Lauamänguõhtu Toila Pritsikuuris

Meri, muusika ja muinastuled

... toimub traditsiooniliselt augusti viimasel laupäeval ehk 25.08.2012. 

Hea meel on tõdeda, et muinastulede ööst on kujunenud üks piirkonna peamisemaid suvelõpuüritusi ning seda vana Skandinaavia traditsiooni elushoidmise võtmes.

Muinastulede ööl astuvad välilaval ülesse Margus Vaher ja bänd, solistina teeb kaasa Kaire Vilgats. Sadamakõrtsis keerutab plaate legendaarne DJ Onu Bella, kelle dicoõhtud ei ole veel kedagi ükskõikseks jätnud. 

Tulla tasub kogu perega, kuna põnevat tegevust on igale vanusegrupile. 

Tule ja võta oma meeskond/sõpruskond/kollektiiv kaasa ning osale tuleskulptuuride ehitamises!

Info levib läbi facebook.com`i [Muinastulede öö Toilas] ja läbi Toila valla kodulehe.

Oru pargi Promenaad

... toimub 19. augustil 2012 ning sel aastal 16. korda. Hetkel on käimas aktiivne ettevalmistustöö ja partnerite leidmine. Sel aastal on Oru pargi Promenaadi korraldajaks Toila vald ja peamiseks koostööpartneriks Jõhvi Kontserdimaja.

Promenaadil astuvad ülesse ansambel Ultima Thule, Tallinna Kammerorkester, Bonzo ning Aarne Saluveeri juhendamisel ka ETV Tütarlastekoor.  

Tegevust saab olema nii lastele kui täiskasvanutele ning esietendusele tuleb kohalik näidend, mis on pühendatud Toila teatrimaja 130. aastapäevale.

Täpsemat infot Promenaadi kohta on võimalik leida juulis ja erinevatest meediakanalitest, s.h. Toila valla kodulehelt.

7 LINNA MUUSIKA 2012

Napoli laulud

Pühajõe kirik
teisipäev 10. 07. 2012 19.00
AARE SAAL (bariton, Rahvusooper Estonia)
TIIT KALLUSTE (akordion)

Kavas kaunimad armastuslaulud möödunud sajandist, mis kirjutatud Napoli ja teiste Itaalia heliloojate poolt ja saanud üle maailma tuntuks 1950–60ndatel. Kõlavad Ernesto Curtise, Eduardo di Capua, Paolo Tosti, C. A. Bixio laulud.

Pilet 6 EUROT
Pühajõe koguduse liikmetele sooduspilet!

Öö valge on õnn

Jõhvi, Mihkli kirik
pühapäev 15. 07. 2012 18.00
LENNA KUURMAA ja MÄRT AVANDI koos puhkpillikvintetiga

See on järg Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi ning puhkpillikvinteti Reval Wind sügisestele kontsertidele “Kui vari kaob, siis valgus jääb”. Seaded on loonud Rasmus Puur ning Kristo Matson.

Pilet 8 EUROT

Äratundmisrõõmu neile, kes armastavad lugeda

Paroodiad sellest, kuidas jutustaksid loo Punamütsikesest:

Edgar Allan Poe:
Vana ja sünge, salapäraselt julma loori mähitud metsa kohal hõljusid kurjakuulutavate sooaurude pilved, oli otsekui kuulda ahelate fataalset kõlinat. Müstilises õuduses elas selle metsa serval Punamütsike.
.
Ernest Hemingway:
Ema tuli tuppa. Ta pani lauale korvi. Korvis olid piim, nisuleib ja munad.
"Näed," ütles ema.
"Jah?" küsis temalt Punamütsike.
"Viid selle," ütles ema, "oma vanaemale."
"Hüva," ütles Punamütsike.
"Ja vaata ette," ütles ema. "Hunt!"
"Jah."
.
Guy de Maupassant:
Hunt kohtas teda. Ta heitis Punamütsikesele selle erilise pilgu, mis saab Pariisi kogenud elumehe poolt osaks ikka veel süütust teeselda püüdvale provintsikoketile. Mees ei usu tema süütusse põrmugi rohkem kui tema ise ja näeb juba vaimusilmas, kuidas neiu lahti rõivastub, kuidas tema seelikud langevad üksteise järel ja kuidas tal lõpuks on üll ainult särk, mis lubab aimata tema keha ahvatlevaid piirjooni.
.
Victor Hugo:
Punamütsikest haaras värin. Ta oli üksinda nagu nõel kõrbes, nagu liivakübe tähtede vallas, nagu gladiaator mürgiste madude keskel, nagu uneskäija ahjus.....
.
Jack London:
Kuid ta oli oma rassi vääriline tütar, tema soontes voolas valgete maailmarändurite tugev veri. Silmagi pilgutamata tormas ta hundile kallale, andis talle jalustrabava hoobi ja lisas sellele otsekohe klassikalise lõuahaagi. Hunt põgenes hirmunult. Punamütsike vaatas talle järele, naeratades võluvalt naiselikku naeratust.
.
Jaroslav Hašek:
"Mis ma küll ometi tegin," pomises hunt. "Tegin enda täis, muud ei oska öelda....
.
Honoré de Balzac:
Hunt jõudis vanaema juurde ja koputas uksele. Selle ukse valmistas tundmatu meister XVII saj. keskpaiku. Ta raius ukse välja tollal moodsast kanada tammest, andis oma kätetööle klassikalise nelinurkse kuju ja riputas ta raudhingedele, mis võisid omal ajal head olla, kuid kriiksusid nüüd õudselt. Uksel polnud mingeid ornamente ega mustreid, ainult all paremas nurgas võis näha kriimustust, mille kohta jutustati, et selle olevat oma isikliku kannusega tõmmanud Celestin de Chavarges - Marie-Antoinette'i favoriit ja Punamütsikese vanaema vanaisa emapoolne tädipoeg. Muidu oli uks täiesti tavaline ja sellepärast pole mõtet temal üksikasjalikumalt peatuda.
.
Oscar Wilde:
Hunt: "Vabandage. Te ei tea mu nime, kuid....
Vanaema: "Oh, sel pole tähtsust. Tänapäeva seltskonnas on kõige parem kuulsus just neil, kel pole nime. Millega võin teile kasulik olla?"
Hunt: "Asi on nii....Mul on väga kahju, kuid ma tulin, et teid ära süüa.
Vanaema: "Kui armas! Olete väga teravmeelne džentelmen."
Hunt: "Mõtlen seda tõsiselt."
Vanaema: "See annab teie vaimukusele erilise sära."
Hunt: "Olen rõõmus, et te ei suhtu liiga tõsiselt sellesse, mille ma teile nüüdsama teatavaks tegin.
Vanaema: "Praegusel ajal tähendab tõsine suhtumine tõsistesse asjadesse ainult halba maitset."
Hunt: "Millesse peaksime siis suhtuma tõsiselt?"
Vanaema: "Rumalustesse muidugi. Kuid olete talumatu."
Hunt: "Millal on hundid talumatud?"
Vanaema: "Kui nad esitavad tüütuid küsimusi!"
Hunt: "Ja naised?"
Vanaema: "Kui ei leidu kedagi, kes naisele tema õige koha kätte näitaks."
Hunt: "Olete väga karm enda vastu."
Vanaema: "Loodan teie diskreetsusele."
Hunt: "Võite kindel olla. Ma ei ütle kellelegi sõnagi." (sööb ta ära)
Vanaema (hundi kõhust):"Kahju, et kiirustasite. Kavatsesin teile just üht väga haaravat lugu jutustada.
.
Erich Maria Remarque:
"Tule siia," ütles hunt.
Punamütsike kallas kahte klaasi kalvaadost ja istus tema juurde voodisse. Nad hingasid sisse kalvaadose tuttavat hõngu. Selles lõhnas oli igatsust ja väsimust. Kalvaados oli nagu elu. "Muidugi," ütles Punamütsike. "Meil pole enam tulevikku."
Hunt vaikis. Ta oli sellega nõus.

Paroodiad kogus kokku

Lea Rand

Toimetaja veerg

Nii palju on vaadata

kiita ei jõua

valgust ja varju valgusemängu

mõtte igavest uidet

puid mis maa poole längu

armastan suve

esimest korda

ja siledat liivaluidet

pimestavvalged seinad

suvepäikese käes

igavik igas aias

kõrreke lapse käes

uksed ja aknad on valla lõksudest krampidest

aken on väljapoole....

(J. Viiding)

Suur suvi on saabunud. Jaanipäev koos sõnajalaõite ja jaanituledega on kohe jälle möödas. Möödas on ka lõpuaktused koolides ning järgmisel lennul on tiibade sirutamise aeg.

Loodan, et noored on leidnud juba selle teeotsa, mida mööda minema hakata, et kusagil pilvepiiril sirab nende jaoks täheke, mille poole püüda ja unistustest ei tohiks noortel inimestel ju ometi puudu tulla.

Suvi on ka puhkuste aeg. Küllap on kõigil, kellel puhkus veel ees, plaanid selle mõnusaks ja kosutavaks veetmiseks tehtud. Igal juhul püüdke võimalikult palju päikest, et akusid laadida ning terve ja rõõmsana sügisele vastu minna. Sest olgugi, et suvi alles hakkas, on ta siiski üürike. Suvi pidavat meie laiuskraadil küll kõige pikem aastaaeg olema, ometi tundub ta alati olevat lühike kui unenägu.

Seekordset valla lehte kokku pannes tundus, et nn “hapukurgi hooaeg” on meie vallas suure hooga pihta hakanud. Õnneks ikka mõned uudised teie jaoks leidsime. Sekka lisasime ka veidi kergemat suvist lugemist.

Juulikuus valla lehte ei ilmu – ka toimetaja puhkab, nii et – kohtumiseni augustis!

Seniks soovin teile palju kohtumisi soojade hommikute sarnaste inimestega, meeleolukat puhkust ja palju päikest!

