Olen olnud korteriühistu juhatuses kuus aastat, kuid kahjuks tahtmise puudumisest ja ka teadmatusest juhatuse liikme vastutusest ei süvenenud juhatuse liikme kohustustesse. Kui eelmine juhatuse esimees 2007. aastal soovis juhatusest lahkuda ning mind valiti juhatuse esimeheks, asusin uurima millega tuleb juhatusel tegeleda. Oma suureks üllatuseks avastasin, et juhatuse liikme ülesanded ja vastutus on meeletu ning kõige olulisem vastutus on korraldada ühistu raamatupidamist.
Eelmine juhatuse esimees korraldas tublilt majas kõik renoveerimistööd, kuid tema nõrkuseks oli dokumendihaldus. Enda esmaseks ülesandeks püstitasin, et pean hankima niipalju teadmisi kui vähegi võimalik. Külastasin interneti avarusi ning leidsin ühistu probleeme käsitleva Korteriühistu Abi foorumi. Sealt hangitud kontaktide ja teadmistega edasi liikudes koostasin esmased vajalikud dokumendid – kodukord, üldkoosoleku reglement ja majandusaasta kava. Seejärel uuendasime ühistu põhikirja ning koostasin raamatupidamise sise-eeskirja ja asjaajamisekorra. Juhatuse tegevuste lihtsustamiseks otsisin majandustarkvara milles saaks pidada nii korteriomanike registrit kui ka üüriarvestust ja avastasin korteriyhistu.net keskkonna, see on interneti põhine ja võimaldab pidada kogu ühistu tegevuseks vajaliku andmebaasi: üldandmeid, üüriarvestust, raamatupidamist ja dokumente (protokollid, aastaaruanded, majanduskavad). Majandustarkvara kasutamise algus ei läinud sugugi libedalt seoses eelmise raamatupidaja vastuseisu tõttu, kuid nüüd oleme seda kasutanud kaks aastat ning pean mainima, et see muutis ühistu tegevuse läbipaistvamaks. Juhatuse liikmetel on olemas ülevaade korteriomanike kontaktidest, kuluarvetest, tarbitud vee ja gaasi kogustest ning saldodest ja korteriomanikel on ülevaade otsustest ja oma korteri kuludest. Koostasime ka ühistu kodulehe www.tiigiyheksa.ee, kus on teated teenuste hinna muutustest, viited juhatuse koosoleku protokollidele ning soojusenergia tarbimise statistika. Liitusime Eesti Korteriühistute Liiduga (EKÜL) ning oleme selle kaudu saanud hulk teadmisi ja soodustusi. Olen osalenud EKÜL-i poolt korraldatavatel juhatuse liikmete ja raamatupidaja koolitustel ning läbinud MTÜ raamatupidamise kursused. Toimuvad liikmete ümarlauad ja EKÜL korraldab igaaastaseid foorumeid kaasates esinejateks riigikogu komisjonide juhte ja suuremate linnade linnavalitsuste tippametnike. Kord kvartalis käib tasuta EKÜL-i ajakiri „Elamu“. Et ühistu toimiks, on vaja:
· ühtse meeskonnana tegutsevat juhatust;
· ülevaadet rahaasjades;
· juhatuse liikmete ja raamatupidaja erialast koolitust;
· juhatuse tegevuse läbipaistvust;
· info avalikustamist;
· koostööd naaber ühistutega;
· koostööd kohaliku omavalitsusega.
Urmas Tokman
Arendustegevusest valitsemisperioodil
Käesolevaga teen lühikese ülevaate Toila vallavalitsuse arendustegevusest. Kuna valla avalikus ruumis paljud tegevused välja ei paista, pean vajalikuks sellise ülevaate tegemist, iseloomustamaks ühtlasi lõppevat 4-aastast valitsemisperioodi. Olen koondanud peamiselt vallavalitsuse eestvedamisel teostatud projektid.
