Reportaaž 24. veebruarist
Keskpäeval oli aga spordihuvilistel põhjust koguneda Voka staadionile, et osaleda Agu Normaku I Mälestusvõistlusel suusatamises.
Täpsustuseks peab ehk ütlema, et tegu polnud mitte tavapärase tõsise spordivõistlusega, kus igal sekundil ja meetril oleks kulla hind, vaid pigem lõbusa ja vaheldusrikka spordipäevaga. Just sellisega nagu Agu neid omal ajal aastakümneid korraldas.
Korraldajate hulgas ja suusarajal oli nii endisi Agu õpilasi kui ka õpilaste järeltulijaid.
Kui 23. veebruaril “õnnistas” ilm meid veel korraliku lumetuisuga, siis kolmapäeva hommikuks oli taevas klaar ja ilm helge. See paneb mõtlema sellele, et kellelgi – kas Agul või korraldajatel - peab selle taadiga, kes seal “üleval pool” asju korraldab, väga hea läbisaamine olema.
Aga las pildid räägivad iseenda eest.
Vaata pilte
Kõik osalejad, nii võistlejad kui publik, panid ennast ajaloo jaoks kirja – kokku sai nimesid 152.
Finišiprotokollist toome ära iga võistlusala alagruppide parimad:
- võistlusala – SUUSASPRINT (100 m)
Tublid tillusõitjad
Mario Kivil
Ravel Leisalu
Leivo Luha
Tüdrukud 1. - 4.kl
Anett-Leann Saks
Poisid 1. – 4.kl
Vane Vähk
Tüdrukud 5. – 8.kl
Sandra Schmidt
Poisid 5. – 8.kl
Marko Saatman
Tüdrukud 9. – 12.kl
Katrel Virkus
Poisid 9. – 12.kl
Silver Seliov
Naised - asjaarmastajad
Karis Niisuke
Mehed – asjaarmastajad
Dmitri Reinmets
- võistlusala – OSAVUSSÕIT
Tüdrukud 1. - 4.kl
Pia Kivil
Poisid 1. – 4.kl
Vane Vähk
Tüdrukud 5. – 8.kl
Aira Ferschel
Poisid 5. – 8.kl
Marko Saatman
Tüdrukud 9. – 12.kl
Katrel Virkus
Poisid 9. – 12.kl
Silver Seliov
Naised - asjaarmastajad
Karis Niisuke
Mehed – asjaarmastajad
Dmitri Reinmets
Agu Normaku I Mälestusvõistlused on selleks aastaks peetud. Soovime abi eest tänada võistluse korraldajaid Maarika Rajat, Toomas Nõmmistet, Karis Niisukest, Robert Peetsi ja Toivo Tünnit. Võistluste sekretariaadis olid abiks Külli Laur, Gerttu Simm ning Merke Mehide. Rajameistrile olid suureks toeks Mihkel Laur, Ülo Ahu, Meelis Luud ning Peeter Maala. Rajakohtunikeks Ilja Tverdov, Anne-Liis Alman ja Aavo Laur. Toitlustamise poole pealt tänud Voka Lasteaeaiale, Julie Laurile, Lea Rannale ning Lenne Põdrale. Suured tänud ka Ib Lambile, kelle mootorsaanita ei oleks olnud võimalik sellisel tasemel raja ettevalmistus. Samuti täname kõiki osalejaid ja pealtvaatajaid, kelleta ei oleks nii tore üritus võimalikuks osutunud. Kõige suuremad tänud lähevad siiski Viiu, Hannes ja Arne Normakule – tänu nende abile, toetusele ja nõusolekule see üritus üldse teoks sai.
Võistluse juhataja Andres Laur ja rajameister Hendrik-Ulvar Peets
UUDISEID TOILA GÜMNAASIUMIST
Märgalade päev Toila Gümnaasiumis 2. veebruaril 2010
Meie kool osales rahvusvahelise märgalade päeva tähistamisel esmakordselt. Sel päeval toimunud bioloogiatunnid olid kõik märgala-teemalised.
