Jaanuar 2013

 

Palve kalendritegijale

Ärge, ma palun, pahaks pange,

auväärne Kalendritegija,

kui oma jäljed ma tallan

puhtasse õuehange,

astudes Teie jääsärase akna alla,

Teie härmahabemese palge ette

alljärgneva palvega.

/.../

Ööpäevad. Tööpäevad. Äripäevad. Eripäevad.

Oma palvekirjas ma võtangi karta ja kurta,

et nii päratult paljude pikal teel

üks erinimeline võiks olla ehk veel -

nimelt inimese nimeline.

Lihtsast lihtsamalt: inimese päev.

Igapäevase inimese päev.

Selle, kel ei ole pärisoma päeva,

kes ei ole tohter ega keemik,

ehitaja ega energeetik,

kuid keda elul on tarvis

kusagil hoopis varjulises kohas...

Või kelle jalajälg ongi alles pöidla pikkune,

küünejagu varbaid küljes.

/.../

Kuhu, mis aastaaega, mis kuusse?

Pange, aulik Kalendritegija,

pange see päev kas tuisku ja hange,

jätke see lumelao vihmale-rahele

või kätkege

viljade valmimise vahele -

igapäevasele inimesele

iga päev on hea.

Või ... eks Te ise tea,

ehk jäägu kalender siiski nagu ta on

ja hüüame suust suusse:

võtke oma aasta -

kõik päevad on inimese päralt!

Palju häid päevi alanud aastasse!

JÄÄ HÄÄL heliseb taas Toilas

Talvine laulupidu JÄÄ HÄÄL toimub taas!

2. märtsil 2013.a. Toilas

„Jää Hääl“ astus laulupidude laevale möödunud aasta märtsikuus.

Tuli vaikselt, kuid kindlalt; jäiselt, kuid soojalt... Tuli, et JÄÄda!

Peagi ootame kõiki taas Toilasse!

Jää Hääl on Toilas toimuv talvine laulupidu kooride ja publiku osavõtul ning koostöös ühe Eesti tuntud bändiga. Kõlavad mitmed talveteemalised koorilaulud, sekka ka Kukerpillide lugudele seatud rahvatantsud. Laululaval toimuv pidu jätkub Kukerpillide simmaniga Toila Gümnaasiumi saalis.

Peo eesmärk on pakkuda kooridele omapärast kokkutulekuvõimalust talvisel perioodil, luua koorimuusika varamusse uut loomingut, tugevdada koostöötahet ja -kogemust naaberomavalitsustega

Eelmisel korral osales 14 koori kokku 300 lauljaga, kuulamas oli parajal arvul publikut ning koorimuusikavaramu on täienenud mitme imeilusa loo võrra.

Sel aastal on ansambel, kelle repertuaarist 3 lugu koorile seati, 40-aastane rahva lemmik Kukerpillid. Päris uus laul sündis Urve Tinnuri ja Tõnu Raadiku koostööst, esimeselt sõnad ja teiselt viis, pealkirjaks "Jää veel".

Toilas kõlab ka laulupeo repertuaari kuuluv noore helilooja Pärt Uusbergi "Muusika", mida autor on lubanud ise ka dirigeerima tulla.

Juba on registreerinud 12 koori 280 osalejaga ning vaid saja jagu lauljaid ehk veel mahubki. Publik ei pea aga mittemahtumist pelgama, lauluväljak võtab kõik vastu.

Rohkem infot leiab kodulehelt www.kultuuriveski.ee

Olete oodatud!

Korraldajad-osalejad-kaasaaitajad:

Korraldajad: Toila vald ja MTÜ Kultuuriveski

Toetavad: Jõhvi, Illuka ja Mäetaguse vald

Dirigendid: Hirvo Surva, Elo Üleoja, Keio Soomelt ja Pärt Uusberg.

Koduleht: www.kultuuriveski.ee

Ene Raudar

Jää Hääle korraldusjuht

Tel. 52 77 994

ene@kultuuriveski.ee

Rendikonkurss Mere pst 11

Võimlemine on terviseks

Üleskutse eakatele

2013. a. esimene volikogu

1. Toila Vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoni esimehe valimine
2. Toila valla 2013.aasta eelarve projekti II lugemine ja vastuvõtmine

3. Muud küsimused

Eelarve- ja majanduskomisjoni esimees jäi seekord valimata ja järgmises volikogus on see taas päevakorras.

Toila valla 2013. aasta eelarve projekt suunati III lugemisele.

Muude küsimuste all tegi vallavolikogu haridus- ja sotsiaalkomisjoni esimees Külli Guljavin ettekande komisjoni tööst 2012. aastal.

Toila vald arvudes

 Valla elanike arv seisuga 1. jaanuar 2013 – 2434.

Mehi 1202, naisi 1232, lapsi 429 (poisse 230, tüdrukuid 199),  tööealisi (19-62. aastased) 1552, neist mehi 802 ja naisi 750; pensionäre (63-100. aastased) 453 neist mehi 170 ja naisi 283.

2012. aastal sündis Toila vallas 22  last ja meie hulgast lahkus  21 inimest. 