2008. aastal alustati Toila perspektiivse kuurorttoote väljaarendamise kava koostamist. Keeruka nimega, sisult väga vajalik dokument. Kava koostamiseks esitas Toila vald taotluse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koordineeritavasse Piirkondliku arengu kavandamise programmi, kust saime toetust ca 295 000.- krooni. Kuurorttoote aitas kaante vahele saada Ida-Viru Ettevõtluskeskus, kelle kompetentsi kaasates kava 2008. aasta lõpuks valmis sai. Võib öelda, et tegemist on dokumendiga, mis on aluseks turismialastele investeeringutele järgnevaks viieks aastaks.
Kestva tegevusena on Toila vallavalitsus tegelenud Toila sadama- ja rannaala arendamistöödega. Viimasel aastal on jõutud suurel sammul edasi, kuna mõlemal objektil on projekteerimistööd lõppenud ning on viidud läbi riigihange. Sadama- ja rannaala arendamise alla kuulub ka uue juurdepääsutee ehitamine, mille projekteerimine on tänaseks lõpetatud. Hetkel oodatakse rahastusprogrammi avanemist, kuna suure taotlusaktiivsuse tõttu otsustati see vahepeal sulgeda. Sadama- ja rannaala arendamise kogumaksumus jääb suurusjärku 40 miljonit krooni ning positiivse rahastusotsuse korral alustatakse töid juba 2010. aasta II pooles. Parimal juhul on võimalik saada sadama-rannaala väljaarendamiseks toetust 90% kogumaksumusest.
2011. aastal alustatakse renoveerimistöid Voka lasteaias “Naksitrallid”, mille tarvis saadi 2008. aasta lõpul positiivne rahastamisotsus. Projekti kogumaht on ca 10 miljonit krooni. Lasteaed saab uue viilkatuse, rajatakse vihmavee- ja lumetõkkesüsteem, soojustatakse vundament ja sokkel, viimistletakse hoone fassaad, renoveeritakse ühenduskoridor ning personaliruumid ja rajatakse seni puuduv ventilatsioon. Projekti tulemusel viiakse lastead vastavusse kaasajal esitatavate nõuetega.
Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmist leidis 2009. aastal rahastust Voka Spordihoone inventari soetamise/kaasajastamise projekt, mille käigus vahetati välja Voka Spordihoones peamiselt kasutatav inventar (korv-, jalg- ja võrkpalliga seonduv). Paralleelselt Voka Spordihoone projektiga uuendati ka Toila Gümnaasiumi spordiinventar, võimaldades sealgi paremaid võimalusi sportimiseks.
Viimasel aastal on aktiivses kasutuses ka Toila tenniseväljakud ja skateväljak, mille valmimine oli ehitusvigade tõttu probleemne ning veniv. Tänaseks on huvilistel võimalus tegeleda tennisemänguga. Skateväljaku ehitamist toetas sarnaselt Voka Spordihoone inventari projektiga Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programm. Tenniseväljaku ehitamiseks saadi raha PRIA meetmest 3.5
Toila vee- ja kanalisatsioonisüsteemi arendamine. See on üks ressursimahukamaid tegevusi, millega vallavalitsus on kokku puutunud. Viimase nelja aasta sisse jääb mitu rahataotlust Keskkonnainvesteeringute Keskusele. Üks rahastamisotsustest võimaldas soetada vallale Toila alevikus puurkaev-pumbamaja ning vee- ja kanalisatsioonitrassid. Pikka aega vaidluse objektiks olnud veeteenuse osutamine Toila alevikus sai AS Toila V.V. ülesandeks alates 2008. aasta detsembrist. Samal ajal läks käima Pika tänava trassiprojekt. Kokku on Toila vald viimastel aastatel investeerinud aleviku veesüsteemidesse üle 15 miljoni krooni, sealhulgas üle 10 miljoni Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusena.
