi tõsidust, on volikogu liikmed ja vallavalitsus asunud organiseerima korteriühistute ümarlauda. Oodatud on kõikide korteriühistute juhatuste liikmed kui ka asjast huvitunud korteriomanikud. Ümarlaua toimumise aeg ja koht on hetkel veel lahtine, aga kindlasti toimub see detsembri esimeses pooles. Kõik ühistud saavad lähiajal kutse ümarlauale ning täiendav info ilmub ka teadetetahvlitel. Koosmeele leidmine osapoolte vahel on mõistlike lahenduste eelduseks.

Järgmine teema, millega on plaanis hakata tegelema, on endine lastekodu maja ja Voka Olmehoone. Nende majade saatus on vaja meil nii või teisiti otsustada. Ideaalis võiks olla selline lahendus, mis ei nõuaks valla maksumaksja raha. Kui aga kulutusteta otsust ei ole võimalik leida, tuleb valla eelarvesse planeerida vastavad kulud. Leidmaks kõige õigemaid lahendusi, kutsume kaasa mõtlema ja ütlema kõiki, kes on asjast huvitatud.

Peatselt algava uue aasta esimeses pooles on kavatsus leida lahendus valla kultuuri- ja seltsielu koordineerimisele. Kutsume valla mittetulundusühinguid ja seltsinguid kaasa mõtlema. Võttes tööle valla kultuurielu edendaja peame läbi mõtlema uue töötaja õigused ja vastutusala, samuti kuidas mõõta töö tulemuslikkust.

Sellised on mõned märksõnad lähiaja teemadest, millega valla rahvaasemikud tegelevad

Joel Guljavin

Nelja aastaga vald avatumaks

Toila valla hüüdlause on Aasta läbi avatud. Selle eesmärgi nimel on tehtud palju tööd, kuid küsimusi kipub olema rohkem kui neile vastuseid.

Sellel sügisel toimusid valimised uude volikogu koosseisu. Oodatult oli rahva aktiivsus kõrge. Kolmeteistkümnele volikogu liime kohale kandideeris viies nimekirjas (kolm valimisliitu ja ning kaks erakoda) kokku 84 inimest. Kõigist nimekirjadest saadi ka volikogu kohti. Teatavasti sai enim kohti eelmisel valitsemisperioodil võimul olnud valimisliit Valla heaks. Paraku ei jätkunud kuuest saadud kohast ainuvalitsemiseks ning valitsusliitu kutsuti vähim hääli saanud Keskerakond ühe liikmega. Koos moodustati koalitsioon, mille tegevus ei vasta kuidagi valla avatuse põhimõttele. Asendusliikmena volikogusse saanud Kalle Lehismets valiti volikogu esimeheks (volikogus osalemast loobus 38 häält kogunud nn „peibutuspart“ vallavalitsuse ametnik Mehis Luus). Oodatult jätkab ka endine vallavanem. Suurim üllatus oli aga revisjonikomisjoni esimehe ametikoha jätmine koalitsioonile, mis kaasaegse demokraatia põhimõtete järgi kuulub opositsioonile.

Valimistel 49 % hääli kogunud valmisliitude Ühtne vald, Voka ja Eesti Reformierakond nimekirjades kokku volikogusse pääsenud kuus volikogu liiget osalesid valimiste järgsetel läbirääkimistel võimalikult laiapõhjalise koalitsiooni moodustamiseks ning valitsemise vastutuse võtmiseks, kuid paraku jäeti valitsemisest kõrvale (v.a. pakutud 1-2 kohta volikogude komisjonides). Kuna nende nimekirjade ning volikogu liikmete taga on üle kuuesaja valla kodaniku hääled, ei saa opositsioon jääda järgneval neljal aastal passiivseks. Valimisliidud Ühtne vald, Voka ja Eesti Reformierakond on kokku leppinud teha koostööd ning püüdlevad selle poole, et ühehäälelise enamusega koalitsiooni poolt läbisurutud otsused oleksid võimalikult läbipaistavad. Seepärast soovime, et võimulolijad selgitaksid valijatele ning ka Toila valla vastu huvi tundvatele inimestele oma valitsemise põhimõtteid. Opositsioon kavatseb esitada küsimusi otsuste põhjenduste kohta volikogu esimehele, vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. Ootame vastuseid loomulikult volikogu istungitel kuid parim koht selgituste andmiseks on Toila valla leht.