Täpsemat infot Toila vallas elavate inimeste kohta leiab valla kodulehelt www.toila.ee

ÜRITUSED TOILA VALLAS 2013

kuupäev	ürituse nimi	toimumise koht
11. jaan	Eesti Energia talvepäevad	Voka staadion,SH
19. jaan	Talimängude korvpalliturniiri eelturniir	Voka SH
20. jaan	Toila valla MV lauatennises	Voka SH
25. jaan	Toila valla tegijatepäev	Voka SH
09. veebr	Voka kala	Voka tiik,Voka SH
16. veebr	Vastlapäev	Voka park/Mõisa Ait
21. veebr	EV Aastapäeva kontsert	Toila seltsimaja
24. veebr	A. Normaku nimeline suusavõistlus	Voka staadion
02. märts	JääHääl	Toila Laululava
08. märts	Naistepäeva kontsert	Toila seltsimaja
20. apr	Toila Vald 20	Toila Gümnaasium
21. apr	Team Rattapood CUP	Toila Park
27. apr	Toila Pargi Kevadjooks	Toila Park
01. mai	Volbri Sops	Voka Spordihoone
10. mai	Emadepäeva tähistamine	VokaOlmehoone
05. mai	Ekstreemmatk	Rannaala,Toila vald
mai	Kevadkontsert	Voka
31. mai	Lastekaitsepäeva Rattasõit	Voka staadion
01. juuni	Peipsiäärsete maakondade laulupidu	Toila Laululava
14.15 juuni	Toila Merepäevad	Toila sadam
15. juuni	Toila Cup jalgpallis	Toila vald
21. juuni	Toila MV tänavakorvpallis	Toila
23. juuni	Toila Valla Jaanituli	Voka Trahter Mõisa Ait
Juuni- juuli	Voka Rahvatriatlon	Voka staadion
juuli	Toila valla MV petank	Voka staadion
juuli	7 Linna Muusikafestival	Pühajõe Kirik
juuli-august	Motokross EMV etapp	Pühajõe
august	Eesti Energia perepäev	Toila Park
19. aug	Toila Oru Pargi Promenaad	Toila Lossiplats
25. aug	Kaevuritepäev	Toila Laululava
31. aug	Meri, Muusika ja Muinastuled	Toila sadam
20. sept	Toila Rahvajooks	Voka staadion
28. sept	Ekstreemmatk	Rannaala,Toila vald
09. nov	Isadepäev	Voka SH
01. dets	1. Advendi kontsert	Pühajõe Kirik
27. dets	Toila Cup saalihokis	Voka SH
29. dets	Toila valla aastalõpupidu	Voka

Tähtsaid daatumeid Toila ümbruse ajaloost

565 a. tagasi – 1448 – Uikala küla esmanimetamine

515 a. tagasi – 1498 – Rausvere küla (hiljem Konju mõis) esmanimetamine

475 a. tagasi – 1538 – Martsa küla esmanimetamine

175 a. tagasi – 1838 – lõpetati Pühajõe kivikiriku ehitamine. Ehitusmeistriks oli Künnapõhja talupoeg Madis Strauch.

170 a. tagasi – 1843 – alustas tööd Voka külakool. Esimene teadaolev Voka koolmeister oli Aleksander Martinson.

165 a. tagasi – 1848 – ehitati Voka postijaama kivist hooned

150 a. tagasi – 1863 – asutas Abram Simon meeskoori 12 lauljaga. Septembrikuus kanti Pühajõe kirikus 4-häälselt ette 6 koraali. Seda sündmust võib pidada Toila ühiskondliku elu alguseks.

135 a. tagasi – 1878 – valmis Voka valla- ja koolimaja.

120 a. tagasi – 1893 – 14. veebruaril toimus karskusseltsi „Kiir“ avamispidu.

105 a. tagasi – 1908 – 20. märtsil avas apteekriabiline P. Muller-Kaplan Toilas apteegi.

100 a. tagasi – 1913 – asutati Toila Suvituskoha Heakorraselts, seltsi algatusel avati Toilas postkontor.

75 a. tagasi – 1938 – 23. veebruari õhtul süttis Toila küla tänavavalgustus; samal aastal jõudis elekter ka Voka külla ja valmis Oru Kodunduskeskkooli hoone; ehitati uus tee Voka (Liiva) sillast Sillamäeni.

60 a. tagasi – 1953 – põles Toila seltsimaja (endine pritsimaja), hoonest säilis ainult 1/3.

45 a. tagasi – 1968 – avati Voka raamatukogu

25 a. tagasi – 1988 – alustati Pühajõe kiriku restaureerimist.

20 a. tagasi – 1993 – 22. aprillil kinnitati Toila valla omavalitsuslik staatus ning Toila vald astus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse.

80 aastat tagasi kirjutas Postimees:

Toilas algas kalapüük uuesti.

Viimaste päevade tormide ja sula tõttu on Põhja-Eesti rannik peaaegu täielikult jääst vabanenud. Kalurid kasutasid soodsat juhust kalapüügiks. Praegu käib Udrias ja Toilas hoogne kalapüük. Püütakse peaasjalikult räimeid ja angerjaid.

Postimees, 07.02.1933, nr. 31, lk. 6.

 

Kalurid lähevad merele. Toila rand 1913.

Toila kalurite võrgud Käsmu rannas.

