Thursday, February 4, 2010

Detsember 2009

Avalik vastus artiklike "Nelja aastaga vald avatumaks"

Austatud vallavolikogu liikmed Roland Peets, Jaak Pruunes, Toivo Tünni, Ursi Joost, Mehis Astok, Bruno Uustal.

Novembrikuu Toila valla lehes avaldati artikkel, mis ei selgita just väga detailselt ega arusaadavalt valimistele järgnenud läbirääkimisi valimisliitude ja erakondade vahel. Seega, toome omalt poolt lugejani infot, mis veidigi selgitab läbirääkimistel toimunut ning tulemusi.

Valimisliit Valla Heaks esindajate eestvedamisel toimusid valimisjärgselt kohtumised VL Voka, VL Ühtne Vald ning Keskerakonna ja Reformierakonna liidritega ning volikogusse valitud saadikutega. Kohtumiste eesmärk oli läbirääkimistel saada ettekujutus partnerite huvidest kohtade jaotamisel ning ka teha vastavad kokkulepped. Kuna Valla Heaks sai valimistel ligemale pool valijate häältest (530 häält 1261-st), oli meie eesmärk moodustada koalitsioon partneriga, kes aktsepteeriks meie esindajat volikogu esimehe ja vallavanema kohale ning oleks samas valmis juhtima volikogu võtmekomisjonide tööd ja saaks koha vallavalitsuses ning AS Toila V.V. nõukogus.

Kuna läbirääkimistel oli valimisliitude Ühtne Vald ja Voka vankumatu soov saada enesele volikogu esimehe koht, ei õnnestunud seetõttu koostööleppe sõlmimine. VL Valla Heaks ei saanud lubada volikogu esimehe kohast loobumist, kuna see on võtmeroll vallavolikogu töö korraldamisel.

Arusaamatuks jääb, miks enne volikogu istungit, kus kinnitati komisjonide koosseis, ilmus valla lehes artikkel, milles süüdistati valimisliitu Valla Heaks soovimatuses luua laiapõhjaline koalitsioon.

Saime aru, et tegelikkuses puudus praegusel opositsioonil juba algselt soov teha sisulist koostööd, mistõttu loobuti osalemast volikogu komisjonide juhtimises, vallavalitsuse töös ning AS Toila V.V. nõukogu töös, ega soovitud võtta reaalset vastutust. Seega otsustasime valitsemisvastutuse võtta koostöös Keskerakonna Ida-Virumaa piirkonna juhatuse ning Toila valla Keskerakonna liikmetega, kellel oli valimistel reaalne soov viia ellu oma nägemust spordivaldkonnas, mis sobis valimisliidule Valla Heaks.

Leiame, et ühiselt valitud juhtorganid on pädevad ning suudavad edukalt järgneval neljal aastal oma eesmärke täita.

Lugupidamisega

Kalle Lehismets
Jüri Gabriel
Urmas Tokman
Külli Guljavin
Urmas Vitkin
Lauri Jalonen
Kaarel Schmidt



Naksitrallid võtavad aasta kokku

Kalendriaasta lõppemine tähendab eelarveaasta lõppemist. Haridusasutusel pole märkimisväärseid tulusid ette näidata – pigem kulutajana ette kanda, kuidas läheb Voka lasteaial, lastel, töötajatel ja kaudselt ka töötaval lapsevanemal. Kuid jõulukuusse numbrid ei passi, seetõttu kirjutan kõigest lasteaia missiooni ja visiooni (vt. kodulehelt) keskselt. Meie missioon on kordumatu, on ainuomane just meie lasteaiale; on oma lihtsuses arusaadav ka lapsele; lapse- ja peresõbralik lapsevanemale ja töist pingutust ja rõõmu pakkuv töötajale.

Meie õpetajate tänud kuuluvad maja ehituse alguste-alguse juures olevatele inimestele hea lasteaiahoone projektivaliku eest. Hoone nõrgimaks lüliks võib pidada vaid lamekatust. Rühmaruumide suurus, terrasside olemasolu ja lasteaiakoha hea valik on meie kui Tervist Edendava lasteaia tänased plussid. Avarust ja avatust vajaksid üldkasutatavad ruumid, kaasajastamist köök ja pesuköök ning hoone peasissekäik ja fuajee. Laste õpikeskkonnad on puhtad, kenasti kujundatud, nägusates värvides, nii et on meeldiv lapsel ja täiskasvanul. 2009. aasta lõpuks on kaasajastatud laste mööbel - riidekapid, voodid, voodipesud, reguleeritavate jalgadega lauad ja laste toolid. Mängutoas on uued täispuidust nukuköögid. Kahes rühmas on akvaarium. Õueala on puhas ja turvaline, erinevaid mängu- ja õpikeskkondi pakkuv. Vihmahall ilm muudab aga maja välisilme hoolimata kenast ümbrusest üsnagi troostituks – lihtsalt 33 aastane ajalugu riivab silma.