Seepärast palumegi valitsuskoalitsioonil selgitada Toila valla valijatele, miks jäeti volikogu revisjoni komisjoni esimehe koht võimulolijate kontrolli alla.

Volikogu liikmed Roland Peets, Jaak Pruunes, Toivo Tünni, Ursi Joost, Mehis Astok, Bruno Uustal

Lahe koolipäev

5. novembril toimus Tallinnas noortekonverents “Lahe koolipäev”, kus räägiti karjäärivalikutest. Põhiküsimuseks – kas valida Eesti või välismaa.

Toila Gümnaasiumi õpilastest osalesid Anneli Marks, Birgit Pung, Eleri Birk, Riho Saponenko, Ragne Pärnamäe ja Kertu Müür. Üritus algas piduliku marsiga Vabaduse väljakult Nukuteatrisse. Osavõtjaid oli ligi 600. Teel sinna lõbustasid osavõtjaid Noorte Liidu noored, kes panid osavõtjaid mõtlema oma karjäärivalikute üle.

Konverentsi saal juba iseenesest meeldejääv, kuna see oli tegelikkuses alles valmimisel ning seinu ja lage asendas kile.

Esinejate seas olid Kontra, Jaagup Kreem, Ivo Linna ja paljud teised. Meelejäävamate esinejate hulgas oli eesti välisajakirjanik Neeme Raud ja kunstnik Martin Saar.

Neeme Raud rääkis teemal “Kas välismaa ootab meid”. Birgiti sõnul oli tema arutlus väga paeluv ning tõetruu. Ta ütles kõik otse välja.

Martin Saar köitis tähelepanu oma diskusiooni alguses. Ta alustas maalimisega ja kinkis maali saalis olevale tüdrukule, kellel oli märgatav sarnasus maalil oleva inimesega. Oma arutlusse kaasas ta ka eksamite valiku ning tõi välja selle, et tuleks valida reaalained paremate karjääriväljavaadete suhtes. Arutluse lõpetas ta väga suurejooneliselt, imiteerides Robin Williamsi kunagist aktsiooni, lasi publikul käed üles tõsta ja hulluda ning viskas siis publikusse oma kujundatud graafikaga särke. Kõike seda jäädvustas ta mobiiliga, et Facebooki ülesse panna.

Diskusioonide vahepeal oli ka Heade Eeskujude autasustamine, kelleks oli Reili Rand Hiiumaalt. Auhinnaks oli 20 000 krooni toetust, mille andis kätte Ene Ergma. Jaagup Kreem pühendas talle ka laulu, mis tõi Reilil pisara silma.

Päevale pani punkti suur ühismuusika loomine.

Kõik lahkusid väga positiivsete emotsioonidega. Toila kooli noored võtsid iga-aastasest noortekonverentsist osa juba kolmandat korda.

Anneli Marks

11. klassi õpilane

Inimene, sa oled otsimas oma juuri…

…Ära otsi mullast

Ega maa pealt

Sa ei leia neid sealt

Tõsta pea

Otsi kõrgemalt

Otsi õhust

Vaimust ja veest

otsi kõrgemalt

sealt, kust tuleb valgus.

(Malle Pärn)

Pühapäeva, 22. novembri, pärastlõunal kõlasid Toila Raamatukogus kitarrihelid ning räägiti kultuurist ja kultuuritusest, elust ja kulgemisest selles, loeti luulet ja lauldi eesti luuletajate sõnadele tehtud laule – külas oli Malle Pärn.

Malle on huvitav ja mitmekülgne inimene, kes julgeb iga asja kohta välja öelda oma arvamuse. Seda ka siis, kui ta nende väljaütlemiste eest aeg-ajalt “nuhelda” saab. Minu põlvkonna inimesed mäletavad teda ilmselt kõige paremini teleris näidatud lastenäidendist “Nõiakivi”, kus ta mängis muhedat karuema.