Läinud nädalal ajas torm Toila kalurite võrgud ulgumerele. Kalurid katsusid traalimise teel võrke kätte saada, kuid see ei õnnestunud. Nüüd teatati Käsmu rannast, et torm on osa võrke seal kaldale ajanud.

Postimees, 25.05.1933, nr. 121, lk. 6.

Toilas leiti salapiiritust.

Narva-Jõesuu rajooni piirivalvurid leidsid Toila ja Purtse kordonite vahel mererannast 130 liitrit salapiiritust, mis oli paigutatud 13 plekknõusse. Leitud piiritus asetses peidetuna kahes kohas, ühest kohast leiti 60 ja umbes veerand kilomeetrit eemal 70 liitrit. Arvatakse, et piiritus on alles hiljuti mootorpaadiga Purtse randa toimetatud, et järgmisel ööl oleks sealt kergem edasi viia. Esialgu jäi piiritus piirivalve korraldusse.

Postimees, 14.07.1933, nr. 162, lk. 1.

"Jõhvi" jaam Tallinna-Narva laiaroopalisel raudteeliinil nimetatakse ümber "Toila" jaamaks, arvates 1. septembrist s. a.

Postimees, 31.08.1933, nr. 203, lk. 5.

Mereside rühm Vokka.

Neil päevil asutati Voka kaitseliidu kompanii juure mereside rühm, mis on esimeseks sellesarnaseks Eesti Kaitseliidu peres.

Postimees, 10.02.1933, nr. 34, lk. 5.

Tulekahi Voka vallas.

Neil päevil põles Voka vallas Heinrich Kuulbergile kuuluv turbakuur maha. Millal tegelikult kuur maha põles, ei teata, sest kuuri süttimist ei näinud keegi.

Postimees, 17.02.1933, nr. 40, lk. 5.

Sündmused veebruarikuus

9. veebruar VOKA KALA
16. veebruar VASTLAPÄEV
21. veebruar EV AASTAPÄVAKONTSERT
24. veebruar A. NORMAKU NIMELINE SUUSAVÕISTLUS

TÄPSEM INFO ÜRITUSTEST WWW.TOILA.EE või www.facebook.com/pages/Toila-valla-Spordi-ja-Kultuurikeskus/110378129114068

Soome Eeriku pagemine Maie juurde

Möödunud aasta septembrikuu Toila valla lehe artiklis kirjeldasin, kuidas Siimonite sugupuu uurijad Külli Määr ja Eve Kikkas põhjaliku arhiivides kaevamise tulemusena kummutasid pärimuse nagu oleks Toila Siimonite ja Vaivara Romanite suguvõsad põlvnenud Põhjasõja ajal vene väest jäänud vendadest Kirillist ja Stepanist. Vennad on nüüd kirikukirjadest leitud, nende õiged nimed on Kirila ja Teppan ja nad on sündinud alles Põhjasõja aastail Konjus ega saanud kuidagi vene väes teenida. Ühiseks esivanemaks on vendade isa, Soome Erik. Erikust on vaid teada, et „ta olla Soomest“, abiellunud Maiega Konjust ja saanud 1725 renditalu Künnapõhja külast.

Künnapõhja küla kuulus Päite mõisale ja mõis omakorda Narva Linnakirikule

Artiklis püüdsin oletada, kuidas võis tekkida raudne pärimus venelastest esivanematest, kes Peetri väes teeninud, kuid ei jõudnud eriti veenvale seletusele. Ajaloolane Külli Määr usub, et pärimus ei saanud olla väljamõeldis, et esivanemal pidi mingi side vene väega olema, mis järeltulijate mällu jäi ja hiljem tema poegadele üle kanti. Selguse saamiseks peaksime teadma, millal ja kuidas Erik saabus, kuid selle kohta andmed puuduvad.

Ka Eriku laste kohta on andmed lünklikud. Tema esimene poeg Kirila abiellus 1733. ja kui eeldada, et ta oli siis vähemalt 22 aastat vana, võis Erik Jõhvi kihelkonda saabuda sajandi esimesel kümnendil. Sellesse perioodi langeb Narva vallutamine Peetri väe poolt 1704 ning selle linna elanike küüditamine 1708. Samal ajavahemikul kehtis Eestimaal veel formaalselt Rootsi võim, kuid tegelikult valdas maad juba rüüstav Šeremetjevi ratsavägi*. 1710 alistusid Tallinn ja Riia ning Eesti- ja Liivimaast sai faktiliselt Vene impeeriumi provints. Maa oli rüüstamistest, ikaldustest, taudidest ning ka Rootsi poole värbamistest ja moonavõtmistest põhjalikult laostatud ja rahvast hõredaks jäänud. Kas oli tõenäoline, et Erik võttis ette säärastesse oludesse purjetamise üle Soome lahe kõige laiema osa? Üle lahe purjetamisi uue leivaisa leidmiseks ei võetud kindlasti üksipäini ette, vaid ikka mitmekesi, teisi noil aastail Soomest saabunuid pole aga paikkonna kirikukirjades märgitud. Lisaks pidid siia saabunud soomlased, kui Rootsi alamad, kindla peale arvestama kuninga väkke värbamisega.