Lea Rand

Jälle aasta mööda läinud, küll oleme me palju näinud, käinud...

September algas ootusärevalt. Punaste nakside lapsed olid jõudnud Naksitrallide lasteaaia koolieelsesse rühma.

Iga õpetaja eesmärgiks on teha lastele õppeaasta huvitavaks. Planeerisime sellesse aastasse rohkem õuesõpet, väljasõite.

Ka meie õpetaja abi Nelli võttis väga aktiivselt osa meie sõitudest ja tegemistest. Eriti meeldis lastele see, kuidas tädi Nelli neid hommikuti putru meelitas sööma. Sellised rõõmsad pudrunäod panid ka neid lapsi putru sööma, kes seda muidu väga ei armastanud.

Detsembrikuu ja jõuluaeg oli lasteaiaperele kõige kiirem aeg. Päevad olid täis erinevaid töid ja tegemisi: rühmaruumid vajasid kaunistamist, jõulukaardid ja –kingitused meisterdamist, piparkoogid küpsetamist ja jõuluvana jaoks tuli luuletused selgeks õppida.

Jõulude eel külastasime Avinurme puiduaida jõulumaad. Lapsed tutvusid puidust valmistatud erinevate tööriistadega, said mängida puidust mänguasjadega, neile jutustati muinasjuttu, koos jõulumemmega meisterdasid jõuluehteid, lapsed õppisid leivategemise kunsti ja jõuluhõnguline lõunasöök oli väga maitsev. Peale jõulumaad oli võimalus külastada ka Avinurme koolimaja ja õpilaste jõululaata. Lapsed rõõmustasid, et ei pea sellel päeval magama. Tagasisõidul olid aga kõik väsinud, kuid rahulolevad ja enamasti kõik jäid ka sõidu ajal magama.

Jõuluootust käisime viimas ka Toila Spa hotelli töötajatele ja külalistele oma väikese kontsertiga. Kõik suured ja väikesed Naksitrallid olid andnud panuse, et soetada lasteaiale Muhvi auto.

Väga meeldejääv oli väljasõit Iisaku koduloomuuseumisse ja huvitav loodusretk matkarajal.

Erinevate matkarajade läbimine lasteaia õuealal, pakkus põnevust ja avastamisrõõmu: sügisel koos lapsevanemaga õueala erinevate puude lehtede korjamine ja herbaariumi valmistamine; talvel taskulampidega „Otsi helkurit“ matkaraja läbimine tekitas elevust; kevadine matkarada „Kevadet otsides“ viisime läbi koos siniste naksidega, kus punased naksid said olla väiksematele toeks ja nõuandjaks ning aprillis linnu matkarajal sai nii mõnigi lind lapsele tuttavamaks. 

 

Õppeaasta möödus meil teatritegemise ja teatris käimise tähe all. Laste ettepanekul korraldasime rühmas karnevalipäeva, kus lapsed pidid oma tegelaskuju ka teistele tutvustama. Sama ülesanne oli rühma kõigil töötajatel. Lapsed oskasid hästi saladust hoida ja kostüüme saime alles karnevalipäeva hommikul näha. Meie rühma karnevalihommikut käisid ka teised maja suured ja väikesed uudistamas.

Õppeaasta jooksul õppisime mitu näidendit, milledega esinesime nii lapsevanematele kui ka lasteaiaperele.

Lapse tahe esineda talendipäeval oli nii suur, et ta koos vanemaga mõtles valmis etteaste ja kostüümi. Talendipäeval ei osalenud ainult kaks rühma last.

Sõbrapäeval kutsusime endale külla Naerumere kõige vanema rühma, et lapsed saaksid tuttavaks oma uute koolikaaslastega. Kevadel tegime vastukülaskäigu. Lapsed said koos lustida ja olid väga rõõmsad uute sõprade üle.

Väga vahvad olid kohtumised Noorteühing Eesti 4H noortega ja Toila gümnaasiumi muusikakooli õpetaja ja noortega ning avastamisrõõmu pakkusid RMK projektid.

Lapsed osalesid ka erinevatel joonistusvõistlustel ja tervisenädala joonistustest, teemal „Teeme sporti“, panime spordihoone mängutoas üles näituse.

Kuna oleme Tervist edendav lasteaed, siis toimus kevadel meie majas tervisenädal. Kogu lasteaiapere sai igal hommikul saalis ühise virgutusvõimlemise ajal kokku. Nädala jooksul mängisime liikumismänge, sõitsime rattaga, tegime palju õuesõpet, osalesime aeroobika päeval Voka spordihoones ja käisime Konju kitsefarmis, see päev oli meil kõndimispäevaks nimetatud.

Oleme saanud lastega huvitavates kohtades käia, põnevates tegevustes osaleda, läbi mille lapsed on saanud teadmisi, suhtlemis- ja esinemiskogemusi.

Kõik, mida laps kogeb, talletub alateadvusse. Kui laps on saanud kindluse, mõistmise, empaatiavõime ja täiskasvanute toetuse, siis on see vundament, millele edaspidi toetuda ja võtta vastu õigeid otsuseid.

