Oru pargis avatakse uus hotell Pääsupesa

Kuna Toila valda ja vallavalitsust külastab igal aastal ja eriti suviti palju külalisi ning majutuskohtade arv on piiratud, siis alustas Toila vallavalitsus RMK-ga läbirääkimisi uue hotelli avamiseks Oru pargis.

Kuna kavandatav hotell asub Oru pargi maastikukaitsealal, siis on vastavad kooskõlastused väga olulised.



Uus hotell on planeeritud Nõiametsa veerel Neidepangal asuvasse Pääsupessa.
Lummavad vaated nii päikesetõusule, kui ka -loojangule teevad sellest eriti eksklusiivse ööbimiskoha - sellest lähtuvalt on ka ööbimise hind üsna kõrge. Ühe öö eest oma magamiskotis tuleb tasuda 100 eurot. 
Kui soovite voodis magada, siis ka seda saab lisatasu eest - ainult 100 eurot juurde ja saate nautida kosutavat und mugavas välivoodis värskes õhus, täiesti tasuta linnulaulu ja merekohinaga.

Kui ka hommikusöögi soov tekib, siis on võimalus kokku leppida kohalike kaluritega, kes teile värske kala kohe hommikul voodisse toovad.

Uue hotelli avamine toimub juba 30. aprillil.
Jälgige reklaami ja teavitage oma sõpru ja külalisi sellest harukordsest võimalusest Oru pargis ööbida.

Kohtumiseni Pääsupesa hotellis, mis on aasta läbi avatud nagu Toila valdki :)

Toila vald ootab sünnipäevale!

Toila vallavolikogus 18. märtsil

olid päevakorras järgmised küsimused:

1. Toila valla 2015. aasta eelarve II lugemine ja vastuvõtmine

Vallavolikogu otsustas võtta vastu Toila valla 2015. aasta eelarve põhitegevuse tulud summas

2 7622 87,17 eurot, põhitegevuse kulud summas 2 807 494,98 eurot, investeeringutegevus summas

320 645 eurot, finantseerimistegevus summas 367 858 eurot ja likviidsete varade muutus summas 6 497,18 eurot.
2. Toila valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava muutmine

Eesmärgiga varustada Toila valla tarbijaid nõuetele vastava veega, on Toila valla ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooni arendamise kavasse vajalik sisse viia täiendused. Antud ettepanekud on tulnud AS-

ilt Toila V.V ning heaks kiidetud volikogu eelarve- ja majanduskomisjonis 9. märtsil 2015.

ÜVK arendamise kava täiendused (mis viiakse sisse tervikteksti)

1) Reovee kogumisala laiendamine Toila Gümnaasiumi ja Pühajõe küla varustamiseks nõuetele

vastava vee ja kanalisatsiooniga;

2) Uuselamute arendajatel arvestada vee- ja kanalisatsioonitorustike väljaehitamisel nõudega

ühendada need olemasolevatesse vee- ja kanalisatsioonivõrku;

3) Ühendada Liiva tänava veevõrk Pika tänava võrguga, et varustada Liiva ja Kivi tn elanikke

kvaliteetse ning nõuetele vastava veega.

4) Rekonstrueerida tuleb veetorustik lõigul Nõlva tn puurkaevust Pühaoru tn lõpuni, kuna

olemasolev torustik ei võimalda tagada tarbijatele nõuetele vastav joogivesi.
3. Toila valla aunimetuste andmine

Aluseks võttes Toila Vallavolikogu 26.01.2011.a. määruse nr 19 „Toila valla aunimetuste statuudi

kehtestamine“ § 12 ja Aunimetuste Nõukogu ettepaneku otsustas Toila Vallavolikogu nimetada Toila valla Aukodanikuks Ib Lamp ja Aasta Tegijaks 2014 Lea Rand.

AS-s Toila V.V. on töine õhkkond

Varatalvest saati on Voka aleviku pumplas käinud rekonstrueerimisetööd. Eelmisel aastal sai AS Toila V.V. toetuse Keskkonnauuringute Keskuselt (KIK) Voka aleviku joogivee kvaliteedi nõuetele vastavusse viimiseks. Eesmärgiks oli veest raua ja mangaani eraldamine, mille tulemusena vastab vesi Euroopa Liidu joogivee direktiivile. Raua ja mangaani sisalduse vähendamise tulemusena muutub nii vee maitse kui värvus, mis on tarbija seisukohalt oluline.

Tööd Voka pumplas on jõudmas lõpule. Peatselt saame toota Voka teeninduspiirkonna elanikele kvaliteetset joogivett. Samas tekitab muret Voka ühisveevarustuse veetorustik, mille kogupikkus on 4,5 km. 50% torudest on tänaseks üle 20 aasta vanad, veevõrk on ringistamata, tarbijani kulgevad pikad tupikliinid. Olukorra leevendamiseks teeme torustiku regulaarset läbipesu, aga perspektiivis tuleb sellele probleemile lahendusi otsida. Veetaristu vajab pidevat oskuslikku käitamist ja hooldust ning investeeringuid.