On pakutud teist võimalust, et Erik oli Ingerist pärit ja sealt vene väkke võetud. Rootsi võim oli teatavasti Ingerisse selle provintsi emamaaga integreerimiseks hulgaliselt soomlasi asustanud. Kas aga Peeter võis Rootsi kuninga alamaid oma väkke värvata, kui on teada, et ta Ingerimaa soomlased kui ebausaldusväärsed, 1708.a. Venesse laiali küüditas!?

On veel kolmas võimalus, et Erik oli Narva soomlaste hulgast. Ka Narva oli Rootsi ajal hulgaliselt soomlasi asustatud. Pärast Peetri väe poolt vallutamist 1704 kehtestati linnas piiramisseisukord: elanikelt nõuti relvade äraandmist, kirjalikku truudusvannet tsaarile, pandi kõik kodanikud nimeliselt kirja ja nimekirjad saadeti tsaarikantseleisse Moskvasse. Surmanuhtluse ähvardusel keelati linnast lahkumine ning selle tagamiseks seati sisse ringkäendus – iga peremees vastutas oma peaga pere ja teenijate kohaloleku eest. Kuni märtsis 1708 käskis tsaar rõhuva enamuse linna elanikest kümnesse Venemaa linna „ümber asustada“.

Oletame, et Erik jõudis enne küüditamist (ettevalmistusteks anti nädal aega!) okupeeritud Narvast Päitesse põgeneda. Agulis elavaid soomlasi oli raskem valvata ega muidu poleks ringkäendust kehtestatud. Et Päite mõis Narva Linnakirikule renti maksis, pidi toimima teatud ühenduskanal kaitseseisukorras linnast välja ning julge ja ettevõtliku noormehe põgenemine ei pidanuks võimatu olema. Päites või Konjus pidi ta ütlema, et tuli Soomest.

Neli aastat (tõenäoliselt teismelise vastuvõtlikus eas) vene väest kubisenud linnas viibinuna oli tal aga kindel „vene kogemus“ omandatud, ta võis vene keeltki mõista.

Mõisnikud võtsid põgenikke rõõmuga vastu, tööjõu leidmine oli nende jaoks elu küsimus. Elas siis Erik koduväina Konjus Maie peres kuni sai 1725. aastal Päite mõisa Künnapõhja külas renditalu peremeheks.

Mälestuseks „vene kogemusest“ pani Erik oma esimestele poegadele soomepäraseks mugandatud õigeusu päritolu nimed. Vanas eas võis Erik lastelastele oma Narvast pagemise mälestusi veidi ilustatult jutustada ...

Loomulikult on see vaid üks hüpoteese esivanem Eriku saabumisest, kuid täiesti piisav, et inspireerida näiteks härra Lembit Pritsi uut näidendit kirjutama ja lavastama, teemal „Soome Eeriku pagemine Maie juurde.“ Pärast seda poleks enam kellelgi kahtlust selle üle, kuidas Erik saabus.

*) Ta kandis tsaarile ette, et „Riia linnani pole kukelaulu kuulda ja et lehma saab kolme, lamba kahe ja lapse ühe denga eest.“

Jüri Tõnisson 

Külalisõpetaja Austriast

Jaanuari esimesel poolel oli meil vahetusõpetaja Austriast. Karin Veit on pärit Austria pealinnast Viinist ja Toila Gümnaasiumi lapsi õpetas ta kaks nädalat. Neil kahel nädalal saime me väga palju teada Austria kultuurist, Viinist, Alpidest, Austria liidumaadest ja tüüpilistest toitudest.

Neli aastat tagasi käis meil ka koolis vahetusõpetaja Viinist, aga kuna me õppisime alles esimest aastat saksa keelt, siis ei saanud me veel kõigest aru. Kui me oma õpetajaga räägime saksa keelt, siis on see lihtsam, sest saame ka emakeelt kasutada, aga õpetaja Veitiga pidime ainult saksa või inglise keelega hakkama saama. Tunnid olid väga huvitavad ja möödusid kiiresti ja see oli isegi natuke kurb.

Meil on plaan oma saksa keele grupiga kunagi Austriasse minna ja sellest külaskäigust saime innustust juurde. Austria on väga ilus maa.

Tahame tänada õpetaja Ilmjärve ja õpetaja Veiti nende kahe toreda nädala eest.

Elise Jalonen

Kristina Oja

Karin Krauvärk

7. klass

Uut sotsiaalvaldkonnas

Aasta 2013 toob endaga kaasa mitmeid muudatusi sotsiaalvaldkonnas. Lisaks riiklikul tasandil toimunud seadusemuudatustele on jõustunud ka mitmed uuendused Toila vallas, muuhulgas on värskendatud sotsiaaltoetuste maksmise ja hooldaja määramise kordasid. Järgnevalt olulisemad muudatused Toila valla õigusaktides.

Sotsiaaltoetused Toila vallas

Alates 1. jaanuarist jõustus Toila Vallavolikogu määrus „Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord“, mis sätestab Toila valla eelarvest makstavate toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused. Olulise muudatusena on lisandunud uus toetuse liik – laste spordi- ja puhkelaagrite ja klassiekskursioonide maksumuse kompenseerimine vähekindlustatud peredele.