Me täname punaste nakside lapsevanemaid, kelle abil ja toetusel saime piisavalt teatrikülastusi ja muid väljasõite planeerida, kes tulid meie plaanide ning mõtetega kaasa ja aitasid igati.

Viimane tähtis sündmus meie rühma jaoks oli 1. juunil. Olime selleks ajaks istutanud vanemate toodud pärna puu, mis jääks sellest rühmast meenutuseks lasteaia hoovi. Tegime majale kingituse klaas vitraazile kõikide laste nimedega. Lõpupeo viimane osa oli lastel lubaduste andmine ja oma nimega õhupalli taevasse saatmine.

KALLIS PUNASE RÜHMA NAKS

SOOVIME SUL LENDUTÕUSUKS SOOJA TUULT,

HELLITAVAID KULDSEID KIIRI PÄIKESELT JA KUULT.

ET SAAKSID MINNA AINULT MÖÖDA RÕÕMSAID TEID,

ET MÄLETAKSID LASTEAEDA, SÕPRU JA KA MEID!

Helle Mänd ja Berit Paun

Voka lasteaia Naksitrallid punaste nakside õpetajad

Mudilaste tantsupidu „ Kodupäike“ Viimsi Vabaõhumuuseumis

Olen juba aastaid otsinud kaaslast, kes tuleks minuga rahvatantsu tantsima. Ja tänud, mitte Jumalale, vaid Toila Lasteaia Naerumeri õpetajatele selle eest, et meie laps on tantsida saanud. Nimelt toimus 09.06.2012 Viimsi Vabaõhumuuseumis Märt Agu eestvedamisel esimene üle-Eestiline eelkooliealiste laste tantsupidu „Kodupäike“. Naerumere lapsed olid ainukesed Ida-Virumaalt.

Nii nagu tantsupeole mineku puhul ikka, eelnes sellele põhjalik harjutusperiood ja ka ülevaatus.

Peokohta tuli minna juba varakult, sest tantsupeo mitte vähem oluline osa on proovid. Mudilased tantsisid väga hästi. Hea rahvatantsu tunnuseks on kerge jalg. Tantsu ajal ei olnud kuulda isegi mitte kummiku loksumist, sest vihma oli sadanud korralikult ning maa märg. Lapsed andsid proovis endast parima ja seda kaks korda järjest. Enda lapsel tundus küll, et üks jalg on puust ja teine põlvest kange, kuid kuna see kõik oli ühes rütmis Rõõmukillukeste tantsuga, siis oli päris ilus vaadata. Usun, et pea igaüks meist on lapsena sama teinud - kand ja varvas... Naerukillukesed sirutasid tantsu ajal käsi päikese poole vaheldumisi kükiga sellise kiirusega, et tekkis küsimus, kas ise nii vahva tantsuga koos teiste lapsevanematega sünkroonis hakkama saakski.

Lapsi lõbustasid kostümeeritud koer, kass, sebra, konn jne. Jagati jäätist ning oli avatud telk joonistamise jaoks.

Tantsupeo rongkäigu osas ei tekkinud seekord isegi küsimust, kas ilmaolud võimaldavad seda või mitte. Kõik lapsed rebisid ülihoolitsevate vanemate poolt selga antud soojad jakid pealt, et uhkem ja ilusam välja paista. Ja seda nad olid, sest lastel olid seljas vahvad rahvarõivad või rahvuslikus stiilis riided, ning tantsupidu võis alata.

Naerumeri marssis rongkäigus nagu superstaar, sest lastevanematest turvajaid oli iga sammu peal iga lapse kohta rohkem kui üks.

Peale rongkäiku oligi vanematele esimeseks ülesandeks tekid kiiresti ette antud pesapaika lastele alla panna, enne kui väiksed tantsijad murule viskusid. Kõik olid sõbralikult kobaras oma tantsujärjekorda ootamas. Meie laps on hea unega ja ühtlasi tugeva närvikavaga. Ta jõudis peale rongkäiku väikse iluune teha, tantsuajaks virguda ning siis uuesti uinuda, et ühistantsu ajaks jälle ergas olla. Kuna tegemist oli mudilastega, siis sai laval esineda iga väike kollektiiv oma soolotantsuga. Paljud tantsud olid nagu lavastused kostüümide ja jutustusega, mis kõigile teada-tuntud nagu näiteks Nukitsamees. Tantsiti meile kõigile armsaid rahvatantse, milles ei puudunud see miski, mida me kõik oleme tundnud laulukaare all e. tantsurõõm, rahvuslikkus ja ühtsustunne. Usun, et igaüks oli uhke oma lapse ja õpetajad uhked oma rühma üle.

Eesti rahvatants on Kaerajaan ning seda tantsisid tantsuplatsil ühiselt lõpetuseks kõik mudilased. Kaerajaani tantsu ajal toimus tantsurühmade tänamine, keda kokku oli 20 s.h. Viimsi õpetajate rühm, kui mudilaste tantsupeo idee autor. lmselt kargas Kaerajaan meie mudilaste hulgast 20 korda järjest välja kaema. 