Juba on ootel uus projekt Toila Gümnaasiumi ühendamiseks Toila aleviku ühisveevärgiga. Nimetatud projekti eelarve on kokku 93 687,00 eurot, millest 85% rahastab KIK. Ehitusehanke planeerime välja kuulutada juba aprillikuus.

Hetkel inventeerime kliendibaasi ja korrastame lepinguid, töö on aeganõudev, aga väga vajalik. Meie hea kolleeg Aadu Pekk on selle keerulise ülesande enda kanda võtnud. On ilmnenud mitmeid puudusi. Meil on kliendid, kellega leping ei ole kirjalikult vormistatud, aga klient maksab igakuiselt tarbitud teenuse eest, on kliente, kes maksavad endale sobival ajal ja on neid, kes ei maksa osutatud teenuse eest. Lepinguliste suhete korrastamisel teeme vajadusel koostööd Toila Sanatooriumiga, vahetame teavet ja otsime lahendusi kitsaskohtadele. Töö klientidega vajab järjepidevat tegemist ka lepinguliste suhete korrastamisel, sest vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumisega seotud kulud peavad kandma tarbijad. Tahame kohelda teeninduspiirkonna kliente ühetaoliselt, pakkudes teile omalt poolt heatasemelist teenust.

1. aprillist 2015 tõuseb soojusenergia müügihind. See on vältimatu aktsiaseltsi jätkusuutlikuks majandustegevuseks. Sellekohased teated on tarbijatele tähtaegselt saadetud. Hinnatõus on eelkõige seotud maagaasi, elektrienergia- ja materjalide ning teenuste hinnatõusuga. Soojusenergia müügihinna kehtestamise aluseks võtsime 2013.-2014. aasta tegelikud kulud. Uus tariif on teiste regioonidega võrreldes keskmisel tasemel. 1 MWh soojusenergia hinnaks kujunes 77,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Kui soojusenergia on toodetud tarbijale kuuluvate ja maagaasil töötavate soojatootmisseadmetega vahetult tarbija objektil ja kasutades tarbija elektrienergiat on tarbijale 1 MWh soojusenergia hinnaks 59,30 eurot, millele lisandub käibemaks. Soojamajanduse valdkonnas tuleb teha gaasitrassi märgistus, nimetatud tööga alustame juba aprillikuus ja tööde teostamise eest vastutab Ants Ots. 

 

Teile kõigile kena kevadet soovides,

Ülle Politajev, AS Toila V.V. juhatuse liige

Kaitsevägi korraldab tänavu mais kõigi aegade suurima õppuse

Kaitsevägi korraldab sel kevadel 4.–15. maini üle Eesti läbi aastate suurima õppuse Siil, mis toimub iga-aastase õppuse Kevadtorm asemel ning millest võtab osa enam kui 13000 inimest.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase sõnul on paljud eestimaalased juba harjunud, et kaitsevägi korraldab igal kevadel õppuse Kevadtorm. „Sel aastal korraldab kaitsevägi Kevadtormi asemel õppuse Siil, mis on suurim õppus pärast Eesti vabariigi taasiseseisvumist. Siilil osaleb pea 13000 inimest, neist enam kui 7000 on reservväelased,“ ütles kindralleitnant Riho Terras. „Suurim erinevus tänavusel õppusel võrreldes varasematega on see, et kui igakevadisel Kevadtormil on kokku harjutanud üks pataljon, siis Siili puhul on põhirõhk terve jalaväebrigaadi väljaõppel.“

Õppus Siil hõlmab kogu Eesti territooriumi, kuid suurem osa tegevusest koondub Lääne- ja Ida-Virumaale. Õppuse eesmärk on harjutada 1. jalaväebrigaadi formeerimist, selle käigus kontrollitakse õppusel kaitseväe ja Kaitseliidu sõjalist valmisolekut kiirreageerimiseks, üksuste moodustamiseks ja kokku harjutamiseks ning sõjaliseks juhtimiseks. Ühtlasi on õppus Siil ka lõpueksam ajateenijatest jalaväepataljonile, mis tegutseb 1. jalaväebrigaadi koosseisus. Pärast õppust lähevad ajateenijad reservi. Õppus Siil toob tänavu kokku lisaks ajateenijatele, reservväelastele, kaitseliitlastele ka meie NATO liitlased Ameerika Ühendriikidest, Ühendkuningriigist, Belgiast, Saksamaalt, Poolast, Leedust ja Lätist.

Õppus Siil on jagatud kolme etappi – formeerimine, koostegevusõpe ja õppuse lõpetamine. Esimene etapp toimub 4.–8. maini, teine etapp 9.–12. maini ning kolmas etapp 13.–15. maini.

Õppuse esimeses etapis formeeritakse üksused ja viiakse läbi esmane väljaõpe. See tähendab, et 7000 reservväelast peavad kätte saama oma varustuse ja relvastuse ning neist tuleb moodustada üksused. Teises etapis toimub 1. jalaväebrigaadi taktikaline õppus, mis on üksikvõitleja jaoks ajateenistuses õpitu kordamine. Üksuste tasemel on tegu esimest korda nii mastaapse harjutusega, sest kunagi varem pole terve brigaad koos reservväelastega kokku harjutanud. Kolmandas etapis lõpetatakse operatsioon, hooldatakse ja tagastatakse varustus.