Valla eelarvest makstavaid toetusi saavad taotleda inimesed, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi on Toila vallas. Toetused jagunevad kolme gruppi: sissetulekust mittesõltuvad, sissetulekust sõltuvad ning sihtgrupist sõltuvad toetused.

Sissetulekust mittesõltuvad toetused on sünni- ja matusetoetus.

Sünnitoetuse suurus on 260 eurot ning seda makstakse lapse vanemale, kelle elukoht lapse sünnimomendil on (rahvastikuregistri järgi) Toila vald ning tingimusel, et laps elab toetuse taotlejaga samal aadressil. Sünnitoetust saab taotleda kuue kuu jooksul pärast lapse sündi. Matusetoetuse määr on 160 eurot ning seda makstakse isiku surma korral, kelle elukohaks oli (rahvastikuregistri järgi) Toila vald.

Sissetulekust sõltuvate toetuste määramisel võetakse arvesse perekonna sissetulekuid. Sissetulekute hulka arvestatakse kõik netotulud (sealhulgas ka pensionid, riiklikud peretoetused ja elatis), välja arvatud ühekordsed sotsiaaltoetused (nendeks on näiteks toimetulekutoetus, riiklik puudega inimese sotsiaaltoetus, vallavalitsuse poolt määratud ühekordne sotsiaaltoetus). Sissetulekust sõltuvaid sotsiaaltoetusi makstakse reeglina isikutele, kelle perekonna sissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast palga alammäärast ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 80 protsenti kehtivast palga alammäärast. Aastal 2013 on Eestis kehtiv töötasu alammäär 320 eurot kuus.

Toetuse saamiseks tuleb esitada sotsiaalspetsialistile vormikohane avaldus (avalduse blankett on saadaval Toila valla kodulehel www.toila.ee ning vallavalitsuses kohapeal). Avalduses põhjendab taotleja toetuse saamise vajadust ning lisab kuludokumendid (nt ravimitoetuse taotlemisel ravimite ostutšekk). Avalduse esitamisel tuleks jälgida et sündmusest, millega seoses toetust taotletakse, ei oleks möödunud rohkem kui kolm kuud, sest kompenseeritakse vaid avalduse esitamisele eelnenud kolmel kuul tehtud kulutused.

Toetuse suurus sõltub Toila valla eelarvest sotsiaaltoetusteks eraldatud vahenditest, toetuse piirmäärast, taotleja leibkonna sissetulekutest, varanduslikust seisust, eluasemekuludest ning taotleja vajadustest. Toetuse määramise otsustab vallavalitsus sotsiaalspetsialisti ettepanekul.

Sissetulekust sõltuvad toetused on järgmised:

1. toetus huvialakooli või lasteaia õppemaksu kompenseerimiseks kuni 4,50 eurot lapse kohta kuus;
2. toetus kooliaasta alustamisega seotud kulutuste (koolitarbed, ranits, spordiriided ja –jalanõud) kompenseerimiseks kuni 32,50 eurot lapse kohta aastas;
3. toetus lasteaias, üldhariduskoolis või põhikooli baasil kutsekoolis õppiva õpilase lõunasöögi maksumuse kompenseerimine kuni 1 euro lapse kohta päevas;
4. toetus ravimite ja raviteenuste (retseptiravimid, visiiditasud, voodipäeva maksumus jms) maksumuse kompenseerimiseks kuni 100 eurot isiku kohta aastas;
5. toetus küttepuude maksumuse osaliseks kompenseerimiseks kuni 193 eurot leibkonna kohta aastas;
6. toetus sotsiaal- ja tervishoiuteenustega seotud sõidukulude kompenseerimiseks kuni 100 eurot aastas;
7. toetus eluruumi kohaldamisega seotud kulutuste kompenseerimiseks kuni 130 eurot leibkonna kohta aastas;
8. toetus laste spordi- ja puhkelaagrite ning klassiekskursioonide maksumuse osaliseks kompenseerimiseks 75% laagri või ekskursiooni maksumusest, kuid mitte rohkem kui 50 eurot lapse kohta aastas.

Sihtgrupist sõltuvaid toetusi on kolm:

1. Sõidukulude kompenseerimine Ida-Virumaal (väljaspool Toila valda) üldhariduskoolis alg-, põhi- või keskharidust omandavatele õpilastele. Toetuse saamiseks tuleb esitada sotsiaalspetsialistile avaldus koos süstematiseeritud sõidupiletitega, millel on loetavad kuupäev, maksumus, sõidumarsruut ja kellaaeg. Kompenseeritakse kahel viimasel kuul kooli ja sealt tagasi elukohta sõitmiseks kasutatud piletid, arvestusega üks edasi-tagasi sõit päevas. Nädalavahetustel, koolivaheaegadel jm õppetöö välisel ajal kasutatud sõidupileteid ei kompenseerita.
2. Jõulutoetus peredele, kus on 4 või enam alaealist last. Toetuse saamiseks tuleb lapsevanemal esitada vallavalitsusele avaldus hiljemalt 5. detsembriks. Toetuse suurus sõltub valla eelarves sotsiaaltoetusteks eraldatud vahenditest ning toetust taotleva pere laste arvust.
3. Mitterahaline jõulutoetus üle 80-aastastele eakatele.