Toila Gümnaasiumi rekonstrueerimine. Eelmisest KOIT-kava taotlusperioodist tuleb positiivsena mainida Toila gümnaasiumi, mis pika ootuse peale positiivse otsuse sai. Taotlused esitati KOIT-kavasse nii gümnaasiumi kui Voka lasteaia rekontrueerimiseks, paraku ei olnud võimalik ühe omavalitsuse mõlemat projekti rahastada eelarve piiratuse tõttu. (Mõni kuu hiljem sai Voka lasteaed rahastuse Lasteaiakohtade loomise meetmest). Toila gümnaasiumi rekontrueerimiseks on alustatud tööde tehnilist projekteerimist, tööd saavad kava kohaselt alata järgmisel, 2010. aastal. Lõpuni viiakse kooli õppeklasside, koridoride, katuste ja katusesoojustuse, keskkütte ja ventilatisoonisüsteemide rekontsrueerimine. Korda saab alates hoone rajamisest aastal 1974 põhjalikult renoveerimata saal-aula. Kooli hoov ja parkla saavad uue ja kasutajasõbraliku lahenduse. Kokku investeeritakse Toila gümnaasiumisse nimetatud projektiga 13 miljonit krooni.
Inimressursi arendamise meetmest rahastatuna tuleb mainida Toila valla ja hallatavate asutuste koostöövõimekuse suurendamise projektit, millega arendatakse vallavalitsuse ja allasutuste omavahelist koostööd. Projekti koosneb kolmest eraldi etapist, millest viimane veel tulemas. Leian, et pikaajaline koolitus on kujundanud vallavalitsuse ja asutuste vahelist koostööd sujuvamaks ning ühtsemaks. Hästi toimiv meeskond loob uut kvalitatiivset väärtust.
Toila Terviseraja arendamine on projekt, mis kätkeb Oru pargi teede korrastamist ja väljaehitamist terviserajana (pehme jooksurada paraleelselt kõvakattelise rulluisu-jalgrattarajaga). 2008/2009. aastal toimus projekti kavandamine ning ehituslik projekteerimine. Projekt on esitatud KOIT-kavasse, kus täna ei ole veel ametlikult projekti positiivset rahastamist kinnitatud. Projekti tulemusena valmib ca 3,5 kilomeetrine ring, kus on võimalik liigelda kõikide liikuvvahenditega, sh rulluiskude ja -suuskadega. Projekti kogumaksumus jääb suurusjärku 10 miljonit krooni, mille käigus rajatakse nii uusi teid, kui ka taastatakse hävinenud teelõigud ja kallastest allauhutud nõlvad. Terviseraja arendamise heaks koostööpartneriks ja kaasfinantseerijaks on olnud Eesti Terviseradade Sihtasutus eesotsas selle juhi Jaanus Pullesega. Eeltööd tasus täies osas SA Eesti Terviserajad.
Kultuuritegevuse parendamiseks esitas Toila vald KOIT-kavasse Toila Rahvamaja rekonstrueerimise projekti. Rahvamaja rekonstrueerimise tehniline ettevalmistus on hetkel eskiisprojekti tasandil. Valmivas hoones leiavad endale ruumid kõik Toila vallas aktiivselt tegutsevad seltsid ja huviringid. Tekivad kooskäimiskohad nii nooremale kui vanemale põlvkonnale. Hoone eskiislahenduse kohaselt on uus rahvamaja võrreldav kunagise, põlemise-eelse välimuse ja mahutavusega.
Üks olulisi aleviku ruumi muutnud projekte oli Voka lasteaia kõrval endise kuuri asemele rajatud “Voka laste mängumaa”. Tänaseks juba kõigile kasutajatele igapäevaseks saanud mänguväljak sai teoks tänu Hasartmängumaksust regionaalsete inveseeringute andmise programmile. Koos uue ja säästliku välisvalgustuse, kõnniteede ja parklatega kujunes kogu projekti maksumuseks ligi üks miljon krooni.
Voka elanike jaoks on juba aastaid loomulik, et prügikonteinerid ei seisa lahtise taeva all, vaid selleks on rajatud Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel Voka jäätmemaja ning ühistute lähedusse väiksemad jäätmemajad. Kokku koos fondi rahaga on Toila vald prügimajandusse nende hoonete valmimisega investeerinud ca 800 000 krooni.