Galeriisse oli üles seatud fotonäitus meie Ida-Virumaa kohalikest märgaladest, küll Aluoja üleujutusaladest, mis kobraste töö tõttu selliseks muutunud, Selisoost, Muraka rabast, Imatu soost. Näitus on vaatamiseks väljas kuu aja jooksul, koos sinna juurde kuuluva selgitava tekstiga soode tähtsusest ja millest on üldse märgalade päev alguse saanud. Fotod on meie kooli fotoringi juhendaja hr.Väino Auli erakogust.
Tundides rääkisime lähemalt looduskaitsest, märgaladest kogu maailmas, vaatasime õppefilme “Sood Eestis ja Lõuna-Soomes” ning “Endla looduskaitsealast”. Seejärel õppisime sootaimi ja õpetaja oli määramiseks lauale pannud 10 enamlevinumat raba-ning soosaarte taime, mille iga klass pidi ära määrama, lisaks oli veel ka klassidevaheline viktoriin. Meie märgalade päeval osales 4 klassi: 6., 8.,11., 12., kellest kõige paremad sootundjad ja rabataimede määrajad olid 6. klassi õpilased. Neile auhinnaks väikesed šokolaadid.
Toila Gümnaasiumi fotoring käis ka Pühajõe suudmes ja mere ääres fotojahil nädal enne märgalade päeva, kuid kahjuks naasesid jahilt tühjade käte ehk fotoaparaatidega, kuna ühtegi veelindu ei õnnestunud pildistada.
Bioloogiaõpetaja Anne Sternhof
Jääpall
3.veebruaril toimus Toila gümnaasiumis esimene jääpallivõistlus. Seda võimaldas korraldada meie kooli oma uisuväli, mida on juba aastaid Toila gümnaasiumi hoovis talvisel hooajal valatud. Sellel aastal korraldas kool uisuväljal jääpallivõistluse, mis osutus väga põnevaks ettevõtmiseks. Selle tegi erilisemaks ka lumetribüün, mis oli mõeldud jääpalli vaatajatele.
Algselt oli mõte, et jääpalli võistluses osalevad ainult poisid, aga huvilisi leidus ka tüdrukute hulgas. Jääpalli võistlusele registreerus 3 poiste ja 3 tüdrukute võistkonda. Enda uisuoskust sai treenida kehalise kasvatuse tundide ajal, mis enamasti toimusid liuväljal. Ka uiskudega pole meie koolil kunagi probleeme olnud, kellel ei ole oma uiske, saab neid täiesti tasuta laenutada koolist.
Jääpallivõistlus jõudis lähemale ning ärevus kasvas. Lõpuks panid kõik osalejad uisud jalga ning ootasid aega, et võistlema minna. Pealtvaatajad sättisid end samuti tribüünidele mugavalt sisse ning jälgisid toimuvat kaasa elades ning pildistades. Ja oli, mida vaadata ja pildistada!
Mina osalesin jääpallivõistlusel 7. klassi tüdrukute võistkonnas Tshikid. Enne mängu olin natuke elevil, kuid jääle astudes ning veidike harjutades läks see kiiresti üle. Kõik mängud, nii poistevahelised kui ta tüdrukute omavahelised, olid tasavägised ja huvitavad. Tüdrukute võistluse jääpallis võitsid 7. klassi Tshikid, poistest olid osavamad 9. klassi noormehed. Olime kõik väga rõõmsad. Jääpalli sponsoriks oli Swedbank, kes pani välja ka auhinnad tublimatele. Loodame, et jääpall jääbki meie kooli traditsiooniliseks mänguks talvisel ajal.
Laupäeviti ja pühapäeviti saavad kõik uisuhuvilised Toila Gümnaasiumi liuväljale uisutamist nautima tulla, see on täiesti tasuta. Kaasa on vaja võtta ainult uisud ning hea tuju. Ootame teid nautima talvemõnusid! Meeldivaid uisuelamusi!