Hooldaja määramine

Alates 1. jaanuarist jõustus Toila Vallavolikogu määrus „Täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise ning hooldajatoetuse maksmise kord”.

Alates käesolevast aastast ei seata enam hooldust isikutele, kellel on olemas perekonnaseaduse alusel ülalpidamiskohustusega isikud. Vastavalt perekonnaseaduse § 96 on ülalpidamiskohustusega isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad (vanemad, vanavanemad) ja alanejad (lapsed, lapselapsed) sugulased.

Samuti ei määrata hooldajat isikule, kelle toimetulekut on võimalik tagada Toila Vallavalitsuse poolt korraldatavate sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi või muu abi osutamise teel.

Erandkorras määratakse hooldaja isikule, kellel on olemas seadusjärgsed ülalpidajad, järgnevatel juhtudel:

1. hooldusvajaduse hindamise tulemusena selgub, et hooldatav vajab puudest tulenevalt kõrvalabi ööpäevaringselt;
2. isik vajab pidevat järelevalvet vaimse seisundi tõttu.

Hooldajaks võib määrata teovõimelist isikut, kelle elukoht on Toila vallas. Hooldajaks ei määrata isikut, kellel on raske või sügav puue.

Uues hooldaja määramise korras on täpsustatud ka hooldaja kohustused. Nendeks on:

1. piisava kõrvalabi ja juhendamise tagamine hooldatavale, kes ei tule igapäevatoimingutega ise toime;
2. ohutuse tagamine hooldatavale, arvestades tema füüsilisi ja vaimseid võimeid;
3. sotsiaalspetsialisti teavitamine, kui hooldusega seoses on tekkinud probleemid;
4. sotsiaalspetsialisti teavitamine, kui hooldatava hooldusvajadus on lõppenud või kui edasine hooldus on muutunud võimatuks.

Hooldusvajaduse hindamiseks teeb sotsiaalspetsialist hooldatavale kodukülastuse ning viib läbi hindamisintervjuu, mille alusel tehakse kindlaks, mil määral ja millistes tegevustes hooldatav kõrvalabi vajab.

Hooldajatoetus on igakuiselt makstav rahaline toetus, mis määratakse puudega inimese hooldajale hooldamisega seotud lisaväljaminekute osaliseks kompenseerimiseks. Hooldajatoetuse maksmist alustatakse hooldaja määramise otsuse tegemisele järgnevast kuust ning seda makstakse vallavalitsuse korraldusel märgitud tähtajani, milleks on üldjuhul hooldatava puude raskusastme kehtivuse lõpptähtaeg.

Hooldajatoetuse määr aatal 2013 on raske puudega hooldamise eest 15,40 eurot ning sügava puudega inimese hooldamise eest 25,60 eurot kuus.

Juhul, kui hooldajaks määratud isik on tööealine, kuid puudega isiku hooldamise tõttu ei saa tööl käia, maksab vallavalitsus vajadusel sellise isiku eest sotsiaalmaksu.

Enne 1. jaanuari 2013 seatud hooldused kehtivad kuni korraldusel märgitud tähtajani, kuid mitte kauem kui 30. aprillini 2014 a. Nimetatud tähtaja möödumisel lõppevad kõik enne 1. jaanuari 2013 seatud hooldused ning vajadusel seatakse uus hooldus kehtiva korra järgi.

Lisaks käesolevas artiklis väljatoodule on aastal 2013 plaanis käivitada ka koduhooldusteenus, mis on suunatud puuetega ja eakatele isikutele nende igapäevase toimetuleku parandamiseks. Sellest pikemalt aga edaspidi.

Parimate soovidega

Ilona Säde

sotsiaalspetsialist

Maaturg on abiks maaomanikule

Tänaseks on maareform Eestis jõudnud lõpusirgele ja enamus metsa-ning põllumaast leidnud endale omaniku. Paraku on erinevatel põhjustel vaja aeg-ajalt omandit müüa. Tavainimesele ei ole see igapäevane tegevus ning pea alati on päevakorral mitmed küsimused - Kas saadav hind on hetke parim? Kas tehing on turvaline? Kas ostja on usaldusväärne? Millele on vaja veel tähelepanu pöörata?

Müümisel on alati eesmärgiks saada antud hetke parim hind. Kuidas siis leida oma metsa-või põllukinnistule ostja, kes oleks piisavalt usaldusväärne ja pakuks ka parimat hinda?

Maaomanikule on tähtis turvalisus ja see, millised on tehingu läbiviimise juures ilmnevad riskid. Selleks olemegi loonud spetsiaalselt metsa- ja põllukinnistute ning raieõiguste internetipõhise enampakkumiste keskkonna, mille eesmärk on aidata eraomanikel maa müügil läbi oksjoni saada parim võimalik hind.

www.maaturg.ee on oksjoniportaal, mis on pühendunud metsa- ja põllukinnistute ning kasva metsa raieõiguse müügile. Tänaseks oleme tegutsenud juba veidi üle aasta. Alustasime ostametse.ee nime all ja keskendusime eelkõige metsakinnistute ning kasvava metsa raieõiguse müügile.