Kui reservväelased formeeritakse paljudes kohtades üle Eesti, siis õppuse koostegevusõpe ja õppuse lõpetav osa koondub Lääne- ja Ida-Virumaale, mis tähendab üle Eesti kaitseväe sõidukite kolonnide liikumist. Seoses õppelahingute ja kolonnide liikumisega võivad teedel olla ajutised liikluspiirangud, seetõttu palub kaitsevägi kõigil autojuhtidel ja liiklejatel olla tavapärasest tähelepanelikum ja jälgida liikluskorraldust. Ühtlasi reguleerivad liikumispiirangutega teedel liiklust sõjaväepolitseinikud.

Õppusel Siil osalevatel kaitseväelastel on kaasas ka teenistusrelvad automaatidest kuni suuremakaliibriliste haubitsateni. Õppuse ajal kasutavad kaitseväelased aga vaid imitatsioonivahendeid (paukpadruneid ja lõhkepakette), mitte päris laskemoona. Sellega seoses panevad õppuse korraldajad kodanikele südamele, et kui keegi leiab õppuse alalt eseme, mille puhul tekib kahtlus, et tegu võib olla ohtliku esemega (lõhkemata jäänud lõhkepakett või muu taoline), siis palutakse seda kindlasti mitte ise puutuda, vaid jätta meelde selle asukoht ja teavitada sellest kas kaitseväelasi või helistada telefonil 112. Ühtlasi võib õppusel kasutavate imitatsiooni- ja lennuvahendite kasutamine tekitada suurema müra, mis võib eriti häirida koduloomi. Seepärast palub kaitsevägi õppelahingute piirkonnas hoida mürapelglikud koduloomad siseruumides.

Õppuse tsiviil-sõjalise koostöö meeskonna ülema kapten Viljar Kure sõnul ei ole nii suurt õppust võimalik korraldada vaid Eesti riigile kuuluvatel maadel ja kaitseväel tuleb kasutada ka eraomandusse jäävaid alasid. „Loodame kõikide eestimaalaste mõistvale suhtumisele ja tahtele riigikaitsesse panustada,“ ütles kapten Kurg. „Lubades kaitseväelastel omal maal harjutada, saavad kõik eestimaalased anda oma panuse Eesti riigikaitsesse. Õppuse tsiviil-sõjalise koostöö meeskond proovib kooskõlastada eramaa omanikega nende maa kasutamise enne õppust, kuid see võib olla mõnikord keeruline. Sellistel juhtudel palume kohalikelt elanikelt mõistvat suhtumist.“

Kui õnnetu juhuse tõttu saab õppuse käigus kannatada kellegi eraomand – auto, tee, põld, aed vms, siis palub kaitsevägi viivitamatult ühendust võtta õppuse tsiviil-sõjalise koostöö meeskonnaga, kellega koostöös juhtum lahendatakse. Õppuse korraldajad paluvad inimestel, kelle vara on kahjustada saanud, proovida fikseerida kahju tekitaja (auto number, väeosa nimetus või mõne kaitseväelase nimi) ning edastada see info tsiviil-sõjalise koostöö inimestele telefonil 717 1931 või e-posti teel kevadtorm@mil.ee.

Õppus Siil 2015 toimub peamiselt Jõhvi, Kohtla, Mäetaguse, Lüganuse, Väike-Maarja, Sonda Laekvere, Vinni ja Rägavere valdades.

Korvikunnide karikavõistluste etapp Pühajõel

Korvikunnide sarjas võisteldakse erinevates klassides:

1.1.KV PROFID Eesti ja teiste riikide meistrivõistlustel ning MM osalevad külgvankrite ekipaažid. Esikolmik eelmine aasta: ekipaaz 1 Kert Varik ja Erkki Kõiv, ekipaaz 23 Margo Sonn ja Tanel Kõiv, ekipaaz 40 Gert Gordejev ja Veikko Parksepp.
1.2. KV AIR Open Vaba klass ,kus starti lubatakse õhkjahutusega külgvankrid nii sotsialismimaade kui ka lääne päritolu mootoritega. Raam vaba. Esikolmik eelmisel aastal ekipaaz 17 Vahur Põder ja Toivo Roomann, ekipaaz 49 Sergei Ivanov ja Ahto Jalas, ekipaaz 413 Dainius Kazlauskas ja Marius Urbonas.
1.3. KV ÄGEDAD 2015 aastal 51 sünnipäeva tähistavad ja vanemad lenksumehed. Võistlustehnika vaba, korvipoiss vaba. Esikolmik eelmine aasta: ekipaaz 17 Vahur Põder ja Toivo Roomann, ekipaaz 11 Jarmo Lehtinen ja Lauri Lehtinen, ekipaaz 5 Urmas Põlluste ja Lembit Loorits.
1.4. KV DAAMID 15 aastakäik ja vanemad daamid lenksus. Tehnika ja korvipoiss vaba. Kui kasutatakse laenu ratast ,peab esimene number olema vahetatav. Anete Angerjas ja
1.5. KV KIIRED 16 aastakäik kuni 39 aastakäik Eesti MV mitte osalevad külgvankri ekipaažid. Esikolmik eelmine aasta: ekipaaz 66 Indrek Aljes ja Toomas Rinne, ekipaaz 53 Janek Soidla ja Siim Valgre, ekipaaz 71 Markus Normak ja Karl Albert Kasesalu.
1.6. KV ÄSSAD 40 aastakäik kuni 50 aastakäik lenksumehed .Tehnika ja korvipoiss vaba. Osaleda saavad kõik kelle vanus jääb lubatud piiridesse. Esikolmik eelmine aasta: ekipaaz 43 Argo Põldsaar ja Ruslan Talf, ekipaaz 50 Sverre Lamp ja Alar Lamp, ekipaaz 1 Andres Piirsalu ja Tom Küüsma.
1.7. QUAD OPEN 15 aastakäik ja vanemad. Esikolmik eelmine aasta: Martin
Filatov, Olari Saarme, Rene Tarand.
1.8. QUAD 35+ 35 aastakäik ja vanemad. Vaba klass algajatele,tänastele
ja endistele sportlastele. Esikolmik eelmine aasta: Olari Saarme, Rene Tarand, Raini Roomets.
1.9. MX Seenior 50 aastakäik ja vanemad,on võimalus osaleda kõigil antud
vanuse piiri ületavatel võistlejatel. Tegu on avatud klassiga ja see tähendab et nii uustulnukad kui endised /praegused sportlased võivad osaleda antud klassis. Esikolmik eelmine aasta: Aivo Smitt, Toivo Ilves, Väino Lensment.
1.10. MX Veteran 40 aastakäik kuni 49 aastakäik. osaleda võivad kõik antud vanuses võistlejad. Tegu on avatud klassiga ja see tähendab ,et uustulnukad kui endised/praegused sportlased võivad osaleda antud klassis. Esikolmik eelmine aasta: Andrus Kiskonen, Viktor Tagoma ja Aivar Tarassov.
1.11. MX Retro Õhkjahutusega, või trummel piduritega, või tagumisel kiigel kahe amordiga võistlusmasinad. Esikolmik eelmine aasta: Märt Tiits, Aigars Beleisis, Vitaliys Paura.
1.12. MX kuni 40 Kuni 39 aastakäik.
1.13. MX Daamid 14 aastakäik ja vanemad
1.14. Quad 100 7.sünnipäev kuni 12 aastakäik
1.15. Quad 200 9.sünnipäev kuni 15 aastakäik

Ja lisandub veel ka Baltic Cup, mida Eestis korraldavad Korvikunnid,
Lätis lätlased ja Leedus leedukad. Auhindadeks on taas legendaarsete
nimedega Liidu meistrite rändkarikad:

*Baltic Cup 2015*

Reiki I astme kursus Toila Seltsimajas

Toimumisaeg: 18.-19. aprill 2015

Koolitaja: Martin Tohti Füsioteraapia OÜ
Korraldaja: MTÜ SK FiniFit

Kahe päevane kursus sisaldab: reiki ajalugu ja põhimõtteid.
Õpitakse universaalse tervendava energiavoolu vahendamist endale ja teistele.
Reiki häälestus, ravimise käte asendeid ning manifesteerimist. Reiki kasutamine taimedel, loomadel.
Reiki elu erinevates valdkondades (tööl, kodus, puhkusel).
Et saada reiki kanaliks tuleb läbi teha reiki pühitsus – st. taasühinemist universaalse eluväe energiaga. Selle poolest erineb reiki teistest tervendamismeetoditest. Pühitsuse viib läbi reiki meister, kes häälestab inimese kõrgemale sagedusribale, kasutades selleks salajasi reiki sümboleid ja mantraid. Peale pühitsust võib hakata kohe tervendama nii iseennast kui ka oma lähedasi. I astme kursusel õpitakse reikiga puhastama, laadima ja tervendama.
Lõpetajatele tunnistus.
 

Kursuse hind 115€
Hind sisaldab:
I astme materjal kaustas;
I astme tunnistus;
praktika,
suupisted ja kerge lõuna mõlemal päeval
 

Kaasa võtta sisejalatsid ja selga mugav liikumist lubav riietus!
Kursust viib läbi Reiki meister/õpetaja Martin Toht.

Õpetaja Martin Toht lõpetas 2008. aastal Tartu Ülikooli magistriõppe füsioteraapia erialal. Taastusraviga on ta tegelenud viimased 8 aastat, sellest üle 7 aasta oli SA Jõgeva Haigla taastusravi osakonna juhataja ning paralleelselt on tal olnud enda eravastuvõtud juba 5 aastat.

2012. aastal asutas ta Eesti Selja- ja Kaelaravi Keskuse. Ta on kirjutanud palju artikleid, esinenud 6 korda televisioonis, samuti mitmetel seminaridel ja konverentsidel.

Reikiga alustas ta 2000. aastal, 2009. ja 2010. aastal läbis ta Reiki meister-õpetaja koolituse kahe erineva õpetaja juures. Reikisse sattus tise 14 aastat tagasi oma tervisehädaga, millele ei saanud tavameditsiinis abi. Martin ravis ennast  Reiki abil terveks ja hakkas siis teisi ravima. Reikiga on ta aidanud väga paljusid inimesi, mitmed neist on olnud väga raskes seisundis ja abi saanud.