Peale näitlejatöö on Malle Pärn tõlkinud inglise keelest viis näidendit, neli raamatut, lastelugusid, millest osa on ilmunud raamatutena ("Karupoeg Pädington" ja "Karupoeg Paddington"). Ta on tõlkinud ja lugenud palju Unejutte, mida Eesti Raadio arhiivis tänagi kuulata saab.

Ametlikult hariduselt näitleja ja teoloog, on ta oma küllalt pika elu jooksul tegelnud ka paljude muude asjadega.

Ta on kirjutanud luuletusi (avaldanud kogud "Tuulte meelevallas" ja "Läbi kõrbe"), jutte, lastelugusid, mõtisklusi, esseid, ning arvamusartikleid, mis on nii teravad, et neid ei taheta hästi avaldada.

Malle on võtnud oma südameasjaks protestida kultuurituse vohamise vastu eesti teatris ja kirjanduses võideldes avaliku ropendamise ja vägisõnade kasutamise vastu. Ka Toilas kutsus Malle Pärn üles hindama õigeid väärtusi ning hoiatas kommertskultuuri eest. Juttu oli kollasest kirjandusest/ajakirjandusest, mis pole mõeldud mitte meile meelelahutuseks, nagu me ekslikult arvame, vaid on teadlikult kutsutud ja seatud kasvatama meis rumalat, mittemõtlevat tarbijat. Ta rõhutas, et sotsiaalse ja vaimse keskkonna puhtus on sama tähtis kui looduskeskkonna puhtus ja eelkõige peaks kultuur olema inimlike väärtuste kandja ja kaitsja.

1. klassis oli Malle tunnistusel ainuke 3 laulmine ja tollane muusikaõpetaja ütles, et Malle laulda ei oska. Tänaseks on see väide küll kapitaalselt ümber lükatud.

Ta mängib kitarri, ning on loonud enda ja teiste luuletajate sõnadele hulga kauneid laule nii suurtele kui väikestele, millest paljusid sai pühapäeval ka Toila Raamatukogus kuulda.

Üks minu lemmikutest, Sass Suuman, on kirjutanud inimestest, kes on soojade hommikute sarnased. Minu meelest on Malle Pärn üks nendest….

Lea Rand

Siuru käis külas Soome sõpradel

Pühajõe kirikul on kaks sõpruskogudust. Üks neist asub Soomes alavusel.

Sel aastal kutsusid soome sõbrad meie ansambli endale külla. Võtsime küllakutse rõõmuga vastu ja õppisime lisaks paar soomekeelset laulu.

Septembrikuu lõpus läkski sõit Alavuse suunas lahti. Kaas tuli ka meie koguduse õpetaja Peeter Kaldur.

Ilmad olid terve reisi ajal väga ilusad. Nautisime Soome ilusaid sügisvärvides metsi ja maalilisi järvi. Alavusel majutati meid turismitallu “Ouran Loma”. Pererahvas oli endistest taluhoonetest väga maitsekalt sisustanud majutusmajad ja söögimaja.

Laupäeva õhtul viidi meid Lapua kirikusse orelifestivalile.

Kontsert oli nii haarav, et isegi kaasaegne värvidemäng ja toss ei seganud muusikat nautimast.

Pühapäeval oli meie “Siuru” etteaste. Hommikusel jumalateenistusel laulsime Alavuse kirikus ja õhtul oli kontsert koos teiste kirikukooridega.

Esinemised läksid meil hästi. Soome sõbrad, kellega oleme sõprussidemetes pea 20 aastat, olid väga tänulikud. Olid toredad kohvipausid, mille tänutäheks esitasime ikka mõne laulu. Tutvusime uute toredate inimestega ja kutsusime Alavuse kirikukoori järgmise aasta suveks külla vaimulikule laulupeole.

Tänu valla toetusele sai see sõit teoks ja tänutäheks oleme alati nõus valla hea nime eest seisma.

Sirje Põllumäe

Oktoober 2009

Valimised on selleks korraks läbi

Tänaseks on Toila valla uus volikogu esimest korda kogunenud ja ilmselt ka volikogu esimeeski valitud. Sellega on tõmmatud joon alla käesolevatele kohalike omavalitsuste valimistele. Meie valla volikogu valimised võitis senise vallavanema Tiit Salvani poolt juhitud valimisliit “Valla Heaks”. Olen täiesti veendunud, et kaotajaid nendel valimistel polnud. Oma valiku tegi üle 62% valijatest. Meenutan, et eelmistel valla volikogu valimistel osales 54% valijatest.

