Tähtsaid daatumeid Toila ümbruse ajaloost

565 a. tagasi – 1448 – Uikala küla esmanimetamine

515 a. tagasi – 1498 – Rausvere küla (hiljem Konju mõis) esmanimetamine

475 a. tagasi – 1538 – Martsa küla esmanimetamine

175 a. tagasi – 1838 – lõpetati Pühajõe kivikiriku ehitamine. Ehitusmeistriks oli Künnapõhja talupoeg Madis Strauch.

170 a. tagasi – 1843 – alustas tööd Voka külakool. Esimene teadaolev Voka koolmeister oli Aleksander Martinson.

165 a. tagasi – 1848 – ehitati Voka postijaama kivist hooned

150 a. tagasi – 1863 – asutas Abram Simon meeskoori 12 lauljaga. Septembrikuus kanti Pühajõe kirikus 4-häälselt ette 6 koraali. Seda sündmust võib pidada Toila ühiskondliku elu alguseks.

135 a. tagasi – 1878 – valmis Voka valla- ja koolimaja.

120 a. tagasi – 1893 – 14. veebruaril toimus karskusseltsi „Kiir“ avamispidu.

105 a. tagasi – 1908 – 20. märtsil avas apteekriabiline P. Muller-Kaplan Toilas apteegi.

100 a. tagasi – 1913 – asutati Toila Suvituskoha Heakorraselts, seltsi algatusel avati Toilas postkontor.

75 a. tagasi – 1938 – 23. veebruari õhtul süttis Toila küla tänavavalgustus; samal aastal jõudis elekter ka Voka külla ja valmis Oru Kodunduskeskkooli hoone; ehitati uus tee Voka (Liiva) sillast Sillamäeni.

60 a. tagasi – 1953 – põles Toila seltsimaja (endine pritsimaja), hoonest säilis ainult 1/3.

45 a. tagasi – 1968 – avati Voka raamatukogu

25 a. tagasi – 1988 – alustati Pühajõe kiriku restaureerimist.

20 a. tagasi – 1993 – 22. aprillil kinnitati Toila valla omavalitsuslik staatus ning Toila vald astus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse.

80 aastat tagasi kirjutas Postimees:

Toilas algas kalapüük uuesti.

Viimaste päevade tormide ja sula tõttu on Põhja-Eesti rannik peaaegu täielikult jääst vabanenud. Kalurid kasutasid soodsat juhust kalapüügiks. Praegu käib Udrias ja Toilas hoogne kalapüük. Püütakse peaasjalikult räimeid ja angerjaid.

Postimees, 07.02.1933, nr. 31, lk. 6.

 

Kalurid lähevad merele. Toila rand 1913.

Toila kalurite võrgud Käsmu rannas.

Läinud nädalal ajas torm Toila kalurite võrgud ulgumerele. Kalurid katsusid traalimise teel võrke kätte saada, kuid see ei õnnestunud. Nüüd teatati Käsmu rannast, et torm on osa võrke seal kaldale ajanud.

Postimees, 25.05.1933, nr. 121, lk. 6.

Toilas leiti salapiiritust.

Narva-Jõesuu rajooni piirivalvurid leidsid Toila ja Purtse kordonite vahel mererannast 130 liitrit salapiiritust, mis oli paigutatud 13 plekknõusse. Leitud piiritus asetses peidetuna kahes kohas, ühest kohast leiti 60 ja umbes veerand kilomeetrit eemal 70 liitrit. Arvatakse, et piiritus on alles hiljuti mootorpaadiga Purtse randa toimetatud, et järgmisel ööl oleks sealt kergem edasi viia. Esialgu jäi piiritus piirivalve korraldusse.

Postimees, 14.07.1933, nr. 162, lk. 1.

"Jõhvi" jaam Tallinna-Narva laiaroopalisel raudteeliinil nimetatakse ümber "Toila" jaamaks, arvates 1. septembrist s. a.

Postimees, 31.08.1933, nr. 203, lk. 5.

Mereside rühm Vokka.

Neil päevil asutati Voka kaitseliidu kompanii juure mereside rühm, mis on esimeseks sellesarnaseks Eesti Kaitseliidu peres.

Postimees, 10.02.1933, nr. 34, lk. 5.

Tulekahi Voka vallas.

Neil päevil põles Voka vallas Heinrich Kuulbergile kuuluv turbakuur maha. Millal tegelikult kuur maha põles, ei teata, sest kuuri süttimist ei näinud keegi.

Postimees, 17.02.1933, nr. 40, lk. 5.