Indra Mehine
Sõbraöö
8.-12. veebruarini toimus koolis sõbranädal. Traditsiooniliselt annab sellele hoo sisse õpetaja Anneli Koppel ja tegevusi korraldab 6. klass. Üritusi viisid läbi Martina Jõeäär, Kristel Milk ja Christiin Lember.
Esmaspäeval toimus suur müügipäev.
Kaubeldi omavalmistatud kookide, pirukate ja sõbrakaartidega. Teisipäeval lustiti saalivõistlustel. Kolmapäeval hindas zürii väikseid muinasjututegelasi.
Koolipere lemmikuks sai väike Pipi 1. klassist. Neljapäeval esitasid solistid ja ansamblid tuntud lugusid. Väga tublid olid Pauliine, Neinar ja 1. klass.
Reedel selgitati välja kooli kõige sõbralikum klass, õpetaja ja igast klassist üks poiss ja üks tüdruk.
Nädalale pani punkti sõbraöö, sest kui tunnid on lõppenud ja õppimisi enam ei küsita, saab koolis teha nii mõndagi huvitavat.
Õhtu algas uisutamisega. Kokku oli jääl 62 2.-7. klassi õpilast. Uisutati, võisteldi, mängiti jääpalli ja tehti palju sõbrapilte. Suuremad aitasid väiksematel uiske lahti nöörida ja kuivama panna - nii saigi tunnike liuväljal ruttu otsa.
Õhtu jooksul küpsetasid õpetajad kõikidele pannkooke. Aitäh teile, Merike Lepsalu, Katrin Kivimeister ja Anneli Koppel!
Veel sai õhtu jooksul osaleda erinevates töötubades, mängida saalis osavusmänge ja tantsida. Huvitava diskokava panid kokku 5. klassi tüdrukud. Tants ei tahtnud lõppeda!
Tuttavates klassitubades ööbides jätkus juttu peaaegu hommikuni. Pikk koolipäev lõppes laupäeva hommikul kell 8. Kohtumiseni järgmisel sõbraööl!
Maire Aul
Toila Gümnaasiumi huvijuht
Lõunanaabrid meie maakonnas kogemusi vahetamas
10. veebruaril saabus Toilasse rahvusvahelise projekti Enterprising SELF raames ligi 50 pedagoogi Läti haridusasutustest. Kolmepäevane visiit Ida-Virumaale algas Toila Gümnaasiumis, kus külalistele pakuti koolilõunat. Pärast kehakinnitust oli plaanis maakonna vaatamisväärsustega tutvumine. 11. klassi õpilased Anneli Marks ja Kristel Oja tutvustasid neile kaunist Oru parki. Olenemata sellest, et külalised inglise keelt eriti hästi ei mõistnud, olid nad väga sõbralikud ja suhtlusaltid. Päeva jooksul käidi ka Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis, mis jättis meie lõunanaabritele sügava mulje. Nende jaoks oli see kogemus ainulaadne. Meie kooli noortel giididel Annelil ja Kristelil aitasid ekskursioonipäeva läbi viia Aseri kooli õpilane Kert ja projektijuht Jaan Urb. Esimese päeva lõpetas ühine mõnus õhtusöök restoranis "Mio Mare", kus toimus Eesti haridussüsteemi interaktiivne tutvustus – külalised pidid joonistama nende nägemuse sellest, kuidas väike poiss või tüdruk, kes unistab saada kokaks, õpetajaks või arhitektiks, saab oma unistuse meie haridussüsteemi abil teoks teha.