Keskkonnaprojektidest tuleks mainida 2008. aastal läbi viidud Vasavere oja puhastamist varisenud puudest ja lamapuidust, mis on üks eeltöödest kavandatavale Voka tiigi veevarustuse parandamise ning puhastamise projektile. Vasavere oja puhastamine maksis koos KIK-i toetusega kokku ca 1,5 miljonit krooni. Tööd viidi läbi Vasavere oja ning Voka peakraavi osas alates Peenjärvest kuni Voka paistiigini.
Julgen kinnitada, et Toila vald on Euroopa Liidu vahendite kaasamisel olnud võrdlemisi edukas. Vähestel omavalitsustel on täna finantsiline võimekus projektide omaosaluse katmiseks, mis üldjuhul jääb vahemikku 10-20% projektide kogumaksumustest. Tänane vallavalitsuse meeskond on hästi toimiv ning suudab kindlasti ka edaspidi Euroopa Liidu vahendite juurdevoolu tagada, just nii nagu ta seda siiani suutnud on.
Hea meel on ka selle üle, et Toila vallas tegutsevad III sektori organisatsioonid on saavutanud samuti hea võimekuse Euroopa Liidu vahendite kaasamiseks. 2008/2009. aastal on läbi MTÜ-de valda investeeringuid toodud mitmete miljonite kroonide ulatuses. Märkimist väärib Pühajõe koguduse hoone taastamine, Toila Sadama Jahtklubi investeeringuprojekt ning MTÜ Toila Merepääste projekt “Sadama- ja rannaala teenindushoone rajamine” ning teised seltsid, tänu kellele on suudetud nii Toila valla avaliku ruumi väljanägemist kui inimeste omavahelist lävimist mitmekesisemaks ning huvitavamaks muuta.
Mehis Luus
arendusnõunik
Edusammud kohaliku meremääste arendamisel Toila vallas
Toila on üks neljast omavalitsusest, kes osaleb Kesk-Läänemere INTERREG IVA programmi projektis “Vomare 2008 - 2011” (Voluntary Maritime Rescue), kus juhtpartneriks on Soome Merepäästeselts. Eesti poolt koordineerib projekti Vihula vallavalitsus.
13. oktoobril 2009. aastal saab pea aasta kestnud projekt käega katsutava tulemuse, mil MTÜ Toila Merepääste liige Mehis Luus on oodatud Soome Merepäästeseltsi, et sealt Toila sadamasse tuleva, spetsiaalselt merepääste otstarbeks kohandatud kaatriga üle Soome lahe Eestisse sõita. 14. oktoobril 2009 toimub Käsmu Meremuuseumi sadamas nelja Eestisse saabuva päästekaatri pidulik vastuvõtmine, misjärel peaks MTÜ Toila Merepääste kasutusse jääv päästekaater hiljemalt 15. oktoobril 2009 Toilasse jõudma. Septembri lõpus toimuvad Soomes Bogaskäris nelja vabatahtliku päästeühingu treeningud, mille käigus just Eestisse saabuvate päästekaatritega tutvust tehakse.
Ühe eduloona merepääste arendamisel võib ära märkida ka partnerlussuhted Kotka Merepäästeühinguga, kellega oli kõigil võimalik kohtuda 29.-30. augustil 2009 toimunud “Meri, muusika ja muinastuled” üritusel. Tagantjärele võib öelda, et meie põhjanaabrid olid võrdlemisi üllatunud nende päästelaevast huvitatud isikute hulga üle – ei olevat neil Soomes toimuvatel üritustel varem sellist menu olnud. Koostöösuhted kahe naabri vahel jätkuvad kindlasti ka pärast projekti lõppu.
Positiivsena saab ära märkida ka MTÜ Toila Merepääste poolt PRIA-le esitatud projekti “Toila sadama- ja rannaala teenindushoone rajamine”, mille tulemusena lammutatakse täna olemasolev sadama olmehoone, nn “kollane maja” ning ehitatakse asemele uus palgist hoone, kus leiab endale koha MTÜ Toila Merepääste ruumid, sadama- ja rannaala avalikud tualettruumid ning ruumid kaluritele. Hoone peaks positiivse stsenaariumi korral valmima juba uueks aastaks.
Mehis Luus
MTÜ Toila Merepääste
No comments:
Post a Comment