Tänud õpetajatele, Siljale ja Triinule, kes otsustasid lastega tantsupeole minna, õpetasid neile tantsud selgeks, organiseerisid esinemisriided, tellisid bussi ja sõitsid Tallinnasse ning tantsisid lava ääres või laval koos mudilastega. Ja tänud väiksele Toila valla lapsevanemate kogukonnale, sest tänu neile sai ka meie laps tantsupeole – üksi rahvatantsu ei tantsi.

Andra Pärnamäe

Robini ema

Toila õpilasmalev 2012 osalejate nimekiri

Vastavalt esitatud osalusankeetidele ja motivatsioonikirjadele õpilasmalevas osalemiseks on Toila õpilasmalevasse vastuvõetute nimekiri alljärgnev:

Noorem vanuserühm:

1. Fred-Georg Pääro

2. Martin Budanov

3. Getter Marii Kalvik

4. Ülle-Mai Kesamaa

5. Vladislav Vassiljev

6. Karl Sarap

7. Andreas Astok

8. Raigo Tarassov

9. Taavi Edala

10. Kristel MIlk

11. Alice Taalberg

12. Rakell Pärnamäe

13. Raiko Hinno

14. Karmel Markov


Vanem vanuserühm:

1. Vladislav Judin

2. Monika Lõuna

3. Kati Markus

4. Martina Jõeäär

5. Taivo Tokman

6. Tiit Piik

7. Henri Müür

8. Viktor Kudrjasov

9. Tomas Kivestu

10. Keiu Lindeburg

11. Kristel Alman

12. Artjom Bogdanov

13. Raido Taela

14. Mikk Neem

Lisainfo ja küsimused: 

Merle Harjo

Voka Avatud Noortekeskus

Tel. 5526928

E-post: noortekeskus@toila.ee

Eesti maaraamatukogude töötajad said kokku Alujoal

XXI maaraamatukogutöötajate suveseminar on selleks korraks läbi.

13.-15. juunil said maaraamatukogude töötajad üle Eesti kokku Ida-Virumaal, Toila vallas, Alujoa Puhkekeskuses.

Kolme päeva sisse mahtusid erialajutud ja -loengud – KM raamatukogude nõunik Meeli Veskus rääkis raamatukogude päevaprobleemidest, Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi dotsent Maria Tilk rääkis SÕNA jõust, sellest, kuidas sõnaga võib teha midagi väga head, aga ka väga halba; luuletaja ja tõlkija Igor Kotjuh tutvustas kaasaegset vene kirjandust.

Üks osaleja, Sauga raamatukogu juhataja, jagab laagrimuljeid järgmiselt:

“Õhtul pannakse laagerdajate vaimuteravus proovile lõbusas viktoriinis Ida-Virumaa kohta, kus õigesti vastajaile jagatakse lahkelt kinkekaarte stiilis "romantikapakett kloostri taga metsas", "pool koksi poolkoksimäelt" ja tasuta sissepääs kaevandusmuuseumi (pilet tuleb lunastada ainult uuesti maa peale pääsemiseks!). Õhtusöögi järel esitavad kokkutulnud raamatukogulised agitkavad teemal “Kuidas propageerida väärtkirjandust?”, žüriis Toila vallavanem, härra nimega Tiit ja... Jõuluvana isiklikult! Nalja saab kõvasti, kahjuks ei filmita seda kõike üles, kuna rahva ette tuuakse vägagi teravmeelseid ja vaimukaid ideid ning ka lausa etendusi. Jõuluvana otsustab esikoha anda Hiiumaa esindajale, kelle idee on propageerida eesti väärtkirjandust kui eneseabikirjandust. Üllatusena esines meile kaks kolmandikku žüriist (Jõuluvana läks igaks juhuks koju oma memme juurde) laulu ja kitarrimänguga.” 

Üks päev kulus tutvumiseks Ida-Virumaaga - külastasime Kohtla-Nõmme Kaevandusmuusemi, kus saime koos staažikate kaevuritega üsna korraliku ettekujutuse sellest, kuidas maa-alune töö käib; silmale ja hingele pakkus palju elamusi Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster Kuremäel; käisime vaatamas Kurtna ja Vaivara raamatukogusid - viimases oli tore võimalus kohtuda tänavuse Virumaa kirjandusauhinna laureaadi, Andre Hvostoviga; ekskursioon Sillamäe linnas oli suurele osale osalejatest esimene tutvus selle omapärase linnaga.

Õhtune kultuuriprogramm koos folklooriansambliga Suprjadki andis omaette elamuse ja võimaluse ka endal kaasa lüüa. Lisaks veel hommikused-lõunased-õhtused "ümarlaua"jutud kolleegidega ja viimasel päeval Toila raamatukogu külastus ja jalutuskäik kaunis Oru pargis.

Meile, korraldajatele, olid need päevad küll pingelised, aga palju positiivseid emotsioone pakkuvad.
Maaraamatukogude sektsiooni leheroheline lipp koos järgmise suveseminari korraldamise auga said üle antud Läänemaale!