Valimisliit “Valla Heaks” tänab kõiki Toila valla inimesi, kes osalesid meie tuleviku vallaelu kujundajate valikul. Heameel on tõdeda, et meie vallas elatakse hästi. Valdavalt toetati praegust vallavalitsust. Kui inimesed on rahulolematud, siis valitsused saavad reeglina vähe hääli.

Mida ja keda siis ikkagi valiti? Kohaliku omavalitsuse volikogu valimine on terminina küll õige, kuid mitte kõige täpsem. Sisuliselt valisime peale volikogu ka vallavalitsuse. Väikese segaduse tekitab siin eraldi termini puudus selle vallavalitsuse kohta, kes igapäevaselt vallarahvast teenindab ja selle vallavalitsuse kohta, kes kord nädalas koguneb ja vallaelu puudutavaid otsuseid vastu võtab. Esimesena mainitud vallavalitsus on palgaliste töötajate kogu, kes alluvad otseselt vallavanemale ja on organisatsioonina vallarahvale enam tuntud. Teisena mainitud vallavalitsus poliitilise organina moodustab niinimetatud juhatuse, kes koguneb tihedamalt kui volikogu ja tegeleb valla juhtimisega volikogu istungite vahelisel ajal. Piltlikult öeldes on volikogu ettevõtte nõukogu, vallavalitsus on ettevõtte juhatus ja vallavanem juhatuse esimees. Täpsemalt määratleb nende ülesanded ära valla põhimäärus.

Mõned mõtted ka valimiste tulemustest. Vähem hääli said niinimetatud ühe teema nimekirjad. See ei tähenda, et tõstatatud teemad poleks tähtsad. Valimisliidu “Voka” kommunaalteema on kahtlemata oluline. Eks näis, kas neil on ka julgust kommunaalprobleemidega rinda pista ja lahenduste eest vastutada. Keskerakonna spordilembelisus on samuti ainult kiitust väärt. Valimisliit “Ühtne Vald” aga ilmselt ei suutnud veenda valijaid, et nad ei esinda ainult Toila SPA Hotelli huve. Ühe, olgugi suurepärase, ettevõtte eest seismine ei sisenda piisavalt turvatunnet üldsusele. Valimisliit “Valla Heaks” valimisplatvorm osutus kõige laiapõhjalisemaks ja seetõttu sai ka see valimisliit kõige rohkem poolthääli. Meid toetasid nii Toila kui Voka elanikud, samuti väiksemate külade valijad. Järgneval neljal aastal püüamegi võrdselt silmas pidada kõikide vallakodanike huve, tegeleda kõikide probleemidega.

Joel Guljavin

Minu õpetajakreedo

Mul on vedanud, et töötan kunstikoolis, kus õhkkond on vaba ja loominguline. Grupid on väikesearvulised ja nii saan iga lapsega vahetult tegelda. Sellises pisikeses kollektiivis on ka ühtekuuluvustundel lihtsam tekkida.

Võib arvata, et huvikooli tulevad eriti andekad lapsed, kuid see ei ole reeglina nii. Tihti on esimesel kursusel õpinguid alustanu täiesti keskpäraste või lausa nigelate võimetega. Sellest ei ole midagi, kõike hakataksegi siin ju alles õppima. Olen tähele pannud, et tihti astuvad meie uksest sisse ka sellised lapsed, kes mingil moel teiste poolt tõrjutud on. Tõenäoliselt saavad nad siin sukelduda oma maailma, mis arvatavasti kardinaalselt erineb sellest rutiinsest igapäevamaailmast. Kuid lapsed on julmad ja kipuvad üksteist kiusama ka meie koolis. Alguses, sest teen kõik endast oleneva selle välja juurimiseks. Selgitan neile inimliku käitumise põhitõdesid, õpetan õigeid väärtusi hindama. Kui nagunii on kõikjal me ümber vähe mõistmist, usaldust, sallivust, hoolivust, siis meie ise võime kujundada oma koolis õhkkonna, milles on mõnus ennast loominguliselt väljendada. Siia tullakse vabatahtlikult, seda vabadust tunnetades tehakse ise valikuid ja sellepärast on ka õpetajal lihtsam ennast mõistetavaks teha. Ka nakatava eeskujuga on võimalik palju korda saata. Eelkõige on aga vaja lastesse kui isiksustesse suhtuda, neid märgata ja tunnustada.