Tartu Ülikoolis uuris ta oma bakalaureusetöös Reiki kasutamist tava-meditsiinis. Magistritöö tegi praktilise töö Reiki teemal. Need on esimesed teaduslikud tööd Eestis Reiki teemal.

Alates 2009. aastast korraldab Martin  ka ise Reiki koolitusi. Hetkel on tal üle 100 õpilase üle Eesti: Jõgevalt, Tartust, Haapsalust, Tallinnast, Rakverest jm. 2014.a aprilli ajakiri „Tervisetark“, kus oli pikk artikkel Martini ühe patsiendi imelise tervenemise kohta.

Olles ise tavameditsiini õppe läbinud, peab Martin oluliseks õpetada Reikit nii, et inimesed saaksid sellest võimalikult palju abi. Tema koolitusel on väga palju praktikat, koolitused toimuvad vabas õhkkonnas. Alati saab küsida, ka pärast koolitust on ta alati kättesaadav ja abivalmilt nõus vastama tekkinud küsimustele.

Tema koolitustel on osalenud väga erinevatelt elualadelt inimesi: koristajad, õpetajad, kohtutöötajad, füsioterapeudid, massöörid, ärimehed, arstid jne. Reiki on mitmele neist andnud hea võimaluse tegeleda enda ja teiste ravimisega. Samuti on see saanud mitmele ka üheks sissetulekuallikaks.

Vajalik on eelnev registreerimine hiljemalt 12. aprilliks 2015, info@finfit.ee; tel.523 3905
 

Registreerumiseks palun saada oma nimi, tel.nr, email ja maksa registreerimistasu 25 eur SK FiniFit, EE a/a 712200221046102097 SWEDBANK, selgituseks " Reiki koolitus 18-19 aprill" ja saada oma kontaktandmed. Registreerimistasu jääb ettemaksuks. Registreerimistasu mitteosalemisel ei tagastata. Ülejäänud osalustasu saab maksta kohapeal kursuse esimesel päeval sularahas.
 

Toimuvast kursusest saad lugeda rohkem siin:http://www.finifit.ee/avaleht/reiki-i-astme-kursus

Kohtumiseni kursusel!
Sinu FiniFIt

Me tahaksime olla kaunid printsessid, kes kuldset krooni kannavad peas

Lapsed ootavad teemanädalaid alati suure huviga. Meil on traditsiooniks saanud, et iga nädala lõpus teeme kokkuvõtteid möödunud nädalast, siis arutleme ja peame plaane ka uue nädala teema üle. Meie, õpetajad saame aga laste käest häid ideid uue nädala läbiviimise kohta.

Tüdrukute nädal algas sellega, et lapsed võtsid kodunt kaasa pildialbumi enda piltidega, mis näitas lapse kasvamise lugu. Iga laps sai rääkida loo endast, mida ema või isa oli temast jutustanud. Saime kuulda toredaid ja lõbusaid lugusid laste beebieast. Kui õpetajad enda pilte näitasid, siis tundus nii mõnelegi lapsele üsna uskumatu, et ka nemad on pisikesed olnud.

Tüdrukute nädal jätkus külalistega. Küünetehnikud Janne ja Airiin Aldemoni Ilutoast rääkisid lastele küünte hügieenist. Lastel oli kodus hulgaliselt küsimusi valmis mõeldud, mis kõik ka vastused said. Peale küünte hoolduse õppisid lapsed nii jalgade kui ka käte massaaživõtteid ja said seda ka teineteise peal harjutada. Tüdrukud olid rõõmsad emade käest saadud nõusoleku üle küüsi lakkida ja julgemad poisid said seda ilunippi ka tüdrukute kätel proovida.

Kuna tüdrukud tahavad end vahel tunda printsessidena ja poisid printsidena, siis tüdrukute nädal andis selleks suurepärase võimaluse. Rühmaruum oli juba hommikul dekoreeritud ja ootas printsesse ja printse. Päev lasteaias algas kroonide meisterdamise ja kaunistamisega. Värvide ja sädelusega juba siin tagasi ei hoitud. Hommikusöögi ajal rääkis õpetaja, millised olid lauakombed lossis. Söögiks pakutavad „võluhelbed“ maitsesid printsessidele ja printsidele imehästi, sest kõikide laste taldrikud said tühjaks.

Peale sööki oli printside ülesandeks kujundada enda väljavalitule ballikleit. Kleidid nägid välja lipsukeste ja sätendustega väga kaunid. Printsesside ülesandeks jäi printside lipsud disainida ja lossipeo tarvis lumeküpsised valmistada. Küpsiste retsepti valisid lapsed kodunt kaasa toodud raamatust.

Nagu päris lossile kohane, ei puudunud ka ball, kus tantsiti Poloneesi ja lauldi lõbusaid laule printsessi ballile minekust ja printsist valgel hobusel.