Lea Rand

Võtame Voka tiigi aktiivsesse kasutusse

Toila vald esitas Kirderanniku Koostöökogu 2012. aasta taotlusvooru projekti, millega sooviti võtta Voka tiik aktiivsesse kasutusse. Voka tiik on oma suuruse ja võimaluste poolest väga sobilik vaba aja veetmise paik. Projekti suurus ei olnud küll rahaliselt märkimisväärne, kuid saavutatav lisandväärtus suurendab oluliselt elukeskkonna atraktiivsust.

Projekti tulemusena rajati Voka tiigile paadisild ning soetati kaks 4,4 meetrit sõudepaati, kuhu juurde lisandusid ka päästevestid jm ohutusega seotud vahendid. Käesoleval hetkel töötab Voka Spordikeskus välja sõudepaatide kasutamiskorda ning alates juulist on võimalik kõikidel huvilistel sedasorti vaba aja veetmise võimalusest osa saada.

Tahaksin kõikidele potentsiaalsetele kasutajatele südamele panna, et kõige tähtsam on selliste tegevusvõimaluste juures siiski veeohutus. Kindlasti ei tohi tiigile minna ilma päästevestita ja kaine mõistus on samuti paadisõidu üheks eelduseks.

Kasutagem ja pidagem meeles veeohutust!

Mehis Luus

Alates 01.07.2012.a. hakkavad kehtima uued vee-ja kanalisatsiooniteenuste hinnad

Meie klientidele uudseks on abonomenttasu kehtima hakkamine.

Alates 01.07.2012.a. lisandub siiani kehtinud vee-, kanalisatsiooni-ja reovee puhastusteenusele abonomenttasu. Abonomenttasu on igakuuline püsitasu, millise suurus oleneb veemõõturi diameetrist. Kui klient tarbib ainult ühte kahest (vesi või kanalisatsioon) teenusest on abonomenttasu 50% kehtestatud hinnast. Korterelamute korteriomanikud ei ole meie kliendid. Kortriomanike puhul on kliendiks ühistu, kellele esitatakse ka abonomenttasu arve vastavalt maja üldveemõõturi mõõtudele. Ühistu jagab abonomenttasu korteriomanike vahel vastavalt ühistu poolt kehtestatud korrale.
Hinnakirjas toodud saastegrupid on põhiliselt mõeldud tööstusettevõtetele ja teistele veeettevõtetele. Elanike võib asi puudutada juhul, kui kasutatakse kanalisatsiooni eesmärgiväliselt kanalisatsiooni sobimatutest ainetest vabanemiseks.

Allolevad hinnad on kooskõlastatud Toila Vallavalitsuse korraldusega nr. 141 28.05.2012.a.

Vee-, kanalisatsiooni- ja reoveepuhastusteenus	Reoveekogumisala nimetus	Tasu suurus km'ta	Tasu suurus km-ga 20%	Tasu ühik
Vesi Toilas	Toila alevik	0.97	1.16	eur/m³
Vesi Vokas	Voka alevik	0.85	1.02	eur/m³
Kanaliseerimine Toilas	Toila alevik	0.36	0.43	eur/m³
Kanaliseerimine Vokas	Voka alevik	0.38	0.46	eur/m³
Reoveepuhastamine Toilas	Toila alevik	0.90	1.08	eur/m³
Reoveepuhastamine Vokas	Voka alevik	1.00	1.20	eur/m³

 Rohkem infot uute hindade kohta

Toila Vallavalitsus tuletab meelde, et tulenevalt Toila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjast ei kuulu ühiskanalisatsiooni hulka kuivendusdrenaaž, sademevee restkaev koos äravoolutoruga ja muud sellised heitvee ärajuhtimise rajatised.

Sellest tulenevalt loetakse kõik ühendused, mis võimaldavad sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni ilma vee-ettevõtjaga kooskõlastamata keelatud ühendusteks, mille ilmsikstulekul koostab ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja sellekohase akti ja klient tasub vee-ettevõtjale hüvitust, mille arvestamiseks kasutatakse kehtivat seadusandlust..

Hea lemmiklooma omanik Vokas ja Toilas!

Allpool on toodud ülevaade olulisimast, mida iga kohusetundlik loomaomanik peaks teadma ja järgima.

• Lase oma loom loomaarsti juures registreerida ja märgistada mikrokiibiga. Mikrokiip on kindlaim viis peremehe tuvastamiseks looma kaotsimineku korral.
• Koeraga jalutamisel peab loom alati olema rihmastatud hoidmaks ära looma sattumist näiteks autoõnnetusse. Jalutades on looma rihma otsas pidamine oluline ka selleks, et loom ei häiriks kaaskodanikke. Kodukass võib rahumeeli elada tubastes tingimustes, kuid kui soovid temaga jalutada, siis kasuta kindlasti jalutusrihma. Ära lase kassi omapäi hulkuma!
• Korista alati oma looma järelt. Selleks võta koeraga jalutama minnes kaasa väike kilekott, kuhu saad panna oma looma väljaheite ja selle hiljem prügikasti visata.
• Lase oma loom steriliseerida/ kastreerida, siis on loom rahulikum. Samuti on välistatud see, et Sinu loom annab panuse kodutute loomade arvu suurenemisele.
• Koera või kassi kadumisel informeeri sellest vallavalitsust, samuti külasta kodutute loomade varjupaika GreyDogs Kohtla- Järvel.

