Nii
palju on vaadata
kiita
ei jõua
valgust
ja varju valgusemängu
mõtte
igavest uidet
puid
mis maa poole längu
armastan
suve
esimest
korda
ja
siledat liivaluidet
pimestavvalged
seinad
suvepäikese
käes
igavik
igas aias
kõrreke
lapse käes
uksed
ja aknad on valla lõksudest krampidest
aken
on väljapoole....
(J.
Viiding)
Suur
suvi on saabunud. Jaanipäev koos sõnajalaõite ja jaanituledega on kohe jälle möödas. Möödas on ka lõpuaktused koolides
ning järgmisel lennul on tiibade sirutamise aeg.
Loodan,
et noored on leidnud juba selle teeotsa, mida mööda minema hakata, et
kusagil pilvepiiril sirab nende jaoks täheke, mille poole püüda ja
unistustest ei tohiks noortel inimestel ju ometi puudu tulla.
Suvi
on ka puhkuste aeg. Küllap on kõigil, kellel puhkus veel ees,
plaanid selle mõnusaks ja kosutavaks veetmiseks tehtud. Igal juhul
püüdke võimalikult palju päikest, et akusid laadida ning terve ja
rõõmsana sügisele vastu minna. Sest olgugi, et suvi alles hakkas,
on ta siiski üürike. Suvi pidavat meie laiuskraadil küll kõige
pikem aastaaeg olema, ometi tundub ta alati olevat lühike kui
unenägu.
Seekordset
valla lehte kokku pannes tundus, et nn “hapukurgi hooaeg” on meie
vallas suure hooga pihta hakanud. Õnneks ikka mõned uudised teie
jaoks leidsime. Sekka lisasime ka veidi kergemat suvist lugemist.
Juulikuus
valla lehte ei ilmu – ka toimetaja puhkab, nii et – kohtumiseni
augustis!
Seniks
soovin teile palju kohtumisi soojade hommikute sarnaste inimestega,
meeleolukat puhkust ja palju päikest!
Lea
Rand
No comments:
Post a Comment