Teisel päeval külastasid lõunanaabrid meie maakonna tublimaid koole ja lasteaedu. Toila Gümnaasiumis said Läti kolleegid külastada 3. klassi majandusõpetuse tundi, kus õpetaja Anneli Koppel juhendas ajalehe koostamist, 6. klassi tüdrukute käsitöö tundi ja 10. klassi inglise keele tundi, kus õpetaja Kristi Goldberg tutvustas kolleegidele ettevõtliku õpetamise erinevaid meetodeid. Kõige rohkem elevust tekitas käsitöötund, kus külalised said õpetaja Kaja Oja juhendamisel ise endale viltimistehnikas südame valmistada. Läti pedagoogide Ida-Virumaa visiidi lõpetas ühine arutelu koolielu teemadel. Ka lõunanaabritel on samad probleemid mis meilgi - kuidas kaasata lapsevanemaid lasteaedade ja koolide tegemistesse, kuidas innustada õpilasi oma sõna kaasa ütlema läbi õpilasomavalitsuse, kuidas arendada lastes tööoskust ja ettevõtlikkust. Läti haridustöötajate visiit toimus Interreg IV A SELF projekti Enterprising Education in Sweden, Estonia, Latvia and Finland raames. Märtsis on meie maakonna õpetajad ja õpilased oodatud kogemusi vahetama Rootsi.
Külli Guljavin, Anneli Marks
Liumägi = ühisvägi !
Lund jätkub tänavu kõigile ja kõikjale. Oleks vaid fantaasiat ja pealehakkamist - mida kõike sellest valgest vaibast teha võiks! Naerumerelased ilmataadiga päris tuttavad pole, seepärast jagus enne meie ettevõtmist kahtlejaidki. Ikka, et kas maksabki suuremalt midagi plaanida!? Sula pole ja külma küllaga. Ega enne ei teagi, kas tasub, kui ei proovi. Kutsutud olid kõik lastevanemad liumägesid – lumelinna ehitama vaid e – kirjade kaudu. Julge pealehakkamine pidi vähemalt pool võitu olema. Meie tundsime 11.veebruari õhtupoolikul, et see kokkukutsumine ületas kõik ootused! Kui kell lähenes 16-le, hakkasid Toila lasteaed Naerumere hoovile sõitma lastevanemad koos oma koduste abiliste ja vajalike tööriistadega. Ei puudunud ka aiavoolikud ja lumetuubid, et ehitistele viimast lihvi anda. Selline masinapark ei tahtnud enam hoovile äragi mahtuda. Meie poolt olid teotahtelisi ja toredaid lastevanemaid ootamas ergutavad tervitusplakatid, lõbus muusika, suured lumememmed ning soe tee ja suupisted. Pärast juhataja avasõnu võisid lastevanemad koonduda oma rühmale ühistööna tehtavat lumeehitist välja mõtlema ja meisterdama. Suureks abiks muidugi igaühel oma lapsed, kes sealsamas ämbrite – kühvlikestega hakkamas olid. Pimenemisel süüdati prožektor, viimistluseks segati värvivett. Vahepeal võeti kehakinnitust. Naerukillukeste rühmale valmis Hiina müür ja krokodill, Rõõmukillukesed said suure draakoni ning Õnnekillukeste lastevanemad kinkisid oma lastele lumest vaalaskala. Kõigi nende lumeloomade pealt on mõnus pikki liuge lasta.
Valmimise märgiks jäid igale mäele põlema tõrvikud, mis sümboliseerisid meie kõigi ühist võitu.
Võit oli see õhtupoolik kindlasti! Kasvõi võit kahtluse üle, et osavõtt tuleb tagasihoidlik. Igaühel võit oma mugavuse üle.
Ja kindlasti jäi väga vahva õlatunne meile kõigile südamesoppi. Oli tõeliselt soojendav kogeda, et oleme üksteisele nii – nii vajalikud. Siiras tänu kõigile, kes leidsid aega ja tahtmist seda lumist ehitustööd nautida. Naerumere pere tundis, et selliste hakkajate lastevanematega võib mägesid liigutada! Seniks jäävad need liumäed mõnusat ühistegu meenutama kevadeni!