Kohusetundlik loomapidaja vastutab oma looma käitumise eest- ei lase oma lemmikut omapäi külavahele hulkuma ja ringi jooksma, koristab oma looma järelt ning arvestab nii loomaga jalutades kui ka muul ajal, et tema lemmik ei häiriks kaaskodanikke!

Vallal on õigus trahvida hulkuvate ja kaaselanikke häirivate loomade omanikke. Karistusmäärad koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumisel on järgmised: - karistatakse kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga. Sama teo eest, kui see põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, - karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga.

Mõtleme siis enne kui oma lemmiku lahtiselt ringi jooksma lubame!

TVL

Peretoetuste maksmine 16-aastastele ja vanematele õppuritele

16aastastele ja vanematele lastele, kes lõpetavad tänavu põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse, lõpetatakse peretoetuste maksmine alates kooli lõpetamisele järgnevast kuust.

Kui õpinguid jätkatakse samal kalendriaastal niisuguses õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse peretoetustele, siis makstakse suvekuudel saamata jäänud toetus välja tagantjärele ning jätkatakse igakuist maksmist kuni õppimise lõpetamise või 19aastaseks saamiseni.

Igal lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 16aastaseks saamiseni. Toetuse suurus pere esimesele ja teisele lapsele 2012. aastal on 19,18 eurot kuus ning pere kolmandale ja igale järgmisele lapsele 57,54 eurot kuus.

Lapsel, kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis või põhihariduse baasil kutseõppeasutuses või kes on põhihariduseta ja õpib kutseõppeasutuses, on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. 19-aastaseks saamisel makstakse toetust õppeaasta lõpuni.

Kui laps pärast 16-aastaseks saamist ei õpi, siis ei ole tal ka õigust lapsetoetusele. Nii lõpetatakse lapsetoetuse maksmine alates juulikuust väga paljudele tänavu põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud 16aastastele ja vanematele lastele.

Kui õpinguid jätkatakse samal kalendriaastal õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse peretoetustele, siis pärast Eesti Hariduse Infosüsteemist õpingute jätkamise kohta andmete saamist makstakse suvekuudel saamata jäänud toetus välja tagantjärele ning jätkatakse igakuist maksmist kuni õppimise lõpetamiseni või lapse 19-aastaseks saamiseni.

Kui 16-aastane laps asub õppima välisriiki, siis peretoetuse saamiseks peab lapse Eestis elav perekonnaliige esitama pensioniametile välisriigi vastava õppeasutuse tõendi, millest selguks, et laps jätkab õpinguid.

Korduvalt küsitakse: miks lapsetoetus mõnikord väheneb?

16 - 19 aasta vanustele lastele säilib õigus lapsetoetusele üksnes õppimise korral ja toetust makstakse õppeaasta kaupa.

Pensioniametid kontrollivad iga uue õppeaasta alguses õppimistingimuse täitmist Haridusameti õppurite registri alusel ja toetuse maksmisperiood määratakse antud õppeaasta lõpuni. Teatavasti kestab õppeaasta üleminekuklassides (-kursustel) 1. septembrist kuni järgmise aasta 31.augustini. Kuid kui laps lõpetab põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse, lõpetatakse peretoetuste maksmine kooli lõpetamisele järgnevast kuust (valdavalt on see juulikuu).

2012. aastal on lapsetoetuse suuruseks iga lapse kohta 19,18 € kuus, kui peres on üks või kaks last. Kui peres on kolm või enam last, siis kolmanda ja iga järgneva lapse kohta makstakse lapsetoetust 57,54 € kuus.

NB! lastetoetuse suuruse määramisel ei saa igakord aluseks olla laste sünnipärane järgnevus – pere esimene, teine, kolmas jne laps, vaid toetuse suuruse iga lapse kohta määrab asjaolu, mitu lastetoetusele õigust omavat last parajasti peres on.

Selgitame järgmise näite varal:

Peres on 3 last, kaks esimest last saavad lastetoetust 19,18 € kuus ja kolmas laps saab 57,54 € kuus.

Pere esimene laps sai 16-aastaseks ja lõpetab juunikuus põhikooli. See tähendab, et alates juulikuust on peres kaks lapsetoetusele õigust omavat last ehk alates juulikuust saavad pere ülejäänud lapsed (nii teine kui ka kolmas laps) mõlemad lapsetoetust 19,18 € kuus.