Suurte koolide suurtes klassides ei ole võimalik laste igapäevaprobleemidesse süüvida, kuigi peaks, sest väikseimgi pisiasi, mis võib teha muret ja ootab südamelt ära rääkimist, on omanikule nii-nii tähtis. Paljudki käitumisprobleemid tulevad tähelepanuvajadusest. Mul on olnud kogemus üle kooli tuntud paha poisiga, keda lapsed ka kunstikooli ruumidesse kartsid lasta. Selgitasin siis neile, et halvaks arvatu võib lähemal vaatlusel ja vahetul suhtlemisel äärmiselt huvitavaks isiksuseks osutuda. Nii ka oli – andsime kord temalegi paberi ette ja nii toredat tundi vaat et polegi pikka aega olnud. See poiss oli oma suure lugemuse tõttu suuteline meile lahti seletama paljusid huvitavaid asju alates unenägudest ja lõpetades vikerkaare ning virmalistega.

Õpetajana olen olnud ka usaldusisiku rollis ja pidanud mõnikord korvama lapsevanemate tegematajätmisi. See on tunnetatav, kui ligidale teise hingele võib minna. Kord rääkisin oma suurele kõrgelt koolitatud pojale, et lapsed on mind vahel kogemata emmeks kutsunud. Tema ütlemist mööda olevat see suurim tunnustus õpetajale, kui lapsel nii hea olla on, et ta ära unustab, kus on ja kelle seltsis. Kui õpilased kodust vähe toetust saavad, siis peab kuskil keegi olema, kes nad ära kuulab, nõu annab või mõnegi kahtlase mõtte maha laidab. Kõige paremini kasvatavad inimesehakatist aga head mõtted, head tunded. Siis nad avanevad, tekib meeldiv küünarnukitunne ja neil on lihtne mõista teisi ning avastada ennast.

Kunstiõpetajana tähtsustan ainet, mida õpetan. Maailm me ümber on rikas helide, värvide ja vormide poolest, kuid tihti käime selles maailmas kinnisilmi. Siis peabki olema keegi, kes pöörab tähelepanu, näitab näpuga, seletab.

Ka meie koolis on õppekava, mida peame järgima. Tihti on vaja joonistada igavana tunduvaid natüürmorte, sest joonistamisoskus on teatavasti kõige alus. Soovitatakse isegi iga tundi joonistamisega alustada, et käsi lahti läheks. See on nagu viiulimäng, mis nõuab pidevat harjutamist ning võib rutiinselt igavgi tunduda sellele, kellele haprad-arglikud või jõuliselt kindlad jooned paberil midagi ei jutusta.

Kaugeltki kõik, kes meie uksest sisse on astunud, pole siia pikemaks püsima jäänud. Vägisi ju kedagi ei õpeta ja huvid muutuvad ajapikku paratamatult. Seda rõõmsam olen, kui kooli vilistlased külla tulles nostalgitsevad: „Siin sinu juures on nii hea olla ja ikka hõljub õhus see mõnusalt tuttav kunstikooli lõhn.” Ja neid tulijaid on. On ka lihtsalt kaugelt oma elu pealt tervituste saatjaid, aga nad meenutavad, et tahtsid tulla tundi, et mitte ilma jääda uuest kogemusest, uuest „ahaa-elamusest”.

Mul on vedanud, et olen kunstiõpetaja väikeses huvikoolis. Sellise kooli olemasoluvajadust tunnetavad eelkõige asjaosalised. Teistele kaugelt vaadates ei pruugi see korda minnagi. Mul on hea meel et meie kandi lastel on koht, kus end teinekord tühjaks laadida saab. Ja kui see „pildi sisse minek” laseb nii mõnegi pahanduse või mure selleks korraks unustada, oleme oma missiooni täitnud.

Meeli Lõo