Meie portaalis oksjonitel osalemine on nii müüjatele kui ostjatele lihtne ja mugav. Internetioksjon tagab suure ostjate-pakkujate ringi, mis on üks eeldus parima hinna kujunemisel. Avalikult veebis korraldatud enampakkumisel teevad sobiva alghinna puhul pakkumisi kõik Eesti suuremad metsaettevõtted, kokkuostjad ja põlluostjad. Tänaseks on meie andmebaasis pea 200 metsaostuklienti ja loomisel on põlluostuklientide andmebaas. Juba korraldatud metsaoksjonitel on müüjad saanud alghinnast tuhandeid eurosid suuremat tulu. Tänaseks on läbi maaturg.ee korraldatud oksjonite uue omaniku leidnud üle poolesaja metsakinnistu või kasvava metsa raieõiguse.

Turvalisust tõstab ka see, et internetioksjoni puhul on pakkujatel väga keeruline omavahelisi kokkuleppeid sõlmida ja nende täitmist jälgida, sest osalejad selguvad alles oksjoni jooksul. Kõik pakkujad peavad end identifitseerima ID-kaardiga või läbi pangalingi, mis tagab ka turvalisuse.

Lisaks aitame müügilepingute koostamisel ja tehingute nõustamisel, et oleksid tagatud sõlmitavate kokkulepete täitmised ja hajutatud maaomanike ning ostjate riskid, mis kaasnevad tehingutega. Pakume abi kuni notaris tehingu lõpuleviimiseni välja.

Oluline on ka see, et portaalist on võimalik leida maksimaalne informatsioon müüdava kinnistu või kasvava metsa kohta. Seega esmase nägemuse müükiminevast kinnistust saab kujundada ilma loodusesse minekuta.

Maaturg.ee-s saab oma metsa- ja põllukinnistut või kasvavat metsa müüa iga maaomanik. Vajalik on metsakinnistul metsakava olemasolu ja kasvava metsa müügi puhul kehtiv metsateatis. Portaali kasutajatele ei ole määratud liikmemaksu ega muid püsitasusid. Kui kinnistu koosneb metsamaast ja põllumaast, siis parima hinna saamiseks on enamjaolt kasulik müüa mets ja põld eraldi, sest huvilised võivad olla erinevad. Seda on võimalik meie portaali kaudu teha ja ostjate leidmisel pakume abi kinnistu jagamise korraldamisel.

Kui maaomanikule on tehtud metsa- või põlluostjalt pakkumine kinnistu ostuks, siis oleme andnud soovitusi korraldada müük ikkagi läbi oksjoni, mis annab kinnituse ja veendumuse, kas pakutav hind on hetkel turu parim hind.

Teate oksjonite toimumise kohta saavad kõik portaali andmebaasis olevad ostukliendid iganädalaselt infokirja näol.

Maaturg.ee on loodud koostöös haamer.net keskkonna ja meeskonnaga, kellel on täna juba pea viis aastat internetioksjonite korraldamise kogemusi. Maaturg.ee põhineb haamer.net-i välja töötatud tarkvaral, mida täna kasutavad varade realiseerimiseks mitmed kohtutäiturid ja pankrotihaldurid. s.h ka Eesti Kaitsevägi.

Oksjoni portaali leiab aadressilt www.maaturg.ee

Edukaid ning turvalisi metsa- ja põllutehinguid ja lisainfo saamiseks võtke meiega julgesti ühendust!

Mirko Metsaoru

arendusjuht

53443610

mirko@maaturg.ee

2013. aasta 1. jaanuaril jõustus Koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seadus

Maamaksu ei tasu maa omanik tema omandis oleva tiheasustusega alal (Toila ja Voka alevikud) kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha elamumaa sihtotstarbega maa osas või maatulundusmaa sihtotstarbega maa õuemaa osas, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele.

Seega maksuvabastuseks peab olema täidetud 4 alljärgnevt tingimust:

• isik peab olema maa omanik või maa kasutaja
• maa peab olema elamumaa sihtotstarbega või maatulundusmaa sihtotstarbega maa koosseisu kuulub õuemaa kõlvik;
• maal asub hoone;
• maal asuvas hoones on maa omaniku või maa kasutaja püsiv elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele.

Maa omanikul ei ole maksusoodustuse saamiseks vaja avaldust esitada. Maksusoodustus arvestatakse automaatselt.

Teisi maamaksust vabastusi Toila vallas ei ole kehtestatud.

Kõikide maamaksu puudutavate küsimustega tegeleb Toila vallas maakorraldaja

Hannes Kohtring. Tel 3369 546, 5919 1117, e-post hannes.kohtring@toila.ee

KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 2013. AASTAL

Toila Vallavalitsus pikendas 17. detsembri 2012.a korraldusega nr 343 Ragn-Sells AS-iga korraldatud jäätmeveo lepingut kuni korraldataval riigihankel edukaks tunnistatava ettevõtjaga sõlmitava lepingu jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui 1. detsember 2013 – seega kehtivad senised lepingud jäätmevaldaja ja vedaja vahel edasi.

Mõnevõrra muutuvad olmejäätmete konteinerite tühjendushinnad, kuid konteinerite rendi ja vanapaberi ning suurjäätmete äraveohinnad jäävad endiseks.