Lasteaia plaanimajandus, õppekasvatustöö ja tegutsemine käib laste tervise nimel. Lapse füüsilist arengut toetavad hommikuvõimlemised rühmades, liikumistegevused saalis ja spordihoones, ujumisõpetus 1 x nädalas Sillamäe lasteaias, hambapesu korraldamine. Viirushaigustest ei pääse meiegi, kuigi kasutame desinfektsioonivahendeid, desinfektsioonilampi ja rahvameditsiini küüslaugu näol. Lapsele on tagatud tervisekaitseameti määrustele vastava kalorsusega ja maitsev toit. Lapsed peavad saama ka piisavalt puu- ja juurvilju jälgides lapse toidupäeva maksumust.

Kuidas mõõta vaimset tervist? Kui lapsel silmad säravad jutustades lasteaiapäevast või meisterdatud asjast. Kui lapsel on oma arvamine ja aktiivne tegutsemine. Kui lapsel on tahe, uudishimu, soov teiselgi päeval oma väga hea isa ja armsa ema juurest lasteaeda tulla. Meie ülesanne on perekonda kasvatusküsimustes toetada ja vajadusel nõustada. Kui koostöös õpetajaga jääb midagi selgusetuks, siis IVOL-i kaudu on võimalus kaasata probleemide lahendamisse spetsialiste (psühholoogi, logopeedi). Meie lasteaias tegeleb laste kõneraviga logopeed. Teadmisi lapsevanemale lapse arengust täiskasvanute maailmas jagas lektor sügisesel üldkoosolekul.

Milles väljendub pere rahulolu? Rahuloluküsitluste hinne kevadel viie palli süsteemis oli 4,7. Kõige tähtsam on meie jaoks see, kui lapsevanem tunneb lapse tegemiste vastu huvi. Hoolekogu on oma koosseisudes olnud lasteaia tegemisi toetav. Tänu lastevanematele on Voka Lasteaial Naksitrallid oma lipp ja lipu kasutamise tava. Eriline tänu lastevanematele, kes oma töö kõrvalt on olnud füüsiliselt abiks. Sel sügisel oli kollektiivi ühine otsus rühmastendidel kajastada tänu lastevanematele. Meie lasteaia nn. praktikabaasiks maatööde ja koduloomade tutvustamisel võib pidada perekond Põllumäe majapidamist.

Omavalitsuse toel oleme sellest aastast osalised Interregi EDUself projektis „Ettevõtlik kool/lasteaed“. Projektis osalemine tähendab meie jaoks läbimõeldumat tegutsemist (lastele ettevõtlikkuse võimaldamist), innovaatilisust, aga ka koolitusi ja koostööpartnerite (Soome, Rootsi, Läti) parimate kogemustega tutvumist. Koos töötamine laabub hästi ka projekti koordinaatori IVEK-i ettevõtliku meeskonnaga.

Jõuluvana kohtub lasteaiasaalis sel aastal üle 40 koduse lapsega, kellest pooled on juba uuest sügisest lasteaeda oodatud. Advendipäkapikud tervitavad meid igal esmaspäeval üllatustega ja jõuluvalgust kingitakse ka. Rõõmsat jõuluootust kõigile!

Julie Laur

Südamelt ära

Detsembri esimesel nädalal toimus Toila Gümnaasiumi lastevanemate üldkoosolek. Kohustuse kutsuda kokku vanemate koosolek vähemalt üks kord aastas kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks paneb koolile Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 35. Et lapsevanemaid oli koosolekule tulnud vähe, annan ülevaate sellest, millest juttu oli. Külalislektorina esines Tartu Ülikooli Narva Kolledži rahvatervise lektor Marge Grauberg. Ta rääkis oma loengus kolesteroolist, “halva” kolesterooli mõjudest organismile, tervisliku toitumise vajalikkusest ning mõningate laste lemmiktoitude (krõpsud, värvilised joogid, friikartulid) kahjulikust mõjust laste organismile ehk siis ta seletas ära millist kahju organismile teeb rämpstoidu söömine.