Väga suurt elevust pakkus lõbustav mäng, kus printsid said silmad kinni seotult konnale lipsu ette panna ja printsessid omakorda konna „suudelda“. Lastele tegi väga palju nalja see, kuhu kellegi lipsud ja suudlused sattusid. Tähelepanu mäng „Mis on puudu või mis on juurde lisatud?“ meeldis lastele väga, kõik ootasid põnevusega enda korda. Peale mänge sai tehtud ühispilt, kus särasid kõik printsessid ja printsid. Unejutuks kõlas „Printsess herneteral“. Sellega lõppes viimane katse, kus sai tõestust, et ka meie tüdrukud olid päris printsessid, sest enda voodist tunti enne magama jäämist hernetera lina alt ära.

Õhtu jätkus tantsimisega, printsessid said enda kleite keerutada ja printsid printsesside soove täita. Lapsed on head inspiratsiooniallikad, kuid neid tuleb osata kuulata ja õigel ajal nende ideid elluviia.

Punaste Nakside õpetajad Helle Mänd ja Berit Paun

Mini-konverents Toila Gümnaasiumis

3. veerandi viimasel päeval, 13. märtsil, tutvustasid 3. klasside õpilased noorematele koolikaaslastele ja õpetajatele tehtud loovtöid.

Loovtöö võis olla väike uurimistöö või praktiline töö. Loovtöö tegemise eesmärk on õpilases iseseisva töö (või ka kollektiivse) planeerimise, teostamise ja esinemisoskuse arendamine.

 

Oli väga huvitavaid mini-uurimusi. Kuulajad said teada, millised on 2. ja 3. klassi õpilaste lemmiktegevused, lemmikõppeained, millise silmavärviga õpilasi on 3. klassis kõige rohkem, kui palju aega veedavad 3. klassi õpilased nutiseadmetes, kes on algklassiõpilaste lemmiklauljad ja millised on lemmikmänguasjad.

 

Oli ka natuke referatiivsemaid töid – tutvustati Eesti rändlinde ja seeni, eestlasi jalgpallis läbi aegade, Austraalia loomi ning türannosauruste elu.

Mitmed grupid tutvustasid läbiviidud klassiõhtuid – jõulueelne klassiõhtu ja sõbrapidu. Ühel klassiõhtul aga valmistati hoopiski huvitavaid pille. Kuulajate lemmikuks osutus vihmapill.

 

Suurepärase töö ja esinemisega said hakkama Helis Juursalu, Ergo Luik, Kirke Kalda, Mariann Pärnits, Karoliina Trankmann ja Merili Kriisa.

 

3. klassides on väga tublid ja tragid lapsed. Töödele tuli kasuks kui see oli tehtud käsikirjaliselt, endajoonistatud piltidega ja polnud kasutatud arvutit (3. kl õpilane ei pea veel oskama arvutis tekstidega toimetada, fotosid paigutada, tabeleid joonestada ja internetist copy-paste materjale ümber tõsta...).

 

Suur aitäh kõigile juhendajatele – õpetajatele, lastevanematele ja gümnasist Keiule. Keiu avaldas arvamust, et tegelikult võiksidki gümnasistid 1. kooliastme töid juhendada, see on tore kogemus. Ja miks ka mitte, võtame selle sügisel gümnasistidega kindlasti kaalumisele.

Merike Lepsalu

Toila Gümnaasium

Omniva annab teada!

Seoses klienditeenindaja raske haigestumisega on Toila postkontor esialgu 23.03-19.04 ajutiselt suletud.

Alates 1.07.2015 on Toila postkontor alaliselt suletud.

Et kõik postitoimetused saaks tehtud on Teile edaspidi lähimad Voka postkontor ja Jõhvi postkontor.

Voka postkontor

Narva mnt 2, Voka 41701

E,T,K,R 9:00-13:15

N 9:00-17:30

L,P suletud

Jõhvi postkontor

Narva mnt 8, Jõhvi 41536

E-R 9:00-18:00

L 9:00-14:00

P suletud

Kõikidel ettevõtetel ja inimestel, kes elavad või asuvad lähimast postkontorist kaugemal kui 5 km, on võimalik kirjakandja tasuta koju või kontorisse kutsuda.

Kirjakandjat saab tellida meie kliendiinfo telefonilt 661 6616.

Tellimusi võtame vastu E–R kella 9–20 ja L-P 9-15.

Eest Posti kirjakandja osutab järgmisi teenuseid:

· kirisaadetise, postipaki, kullerpaki vastuvõtmine ja kättetoimetamine;

· rahakaardi vastuvõtmine ja kättetoimetamine;

· ajakirjade ja -lehtede tellimuste vormistamine;

· maksete tasumine;

· postimaksevahendite müük.

Tea Jõemägi

Ida piirkonna juhi abi

Loeng-seminar juriidilistel teemadel igapäevaelu toetavates valdkondades

15. aprillil 2015 Voka eakate toas kell 15-17

• kodaniku õigused, kust leida abi
• õigusabi erivajaduste puhul
• erinevad taastusravi ja rehabilitatsiooni võimalused
• pärandiga seotud teemad

Kui võimalik, esitage oma küsimus/ed varem edastamiseks lektorile.

Loeng-seminar on mõeldud omastehooldajatele ning valla elanikele, keda teemad huvitavad.

Palun teatage, kes vajavad kohalejõudmiseks transpordiabi hiljemalt 13. aprilliks.