Järgmiste toredate kohtumisteni!
Aili Saarne
Toila lasteaed Naerumeri juhataja
Lugupeetud ettevõtjad!
Tuletame Teile meelde, et kõik tegutsevad ettevõtjad, kes omavad registreeringut majandustegevuse registris, on kohustatud igal aastal ajavahemikul 15.01.-15.04. esitama kinnituse registreeringu õigsuse kohta.
Kuidas registreeringu õigsust kinnitada? Registreeringu õigsuse kinnitamiseks tuleb täita vastav vorm, mille leiab MTR-i koduleheküljelt http://www.mkm.ee/mtr „Taotluse vormid“ alt.
Täidetud registreeringu õigsuse kinnitamise vorm tuleb esitada posti teel, kohaleviimisega või e-posti teel digitaalallkirjastatult samasse kohta, kuhu esitasite ka taotluse registreeringu saamiseks. Paljudel juhtudel on selleks tegevuskohajärgne valla- või linnavalitsus või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kuid mõnel juhul ka mõni muu asutus.
Andmete õigsuse kinnitamine iseseisvalt. Selleks peab äriregistris registreeritud ettevõtja esindusõigust omav isik omama ID-kaarti ja kaardilugejat või teine variant- sisenema „X-tee teenused ettevõtjale“ portaali. Viimaseks sobib lisaks ID-kaardile ka isiku tuvastamine läbi internetipanga. Elektrooniline registreeringu andmete õigsuse kinnitamine on iseenesest aga äärmiselt kiire ning mugav. Täpsemat infot selle kohta, kuidas andmete kinnitamist elektrooniliselt teostada võib saada MTR-i kodulehelt või aadressilt https://portaal.riik.ee/x/eit/ .
TVL
Emakeelepäev - meie oma keele päev
Täpselt samal kuupäeval sündis ka eesti kirjanik Kristjan Jaak Peterson. Olgugi, et tema elutee jäi äärmiselt lühikeseks, jõudis ta oma elatud elu jooksul eesti kirjandusmaastikule märkimisväärse jälje jätta. Peterson hindas kõrgelt kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Ta oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kristjan Jaak Petersoni sulest on tulnud ka värsiread "Kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?" Sellega oli ta esimene, kes küsis, miks ei võiks eesti keelel olla õigust igavikule.
Tänu Kristjan Jaak Petersoni aatelistele vaadetele ja emakeelearmastusele, tundus tema sünniaastapäev olevat kõige õigemaks valikuks, et tähistada meie jaoks seda tähtsat päeva.
Emakeelepäeva viktoriin
- Mis aastast alates tähistatakse Eestis emakeelepäeva?
- Miks tähistatakse emakeelepäeva just 14. märtsil?
- Kes oli emakeelepäeva idee algataja?
- Millised on eesti keele lähimad sugulaskeeled?
- Millal kujunes eesti keel iseseisvaks keeleks?
- Mis aastast pärineb vanim teade eestikeelse trükise kohta?
- Mis aastal ilmus ja mis raamat oli vanim eestikeelne raamat?
- 1739. aastal ilmus üks trükis, mis pani aluse põhjaeesti keele kasutuselevõtule kirjakeelena kogu eest keelealal. Mis see oli?
- Kes oli see XIX sajandi keeleteaduse suurkuju, kelle olulisemaks tööks on 1875.a. ilmunud teos, mida peetakse esimeseks eesti keele teaduslikuks grammatikaks.
- Mis aastal ja kelle poolt loodi Tartu Ülikooli juurde Akadeemiline Emakeele Selts? Mis oli selle seltsi põhiülesanne?
- Mida tähendab sõna “ekutama”?
- Mida teeb inimene, kui ta espeldab?
- Kui mees ütleb oma naise kohta, et see on igavene labrits, siis mida see ütlus naise kohta teada annab?
- Mis aastal ja kelle algatusel loodi Eesti Kirjanduse Selts?