Seejärel jagunesid koosolekul osalejad 4 rühma. Iga rühm sai arutamiseks oma valdkonna ja abiks rühmajuhid. Õpilaste valdkonna rühma tööd juhtisid õpilasomavalitsuse esindajad Ljubov Oja ja Eva-Liisa Suurpuu, õpetajate valdkonna rühma tööd juhtis õpetaja Kristi Goldberg, partnerite rühma tööd juhtis lapsevanem Lauri Jalonen ja õppeprotsessi valdkonna rühma tööd juhtis allakirjutanu. Iga rühm pidi 15 minuti jooksul pakkuma tegevusi, mida saaksid kool, kodu ja kogukond teha selleks, et õpilasest kasvaks ettevõtlik kodanik. Rühmad jõudsid selliste järeldusteni:

ÕPILANE:

õpilasele suurem vastutus; rohkem pakkumisi/võimalusi; nii lapsevanemate kui õpetajate isiklik eeskuju; rohkem võimalusi saada infot; kompetentne juhendaja; loovuse arendamine; näitlikustamine; suunamine; julgustamine; rahastamine; ajaline ressurss.

ÕPETAJAD:

õpetajale vaid normkoormus = PUHANUD, RÕÕMUS ÕPETAJA; tehnoloogiline baas, vahendid; andmebaas ettevõtjatest jms tugiisikutest; “Tööriistakast” – hea kogemuse edasiandmine teistele õpetajatele (ained, arenguvestlused, õppekäigud); ühisüritused kogukonnaga, huvigruppidega; tunnustamine, toimiv süsteem; seadusandlus – plaanid, Mis meist saab?; koolituste võimaldamine; õpetajavahetus; õpetajate õppekäigud; lahtised tunnid; positiivse kogemuse jagamine.

PARTNERID:

ettevõtjad – huvi õpilasfirmadelt töid tellida; vilistlaste ja teiste vallakodanike kaasamine; turistide teenindamine; vald – suvised tööd, heakord; ööbimisvõimalused (telgid); kooli poolt aktiivne kontaktiotsing, selgitamine; gümnaasiumil sõber-ettevõtjate list või klubi; ühiskondlike liikumiste ja klubidega koostöös üritused; noored võiksid osaleda volikogu komisjonide töös (vald); noortele anda vabadust tegutseda; koostöö – kolledžid, ülikoolid, kutseõpe; avatust mõtlemises vaja; fond ettevõtlike tegevuste toetamiseks.

ÕPPEPROTSESS:

õppevahendeid rohkem; õppekeskkond korda; õppekäigud asutustesse, ettevõtetesse, loodusesse; algklassides rohkem mängulisust; vanemates klassides rohkem erinevaid aktiivõppemeetodeid; loengu konspekteerimine ei ole efektiivne; oluline arendada õpilastes vastutustunnet ja järjepidevust; õppimise kultuur (otsi vastuseid internetist); teeme liiga palju õpilase eest ära.

Koosoleku viimases kolmandikus said osalejad ülevaate sellest, mida peame täna oma tugevusteks ja mida probleemideks. Heameel on tõdeda, et seoses osalemisega „Karjääriteenuste süsteemi arendamise“ programmi projektis juurutame koolis karjääriõppe süsteemi. Lisaks Toila Gümnaasiumile osaleb selles projektis üle Eesti veel 17 gümnaasiumi ja 8 põhikooli.

Sügisest töötab meie koolis tunnirahu klass. Tunnirahu klassi saadetakse õpilane, kes rikub hea käitumise tavasid, segab kaasõpilaste ja õpetaja tööd või kaotab enesekontrolli tunnis. Õpetaja annab õpilasele kaasa ülesande ja keegi juhtkonna liikmetest võtab õpilase oma hoole alla. Õppeaasta algusest on tunnirahu klassi kasutatud 28 korda, sinna on saadetud 12 õpilast 4.,5.,8. ja 11. klassist. Mõne lapse puhul on tunnirahu klass mõjutusvahendina toiminud juba pärast esimest korda, mõni on sinna sattunud lausa 6 korda. Tunnirahu klassi võivad tulla ka need, kes tunnis õppida ei saa, kuna klassikaaslased ei ole õppimisest huvitatud.

Kui teised omavalitsused on sunnitud seoses vahendite nappusega ringide tööd vähendama, siis meie lastel on selles osas vedanud. Toila Gümnaasiumis töötab 26 huviringi ja ringide tegevuses osaleb 266 õpilast. Uuemad ringid on noorkotkad, ohutusalane ring, nüüdistants, kellade ansambel, fotoring. Loodame, et uuel aastal saab hoo sisse ka kodutütarde ring. Heameel on sellest, et mitmeid huviringe juhendavad meie õpilaste emad-isad.

Me arvame, et võrreldes teiste koolidega on meie koolis kaaslaste kiusamist vähem. Seda me järeldame sellest, et lapsed ei taha pärast tunde koju minna, sest sõbrad on siin. Meie lastel on võimalus palju teha, käia ekskursioonidel ja õppekäikudel ning seeläbi õppida väljaspool klassi ja koolimaja.