Kui pere vanim (16 .. 19-aastane) laps, kes juunikuus lõpetab kooli, jätkab õpinguid sama kalendriaasta sügisel uuel õppeaastal, jätkatakse talle lapsetoetuse maksmist ja tal on õigus tagasiulatuvale lapsetoetusele ka juuli- ja augustikuu eest. Sellest tulenevalt on taastatud olukord, et ka juuli- ja augustikuus oli peres kolm lapsetoetusele õigust omavat last ning pere kolmandale lapsele makstakse välja vaheraha 38,36 € (57,54 – 19,18) juuli- ja augustikuu eest.

Vt ka Sotsiaalkindlustusameti kodulehte www.ensib.ee /lastega peredele/ küsi-vastame!/.

Infotelefon: 16106 või 6121360.

Elve Tonts

Sotsiaalkindlustusamet

avalike suhete juht

Kes saavad avatud elektriturul müüjaga lepinguid sõlmida?

Viimaste kuude jooksul on meilt palju küsitud: kes ikkagi saavad 2013. aastast avatud turul elektrimüüjaga lepingu sõlmida? Meie seekordne infokiri annab sellele küsimusele vastuse.

Praegu, suletud elektriturul, on elektrimüük ja võrguteenus teineteisega hästi tihedalt põimunud. Elektri tarbimiseks on teil tarvis ainult ühte võrgu- ja elektrilepingut, mis katab mõlemat teenust. Avatud elektriturul see muutub. Elektrienergia osas tekib konkurents ja valikuvõimalus, võrguteenus jääb aga endiselt loomulikuks monopoliks, sest mitut paralleelset elektrivõrku on majanduslikult ebamõistlik ülal pidada. Seetõttu on teil avatud turul kaks eraldi lepingut – enda valitud elektrimüüjaga sõlmitud elektrileping ja teie elukoha võrguettevõtjaga sõlmitud võrguleping.

Elektrilepingu saab sõlmida võrgulepingu omaja
Turu avanemise eel tuleks meeles pidada lihtsat põhimõtet – elektrimüüjaga saavad lepingu sõlmida kliendid, kelle nimel on kehtiv võrguleping. Teisisõnu, kui tarbite täna elektrit ja saate Eesti Energialt elektriarveid enda nimele, olete ka võrgulepingu sõlminud enda nimele ja saate juba sel sügisel elektrimüüjat valida. Oma võrgulepingu andmete kontrollimiseks soovitame kasutada Eesti Energia e-teenindust aadressil www.energia.ee.

Võrgulepinguid võib teil olla ka rohkem kui üks. Paljudel eestimaalastel on lisaks põhielukohale oma maamaja, üürikorter või suvila. Avatud turul on neile kõigile võimalik valida erinev elektrimüüja. Samuti võib kõigile tarbimiskohtadele elektrit osta vaid ühelt müüjalt – ka siis, kui need paiknevad eri võrguettevõtjate (näiteks Elektrilevi või Imatra) piirkondades.

Elektrilepingu saab sõlmida ka volituse alusel
Üsna levinud on olukord, kus elektri- ja võrguleping on sõlmitud vanemate nimele, kuid elektriarveid maksavad lapsed või lapselapsed. Kui vanemad soovivad anda oma lastele või lastelastele õiguse müüjat valida, ei pea nad tingimata võrgulepingut ümber sõlmima. Siin on abiks volitused. Volitus on mugav võimalus eakamatele, kes ei tunne end internetis koduselt, aga ka näiteks üürikorteri omanikele, kes saavad nõnda lubada üürnikul elektrimüüjat valida. Elektrilepingu sõlmimise volitusi saab Eesti Energias vormistada sügisel, kui algab meie avatud turu elektripakettide müük.

Elektrilepingu sõlmimine ühistu või haldusfirma kaudu
Kuid kes valib müüjat siis, kui klient suhtleb ja arveldab Eesti Energiaga ühistu või haldusfirma kaudu? Sellises olukorras saab elektrilepingu sõlmida ühistu või haldusfirma. Kuna elektrimüüja sõlmib ühistu või haldusfirmaga ühe lepingu, on ka hind ja tingimused kõikidele ühistu liikmetele või haldusfirmaga seotud tarbijatele samad. Seepärast on oluline, et tarbijad, keda elektrileping puudutab, osaleksid pakkumiste võrdlemisel ja otsustamisel.

Avatud elektrituruga kurssiviimiseks soovitame külastada Eesti Energia kodulehte. Oleme seal avanud 2013. aastale pühendatud lehekülje, kus saate vaadata lühikest videoklippi avatud turu toimimise kohta, lugeda elektribörsist ja turuhinnast ning vaadata ka tänast elektri hinda börsil. Ühtlasi on just nüüd õige aeg meie e-teeninduses oma kontaktandmete ja volituste kontrollimiseks. Ajakohased andmed on vajalikud, et sügisel, kui alustame elektripakettide müüki, jõuaks oluline info muudatustest ja pakkumistest teieni õigeaegselt.

Jaan läeb jaanitulele... meie vallas lausa kahel päeval järjest...

Esimene jaanituli saab toimuma:

 

Toila valla jaanituli toimub

23. juunil 

21.00

Toila sadamas

Peomeeleolu aitab luua 

ansambel KAHEVAHEL