Kaja Rebane

Omastehooldajate tugirühm

55547129

Toila valla omastehooldajate tugirühm liidab

... lähedase inimese hooldajaid meie vallas.

MTÜ Meie Heaolu ja omastehooldajate tugirühm loodi 2011. aastal. Samal aastal võeti meid MTÜ Eesti Omastehooldus liikmeks, oleme osalenud koolitustel, foorumitel, tutvunud Soome omastehooldajate ühingute tegevusega. Soome riigi lähedase hooldaja saab pereliikme hooldamise eest tasu 390 eurot kuus, raskemate juhtumite korral on summa 800 eurot. Hooldaja saab oma töö eest palka. Soome riik kinnitas omastehooldajate tegevuse seadusandlusega 20 aastat tagasi.

Meie tugirühmast. Oleme saanud loenguid kuulata Kukrusel, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli baasil. Päevakohased teemad olid raske haige hooldamisest, voodihaige hooldusest, eaka inimese toitumisest, ergonoomikast. Tervistavad taimed aiast ja metsast meie keha tarbeks koos aroomiõlidega oli üks huvitavamaid loenguid kuulata. Möödunud sügisel rääkisime raskest haigusest Alzheimerist, selle haiguse ravist. Tänavu jagas meiega oma teadmisi suurte kogemustega psühholoog Tõnu Ots. Tutvusime Alutaguse Hoolekeskusega Mäetagusel, samas kohtusime ka hoolealustega meie vallast.

Teeme jätkuvalt koostööd valla eakate seltsingutega. Möödunud suvel toimus ühine sõit Porkunisse ja Meelteaeda Järvamaal, ka Kuremäele, Türi lillelaadale, Kirna mõisa. Üks meeldivamaid kohti, kus saab tugevdada oma keha ja hinge on Toila Spa. Kohtusime Qigongi meistri Mart Parmasega, kes õpetas meile eneseabi võtteid. Eneseabi oskusi saime ka Hingamispäevadel Vokas. Eakohane võimlemine aitab kaasa liigeste liikuvusele ja heale enesetundele, loodame võimlemistreeningute jätkumist sügisel. Kaks tugirühma liiget on saanud hooldustöötaja koolituse Eesti Omastehoolduse kaasabil. Igakuised kokkusaamised vestlusringis, väljasõidul, õpitoas meisterdades või aastat lõpetades ühendavad meid.

MTÜ SWOT analüüs näitas, milliseid võimalusi omame, mis on meie riskid, ka seda et oleme midagi olulist ära teinud. Tänavu osaleme üle-Eestilises omastehooldajate küsitluses. Tänan teid, lähedase hooldajad, keda oleme juba küsitlenud. Ootame meie tugirühma tegevusega liituma ka teid, kes te veel pole jõudnud meie klubisse. Uskuge, kui hooldaja tervis ja enesetunne on parimas korras, tunneb ka hooldatav end turvaliselt ja rõõmsamana. Võtke ühendust telefonil 555 47129 või meilitsi kajarebane123@hot.ee

Käesoleval aastal pöörame rohkem tähelepanu hooldaja tervislikule seisundile, kuulame loenguid vaimsest tervisest, räägime kuidas end ise aidata tervise hoidmisel ja turgutamisel, plaanime kohtumisi ja väljasõite. Lähiajal toimub vestlusring juriidilistel teemadel.

Päevakorras on asendushooldusega seotud teemad, osaleme suvel III omastehoolduse foorumil. Muidugi mõista on omastehooldajate üritustele oodatud ka inimesed meie kogukonnast.

Oleme valmis vastu võtma uusi väljakutseid.

Kaja Rebane

Omastehooldajate tugirühm

Tõnu Ots Toila vallas

18. veebruaril oli Vokas võimalus kuulata tuntud psühholoogi Tõnu Otsa loengut enesejuhtimisest, endas peituvate jõudude rakendamisest probleemiga toimetulekuks, iseenesega toime tulemisest. Gerogoogika õpetab, kuidas toime tulla IV põlves, sest inimkond pole kunagi nii vanaks elanud nagu praegu, meeste keskmine eluiga on 71, naistel 81 eluaastat.

Lektor rääkis huvitavalt erinevatest põlvkondadest: noorte , vanemate ja vanaemade-vanaisade seisukohast lähtuvalt. Tõnu Ots selgitas naise ja mehe erinevusi ümbritsevast arusaamises, mehe ja naise erinevusi enesehinnangute, mõtlemise tasandil. Sotsiaalne autism – kui inimene ei taha suhelda sotsiaalsel tasandil või tekib tahe elada erakluses, tehakse vaid kriitikat, nali ei aja enam naerma, ärgatakse halva tujuga, tekib halb meeleolu, tekib stress, ärevushäire, paanikahood, siis läheneb hiiliv depressioon. See traagiline rada lõpeb kontrollimatu seisundiga, mida inimene ise ei suuda enda juures märgata ega ka abi otsida. Lektor rääkis, kui oluline on näha head ja positiivset igas hetkes. Hommikul ärgates vaata peeglisse ja ütle endale häid sõnu, kiida end. Loo erinevate vahenditega endale rõõmus meeleolu terveks päevaks. Enesekorrastamiseks silita õrnalt oma peopesa.