Murelikuks teeb see, et osa lapsi ei taha pärast kooli koju minna, sest koolis on tal turvalisem, või kodus ei ole kedagi ja ta ei taha üksi olla. Aga kui lapsed jäävad omapead kooli pärast tööpäeva lõppu ja nendega midagi juhtub, ei pruugi olla täiskasvanuid juures, kes aitaks või abi kutsuks. Probleemiks peame ka seda, et ehkki huviringides osalejate arv ületab õpilaste arvu (mõni õpilane osaleb korraga mitme ringi töös), on lapsi, kes ei tahagi midagi teha.

Õpetajad kurdavad, et osa lapsi ei tee koduseid ülesandeid. E-kool võimaldab ju lapsevanemal alati kontrollida kas järgmiseks päevaks jäi õppida. Palju on ka puudumisi, sealhulgas põhjuseta. Kolme kuu kokkuvõttes on tulemus järgmine: 5. klassis on üks õpilane põhjuseta puudunud 19 tundi, 10. klassis 25 tundi, 11. klassis 29 tundi ja 12. klassis 36 tundi. 36 tundi ehk 6 päeva ühe õpilase kohta 3 kuu jooksul tähendab, et kui see noor oleks tööl, oleks tal iga kuu 2 tööluusi. Vaevalt, et tööandja sellist töötajat tööl hoiaks. Oleme vastu võtnud puudumiste ja koolikohustuse täitmise arvestamise korra, milles on kirjas, et kui õpilane ei tule kooli, teavitab lapsevanem sama päeva jooksul lapse puudumise põhjusest kooli (kas helistab või teatab muul moel klassijuhatajale, sekretärile). Kui puudumisest ei teatata samal (või eelneval) päeval, märgib klassijuhataja e-kooli põhjusta puudumise. Kui õpilane peab poole päeva pealt koolist lahkuma, küsib ta selleks luba klassijuhatajalt (tema puudumisel õppealajuhatajalt, direktorilt, aineõpetajalt). Lubaja teeb vastava märke e-kooli. Kui õpilane luba ei küsi, on tegemist põhjuseta puudumisega. Õpilane esitab pärast puudumist kooli tulles lapsevanema või arsti kirjutatud puudumistõendi klassijuhatajale. Puudumistõendi võib lapsevanem esitada ka e-kirja teel. Arvame, et puudumiste hoolsam jälgimine aitab vähendada põhjuseta puudumisi.

Loodan, et järgmisel koosolekul osaleb rohkem lapsevanemaid. Küsime kevadel kindlasti teie arvamust huvi pakkuvate teemade ja koosoleku toimumise aja kohta.

Külli Guljavin
Toila Gümnaasiumi direktor

Väiketurismi ühendamisest Toila vallas

Oktoobris kanti äriregistrisse mittetulundusühing, mis kannab nime Toila Väiketurismiettevõtjate Ühendus. Tegemist on katusorganisatsiooniga, mis koondab endasse kõik Toila vallas vähemal või suuremal määral turismiga tegelevad väikeettevõtted. Varasemalt on Toila valla lehtedes olnud võimalik lugeda ka üleskutseid sarnase ühingu loomiseks, kus on kirjeldatud eesmärke, miks antud ettevõtmine oluline on.

Oma lühikese tegutsemisaja jooksul kirjutati juba novembris projekttaotlus Kirderanniku Koostöökogule, mille hindamiskomisjon heaks kiitis, saades parima hindamistulemuse antud voorus. Projekti realiseerimise tulemusena valmib turismiettevõtjaid ühendava organisatsiooni strateegiline tegevusplaan, ühisturundusele suunatud veebikeskkond, ühtne identiteet ning sarnase märgistusega viidad iga teenusepakkuja juurde. Strateegiline tegevusplaan saab olema järgmiste projektiideede aluseks, mis on laiapõhjaliselt (kaasates ka omavalitsust jt asutusi) kokku lepitud ning läbi vaieldud.

Ühenduse üheks tugevamaks küljeks on asjaolu, et ühe laua taha on kokku tulnud rida inimesi, kes kõik on ühe spetsiifilise valdkonna arendamisest huvitatud, misläbi peaks turismiteenuste pakkumine Toila vallas kvaliteetsemaks muutuma. Hea meel on tõdeda, et ollakse sammuke kaugemale jõutud eestlaslikust suhtumisest, mis kõneleb teise eestlase maitseomadustest ning on leitud, et üheskoos ollakse jõulisemad, sh tulemuslikumad kui igaüks eraldi.

Ühendus on avatud kõikidele asjast huvitatutele, kel mõtteis turism ja selle arendamine. Infot võib küsida aadressilt: turism@toila.ee või telefonilt: 520 9403.

Mehis Luus, arendusnõunik

No comments:

Post a Comment