- Kelle initsiatiivil ja mis aastal loodi Eesti Rahva Muuseum, mille peamiseks osaks oli Arhiivraamatukogu?
Lisage kindlasti oma telefoninumber või aadress, et saaksime võitjatega ühendust võtta. Emakeelepäeval loosime õigete vastuste saatjate vahel välja 3 raamatut.
Lea Rand
ÕNNITLEME KÜÜNLAKUU EAKAID HÄLLILAPSI
| FIILIP | KLEMETS | 81 |
| AIN | KIVILO | 72 |
| HEINO | MÄEKS | 76 |
| ERIKA | SEPP | 86 |
| VEELAINE | LAIT | 84 |
| ÕILME | KAARLÕP | 84 |
| LAINE-MERALDE | LOOMÄGI | 80 |
| HELGI | ARROVAL | 80 |
| AGNES | PAUMETS | 77 |
| HELO | MITT | 76 |
| MAI | REELO | 75 |
| MARJU | PONTUS | 70 |
MTÜ VOKA KÜLA SELTS
ootab uusi liikmeid!
Suvel tuleb DigiTV
Televisioonisaateid on Eesti eetris 55 aastat edastatud analoogmeetodil.
1. juulil 2010.a saab see aeg otsa ning edaspidi jõuab telepilt antenni kaudu inimesteni vaid digitaalsel kujul. See on suur samm edasi nii televisiooni poolt pakutavate uute võimaluste kui ka parema ressursikasutuse osas. Analoogtelevisiooni edastamine eetris lõpeb lähiajal kogu maailmas, Euroopa Liidus on Eesti esimeste seas, kes selle sammu astub.
1. juuliks 2010.a peavad kõik need, kes võtavad telepilti vastu tavalise katuse- või toaantenniga, soetama endale digitaalset vastuvõttu võimaldava lisaseadme (nn digiboksi) või uue digiteleri. Vajadusel tuleb korrastada olemasolev antenn ja ühenduskaabel.
Tasuta kanalite vastuvõtuks eetri kaudu ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga, seda tuleb teha vaid juhul, kui soovitakse lisaks vaadata ka rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid. Tehnilise võimaluse olemasolul võib soovija valida mitme tasulise kaabellevi- või satelliittelevisiooni teenusepakkuja vahel: Elion, Starman, STV, Viasat jt. Vaatajaid, kes on juba mõne teenusepakkujaga liitunud, üleminek tehnilises mõttes ei puuduta.
Digilevi loob palju eeliseid. Vaatajatele saavad osaks oluliselt parem pilt ja heli kui analoogvastuvõtul. Mõned pildihäired nagu näiteks "lumesadu" ja "varjud" kaovad täielikult. Avaneb võimalus osa saada digitaalsest, paljukanalilisest (ruumilisest) helist, mis läbi eraldiseisva audiosüsteemi kõlab tunduvalt paremini kui otse
televiisorist. Digilevi võimaldab planeerida oma telerivaatamise aega elektroonilise telekava (EPG) järgi. EPG kuvab otse teleriekraanile terve nädala telekava ning saadete ja filmide tutvustused, sisaldades telesaadete pealkirju, lühikokkuvõtteid, alguse- ja lõpuaegu ning kestvust. Soovi korral saab saateid ka broneerida ning digiboks tuletab saate algust õigeaegselt meelde ja hoolitseb ise ka kanalivahetuse eest.
Digilevis on sama programmi juurde võimalik pakkuda erinevates keeltes heli ja subtiitreid. Kui telekanal neid pakub, saab televaataja ise valida, mis keeles heli või subtiitreid ta soovib või hoopis subtiitrid välja lülitada. Kõiki eelpool kirjeldatud teenuseid saab sisse lülitada ja seadistada digiboksi või digiteleri juhtpuldist. Täpsemad juhised leiab alati seadme kasutamisjuhendist.
TVL
No comments:
Post a Comment