Loeng oli väga asjalik ja õpetlik, tagasiside lehtedel oli soov Tõnu Otsa pikemalt kuulata.

Kokkuleppel nõustas Tõnu Ots kahel päeval meie inimesi. Psühholoogiline nõustamine: nõustaja aitab kliendil lahti rääkida tema elu probleemsed olukorrad, see tähendab vestlust, mille käigus saab inimene vastused oma küsimustele. Sealjuures tegeldakse olukorrale väljapääsu leidmisega, inimene saab juurde enesekindlust oma otsuste tegemisel. Põgus vastus nõustatavatelt oli, et saadi abi olukorra lahendamiseks.

Tänan kõiki abilisi ja organisatsioone, kes aitasid kaasa Tõnu Otsa loengu heale korraldamisele!

Kaja Rebane

Omastehooldajate tugirühm

Suvel toimub esimene üle-eestiline avatud talude päev

19. juulil 2015 toimub esimest korda üle-eestiline avatud talude päev, kus külalisi võtavad vastu enam kui 100 talu ja põllumajandustootjat üle terve Eesti. Osalemisest huvitatud talud saavad end kirja panna kuni maikuu lõpuni.

„Õige söögi järele tuleb ikka maale sõita ja seepärast avavad paljud talud sel suvel külastajatele oma uksed,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Sedavõrd mastaapset ettevõtmist põllumajanduse ja maaelu tutvustamiseks pole Eestis seni tehtud.“

Põllumajandusministri sõnul võiks see päev olla nii tootjate kui Eesti inimeste vastastikuse austuse avaldus. „Omamaine toidutootmine on iga riigi jaoks suur väärtus, mida hindab kindlasti iga toidusõber. Niisamuti nagu põllumeeste jaoks on kõige tähtsam kodumaine tarbija. Loodame, et avatud talude päevaga saame kasvatada inimestes taas sidet maapiirkondadega, sest kahjuks paljudel pole enam maavanaemasid ja –vanaisasid, kelle juures käia,“ rääkis Padar.

19. juulil toimuval esimesel üle-eestilisel avatud talude päeval saavad külastajad näha, nii suuri farme kui väiksemaid talusid, põnevat põllumajandustehnikat, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta päris ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid. Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma talu eripärasid.

Üle-eestilise avatud talude päeva algatus sündis Põllumajandusministeeriumi, Maamajanduse Infokeskuse ja Järvamaa Avatud Talude eestvedajate koostöös.

Avatud talude päevi korraldatakse paljudes riikides üle maailma, sh näiteks Soomes, Rootsis, Belgias, Suurbritannias, Itaalias, Portugalis, Austraalias, Kanadas, USAs ja paljudes teistes riikides. Eestis on avatud talude päevi seni korraldatud Järvamaal, Saaremaal ja Pandiveres.

Rohkem infot avatud talude päeva kohta: www.avatudtalud.ee

Avatud talude päev Facebookis: https://www.facebook.com/events/792255547518477/

Meediapäringud: Karin Volmer, Põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakond, press@agri.ee, tel 625 6254 / 5696 4876

Talude ja tootjate registreerumine: Reve Lambur, Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo, reve@maainfo.ee

Politsei meenutab: avalikus kohas alkoholi tarvitamine on keelatud

Seoses kevadega saabumise ja soojenevate ilmadega on järjest enam näha tänavatel, mänguväljakutel ja parkides inimesi, kes avalikult joovad alkohoolseid jooke. Kui veel vaid mingi aeg tagasi oligi see lubatud, siis alates 10. jaanuarist on avalikus kohas alkoholi tarvitamine keelatud.

1. juulil 2014 jõustus seadusemuudatus, millega lubati alkoholi tarvitamist avalikus kohas. Kõik seadusemuudatusest huvitatud inimesed võtsid selle uudise hea meelega vastu ja alkoholi tarvitamine avalikus kohas muutus igapäevaseks nähtuseks. Sealhulgas tarvitati alkoholi ka laste mänguväljakutel ja bussipeatustes. Üheksa kuuga harjusid inimese selle lubadusega sedavõrd ära, et sellest aastast kehtima hakanud keeld ei ole senimaani veel teadvusse jõudnud. Märkustele reageeritakse tõrjuvalt ja viidatakse vanale seadusesättele, mis lubas avalikult alkoholi juua.

Selleks, et vältida igasuguseid juhtumeid, kus inimesed viitavad sellele, et nad ei ole uue seadusega kursis, soovime meelde tuletada, et alkoholi tarvitamine on alates 10. jaanuarist avalikus kohas keelatud. Samuti on keelatud avalikus kohas käituda teisi inimesi häirival või ohtu seadval viisil. Sellise rikkumise eest võib politsei määrata rahatrahvi või aresti.

Anna Tihhomirova

piirkonnapolitseinik

Jõhvi-Iisaku konstaablijaoskond

Õnnitleme 2014. aastal sündinud laste vanemaid!

Suveperioodil on Toilas avatud KÄSITÖÖMÜÜK

Tule vaata, kas Sinu naabrid teevad ka nii?!

Piletid on müügil ka Toila ja Voka raamatukogus!

Ka Sinu sammud loevad!