Jäätmeveo teenustasud alates 1. 03.2013.a ( Toila Vallavalitsuse 17.2012.a. korraldus nr 344)

Konteineri suurus m³	Hind kuni 1.03.2013	Uus hind käibemaksuta	Uus hind käibemaksuga
0,08	2,27	1,97	2,36 (+ 0,09 €)
0,1	2,27	1,99	2,38 (+ 0,11 €)
0,14	2,27	2,02	2,43 (+ 0,16 €)
0,24	2,40	2,22	2,67 (+ 0,27 €)
0,6	4,61	4,38	5,25 (+0,64 €)
0,8	6,17	5,86	7,03 (+ 0,86 €)
1,5	11,05	10,92	13,11 (+ 2,06 €)
2,5	18,52	17,67	21,2 (+ 2,68 €)
4,5	34,12	32,46	38,95 (+ 4,83)

Võrdluseks on tabelis toodud ka hetkel kehtivad hinnad ning hinnamuutus.

Korraldatud jäätmevedu toimib üsna efektiivselt juba viiendat aastat. Aeg- ajalt tuleb aga ikkagi ette, et ei saada päris täpselt aru, missugused on tingimused korraldatud jäätmeveoga liitunuks või mitteliitunuks lugemisel, miks esitab vedaja tühisõiduarve jne.

Alljärgnevalt veelkord kõigest täpsemalt:

Kes on jäätmevaldaja?

Jäätmevaldajaks loetakse maa- või majaomanik, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Jäätmevaldaja on ka korteriühistu.

Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas.

Jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine ehk vabastus jäätmeveost

Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele põhjendatud taotlus korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks juhul kui kinnistu ei ole kasutuses elu- või tegevuskohana. Vastavasisulise taotluse esitamisel vallavalitsusele palume sellest koheselt informeerida ka vedajat, et vältida võimaliku tühisõiduga kaasnevaid kulutusi.

Jäätmevaldajal, kes kasutab kinnistut suvemajana, on võimalus esitada põhjendatud taotlus tema mitteliitunuks lugemiseks talveperioodil ( ajavahemikul 1.oktoober – 30.aprill).

Mitteliitunuks lugemise otsustab vallavalitsus oma korraldusega, mille väljavõte saadetakse taotlejale tema taotluses märgitud kontaktaadressile.

Mitteliitunuks lugemine lõpeb vallavalitsuse korralduses märgitud tähtaja möödumisel.

Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise või esitatud taotluse tagasi lükkamise otsustab üksnes kohalik omavalitsus. Otsus jõustub korralduse väljastamisel, millest teavitatakse üheaegselt nii jäätmevaldajat kui ka vedajat.

Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab iga järgmise aasta 20. jaanuariks (kaasa arvatud) vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei ole esitanud 20. jaanuariks kirjalikku kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates (Jäätmeseadus § 69 ). Vastava kinnituse võib esitada ka digitaalselt allkirjastatult e-posti teel.

Ühismahutite kasutamine ehk konteiner naabriga kahe peale

Kui jäätmemahuti ei saa nõutud perioodi jooksul täis, võivad naabrid kasutada ühist jäätmemahutit. Selleks tuleb vallavalitsusele esitada ühine kirjalik sooviavaldus, milles näidatakse ühist jäätmemahutit kasutada soovivate jäätmevaldajate nimed, objektide aadressid, jäätmemahuti asukoht ja arveldamise tingimused.

Tühisõidu arve

Palume tagada konteinerile ligipääs õigel veopäeval. Kui jäätmete väljaveopäeval jäätmeid vedajale üle ei anta või pole jäätmemahutit võimalik tühjendada, on vedajal õigus jäätmevaldajale esitada tühisõidu arve, mille suurus vastab teenustasule jäätmemahuti tegelikul tühjendamisel.

Kui on teada, et graafikujärgsel päeval jäätmevedu ei soovita, tuleb sellest vedajat eelnevalt kindlasti teavitada. Nii väldite tühisõiduarve esitamist.

Jäätmemahutite tühjendamise sagedus

Tulenevalt Jäätmeseadusest ja Toila valla jäätmehoolduseeskirjast peab jäätmemahuteid tühjendama sagedusega, mis väldib nende ületäitumist, ebameeldiva lõhna ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, ehk et tiheasustusalal on jäätmemahuti minimaalne tühjendamissagedus üks kord nelja nädala jooksul, hajaasustusalal mitte harvem kui üks kord 12 nädala jooksul.

Konteinerite tühjendusgraafikud

Konteinerite/ jäätmekoti tühjendusgraafik ei muutu, st praegune graafik jätkub samadel tingimustel.

Nendel jäätmevaldajatel, kes on vedajale andnud oma e- aadressi, on Ragn Sells AS lubanud hiljemalt jaanuarikuu jooksul saata ka uued veograafikud.

Tühjenduspäeva infot on võimalik vaadata ka vedaja kodulehelt www.ragnsells.ee/graafikud või iseteenindusest www.ragnsells.ee/iseteenindus, samuti on võimalik info saamiseks alati pöörduda klienditeeninduse poole tel 15155.

Küsimuste korral ja lisainfo saamiseks palun pöörduge heakorraspetsialisti poole:

Piret Aller, tel 336 9620 või 518 2845; e- post: piret.aller@toila.ee.